Frank Sinatra Gala - retsensioon (0)

FRANK SINATRA GALA
Frank Sinatra Gala kontsert on kummardus 20.sajandi ühele suuremale meelelahutajale, geniaalsele Frank Sinatrale. Frank Sinatra salvestas heliplaatidele umbes 1800 meloodiat ning on surematuks laulnud rohkem maailmahitte kui ükski teine vokalist ajaloos. Sinatra laulud ei ole kõigest juhuslikud meloodiad, vaid sümbolid ja neid on raske eraldada Sinatra häälest.
Frank Sinatra ei ole vaid üks laulja või näitleja. Sinatra nimi on sümbol, mis tähistab tervet repertuaari, ajastut, elustiili. Ja muidugi – häält. Kui noor Frank 1939.aasta kevadel oma esimese plaadi salvestas, ei oleks küll keegi võinud oletada et kõhnast, laiade kõrvadega noormehest saab juba paari aasta pärast iidol , kes tõukab troonilt isegi Ameerika popmuusika kuninga Bing Crosby . Veelgi enam – et sellestsamast Itaalia verd noormehest küpseb filmistaar kes võidab Oscari, et temast kujuneb terve maailma üks omanäolisemaid meelelahutajaid ning et ta tegutseb laval ja stuudios kokku kuus aastakümmet.
Frank Sinatra sündis 12.detsembril 1915. Üheksateistaastaselt sai temast kvarteti Hoboken Four liige ning peale raadio talendikonkursi võitmist 1935.aastal esines ta aeg-ajalt eetris, teenides elatist laulva kelnerina. Juhuslik kohtumine orkestrijuhi Frank Mane ’iga viis esimese heliplaadini ja see juba eduka lepinguni ülipopulaarse Harry James’i orkestriga 1939.aasta suvel. Kahjuks ei saanud kaks hiilgavat muusikut omavahel läbi ning 1940.aasta jaanuaris sai Frankist veelgi kuulsama orkestri juhi – Tommy Dorsey – solist . Juba esimese koostööaasta jooksul ilmus müügile 20 singlit. Osalemine filmis „Las Vegas Nights” tõstis laulja aasta populaarseima artisti staatusesse. 1942.aastal alustas Sinatra soolokarjääri. Vana-aasta õhtul New Yorkis toimunud legendaarne kontsert oli ajaloos esimene, kus saal oli täis hüsteeriliselt nutvaid ja kriiskavaid teismelisi tüdrukuid. See oli tänapäevase staarikultuse sünnihetk.
Nelja – ja viiekümnendate vahetusel toimunud madalseisust üle saanud, naasis Sinatra lavadele uue imagoga – just sellisena, nagu me teda mäletame. Kunstiline kõrgvorm oli saavutatud ja seda ei andnud ta enam käest. Järgnevad aastad tõid kaasa parima kõrvalosatäitja Oscari filmi eesti „From Here To Eternity” ja kõikvõimalikud muusikapreemiad kinnistasid Sinatra reputatsiooni mitmekülgse ja andeka artistina. Tema abielud maailma kauneimate naiste nagu Ava Gardneri ja Mia Farrow’ga hoidsid tema eraelu pidevas huviorbiidis.
Ehkki aastal 1971 teatas Sinatra et lõpetab esinemised , olid tema hiilgavaimad hetked – ja armastatuimad laulud – ometigi veel ees. Viimast korda seisis vanameister stuudios ja laval aastal 1994 ning telekaamerate ees aastal 1995. 14.mai hommikul 1998.aastal suri Sinatra oma neljanda abikaasa ja lauljast tütre Nancy käte vahel. Tema viimased sõnad olid „I’m losing”. Kuid ehkki ta kaotas võituse surmaga nagu iga surelik, jääb ta igavesti elama kui 20.sajandi üks suuri muusikalisi ikoone, kelle 60 tegevusaastat jätsid maailmale üle 50 filmi ja umbes 1800 salvestatud laulu.
Kontserdil esines Eesti lauljate ja muusikute paremik :
Lenna Kuurmaa
Nele-Liis Vaiksoo
Tanel Padar
Jassi Zahharov
Uno Loop
Mihkel Mattisen
Mart Sander
Andres Kiil
Saate „Eesti otsib superstaari ” finalistid
Bel- Etage orkester Mart Sanderi juhatusel
Külalisena esinesid Kaisa Oja ja Martin Parmas
Kontsertil kõlanud laulud:

Let’s Do It! – Cole Porter /Cole Porter

Puttin’ On The Ritz – Irving Berlin

Jõulutaat on meie poole teel ( Santa Claus is coming to town) – J.Fred Coots/ Haven Gillespie/J.Fred Coots/Ilona Aasvere

Love and Marriage – Jimmy Van Heusen/Sammy Cahn

My Funny Valentine – Richard Rogers /Lorenz Hart

I Get A Kick Out Of You – Cole Porter/Cole Porter

Nagu võõrad öös (Strangers in the night ) – Bert Kaempfert/C.Carson Parks /Charles Singleton/ Eddie Snyder/Velly Joonas

Jeepers Creepers – Harry Warren /Johnny Mercer

I’ve Got You Under My Skin – Cole Porter/Cole Porter

Kui sa naerad (When you’re smiling) – Mark Fisher /Larry Shay/Joe Godwin / Heldur Karmo

Sügislehed (Les feuilles mortes) – Joseph Kosma/Joseph Kosma/Heldur Karmo

Isver susver (Well Did You Evah’) – Cole Porter/Cole Porter/Mart Sander

L-A-U-L (L-O-V-E) – Bert Kaempfert/ Milt Gabler /Heldur Karmo

Come Dance With Me – Jimmy Van Heusen/Sammy Cahn

Blue Moon – Richard Rogers/Lorenz Hart

Tüdruk Ipanemast (Garota de Ipanema ) – Antonio Carlos Jobim/Vinicius de Moraes/Heldur Karmo

Chicago – Fred Fisher/Fred Fisher

Ootamatud sõnad (Somethin’ Stupid) – Bert Kaempfert/C.Carson Parks/Charles Singleton/Eddie Snyder/Velly Joonas

Somewhere Over The Rainbow – Harold Arlen/E.Y.Harburg

Come Fly With Me – Jimmy Van Heusen/Sammy Cahn

Su naeratuse sära (The Shadow of Your Smile ) – Johnny Madel /Paul Francis Webster/ Vello Marken

You Make Me Feel So Young – Josef Myrow/Mack Gordon

Big Spender – Cy Coleman/ Dorothy Fields

Kuu jõgi (Moon River ) – Henry Mancini/John H Mercer/Heldur Karmo

Fly Me To The Moon – Bart Howard /Bart Howard

New York ,New York – John Kander/Fred Ebb INC

Minu tee (Comme d’habitude) – Claude Francois/ Jacques Revaux/Paul Anka/ Gilles Thibaut/Tõnu Oja

Väitsa Mackie (Mackie Messer) – Kurt Weill/Jaan Kross/ Bertolt Brecht
Külastasin 9.mail Tallinna Linnahallis toimunud kontserti „Frank Sinatra Gala”. Seda kontsertit eelnevalt väga palju ei reklaamitud ja oli paljudele minu tuttavatele teadmata. Samas kui teavitasin teisi, oli inimeste huvi märgatav. Reklaam oli lakooniline – kuulsa Frank Sinatra laulud Eesti artistide esituses.
Minu arvates ei küündinud kontsert päris enda nimeni välja. Eelarvamus sellest kontserdist oli parem, kui kontsert ise. Kontsert oli oma ülesehituselt ja lavastuslikult tavapärane – kuulutatakse välja laulu pealkiri ja solist. Esinejad olid väga mitmekülgsed: rokkar Tanel Padar, kõigile tuntud Uno Loop jne. Päris huvitav oli kuulata Tanel Padarit Sinatra laule esitamas, see žanr ei ole temale iseloomulik, aga tema esitus oli väga hea. Samuti meeldis ka Jassi Zahharov, kelle hääl on jõuline ja esitus väga proffessionaalne. Olulisel kohal oli orkester, sest nende mängitud meloodiad olid suurepärased. Minu arust oli kontserdi kõla väga hea, puudus pillide matkimine tehnikaga. Nimetama peab ka Mihkel Mattisenit, kelle klaveripalad on juba varem mulle meeldinud ja selle kontserdiga tõestas ta oma oskusi veelgi. Noored naissolistid ei üllatanud mind oluliselt, kuid täitsid oma rolli ja meeldisid mulle üldiselt. Osaliselt ootasin tempokat kontserti, sest „Gala” peaks olema haarav ja mitmekülgne, kuid oli suhteliselt tavaline, aga samas kuulatav kontsert. Kõige enam siiski meeldis orkestri esitus, nemad olid kontserdi tugevaim külg.