Töö kirjandusega ja
bibliograafia koostamine(25.11.09) Teemale vastava kirjanduse
otsing - Iga üliõpilastöö algab vastaval teemal välja antud kirjanduse otsinguga.
- Kirjanduse otsing on vajalik selleks, et saada ülevaade, mida on konkreetsel teemal varem tehtud.
- Sellele viitamata võidakse teha vaikimisi järeldus, et töö autor pole varemtehtuga lihtsalt tuttav.
- Mistahes uue teadmise sünd saabki põineda üksnes sellel, et tehakse endale esmalt selgeks, mida on sellel teemal senni avaldatud ja üritatakse minna sealt edasi.
- Teemale vastav otsing on üks infootsingu alaliike .
Infootsing
-
toimingud , meetodid, protseduurid talletatud andmetest info
saamiseks etteantud teemal
- Infosüsteemile esitatakse infopäring – loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süsteemile arusaadavasse keelde – märksõnadeks.
- Infosüsteemis toimub pärinu ja otsimassiivis olevate andmete otsitunnustike võrdlemine.
- Iga infootsingut käivitavaks faktoriks on infovajadus .
Teavikud ja dokumendid - Teavik – andmekandja, materiaalne objekt, millele on talletatud informatsiooni. Teavik on nt heliplaat, trükis vms.
Infovajadus ja infootsingu
tüübid - Teaviku -ehk dokumendi otsing – otsitakse andmeid konkreetse teaviku või dokumendi kohta, dokumenti ennast või tema koopiat. Teadusartikkel on ka dokument selles kontekstis!
- Faktiotsing – otsingu objektiks on konkreetsed andmed, faktid, mis on pärit mingist dokumendist.
- Teemaotsing – otsitakse mingil teemal avaldatud materjale. Sünonüümide kasut aitab teemat käsitlevaid materjale paremini leida.
Kirje - Kirje – reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat dokumenti (nt teadusartiklit) täielikult identifitseerida.
- Kirje on terviküksusena käsitletav andmeelementide kogum või andmetüüp, nt bibliograafias või andmebaasides; kirje võib olla andmebaasis andmeobjektiks.
- Kõneldakse ka bibliokirjest, ka viitekirjest
- Alginformatsioon (artikkel ise) ja vahendusinformatsioon (tema kirje)
Bibliograafia - Oskusala, st bibliograafiatöö
- Töö tulemus, st bibliograafianimestikud
- Teadus, st vastav uurimistegevus
- Praegu huvitab meid BIBLIOGRAAFIA üksnes tähenduses: kirjanduse loetelu , teoste nimestik vm teavikute kindlate tunnuste alusel korrastatud kirjete kogum.
- Iga üliõpilastöö peaks algama esialgse bibliograafia koostamisega, mis annab kiiresti hõlmatava ülevaate kirjandusest konkreetse töö või tema kontekstis.
- Töö koostamise lõppfaasis saab sellest kasut kirjanduse nimestik.
- Kirjed bibliograafias peavad läbivalt olema ükskeelsed!
Bibliograafia ehk
kirjanduse nimestik - Ülesehitus: kirjetena, kindlal printsiibil.
- Autorite (ka pealkirjade, kui autor puudub) põhjal alfabeetiliselt.
- Sama autori erinevad teosed kronoloogiliselt (vanemad esmalt, siis uuemad).
- Vastupidine printsiip on pöördkronoloogiline (uuemad esmalt ja siis vanemad). Andmebaasid võivad tulemusi anda sel põhimõttel.
Kirje elemendid/ raamat - Harvard’i süsteem:
Autor(id). Aasta. Pealkiri: pealkirja täiendandmed. Ilmumiskoht: kirjastus. ISBN .
Hamburg , I. (2001).
Eesti bibliograafia ajalugu: 1901-1917. Tallinn: Eesti
Rahvusraamatukogu. ISBN xxxxxxxxx. (näide)
Virkus, S.
(1997), Rahvusvaheline koostöö kaugkoolituses. Infofoorum, 3, 6 lk.
URL
http://www.tpu.ee/~i-foorum/inst.ht m. ISSN 1406-2001 (20.11.2008)
(näide)
URL =
uniform ressource location
Paraku peab viitama ka
ajale, mil konkreetset inforessurssi on kasutatud! - Autor(id). Aasta. Pealkiri: pealkirja täiendandmed. In: kogumiku pealkiri, leheküljed. Ilmumiskoht: kirjastus. ISBN.
Kuurme, T. (2000).
Õppimine kui loomus: õppimine diskursiivse praktikana üliõpilaste
vaateviisis. In: Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate
eluvaldkondade
diskursus , 18.....
Natuke vajalikke termineid: - ISBN – rahvusvah raamatu standardnr; 10-koh nrkood, mis sisaldab kontrollnr-t ja millele eelneb suurtähtlüh ISBN. Identifitseerib ainuliselt teose ühe trüki, mille on välja andnud üks teatud kirjastaja. ISBNi annab rahvuslik ISBNi agentuur ja see nr põhineb rahvusvah standardil EVS-ISO 2108
- ISSN – rahvusvah jadaväljaande standardnr; 8-koh nrkood, mis sisaldab kontrollnr-it ja millele eelneb suurtähtlüh ISSN. ISSN koos võtmepealkirjaga identifitseerib ainuliselt ühe jadaväljaande.
Viitamine , tsiteerimine ja refereerimine - Kõige laiemalt levinud nn Harvardi süsteem
- On ka teisi viitamise võimalusi (alaviited – footnotes, lõppviited – endnotes) jne.
- Tsiteerimine: otsene/täpne tsitaat („-``)
- Refereerimine: vabas vormis ümberjutustamine.
- Viitamine tekstisisene ja sulgudes.
- Mereste on oma õpikus (1087, lk 163-163) väitnud, et... või Mereste oma õpikus (Mereste 1987, lk 163-163) on võitnud, et...
- Kui viidatakse kahele autorile, siis tuuakse ära mõlemad autorid.
- Kui on rohkemkui kolm autorit , viidatakse vaid esimesele.
- Arhiivide puhul: arhiivi nimi (RA), f.., n, s.
Andmebaasid ja
raamatukogude koondkataloogid - Bibliograafilised andmebaasid
- Referatiivandmebaasid
- Täistekstandmebaasid
OPAC =
online
public access catalogueEesti raamatukogude
koondkataloogidURRAM – maakonnaraamatukogud
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
80 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sigrid Västra
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid