Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel ...
Võimed Mihkel K 11.R Multiintelligentsuse teooria. · Howard Gardneri vaimsete võimete paljususe teooria (1983). · Vaatles intelligentsust võimena. · Gardneri arvates on igal inimesel olemas kõik intelligentsiliigid (ei ole ühte üldvõimekust nagu taiplikkust, võimet arutleda, võimet mõelda abstraktselt), kuid igas inimeses moodustavad nad unikaalse kombinatsiooni. · Gardner eristas vähemalt seitse üksteisest sõltumatut vaimset võimekust, hiljem lisas kaheksanda. 1. Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus · Väljendub võimes kasutada keelt. · Näiteks väljendada selgesti oma mõtteid,
probleemi käsitluse plaanimine; teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel; 2) Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega - teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel (sarnaneb Raymond Cattelli liikuva ja ladestunud intelligentsuse teooriaga); 3) Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. 4.Howard Gardneri teooria, G-faktor 1983. aastal esitas Gardner multiintelligentsuse teooria, mille kohaselt intelligentsus tähendab võimeid probleeme lahendada ja midagi luua. Erinevalt Charles Edward Spearman'i definitsioonist väidab Gardner, et üldist vaimset võimekust pole olemas ja selle asemel on vähemalt 7 üksteisest erinevat, oma seaduspärasuse ja loogikaga vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehalis-kineetiline,
avatus, sallivus, mõjutuste mitmekesisus, loominguliste inimeste koostöö jne. Loovust saavad arendada vanemad oma lastel, kui nad usuvad lapsesse, ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks. Samuti mõtlevad lapsega kaasa, võtavad teda samaväärsena jms.. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Howard Gardneri teooria · Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keele kasutusega · Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide lahendamisel. · Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. · Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega.
Multiintelligentsuse teooria Multiintelligentsuse teooria on Howard Gardneri poolt 1983. aastal esitatud vaimsete võimete paljususe teooria. Gardneri määratluse järgi tähendab inteligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus.
ERLE STANLEY GARDNER VAHETATUD PORTREE JUHTUM Raamatu kokkuvõte Tegemist on tüüpilise Gardneri kriminaalromaaniga, kus on vaja lahendada mõrvamüsteerium, mis on seotud paljude mõistatustega. Seda lahendama peab hakkama selle autori kõigis raamatutes olev peategelane kuulus advokaat Perry Mason. Perry Mason on parasjagu oma sekretäri Della Streetiga puhkusereisil Honolulus. Tagasiteel koju sooritatakse laeva pardal mõrv. Perry Mason otsustab hakata mõrvas kahtlustatava naise kaitsjaks. Eelkõige otsustab ta seda teha naise tütre pärast keda ta tahab samuti aidata. Pr
.................................................................................. 8 3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test...........................................................8 3.4 IQ 8 3.5 Testide tulemused.........................................................................................................9 4 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD..................................................................................12 4.1 Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi...................................................................12 4.2 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria........................................................... 14 5 KOKKUVõTTE................................................................................................................ 15 6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................16
mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessanssinimese arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade, nende kuulsusega on võrreldav vaid Michelangelo "Aadama loomine". Leonardo joonistus Vitruviuse mehestki on
mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteetiline muusikalis-rütmiline enesetunnetuslik sotsiaalne naturalistlik (looduslik-loomulik) eksistentsiaalne Kõik loetletud intelligentsuse liigid moodustavad iga inimese puhul unikaalse kombinatsiooni. Mitmedimensiooniline intelligentsus aitab mõista, et õppematerjalist arusaamiseks
,, Andekas laps" Kay Pittelkow ja Angelica Jacob on kirjutanud huvitava ja asjaliku raamatu ,, Andekas laps, milles lahatakse andeka lapse definitsiooni läbi Francois Gagne: Andekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. Võimekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Howard Gardneri järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab luua asju või tegutseda viisil mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed. David Wechsleri järgi on andekas see, kellel on püsivus, nautimisvõime ja eesmärgiteadlikus. Taunitav on see, kui hinnatakse, kuidas õpilane on tekste sõna-sõnalt omandanud, kuid ei hinnata lapse orginaalsust, tema loogilist mõtlemist ja väljendus oskust.
Peatükis on praktilised nõuanded õpetajale, kuidas tunda ära probleem ja kuidas abistada. Millist abi konkreetne EKH laps vajab, seda saab õpetaja otsustada siis, kui on lapse muret märganud, hoolikalt uurinud ning vajadusel lapsevanemate, kolleegidega või spetsialistidega nõu pidanud. Üks on kindel- suur osa abist seisneb õpetajapoolses hoolimises. Andekad. Andekate märkamine ja nende arengu toetamine on üks olulisemaid õpetaja professionaalsuse mõõdupuid. Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria- inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest võimest (matemaatilis-loogiline, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis-kineetiline, naturalistlik, interpersonaalne, intrapersonaalne, eksistentsialistlik). Peatükis on praktilised nõuanded õpetajale, kuidas arendada andekat tunnis. Andekad on teistest erinevad ja neil esineb vajadusi ja probleeme, mida teistel ei ole.
individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal(Urban & Cropley, 2002). Pange tähele just ,,potentsiaali", mis paneb meile kohustuse märkamiseks. Lapse loovuse, motivatsiooni, huvide, võimete ja vajaduste väljaselgitamiseks kasutatakse nii lapse enese, vanemate, õpetajate/treenerite kui ka kaaslaste hinnanguid ning muidugi vaadeldakse ka lapse saavutusi mingites valdkondades. Oluline murrang toimus seoses Howard Gardneri raamatu ,,Frames of Mind" ilmumisega 1983. aastal, kus ta sõnastas oma multiintelligentuse (edaspidi MI) teooria, mille kohaselt inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest võimest (Gardner nimetab neid intelligentsusteks, sellest ka teooria nimi). Tihti moodustavad nad keerulise mustri ja on omavahel mitut moodi põimunud. Järgnevalt Gardneri antud erivõimete ülevaade. · Matemaatilis-loogiline hea arvu- ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime,
Nelja ja viiekümnendate vahetusel toimunud madalseisust üle saanud, naasis Sinatra lavadele uue imagoga just sellisena, nagu me teda mäletame. Kunstiline kõrgvorm oli saavutatud ja seda ei andnud ta enam käest. Järgnevad aastad tõid kaasa parima kõrvalosatäitja Oscari filmi eesti ,,From Here To Eternity" ja kõikvõimalikud muusikapreemiad kinnistasid Sinatra reputatsiooni mitmekülgse ja andeka artistina. Tema abielud maailma kauneimate naiste nagu Ava Gardneri ja Mia Farrow'ga hoidsid tema eraelu pidevas huviorbiidis. Ehkki aastal 1971 teatas Sinatra et lõpetab esinemised, olid tema hiilgavaimad hetked ja armastatuimad laulud ometigi veel ees. Viimast korda seisis vanameister stuudios ja laval aastal 1994 ning telekaamerate ees aastal 1995. 14.mai hommikul 1998.aastal suri Sinatra oma neljanda abikaasa ja lauljast tütre Nancy käte vahel. Tema viimased sõnad olid ,,I'm losing"
...................... 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ.................................................................................................................. 8. SQ.................................................................................................................. 9. Fullertoni longituuduuring............................................................................. 10. Gardneri multiintelligensuse teooria.............................................................. 2 Intelligentsuse mõiste. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.
võimekusest? 19. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? 20. Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel? 21. Milles seisneb Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete ... 22. Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? 23. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsusteooria järgi. 24. Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval. 25. Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? Kognitiivne stiil ja loovus 26. Mis on kognitiivse stiili põhi erinevus intelligentsusest? Kui intelligentsus iseloomustab vaimset võimekust info töötlemisel, siis kognitiivne stiil ... 27
Filmi "Kütid" hakati kritiseerima kuna näidatud jahikäik oli mitme aasta peale kokku pandud, kütid polnud kogu aeg samad ja Marshalli loetud tekst oli nagu Jumala mängimine (kõike ja paremini teadev). Gardeni huvitasid üldinimlikud käitumisviisid, mitte konkreetne kultuur. Kütide puhul huvitas see, et mehed on kütid ja peavad ellujäämisenimel tapma. Gardner tegi 1964 filmi "Dead Birds", mille filmis Uus-Guinea lääneosas elavaid danisid. Film esitab rohkem Gardneri oma nägemust kui reaalsust. Gardner sattus mitmeid kordi kriitika alla kuna tema filmid tihti ei andnud mingit antropoloogilist teavet. Gardneri peeti marginaalseks nähtuseks. John Marshall polnud filmiga "Kütid" rahul ja hakkas seda hiljem materjali uuesti monteerima koos Timothy Asch´iga. Timothy Asch oli fotograafiat ja natuke antropoloogiat õppinud magistrant. Nüüd oli eesmärk lihtsalt dokumenteerida tegelikku elu. J. Marshall lõi ka Documentary
harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omavahelisel vastastikmõjul. Ta jaguneb muutlikuks ning kristalliseerunuks. Muutlik intelligentsus – see on võime käsitleda uusi probleeme - hakkab 30-40 eluaastal vähenema, kristalliseerunud intelligentsus – informatsioon, vilumus - püsib ja kasvab 50. eluaastani (Postimees 2012). Gardneri järgi eristatakse inimesel üheksa intelligentsuse tüüpi, mis moodustavad iga inimese puhul vaid talle omase kombinatsiooni. Lingvistiline intelligentsus – suutlikus väljendada oma mõtteid adekvaatselt, arusaadavalt ning mõista teisi inimes (kirjanikud, luuletajad, jt). Loogilis-matemaatiline intelligentsus – seoste mõistmine, võime sooritada toiminguid numbrite, hulkade ja operatsiooniblokkidega,
RAKENDAMINE KOOLIS Tuntumad praktilise intelligentsuse teooriad on Sternbergi triaadiline käsitlus intelligentsusest, mille põhikomponentideks on: 1. komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed ehk analüütiline komponent 2. kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ehk loov intelligentsuse komponent 3. kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides ehk pratiline komponent ja Gardneri mitmedimensiooniline intelligentsuse käsitlus. Tema eristab kaheksat intelligentsuse tüüpi.(Krull 2000: 77-80) Edgar Krull on kirjeldanud Sternbergi, Troffi ja Grigorenko katset, kus kolmanda klassi õpilasi ja kaheksanda klassi õpilasi võrreldi kolme erineva õpetamisviisi juures. Triaadilise intellekti põhimõtte järgi, analüütiliselt ja kriitiliselt ning kolmadnas tuli materjal kuivalt pähe ajada. Õppimise järel hinnati õpitulemusi meeldejätmise, analüüsi,
teadmine, metakognitiivne automaatsus. Praktiline ehk kontekstuaalne 11. Loetlege andersoni jt 2001 kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad ? 24. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsuseteooria järgi? Soorituslik mõõde pea meeles, saa aru, rakenda, analüüsi, lingvistiline hinda ja loo. loogilis-matemaatiline
sotsiaalpsühhooloogia; peamiseks uurimisvaldkondadeks on kultuuriti võrdlev psühholoogia. · A. Volkman- nägemisfüsioloogia uuringud, eksperimentaalpsühholoogia arendamine. · L. Strümpel- unenägude teooria · E. Kraepelin- kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja, · K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a. 12. psühholoogia esimene laboratoorium 1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt ) 13. Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria. 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1.keelealane e. lingvistiline intelligentsus. Keelekasutus. 2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 3. ruumialane intelligentsus( orienteerumine) 4. kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6
mai 1519 Prantsusmaa, Clouxis oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessansiinimese arhetüübina, mehena, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge"[viide?]. Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade, nende kuulsusega on võrreldav vaid Michelangelo "Aadama loomine". Leonardo joonistus Vitruviuse
Jean Piaget (18961980) kuidas laps jõuab mingi vastuseni Hans Eysenck (19161997) Intelligentsuse struktuuri mudelid a) üldandekuse e ühe faktori mudelid (Alfred Binet, Lewis Terman, Edward Thorndike ja Charles Spearman). Spearmani (1927) jaotab võimekuse üldine vaimne võimekus (general intelligence e g-faktor) vaimsed erivõimed ehk spetsiifilised faktorid (s-faktorid) b) esmaste e primaarsete võimete mudelid. Louis L. Thurstone (1938) Howard Gardneri (1937) multiintelligentsuse teooria c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. Raimond Cattell (1965) jaotas üldvõimekuse 2 suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence) kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) Informatsioonitöötluslikud lähenemised käsitlevad intelligentse käitumise aluseks olevaid protsesse. Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel 3 peamist aspekti:
Eesmärk oli jäädvustada reaalsed situatsioonid, kuidas politsei tegutseb. Eesmärk oli filmide abil saavutada tõhusam meetod probleemidega tegelemiseks. Rakendusliku taustaga filmid. Sellesse koolkonda kuulus ka rez. Frederick Wiseman, kes tegi filmi Titicut Follies. Tegi selle filmi J.Marshalliga tegelikult kahasse. Film hullumaja elust. Marshall oli õppinud hiljem ka antropoloogiat kuid eelkõige pidas ennast filmitegijaks. Pärast eelnevat filmi läksid John Marshalli ja Robert Gardneri (1925) teed lahku, kes mõjutas varem tugevalt Johni kütifilmi tegemist. Gardneri filmid on hästi tugevad ja ei püüa anda edasi hõimu omapära, 16 vaid pigem, üldinimlikke tõdesid. Gardner püüdis teha terve seeria filme, erinevatest kultuuritüüpidest. Peale film ,,Kütid" püüti teha filme aiaviljelejatest. 1961.a organiseerid Gardner ekspeditsiooni Paapua Uus- Guineasse danide nimelise rahva juurde
Aafrikast välja ja ta ei saanud sinna 20a minna, aga selleks ajaks oli ta filminud sittakanti materjali. Ameerikasse naastes hakkas ta seal tegema filme, ta filmis tollajal väga uudse asja nagu reaalelu jälgiva dokseeria politsei tegevusest (Pittsburgh Police Film Series 69-70). Titicut Follies jäglib elu kriminaalse taustaga hullude hooldekodus, mingid vaimuhaiged, selle filmi tegid John Marshall ja Wiseman, film on üks tähtteoseid dokfilmide seas. Robert Gardneri ja Johni teed läksid muidu lahku. Gardner Harvardi filmikeskuse juhina plaanis teha seeria erinevatest kultuuritüüpidest (tehnoloogilisel tasemel nt), kütid olid aluseks ja järgmisena otsustas teha filmi aiaviljelejatest (alepõllundus). Toimus ekspeditsioon danide rahva juurde Papua Guineasse. See kestis kuus kuud 1961aastast alates, võtsid osa mitu antropoloogi ja siis Karl Heider (Am antropoloog, jäi 16 aastaks sinna välitöid tegema), veel oli meditsiinitudengeid, loodusuurijaid
leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessansi mehe arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning isegi kõige mitmekülgsemate talentidega isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning ,,ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge". Notari, Piero da Vinci ja talunikunaise, Caterina vallaslapsena Vincis Firenze piirkonnas sündinuna õppis ta nimeka Firenze maalikunstniku, Verrocchio käe all. Suur osa tema varastest tööaastatest möödusid Milanos Ludovico il Moro teenistuses. Hiljem töötas ta Roomas, Bolognas ja Veneetsias ning veetis oma viimased aastad
erinevaud seoseid. Sellele vastandub ladestunud intelligentsus, mis areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega. Selle mõõtmiseks on kastutatud sõnavara ja matemaatilist arvutusoskust hindavaid teste. Tänapäeval on kõige rohkem kasutusel üldise vaimse võimekuse mõõtvad skaalad, mida on võimalik teha korraga paljude inimeste testimiseks näiteks ülikooli vastuvõtmisel. (Pullmann ja Allik, 2002, 205- 207) Howard Gardneri arvates tähendab intelligentsus võimeid, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. Raske on kontrollida, kas loogilis-matemaatilis intelligentsus on seotud suhtlemisintelligentsusega, sest pole loodud korralikku mõõtevahendit. On selge, et peastarvutamine ja joonistamine ei eelda kuigi kõrget vaimse võimekuse taset. Näiteks õpiraskustega imearvutaja, kes ei oska isegi kõige lihtsamatele
Seda mõõdavad tavalised IQ testid. 2) Loov - hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Avaldub uutes olukordades. 3) Praktiline - praktilises elus toimetulekuks vajalikud oskused ja teadmised 119. Mis on vaikivad teadmised? See on teadmine, mida on raske või võimatu väljendada, kuid mida kasutatakse. Kasutamine seisneb tegevuse läbiviimise sammude abil ning on teadvustamta. Vaikivad teadmised omandatakse kogemuse läbi. 120. Millised on võimed Gardneri multi intelligentsuse teooria järgi? Need intelligentsuse tüübid ei ole Gardneri arvates numbriga mõõdetavad ning avalduvad eelkõige mitte testisituatsioonis, vaid tegevuses, probleemide lahendamise käigus. Erinevalt IQ- st, mida peetakse suhteliselt muutumatuks, on all loetletud 9 võimekust arendatavad. Gardneri multi intelligentsuse teooria on hinnatud pedagoogide seas, kuid saanud palju kriitikat teadlastelt
toodetesse/teenustesse. See on püsiv valmisoleks teatud reageeringuks ja hinnanguks. Väärtused, arusaamad ja tegelikkuse võrdlemine oma väärtustega kujundavad hoiaku, mis avaldub tundena ja väljendub käitumises. Väärtus- ja vajaduskonflikt. Th. Gordon'i mudel. väärtuskonflikt teise inimese käitumine häirib vajaduskonflikt teise vajadused on enda omadega vastuolus, tema käitumine toob mulle mõõdetavat kahju (aeg, raha, energia) H. Gardneri 3 õpetust: x reflekteerimine x oma tugevuste tunnistamine ja kasutamine x ebaõnnestumise pööramine uueks võimaluseks Mõjustamine. · Motiiv - ergutab inimest aktiivsusele, teatud vajaduste, soovide rahuldamisele · Motivatsioon - ajendab ja innustab inimest ühele või teisele toimingule · Motiveerimine - inimese suunamine kindlale tegevusele. Motiveerimisoskus on kunst, mis mõjustab
Kuivaine sisaldus Sideaine sisaldus massi, või mahuprotsendina töösegus Mida suurem on kuivaine sisaldus, seda väiksema kulunormiga saadakse vajalik lakikihi paksus Viskoossus Viimistlusaine voolavus Määratakse viskosimeetriga – kalibreeritud avaga teatud mahuga anum Mõõdetakse aega sekundites, mis kulub anuma tühjenemiseks Viskoossust saab reguleerida lahusti või täiteaine lisamisega Läige Viimistletud pinna võime peegeldada valgust Mõõdetakse Gardneri kraadides Matt – läige alla 10 Poolmatt - läige 10..35 Poolläikiv – läige 35..60 Läikiv – läige 60..80 Kõrgläikiv – läige üle 80 re Läiget reguleeritakse matistavate komponentide lisamisega Töösegu peab töö käigus pidevalt segama, et matistav lisand ei settiks lakinõu põhja Eluiga Valmis töösegu kasutusaeg Kui kõvendaja on segatud sideainega, algab laki kõvenemine Kulunorm Viimistlusmaterjali kulunorm on detaili
Valdavalt kahekomponentsed levinud veel ka akrülaadi ja nitrotselluloosi ka kõvendi lisamisel. Plussid- hea kemikaali kindlus ja mehaaniline vastupidavus Miinused- vamistamisprotsess on ohtlik UV-tooted Kõvenevad UV-kiirguse toimel, sideainena akrülaat, millele on lisatud fotoinitsiaatorid. Kasutatakse elavhõbe lampe ning siniseid galliumlampe. Viimistletud pindade kvaliteet Puitpinnale on võimalik anda soovitud läige alates täismatist kuni kõrg läikeni. Gardneri järgi jagatakse: 1. Mattläige- alla 10 ühiku 2. poolmatt läige- 10-35 ühikut 3. Poolläikiv läige- 35-50 ühikut 4. Läikiv läige- 60-80 ühikut 5. Kõrgläikivläige- üle 80ühiku 6. Kõik pehmed puiduliigid on tundlikud mehaaniliste vigastuste suhtes 7. Suurte pooridega puiduliike tuleb kruntida hästi märgava krundiga 8. Tolm ja plekid paistavad hästi välja tumedatel ja läikivatel pindadel Värvide järjekord 1
arengukeskkond. Keskkonna ja pärilikkuse osa IQ kujunemises on enam-vähem võrdne. IQ üldine tõus viimase kolmekümne aasta jooksul on kõige tõenäolisemalt tingitud olude ja toitumisvõimaluste paranemisest. Tõusis c 20 punkti. Keskpärasest perekonnast pärit lapse kooliedukust mõjutavad pigem keskkonna kui pärilikud faktorid. Praktilise intelligentsuse teooriate olemus ja põhierinevus traditsioonilistest intelligentsuse käsitustest. Sternbergi ja Gardneri teooriad nimetatakse praktilise intelligentsuse teooriateks – praktilise intelligentsuse teooria üritab välja selgitada vaimsed võimed eluliste probleemide lahendamisel. Traditsioonilised intelligentsustestid ei suuda seda inimvõimete tahtku adekvaatselt mõõta. Traditsioonilised lähenemised ei too esile ega mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel. Nad ei suuda teha vahet, kas testitav ei teadnud analoogiate leidimisel vajaliku sõna
informatsiooni töötlemise efektiivsusega (lühimälu mahu katsed, valiku ja vahetegemise ülesannete reaktsioonikiirused, pertseptsioonikiirus (sisuliselt kronomeetrilised ülesanded). On seotud pärilikkusega mitte kultuuriga. Tarkus, arukus, taiplikkus ja intelligentsus on abstraktsioonid ehk üldistused, mille puhul on keeruline üks-üheselt tagasi minna reaalsete asjade, tegevuste, suhete jms juurde. Gardneri spetsiifilised võimed: Esitas 1983 a vaimsete võimete paljususe teooria. Tema määratluse järgi tähendab intelligentsus võimeid, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. Ei ole olemas ühte üldvõimekust. Eristatakse vähemalt seitset üksteisest sõltumatut vaimset võimekust: keeleline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehaline, enesetunnetamise ja suhtlemisintelligentsus. Gardneri teooria on rajatud pigem usule mitte
keskkonnas edukalt toime. See tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Rahvusvaheline mõõtühik IQ intelligentsuse kvoot. IQ = (vaimne vanus / eluvanus) * 100 · Üle 140 tippandekus · 90-110 keskmine · 75-90 madal · 50-75 debiilsus · 20-50 imbetsill · alla 20 idiootsus Gardneri intelligentsuse teooria 1. Keeleline intelligentsus kirjandite kirjutamine, võõrkeelte õppimine, suhtlemine. 2. Loogilis-matemaatiline probleemide lahendamine, matemaatika, füüsika ülesanded. 3. Ruumialane geomeetriliste kujunditega ülesanded, koobastikes ja käikudes orienteerumine, labürintülesanded. 4. Kehalis-kinesteetiline korvpall, tantsimine, iluvõimlemine. 5. Muusikaline rütmitunnetus, komponeerimine, laulmine. 6
