rõhk, temperatuur Ideaalne gaas Lihtsaima gaasi mudel. See sisaldab kõike üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mudel: 1)Molekulid on punktmassid; 2)Molekuide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed; 3)Molekulide vahel puuduvad vastasmõju jõud Termodünaamiline süsteem et kirjeldada gaasides ja teistes makrokehades toimuvaid protsesse kasutatakse füüs. Suurusi, mille hulka kuuluvad ruumala, tihedus, temperatuur jt Soojuslik tasakaal nim sellist olekut, milles kõik termodünaamilised parameetrid püsivad kuitahes kaua muutumatuna Temperatuur iseloomustab keha soojendatavuse astet, keha soojusliku tasakaalu olekut Temperatuuri mõõtmine Hoitakse temperatuuri mõõtvat keha mõõdetava vastas kuni saabub soojuslik tasakaal Celsiuse skaala viga termomeetrite näidud langevad kokku 0C ja 100C juures, kuid ei lange kokku vahepealsetel temperatuuridel. Ruumala sõltuvus temp.-st ei ole päris lineaarne
Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott TD mõisted Termodünaamiline süsteem ruumiosa, mida iseloomustavad kindlad termodünaamilised suurused. See on eraldatud ümbritsevast piirpinnaga. Olekuparameetrid termodünaamilist süsteemi iseloomustavad suurused n. U,H,G,F. Olekuvõrrand Parameetrite omavaheline sõltuvus n. ideaalgaasi olekuvõrrand Olekufunktsioon süsteemi olekust sõltuv suurus, sellele vastandub protsessifunktsioon (vt.all). On täisdiferentisaalina Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, kus omadused on kõikjal ühesugused või muutuvad ühtlaselt Heterogeenne süsteem süsteem, mille võib jaotada erinevate omadustega osadeks (faasid) Faasid süsteemi osad, mida iseloomustavad faasisiseselt ühtlased termodünaamil...
kont. Ja temp p=nkT Ühesuguste rõhkudel ja temperatuuridel on kõikide gaaside molekulide kontsentratsioonid võrdsed. Ühesuguste rõhkudel ja temp on võrdsed gaasides ühesugune arv molekule. Kirjelda soojuslikutasakaalu oleku (Mis on saabumiseks vaja?) Soojuslikutasakaalu saaabumiseks on vaja teatud ajavahemik, kuna kokkupuutesee viidud kahe keha temp ei muutu kohe (n. Keha ja temomeeter) Soojusliku ehk termodünaamile tasakaalu olekuks nim sellist olekut, milles kõik termodünaamilised parameetrit püsivad kui tahes muutumatuna. See tähendab, et süsteemis ei muutu ruumala, ega rõhk, ei toimu soojusvahetust, gaaside, vedeliku ja tahkete kehad ei lähe üle ühest agregaatolekust teise jne.Süsteemi temperatuur jääb kons.
Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on iga osakese enrgia, seda kiiremini osake liigub (kulgeb, pöörleb,võngub). 13. Termodünaamiline tasakaal: olek, kus süsteemis / kehas / aines ei toimu enam termodünaamilisi muutusi. Nt kõik kehad on saavutanud ühesuguse temperatuuri. 14. Ei. Kui gaas ei ole tasakaalulises olekus võime tinglikult rääkida ainult gaasi osade temperatuurist erinevatel ajahetkedel, kuna gaasis toimuvad pidevalt termodünaamilised protsessid, nt soojusvahetus. 15. Kuna adiabaatiliseks loetakse protsessi, mille puhul soojusvahetust keskkonnaga ei toimu, jääb gaasi siseenergia sellises protsessis konstantseks. 16. Elavhõbe aurub. Elavhõbe on mürgine.
ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid. · Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, millel ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine. · Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. · Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuse rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. · Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Taime- ja loomarakk: Loomsel rakul on mikrotuubulid ning tsütoplasma ning väliskeskkonnast eraldab plasmamembraan, raku sisemus on struktuuriliselt liigendatud. Taimerakul on vakuool ja kloroplastid ning väliskeskkonnast eraldab rakusein(koosneb peale
p, V ja T on gaasi olekut iseloomustavad füüsikalised suurused, p, V ja T on gaasi olekufunktsioonid. p, V ja T kui füüsikaliste suuruste mõistmiseks tuleb teada, kuidas neid mõõta - manomeetri, joonlaua ja termomeetriga. p, V ja T kui olekufunktsioonide mõistmiseks on hea teada, kuidas need suurused on määratud termodünaamilise süsteemi kuuluvate aatomite ja/või molekulide liikumist iseloomustavate parameetrite väärtustega. NB! Kõik termodünaamilised süsteemid koosnevad aatomitest, molekulidest või massipunktidest (ideaalne gaas On lihtne näidata, kuidas ideaalse gaasi rõhk sõltub massipunktide liikumise keskmisest kineetilisest energiast: p=2/3nEkin Selle sõltuvuse tuletamisel ei lahendanud me ära mehaanika põhiülesannet kõikide ideaalse gaasi massipunktide jaoks, vaid kasutasime tõenäosusteooriat kuidas suure hulga punktmasside liikumine on kirjeldatud juhuslikke suurusi
Tahistatakse ,,R" [N] 1N=1kg x m/s2 Kaal: ,,G" [N] Kujutab endast jõudu, millega antud kehad oma raskusjõu mõjul mõjub näiteks horisontaalsele toele, või olles üles riputatud, siis mõjub niidile millega ta ripub. G=M x g(N) Ainehulk on füüsikaline suurus, mis on määratud selle aine struktuurosakeste arvuga (mol või kmol). Tähistatakse ,,n"[mol,kmol] Moolmass: =M/n [kg/kmol] Moolmaht: V=V/n [m3/kmol] Termodünaamilise keha termodünaamilised parameetrid. Termodünaamiliste kehadega soojuseadmetes ja soojusmootorites kasutatakse põhiliselt gaase ja aure. Gaas ja aur on võimelisem muutma oma mahtu väga laiades piirides. Nende paisumisel ja samuti nende kokkusurumisel (kompresseerimisel). Gaase kasutatakse termodünaamilse kehana näiteks sisepõlemismootorites, gaasiturbiinides, reaktiivmootorites ja veeauru kasutatakse termodünaamilse kehana aurujõuseadmetes. Põhilisteks termodünaamika parameetriteks on:
(p-v diagramm). Termodünaamiiseks protsessiks nimetatkse protsessi mille jooksul keha olekuparameetrid muutuvad- jaguneb: tagastatavad protsessid: protsess mis kulgeb läbi ühtede ja samade tasakaalsete olekute nii ühes kui ka teises suunas. Kõik reaalsed protsessid on suuremal või vähemal määral tagastamatud protsessid, kuna nad pole tasakaalus. Ringprotsess: protsess mille kulgemise käigus termodünaamiline keha läbib igat vahepealset olekut ja tuleb tagasi algolekusse. 6. Termodünaamilised kehad ja nende termilised ja energeetilised olekuparameetrid ja mõõtühikud. Termodünaamilised kehad gaasid ja aurud(veeaur) sest nad muudavad oma mahtu väga suurtes piirides nende soojuslikul ja mehaanilisel mõjutamisel. Termilised olekuparameetrid: erimaht, absoluutne rõhk ja abs. Temperatuur. 1) Erimaht aine massiühiku maht (v) [ m³/kg] 2) Rõhk Pinnaühiku normaali suunasmõjuv jõud (p) [Pa, N/m², mmHg, atm, bar, psi]
(p-v diagramm). Termodünaamiiseks protsessiks nimetatkse protsessi mille jooksul keha olekuparameetrid muutuvad- jaguneb: tagastatavad protsessid: protsess mis kulgeb läbi ühtede ja samade tasakaalsete olekute nii ühes kui ka teises suunas. Kõik reaalsed protsessid on suuremal või vähemal määral tagastamatud protsessid, kuna nad pole tasakaalus. Ringprotsess: protsess mille kulgemise käigus termodünaamiline keha läbib igat vahepealset olekut ja tuleb tagasi algolekusse. 6. Termodünaamilised kehad ja nende termilised ja energeetilised olekuparameetrid ja mõõtühikud. Termodünaamilised kehad gaasid ja aurud(veeaur) sest nad muudavad oma mahtu väga suurtes piirides nende soojuslikul ja mehaanilisel mõjutamisel. Termilised olekuparameetrid: erimaht, absoluutne rõhk ja abs. Temperatuur. 1) Erimaht aine massiühiku maht (v) [ m³/kg] 2) Rõhk Pinnaühiku normaali suunasmõjuv jõud (p) [Pa, N/m², mmHg, atm, bar, psi]
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond STRINGITEOORIA Referaat Koostas: Nele Sergejeva, xxxxxxYASB Tallinn 2011 Lühiülevaade stringiteooriast Stringiteooria on uurimisala osakeste füüsikas, mille eesmärk on ühendada kvantmehaanika ja üldrelatiivsusteooria. Kuna teooriat ei ole seni veel otseselt suudetud katseliselt tõestada, arvavad paljud teadlased, et tegu on pigem filosoofia kui teadusega. Sellegipoolest on tehtud katseid, mis kaudselt tõestavad stringiteooriat. Stringiteooria eeldab, et aatomis olevad kvargid ja elektronid ei ole 0-mõõtmelised objektid, vaid koosnevad pigem 1-mõõtmelised võnkuvad joontest (stringidest), mille ainsaks dimensiooniks on pikkus. Nende stringide võnkumine annabki jälgitavatele osakestele nende omadused, laengu, massi ja spinni. Stringil võivad olla otsad lahti (nimetatakse avatud stringiks) või omavahel ühendatud (nimetatakse k...
aurumasinad, mis muudavad kütustes lõksus oleva keemilise energia soojusenergiaks ja edasi mehhaaniliseks energiaks. Aja möödudes mõistsid teadlased, et need samad termodünaamika seadused on rakendatavad kõikjal, alates töötavatest diiselmootoritest kuni bioloogiliste protsessideni elusorganismides. Klassikaline tasakaaluline termodünaamika tegeleb ainult (1) makroskoopiliste ainehulkadega (sest temperatuur ja muud termodünaamilised suurused on defineeritavad vaid suure arvu vabadusastmetega süsteemide jaoks) ja (2) ainult tasakaaluliste olekutega (ehk aeglaste protsessidega, mida võib vaadelda kui tasakaaluliste olekute jada). Termodünaamikas on kesksel kohal soojusnähtused ja nendega seonduvad mõisted (soojushulk, temperatuur, entroopia,soojusmahtuvus jne). Füüsikalist keha või kehade kogumit, mis on piiritletud reaalse või kujuteldava piirpinnaga,
1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul 17.Faasimuutuse diagrammid. Sõltuvalt tingst (rõhk, juhtudel tdk veeaur. temp.) võib aine olla e...
vastastikmõju. Isoleeritud termodünaamiline süsteem võib olla ka üksikutest seadmetest ja seadmegruppidest moodustatud ning ümbruskeskkonnast isoleeritud süsteemi tunnustega kooslus. Näited: Materiaalselt avatud süsteemi näideteks sobivad turbiin, pump, ventilaator. Materiaalselt suletud on balloon, kolviga silinder. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha, mille vahendusel toimuvad termodünaamilised protsessid ning energialiikide vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. Soojusjõuseadmetes on termodünaamiliseks kehaks aine, mis vahendab neis sisalduva või ülekantava energia muundamist tööks. Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille kaudu soojus siirdub jahedamalt kehalt kuumemale. Soojusjõuseadmetes ja –transformaatorites termodünaamilise kehana kasutatavat ainet nimetatakse ka töökehaks. Termodünaamiliseks kehaks
kasutati kahte suhteliselt suurepinnalist plaatinaelektroodi, millest ühel (katoodil) toimus hapniku redutseerumine ja teisel (anoodil) vesiniku kui kütuse oksüdeerumine. Elektrokeemilise redoksprotsessi tulemusena tekkis elektronide suunatud voog anoodilt katoodile ehk elektrivool, ning eraldus soojust. Elektrolüüdina kasutas Growe lahjat väävelhappe (H2SO4) vesilahust. 1896. aastal sõnastas rohelise energeetika üks pioneere, Tartu ülikooli kasvandik Wilhelm Ostwald kütuseelemendi termodünaamilised alused ja näitas, et kütuseelemendid on oluliselt tõhusamad keemilise energia elektriks ja soojuseks muundamise seadmed, kui Carnot' termodünaamilisel soojusmasinal põhinevad süsteemid. Nüüdisajal võib elektrokeemilised vooluallikad jagada kolmeks: primaarpatareid, mida pole võimalik uuesti laadida, sekundaarpatareid ehk akumulaatorid, mida saab perioodiliselt laadida, ning pidevalt töötavad kütuseelemendid, kus oksüdeerija ja redutseerija juurdevool
Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, konsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus- kahest või enamast komponendist (lahustunud ained), lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused- lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamilised püsivad süsteemid. Kolloidlahused- erinevalt tõelistest lahustest on need heterogeensed(mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti- mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaalolekut (vesilahuste korral alati vesi).
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Ökoloogia Ökosusteemide klassifikatsioon: Mikroökosüsteemid Mesoökosüsteemid Makroökosüsteemid ( bioomid) Globaalne ökosüsteem (biosfäär) BIOOM samatüübiliste ökosüsteemide kogum ; ühe kliima- ja taimekattevööndi või mäestike kõrgusvööndi koosluste kogum Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Abiootilised faktorid -Kliima -Mullatüüp -Reljeef -Tuul Biootilised faktorid Füüsilised barjäärid A+B koos Laiuskraadide erinevus Energia ökosüsteemides Energia omadusi kirjeldavad seadused: Termodünaamiline I pritsiip energia võib minna ühest vormist teise aga ta ei kao ja teda ei saa uuesti luua. Termodünaamiline II pritsiip protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energi...
4.Ülesanne: Tuletõrje tsentrifugaalpumba vaakummeeter näitab hõrendust pvaak 600 mmHg. Milline on absoluutne rõhk kui atmosfääri rõhk baromeetri järgi on patm = 760 mmHg . Lahendus: pata = patm pvaak = 760-600 = 160 mmHg pata = 160 · 133 = 21,2 kPa . 2. IDEAALGAASI SEADUSED. 2.1. Termodünaamiline protsess. Termodünaamilist süsteemi mõjutava väliskeskkonna parameetrite muutumisel muutuvad ka süsteemi termodünaamilised parameetrid, mis erinevatel ajamomentidel omavad erinevaid väärtusi. Termodünaamilise süsteemi oleku muutust väliskeskkonna mehaanilisel ja soojuslikul mõjutusel nimetatakse t e r m o d ü n a a m i l i s e k s protsessiks. Olenevalt termodünaamilise süsteemi omadustest ja väliskeskkonna parameetritest võib väliskeskkond süsteemi mõjutada väga mitmeti. Vastavalt sellele võib termodünaamilise
1.Skalaarid ja vektorid:Suurusi mille määramiseks piisab ainult arvväärtustest,nimetatakse skalaarideks. 18.Harmooniliste võnkumiste liitmine: -Kahe (aeg,mass,inertsimoment jne) Suurusi ,mida ühesuguse sagedusega(),samasihiliste,kuid erinevate iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on 31.Molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand: all vektoriks.1.Vektori korrutamine skalaariga: summaks jäle sama sagedusega harmooniline mõistetakse avaldist,mis seob gaasi molekulide 2.Vektorite liitmine: võnkumine.-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.Molekulide 3.Vektorite skalaarne korrutamine: kahe vektori harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks keskmise kinetilise energia s...
Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Bernouelli võrrand Kui kiirus suureneb, siis rõhk väheneb 9. TERMODÜNAAMIKA Füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga Termodünaamika ei arvesta kehade siseehitusega Termodünaamilised põhiparameetrid on rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T) Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele Soojushulk (Q) - füüsikaline suurus, mis mõõdab soojusülekandes ühelt kehalt teisele kandunud energiat. Ühik džaul (J) Soojuslik tasakaal - olukord, kus soojus-ülekandes osalevate kehade temperatuurid on võrdsustunud Termodünaamiline tasakaal - olukord, kus keha T, p, ja V on püsinud pikka aega muutumatutena
Kordamisküsimused: Füüsikalise keemia ja kolloidkeemia Faasiline tasakaal kahekomponentsetes süsteemides 1. Faasilise tasakaalu tingimus. Üldmõisted. Faas – heterogeense süsteemi homogeenne osa, millel on ühesugused termodünaamilised ja keemilised omadused ja milline on teistest faasidest eraldatud piirpinnaga. Komponendid - sõltumatud keemilised ühendid, mille abil saab keemiliselt iseloomustada igat süsteemi faasi ja kogu süsteemi tervikuna. Koostisosaks – on iga aine, mida võib süsteemist eraldada ja mis võib eksisteerida väljaspool süsteemi. Vabadusastmed- süsteemi sõltumatud parameetrid (rõhku, temperatuuri, kontsentratsiooni), mida me võime teatud piirides meelevaldselt muuta, ilma et seejuures faaside arv muutuks. Faaside tasakaalu korral on sama keemiline potentsiaal kooseksisteerivatel faasidel ning segu puhul ka segu eri komponentidel. Näiteks tasakaalu korral vedeliku ja tema kohal oleva küllastatud auru vahel on keemili...
1. ( ?) , , . . , , . , ( , ), . . ((p 0 v ) . () . 2. . , . . . ? . ) - , : pV=kNT (1-10) . N - V, k - . , . µ - (moolmass) , kg/kmol (tihedus), kg/m3 , : NA = 6,0228 10 23 molekuli /mool : µ/ = v µ = const - , . 3. . . ?( - , ?) - , ( , ) 2/3 . p = 2/3 n mw2/2 , (1-6) n m w2 . mw2/2 - . (1-6) ( ) - . - 2/3mw2/2 = kT (1-8) k k= 1,38 10-23 J/K , . (1-6) (1-8) V pV = nVkT (1-9) V N= nV 4. . , . ( .) pVµ = 8314 T ( ) µ, 1 ( ), : pv = R0T (1-19) R0 () R0= 8314/ µ , J/ (kgK) µ - , kg/mol R () R= 8, 314 J/ (molK) = 8314 J/ (k...
ökonoomsus 1 kW universaalsus ohutus töökindlus 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 16 Soojuspumpade puudused suur alginvesteering õhksoojuspumpade töö efektiivsus sõltub välistemperatuurist küttekoormus 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 17 Külmutusagensside vajalikud omadused Termodünaamilised omadused Suur aurustumissoojus Madal külmumistemperatuur Kõrge kriitiline temperatuur Aurustumisrõhk peaks olema kõrgem atmosfäärirõhust (või külmutusagensil peab normaalrõhul olema võimalikult madal keemistemperatuur) Võimalikult madal kondenseerumisrõhk 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 18 Külmutusagensside vajalikud omadused Füüsikalised ja keemilised omadused
Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis) on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu suureneb, loetakse kiirendus...
hea suhe mootori võimsuse ja kaalu vahel. [7] 1. AJALUGU 1769. a võttis James Watt kasutusele esimese töökindla kondensaatoriga varustatud aurumasina; 1807. a ehitas Isaac Rivvaz elementaarse auto aurujõul; 1814. a ehitas George Stephenson esimese auruveduri; 1816. a töötas Robert Stirling välja välispõlemismootori tööpõhimõtte; 1824. a formuleeris Nicolas Léonard Sadi Carnot oma käsitluses aurumasina termilise kasuteguri ηt ja termodünaamilised seosed soojuse ja töö vahel; 1860. a ehitas Jean Joseph Étienne Lenoir esimese gaasi peal töötava sisepõlemismootri; 1862. a töötas Nikolaus August Otto koos Eugen Langeniga välja atmosfäärilise gaasmasina; 1862. a patendeeris Alphonse Beau de Rochas neljataktilise mootori tööpõhimõtte; 1864. a ehitavad Nikolaus A. Otto ja Eugen Langen esimese mootoreid tootva vabriku; 1864. a kasutas Siegfried Samuel Marcus oma poolt väljaarendatud sõidukimootoril
MEHAANIKA. 2.KINEMAATIKA ALUSED. Kinemaatika uurib kehade liikumist. Eristatakse kahte liiki liikumist : kulgliikumine ja pöördliikumine. 2.1.Kulgliikumise kinemaatika Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. 2.1.1.Sirgjooneline liikumine Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu! Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = konstantne 2.1.2.Ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont . Ühtlane rigjooneline liikumine on liikumine konstantse kiirendusega mis on alati suunatud ringjoone keskpunkti. r tähistab siin ringjoone raadiust, v tähistab kiirust ja ω nurkkiirust. See on näide olukorrast, kus keha liigub ühtlase kiirendusega, kuid selle kiirus ei muutu, sest antud juhul on kiirenduse efekt keha liikumise suuna muutmine. 2.1.3.Ühtlaselt muut...
isobaaridest vasakule) - Kõrguse kasvades hõõrdumine väheneb ja tuul saab paralleelseks isobaaridega - Samaaegselt kasvab kõrguse kasvades ka tuule kiirus 17. Miks on temperatuuri kuiv- ja märgadiabaatilised gradiendid erinevad? Erinevalt kuivadiabaatilisest gradiendist, mis praktiliselt on konstantne, sõltub märgadiabaatiline gradient temperatuurist ja õhurõhust (kõrgusest). SELGITUSED: Adiabaatilised protsessid - termodünaamilised protsessid, mis toimuvad soojusvahetuseta ümbritseva keskkonnaga. Temperatuuri adiabaatiline gradient näitab keskkonna adiabaatilist temperatuuri muutust piki vertikaali, st kõrguse või sügavusega. Gradient - Temperatuuri kuivadiabaatilise gradiendi mõistes tõlgendatakse gradienti kui kasvu kõige kiirema muutuse suunas. Vee- ja õhumasside vertikaalsel liikumisel muutub temperatuur rõhu muutumise tõttu palju kiiremini kui soojusvahetuse tõttu ümbritsevate vee- ja õhumassidega
olek temperatuuril 25 C ja rõhul 1 atm (101325 Pa). Kokkuleppeliselt keemiliste elementide entalpiad standardtingimusil on võetud nulliks. Ühendi standardne entalpia ( H ) on selle ühendi stabiilsetest elementidest tekkimise reaktsiooni 298 soojuseffekt kui lähteained ja produktid on ülaltoodud standardtingimusis (vt. ka näiteis toodud alternatiivset tekkeentalpiat vabadest aatomeist). Entalpia, entroopia ja vabaenergia (Gibbsi energia) on termodünaamilised funktsioonid, millega kirjeldatakse makroskoopiliste süsteemide olekut sõltuvalt süsteemi oleku parameetreist, s.o. mahust, rõhust ja temperatuurist. Olulised on nende funktsioonide muutused reaktsiooni käigus ja neid tähistatakse vastavalt H, S ja 15 G. Need funktsioonid on tuletatavad termodünaamika seaduste alusel.
1.Skalaarid ja vektorid-Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kul...
neeldub liitaine tekkimisel püsivas olekus olevatest lihtainetest, kui vastav reaktsioon toimub standardtingimustes. · Põlemissoojuseks nim aine täielikul põlemisel standardtingimustel vabanevat soojushulka. 19. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid. · TD II ütleb, et ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. · Termodünaamilised protsessid: 1) pööratav protsess protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi; 2) mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras. 20. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus. · Entroopia on suurus, mis sõltub vaid süsteemi
süsteemi abil termodünaamilse töö tegemiseks. Täpsemalt öeldes: igas protsessis, kus süsteemi poolt tehtav töö onE ja mille käigus süsteem entroopia kahaneb S võrra, tuleb keskkonda anda vähemalt energiahulk TS (T on keskkonna absoluutne temperatuur). Vastupidisel juhul see protsess toimuda ei saaks.Konstantsel temperatuuril toimuva tasakaalulise pööratava protsessi entroopia muut on antud seega valemiga 2. Termodünaamilised potentsiaalid. Termodünaamilistest potentsiaalidest (U,H,F,G) on olulisemad Helmholtzi energia F ja Gibbsi energia G. Helmholtzi energia (vananenud nimetusega isokoorilis-isotermiline potentsiaal, ka vabaenergia) on defineeritud järgnevalt: F U - TS (4.1) Gibbsi energia (ehk Gibbsi vaba energia või isobaarilis- isotermiline potentsiaal) avaldub teiste termodünaamiliste funktsioonide kaudu järgnevalt: G H - TS U + PV - TS F + PV (4.2) Funktsiooni F vähenemine FT = U - TS
liikumise kiirusest. Esimesena määras katseliselt gaasi molekulaarkineetilise kiiruse 1920a. O. Stern (500 m/s). Gaasi molekulide kiirused on väga erinevad. Gaaside puhul kasutatakse ruut keskmise kiiruse mõistet. Gaasi molekulaarkineetilist kiirust on võimalik arvutada v2=3KT/m. Gaaside ühendatud seadus. Makroskoopilised suurused, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, on termodünaamilised parameetrid P,V,T. neid suurusi võib väljendada arvudega ainult juhul, kui süsteem on soojuslikus tasakaalu olekus selleks nimetatakse sellist gaasi olekut, mille puhul kõik tema termodünaamilised parameetrid on muutumatud. Kui muudame ühte neist, muutuvad ka teised. Antud juhul gaasi mass ei muutu. Kindla gaasi koguse puhul kehtib seos P1V1/T1=P2V2/T2 (Clapeyroni võrrand). Kui protsessi käigus muutub gaasi mass, siis tuleb kasutada
|| источников". Из сравнения произвольного обратимого цикла и цикла Карно вытекает 2-я теорема Карно: || "Обратимый цикл Карно является наивогоднейшим циклом в || заданном интервале температур" Т.е. т.к.п.д. цикла Карно всегда больше т.к.п.д. произвольного цикла: tк > t . (3.10) 13. Termodünaamilised põhiprotsessid (protsessi võrrand, olekuparametride seos) Основные термодинамические изопроцессы ( условие протекания процесса, соотношение между параметрами). Термодинамическим процессом называется процесс поочередного изменения состояния термодинамической системы
siis: o w = −Pex∆V, Paisumisel vaakumisse tööd ei tehta ehk Pex = 0 o Soojuspaisumine, joon- ja ruumpaisumine, vee paisumine (+ valemid ja joonised) on keha mõõtmete muutumine soojendamisel, aineosakesed hakkavad kiiremini liikuma joon- ja ruumpaisumine- tahked ained paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes, vee paisumine- paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes 13) Termodünaamilised protsessid o Isoprotsessid, töö isoprotsessides (+ valemid ja joonised) isobaarne- rõhk on jääv V/T=const P isohoorne- ruumala on jääv =const T isotermiline- temperatuur on jääv pV=const o Adiabaatiline protsess, Mendelejev-Clapeyron’i seadus (+ joonis) - on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses näiteks küttesegu
vahemikku, mille juures nad säilitavad funktsionaalsuse. 3. Rakk kui eluühik. Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, millel ilmnevad kõik elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine ärritusele, paljunemine, kasv ja arneg. Rakud on süsteemid, mis omastavad toitaineid ning eraldavad jäägid, viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga. Rakk on isepaljunev mullreaktor. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus. Loeng 01/slaid 36 Rakuorganellide põhifunktsioonid. (vt lisaks gümn bio kokkuvõtet) Plasmamembraan aktiivse transpordisüsteemid. Tuum DNA replikatsioon, RNA transkriptsioon ja tuumavalkude süntees. ER lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine nende lõplikku paika rakus.
Niiskus liigub soojaga kaasa, liigub külmemale poole. 117. Milliseid aineid nimetatakse külmutusagensideks? Nimetada ka vähemalt 4 külmutusagensidele esitatavat nõuet. Külmutusagensid on kinnises liikumismasina liinis tsirkuleerivad tööained, mis osalevad otseselt külma tootmise protsessis. · Füüsikalis keemilised nõuded. Võimalikult väike viskoossus, peavad hästi lahustama õli ja vett, ei tohi olla plahvatus ega tuleohtlik segus õhuga. · Termodünaamilised ja ökonoomilised nõuded. Agensideks sobivad gaasilised ained, mille keemistemperatuur atmosfäärirõhul on madal. Rõhk kondensaatoris peaks olema suht madal. · Füsioloogilised nõuded. Agens ei tohi olla mürgine inimestele ja loomadele, ei tohiks rikkuda toodet. · Ökoloogilised nõuded. Peab olema ohutu osoonile ja ei tohi tekitada kasvuhooneefekti 118. Nimetada ammoniaagi kui põhilise külmutusagensi 2 olulisemat eelist ja 2 puudust. + suur külmatootlikkus
Nimetada ka vähemalt 4 külmutusagensidele esitatavat nõuet. Tööained, osalevad otseselt külmutamisprotsessis/külmatootmisel. Nõuded: väike viskoossus, ei tohi olla tuleohtlik, keemistemp võiks olla madal, ei tohi olla mürgine ja rikkuda toote kvaliteeti, võimalikult suure külmatootmisega. 22. Nimetada ammoniaagi kui põhilise külmutusagensi 2 olulisemat eelist ja 2 puudust. Eelised: Odavus, hea soojusjuhtivus, väga head termodünaamilised omadused, lihtne avastada leket. Puudused: plahvatusohtlik segus õhuga, mürgine, lahustab halvasti õli, võib rikkuda toiduainete maitset ja lõhna. 23. Miks piiratakse tänapäeval kloori sisaldavate freoonide kasutamist külmutusagensidena? Kloori sisaldavad külmutusagensid tekitavad kõrget kasvuhooneefekti. Aitab kaasa kõrgetes õhukihtides osooni lagunemisele. 24. Millised on 4 põhilist külmakulu (külmakao) liiki ladudes
2.Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. Mõõtühik:1mol Molaarmass on ühe mooli mass. Mõõtühik on grammi mooli kohta g/mol 3.Ideaalne gaas Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata. 4. Termodünaamilised parameetrid, temperatuur (+ mõõtühikud) 5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyron-Mendelejev’i võrrand) Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus. Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 6
süsteemi oleku. Kui süsteemi olek välismõjude puudumisel (isoleeritud termodünaamiline süsteem) iseenesest ei muutu, on tegemist tasakaalulise olekuga. Süsteemi isoleeritus tähendab siin lisaks välisjõudude tasakaalule ka (ja eriti) soojuslikku isoleeritust siseenergia vahetuse puudumist ümbruskonnaga. Kui ümbruskonnaga energiavahetuses olev süsteem mingil hetkel isoleerida, siis omandavad kõik termodünaamilised parameetrid teatud aja jooksul tasakaalulised väärtused, st. süsteemis tekib pärast isoleerimist iseeneslikult tasakaaluolek. Sellist tasakaaluoleku väljakujunemist nimetatakse relaksatsiooniprotsessiks. Termodünaamiliste parameetrite väärtused ongi kogu süsteemi jaoks üheselt määratud vaid tasakaaluolekus, seepärast nimetatakse neid ka oleku parameetriteks. Ühe või mitme termodünaamilise parameetri muutumine süsteemis on termodünaamiline protsess
Termodünaamilise keha entroopia. ds=dq/T, kus suurust s nim. Entroopia, mis s on soojushulga ja absoluutse temp. suhe. Entroopia muutus Δs=s2-s1= 1st∫2ni ds=1st∫2ni dq/T [J/(kg*K)]. Entroopia on ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse määravad kaks meelevalds.et olekuparameetrit. Gaasi entroopia väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. Kui lugeda erisoojust sõltumatuks temperatuurist, siis: c=const, s=cvln(T/To)+Rln(v/vo). 4. Termodünaamilised protsessid ideaalgaasidega. 1) Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> p1/T1•v=R=p2/T2•v => p1/p2=T1/T2.so isohoorse protsessi põhivõrrand. Olekuparameetrite vaheline seos isohoorses protsessis. s2-s1=cvln(p2/p1)=cvln(T2/T1), (entroopia). p T q=∆u+l, l=0
Sellist vedelikku nimetatakse alajahutatud vedelikuks. Kui tegemist on silikaadiga (räniühendiga), siis jälgitakse vedeliku üleminekut tahkesse klaasilisse olekusse ehk nn klaasi-üleminekut. Mitteorganiseeritud, mittekristalliline tahke olek on saavutatud eriliste termodünaamiliste, mehaaniliste ning optiliste omadustega, kusjuures antud olek ei ole termodünaamilise tasakaalu olekus. Selline üleminek on toimunud ilma soojuse eraldumiseta ning ilma tiheduse hüppelise muutuseta. ... termodünaamilised potentsiaalid ning faasiüleminekute selgitus potentsiaalide omaduste kaudu – Ehrenfesti teooria. 1937. märkis L. Landau, et faasiüleminekud, mille käigus energiate ei eraldu ega neeldu, kaasnevad sümmeetria muutusega (välja arvatud vedeliku-gaasi üleminek kriitilise punkti juures). Näiteks raua magneetuvuse muutumine Curie punkti juures on tingitud molekulide pöörlemissuundade muutustest – sisemine sümmeetria on muutunud.
1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika uurib...
mis näitab ühe mooli elektronide elektrilaengu absoluutväärtust. ·Faraday konstandi täpne väärtus on 96 485,3415 C/mol (teistel andmetel 96 485,3383 C/mol). ·Faraday arv saadakse Avogadro arvu korrutamisel elektroni laenguga. ·Avogadro arvu määras alles 1866. a. sakslane Joseph Lochsidt ·Avogadro arvule vastab arvuliselt Vaikse ookeani maht milliliitrites 85. Metallide korrosioon ja selle termodünaamilised põhjused. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid 86. Korrosioon.
Side on tugevaim, kui molekulid asuvad ühel joonel. · Ioonsed sidemed vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahelise elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. · Hüdrofoobsed vastasmõjud sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Rakk on väikseim süsteem, millel ilmnevad elu tunnused. Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid. PROKARÜOOTNE EUKARÜOOTNE SUURUS 1-10 m 5-100 m GENOOM DNA nukleoidis, puuduvad DNA kromosoomidesse histoonvalgud paktiuna tuumas RAKU JAGUNEMINE Pooldumine, pungumine mitoos MEMBRAANIGA Puuduvad Mitokondrid, kloroplastid,
p=1 atm c [mol/l] ∆G˚=–R·T·lnK ∆G˚ — Gibbsi energia muut standardtingimustel K — reaktsiooni tasakaalukonstant ∆G on süsteemi energiavaru. See soa energiast, mis võib muutuda kasulikuks tööks. Ja mida pöörduvam protsess, seda enam ∆G-st tööks muutub. ∆H= ∆G+T·∆S ∆H — süsteemi kogu energia ∆G — see osa süsteemi energiast, mis võib üle minna tööks ∆S — seotud energia; see, mis tööks üle minna ei saa 4. bioloogiliste süsteemide termodünaamilised omadused: Klassikaline termodünaamika tegeleb isoleeritud ja suletud süsteemidega, milledes protsessid vältimatult lähevad tasakaaluolekusse, kui puuduvad välised mõjutused. Algenergia — Päike. Inimorganismi vahetu energiaallikaks — toiduainete keemiline energia. Energia kulub keeruliste ainete sünteesiks, mehaaniliseks tööks, ainete ülekandeks (transpordiks), konstantse kehatemperatuuri hoidmiseks
energia kahanes. Ainult et kui energia tähistas töövõimet, soojushulga suhet (jahutaja) siis entroopia hulk näitab töövõimetust. Et seda häirivat temperatuuri. Mida kõrgem on erinevust kaotada, kasutatakse mõnikord negentroopia keskkonna tempeatuur, seda mõistet - see oleks siis sama, mis entroopia, ainult raskem on toota kasutuskõlblikku vastasmärgiga. energiat. Termodünaamilised potentsiaalid. Kolm olekuparameetrit moodustavad (matemaatilise) kolmruumi, protsesse kirjeldavad selles pinnad ja jooned. Tekib kiusatus termodünaamikat "geometriseerida". Nagu mehaanikas, saab ka siin konstrueerida potentsiaalivälju, mille kaudu saab lihtsustada protsesside arvutamist. Kui entroopia välja jätta, kasutatakse nelja potentsiaali: 1. Siseenergia: ( on ainehulk moolides); 2. Vabaenergia: - väljendab
(tavaliselt ahtri poolne) valmistatakse suurte äärikutega, millised on üle valatud antifriktsioon sulamiga. SILINDRID JA SILINDRIHÜLSID 1-silindrihülsi ülemine äärik 2-tikkpoldi pesad 3-tõukurivarda koda 4-jahutussärk 5-tõukutipesa kinnituskoht 6-nukkvõlli laagripesa 7-silindrihülsi alumise ääre kummist tihendusrõngad i Silindri ülesanded: moodustab kambri, kus toimub termodünaamilised protsessid juhib kolvi liikumis Konstruktsioonilt võivad silindrid olla: silindrihülss võib olla valatud koos silindrisärgiga silindrihülss on silindrisärgist eraldi valmistatud ja silindrihülss presitakse silindrisärki ja ruumi, mis jääb hülsi ja särgi vahele nimetatakse jahutussärgiks. Silindriplokki presitud hülsid toetuvad oma ülemise äärikuga silindriploki tugi – pinnele
Kc protsessi tasakaalukonstant graafikul tekib seega kõvera asemel treppjoon, mille alla jääva pinna pindala ehk kasulik töö on väiksem. (täpsemalt keemilise kineetika all). Pöörduva protsessi puhul muutub välisrõhk lõpmata väikeste osade kaupa, et pidevalt tasakaaluolek Inimorganismi termodünaamilised omadused säilitada järelikult on pöörduva protsessi kasulik töö Organismide vahetuks energiaallikaks on toitainete maksimaalne ning ta kulgeb lõpmata aeglaselt. Kõik looduslikud protsessid on rohkem või vähem keemiline energia, mida kulutatakse vajalike ainete
omadused, mis on vajalikud metallide lõike- ja survetöötlemiseks Eelkõige kõvaduse nõudest tulenevalt on tööriistateraste süsinikusisaldus tavaliselt suurem, võrreldes konstruktsiooniterastega. 3. Malmid: - grafitiseerimisprotsess; osutub grafiit aga püsivamaks faasiks kui tsementiit. See tähendab, et segudel ferriit - grafiit või austeniit - grafiit on väiksem vaba energia kui segudel ferriit - tsementiit või austeniit - tsementiit. Järelikult ei soodusta termodünaamilised mõjurid mitte tsementiidi, vaid grafiidi teket. Grafiidi teket grafitiseerumist e. grafitisatsiooni (graphitization) soodustab aeglane jahutamine ja lisanditest eelkõige räni. - malmide liigitus, struktuur ja omadused; Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus. Need on vaba
Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Soojusülekanne juhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. Faasimuundumissoojus. Soojusülekande seadmed, soojusvahetid. Soojusisolaatorid. Pumbad ja kompressormasinad, teooria alused, konstruktsioon ja karakteristikud. Ventileerimine ja kütmine hoonetes. Energiaressursside kasutamise optimeerimine, energiat kasutavate protsesside analüüs ja optimeerimine. Elektrienergia tootmine, termodünaamilised alused, ringprotsessid, auru ja gaasi turbiinid, sisepõlemismootorid. Elektri ja soojuse koostootmise alused, Kütuseelemendid. Olulised mõõtühikud Energia: 1J = 1N*m = 1m2*kg*s-2 1Wh = 3600J Võimsus: 1W = 1J/s= 1m2*kg*s-3 Erientalpia, tuntud ka lihtsalt entalpia nime all on energiasisaldus massi või mahuühiku kohta. Mõõtühik vastvalt J/kg ja J/m3 Erisoojus: mass-, maht ja molaarerisoojus ühikud vastavalt J/(kg*K), J/(m3*K) ja J/(mol*K). Temperatuur 0°C = 273,15K
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