andeid. Motivatsioon Motiiv on tegevuse alustamiseks ajend. (vajadus motiiv tegevus) INTELLIGENTSUSE MÕISTE Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus Intelligentsuse paljususe suund: Võimed jagunevad (Sternbergi ja Gardneri järgi): · lingvistilised · loogilis-matemaatilised · ruumilised · kehalised · muusikalised · interpersonaalsed (teiste mõistmine) · intrapersonaalsed (iseenese mõistmine) [Mis on intelligentsus? Intelligentsus on vaimne võime lahendada uusi või keerulisi olukordi; võime õppida oma kogemustest; võime kohaneda; võime õigesti tajuda iseloomulikke seoseid ja suhteid, mis aitab meil lahendada uusi probleeme ja orienteeruda tekkinud olukordades
vedeldi · Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid 60. Pigmendi ülesanne on anda viimistletavale materjalile tooni 61. Läbipaistvaks pinnakatteks nim. Lakke; poolläbipaistvateks nim lasuure (toonitud lakke), mis annavad poolläbipaistva pinnakatte; katvateks pinnakateteks loetakse värve, milles on suur pigmendisisaldus. 62. Laki läikeks nimetatakse pinna võimet peegeldada valgust; Mõõdetakse Gardneri kraadides: · Matt läige alla 10 · Poolmatt - läige 10..35 · Poolläikiv läige 35..60 · Läikiv läige 60..80 · Kõrgläikiv läige üle 80 63. Tüüblid ja lamellid: Kasutatakse mööbli monteerimiseks · fikseerivad detailide asendi · Kasutatakse nurk ja T-kujuliste seotiste tegemiseks · Paigaldatakse liimiga Tüüblid valmistatakse kase või pöögi puust.Liimitava pinna suurendamiseks on tüübli pind rihveldatud
vedeldi • Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid 60. Pigmendi ülesanne on anda viimistletavale materjalile tooni 61. Läbipaistvaks pinnakatteks nim. Lakke; poolläbipaistvateks nim lasuure (toonitud lakke), mis annavad poolläbipaistva pinnakatte; katvateks pinnakateteks loetakse värve, milles on suur pigmendisisaldus. 62. Laki läikeks nimetatakse pinna võimet peegeldada valgust; Mõõdetakse Gardneri kraadides: • Matt – läige alla 10 • Poolmatt - läige 10..35 • Poolläikiv – läige 35..60 • Läikiv – läige 60..80 • Kõrgläikiv – läige üle 80 63. Tüüblid ja lamellid: Kasutatakse mööbli monteerimiseks • fikseerivad detailide asendi • Kasutatakse nurk ja T-kujuliste seotiste tegemiseks • Paigaldatakse liimiga Tüüblid valmistatakse kase või pöögi puust.Liimitava pinna suurendamiseks on tüübli pind rihveldatud
autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast. Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Koolibri 5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda? Eriandekuse iseloomulikud tunnused varajases eas Gardneri järgi: Keeleliselt andekas laps koogab ja laliseb teistest rohkem, on tähelepanelikum, tunnetab rütmi. Ütleb esimesi sõnu ja kahesõnalisi lauseid eakaaslastest varem. On jutukam, huvitub raamatutest ja jutukestest. Loogilis-matemaatiline andekus ilmneb huvis arvude ja loendamise vastu. Neil lastel on hea keskendumisvõime, suurepärane mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Nad taotlevad kõiges süsteemi ja korda. Üsna varakult hakkavad nad esemeid kokku lugema, peagi ka
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht)
Isikupärase intelligentsuse all peab Gardner silmas võimet mõista iseennast ja teisi inimesi. Et need intelligentsuse vormid on üksteisest sõltumatud, tõestab asjaolu, et erinevad ajuhaigused võivad mõjutada teatavaid võimeid (nt keeleoskust) jättes teised puutumata (nt matemaatilise võimekuse). On haigusi, mis kahjustavad inimese ruumilist intelligentsust (ta ei mõista enam joonistusi) või füüsilist intellektuaalsust, aga ka isikupärast intellektuaalsust. Gardneri mitmese intelligentsuse tõepärasuse kasuks kõneleb ka autistide olemasolu. Need vaimselt väärastunud isikud võivad olla mõnel alal silmapaistvalt andekad, vaatamata nende madalale üldisele intelligentsusele. On andekaid joonistajaid, kalendriarvutajaid, laevamudelite ehitajaid, muusikuid jne. Samas on juhitud tähelepanu sellele, et autiste on äärmiselt vähe üks-kaks iga tuhande kinnisele ravile allutatud väärastunud haige kohta ja
uues kontekstis, ka võime lülitada uusi ideid toimivatesse tegevusmallidesse. 1) uudsus (ahhaa), 2) automaatsus. Praktiline tahk. Võime kasutada ideid ja loovust kasulike rakendustena ja veenda teisi nende rakenduste kasulikkuses. Samuti võime muuta reageeringut erinevatele keskkondadele. 11. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsusteooria järgi. 1) Lingvistiline intelligentsus on keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. See intelligentsuse tüüp avaldub kõige ehedamalt kirjanikel, oraatoritel, advokaatidel jt kutsealadel, kus on kõrgete lingvistiliste võimete vajadus. 2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub arusaamises põhjuslikest seostes, nagu on omane teadlastele
Mittepsühhomeetrilised teooriad Howard Gardner (s 1943) # Ei ole olemas ühte üldist võimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse omavahel sõltumatut vaimset võimekust Nt. näiteks inimene, kes ei oska arvutada, võib olla hea tantsija jne # Postuleeritud, uurides ajukahjustusi, aju tööpõhimõtteid, idiot savant tüüpi inimesi, geeniusi, arengu ningv informatsioonitöötlemise seaduspärasusi jm Gardneri 7 intelligentsust 1. Lingvistiline intelligentsus: lugemine, kirjutamine, kirjutatust arusaamine, keelte õppimine 2. Loogilismatemaatiline intelligentsus: matemaatiliste või loogiliste probleemide lahendamine 3. Ruumiline intelligentsus: ruumiliste suhete ja mustrite tajumine 4. Kehaline intelligentsus: võime kehaliseks väljenduseks; liigutuste osavus ja koordinatsioon 5
Talendi arengut mõjutavad katalüsaarorid on isiksuslikud, keskkonnast tulenevad ja seotud juhustega (joonis 1) (Sepp 2010: 9) Seega hõlmab andekus terve hulga tugevaid külgi ning eeltoodud definitsioon haarab ka selliseid lapsi, kellel ei tarvitse ilmneda andekuse tunnuseid, mis on koolide või koguni perekondade ja kogukondade poolt ette kirjutatud (Pittelkow, Jacob 2004: 12). Intelligentsuse kohta käiv teooria on Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria. Gardner ei olnud rahul moodsate IQ-testidega, mis seovad intelligentsuse võimega vastata kiirelt ja konkreetselt etteantud küsimustele ning hõlmavad peamiselt keelelisi ja matemaatilisi oskusi. Gardeneri teeoria järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab (kui tegemist on lapsega, siis tahab) luua asju või tegutseda viisil, mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed (ühiskond)
Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon. Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte- keelelised tegurid, aga olulisimad on tundetegurid ehk motivatsioon, hoiakud, õppija keeleline minapilt ning keelehirm. Gardneri järgi jaguneb motivatsioon 2ks: integratiivne (õppija positiivne huvi sihtkeele kõnelejate-kultuuri vastu, soov olla interaktsioonis selle keele kõnelejaskonnaga) ning instrumentaalne (keeleõppel on praktiline eesmärk, mille taustal on uue keele oskusest saadav praktiline kasu ja soodustused, st keeleoskus on vahend saavutada majanduslikku kasu või paremat sots.majanduslikku positsiooni, nt vene- eestlased). 12. SOTSIOLINGVISTIKA JA KEELEIDEOLOOGIA
käitumisele suuremat mõju kui hoiakud, mida on loodud või muudetud perifeerse mõjutustee abil. Hoiakut: 1) Eksplitsiitsed - väljenduvad inimeste avalikes ütlustes, hinnangutes, vastustes ankeetidele ja intervjuudele. 2) Implitsiitsed - tulenevad automaatsetest assotsiatsioonidest objekti ja ninnangu vahel ning väljenudvad reaalsetes toimingutes ja inimeste reaktsioonides ning valikutes. Oluline reklaamteates sisalduv info vastuvõrutegurina teatele (Gardneri, Mitchelli, Russo mudel): 1) Suunatud tähelepanu hulka - madal või kõrgendatud tähelepanu. 2) Teates sisalduva teabe töötlusstrateegiat - margi / brändi töötluse strateegia või mittemargitöötluse strateegia. Reklaami vastuvõtu põhitüübid (Garneri jt): 1) Margitöötlusstrateegia ning kontsentreeritud tähelepanuga protsessid. 2) Margitöötlusstrateegia ning nõrga tähelepanuga protsessid. 3) Margivälise töötlusstrateegia ning kontsentreeritud tähelepanuga protsessid.
Erinevalt Charles Spearmani definitsioonist, arvab Howard Gardner, et üldist vaimset võimekust ei ole olemas jaselle asemel on 7 üksteisest erinevat, oma seaduspärasuse ja loogikaga vaimset võimekust: · Keeleline, ehk lingvistiline · Loogilis-matemaatiline · Muusikaline · Ruumiline · Kehalis-kineetiline · Enesetunnetuslik(ehk intrapersonaalne) · Suhtlemisalane (ehk interpersonaalne) Samas, Gardneri teooria pole rajatud kontrollitavatele faktidele, vaid usule seetõttu on väljatoodud võimekusi raske mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid, kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekusest, aga säilitanud ülejäänud. Robert Sternberg'i arvates mõõdavad tavalised intelligentsustestid ainult analüütilist intelligentsus, ehk siis vaid ühte võimekust. Kuid tegelikult
andeid, mida tuntud IQ-testid ei mõõda. Eriti leebed ollakse seda tunnis- tama muusika-, kunsti- või sotsiaalse andekusega seoses. Gardner ise on pareerinud väiteid oma teooria nii-öelda mitteteaduslikkuse kohta teiste teadlaste saadud tulemustega, mis tema teooriat vähemal või rohkemal määral kinnitavad (Gardner, 2006). “Värskem”, kuigi samuti juba paarikümne aasta tagune teooria, mis Gardneri vaateid toetab, on Robert Sternbergi triaadiline intelligentsuse teooria, mis rajaneb põhimõttel, et “asjatundlikkus ei tähenda mitte lihtsalt teadmiste omamist, vaid teadmiste pagasi paindlikku rakendamist” (Stern- berg jt, 2003: 3). Sternbergi teoorias, mida tuntakse ka praktilise või edu- ka intelligentsuse teooria nime all, eristatakse intelligentsuse analüütilist, loomingulist ja praktilist komponenti. Analüütiline komponent on seotud
istungile välisminister Cyrus Vance'i, kes tegi seal ettepaneku Moskva suvemängude boikoteerimiseks. Tema üritus olümpiamänge poliitikaga ühendada polnud sel korral siiski edukas. ROK-i liikmed moodustasid ühisrinde ja tõrjusid Vance'i ettepaneku otsustavalt tagasi. Talimängude dramaatilisim võistlus: soomlane Juha Mieto kaotas 15 km murdmaasuusatamises kuldmedali vaid 0,01 sekundiga. Iluuisutamise paarissõidus jäi ära oodatud kahevõistlus USA paari Tai Babilonia - Randy Gardneri ja N. Liidu dueti Rodnina - Zaitsevi vahel, sest Gardner vigastas enne mänge põlve ega saanudki võistelda. Olümpiavõit kuulus ülivõimsalt N. Liidu iluuisutajatele. Rodninale oli see juba kolmas olümpiakuldmedal. LOS ANGELES 1984 Nõukogude Liit boikoteeris Los Angelese olümpiamänge. Kuigi Nõukogude Liit ei suutnud oma aktsiooniga paljusid maid hõlmata, oli nende riikide arvel, kes koju jäid, siiski 58% Montreali mängude kuldmedalitest. Nende spordialade hulka, mis
preemia, kui välise preemia näol (raha ja kuulsuse pärast). Keeruline on täpset definitsiooni amatöörspordile anda, kuna alati ei ole ka lõplikult kindlad tippsportlaste eesmärgid ning motivatsioonid. Teiste motiive tõestada on keeruline. Ka ei ole ühtegi tõendit, et amatöör on vooruslikum kui professionaal (Smith, 1988). Amatöörspordi ajaloos võib jõuda vana Kreekani, kus võistlejad olid Gardneri hinnangul amatöörid, kes võistlesid suurest armastusest spordi vastu (Pierce, 2008). Kuid see, et vana Kreeka olümpiamängud olid täidetud amatööride vaimuga on Youngi (1984) arvates müüt. Youngi meelest võistlesid sportlased regulaarselt raha pärast ning kasumi tõttu mis nad spordist said. Amatööri mõiste sai väidetavalt alguse Inglismaa traditsioonidest (Allison, 2001; Young 1984). Esimene amatöörspordi mõiste sai
kodeeritud stiliseeritud viisil kronesteesia - kajastatakse sündmusi, mis on võrreldes suhtluse toimumise koha ja ajaga ajalis-ruumiliselt nihutatud. Inimkeele õpetamine loomadele – Selleks et õppida paremini tundma loomade verbaalset võimekust, on teadlased juba ammu üritanud neile õpetada inimese keelt. Esimesed katsed šimpanse rääkima õpetada ebaõnnestusid aga sobiva hääleaparaadi puudumise tõttu loomadel. Rohkem tõid edu kurttummade keele õpetamise katsed A. & B. Gardneri poolt: emane šimpans Washoe õppis ära ligi 200 kurttummade žesti, peale selle ta kasutas neid žeste sobivates kontekstides põimis neid omavahel ühte uudsetel viisidel mõistis abstraktseid mõisteid, nt sai aru, et “avatud” käib nii ukse kui ka tikutopsi vms kohta; “koer” seostus nii pekingi paleekoera nägemise kui ka suure koera haukumise kuulmisega jne. Kääbusšimpans Kanzi oli võimeline täitma detailset instruktsioonide seeriat.
mittejagatud keskkond Flynni efekt! (muide, praeguseks tundub olevat teatud populatsioonides lõppenud) Rikastatud keskkond: “Operation Headstart” 1960ndatel koolieelikutele jt. Lühiajaline tõus IQ’s, ent see kaob aja jooksul Siiski võimalik, et mingid MUUD eelistusi andvad omadused säilivad Gardner: mitmene intelligentsus? Loogiline-matemaatiline Ruumiline Musikaalne Kehalis-kinesteetiline Lingvistiline Interpersonaalne Teooria toetub Gardneri enda tööle geeniustega ja hoolimata populaarsusest, ei Populariseeritud Golemani poolet 1995, Mõõdab konformsust mitte võimet! Mõõdab teadmisi mitte võimet! Ennustusvõimest...Ajakirjas “Director”, mis on suunatud “targale juhile” kirjutas Vilve Kalda (Director, november 2003) viiest alatust I testidega seotud alatust valest: 1. Head hinded koolis ennustavad tööedu; 2. Intelligentsustestide tulemus ennustab tööalast edu;
annaabi.ee 
