Elulugu • Ta sündis kirikuteenri pojana • Kristjan sündis kolmanda lapsena • Kristjan õppis Riia kubermangugümnaasiumis • 1819-1820 õppis ta Tartu ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas • Oskas vähemalt 16 keelt • Kirjanik suri tuberkuloosi Looming • Hakkas juba gümnaasiumis kirjutama proosat ja luuletusi • Tõlkis nii Rootsi kui Saksa keelsed tekstid Eesti keelde • Tema luuleloomingust on säilinud 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust Mälestamine • Tema auks on püstitatud Tartu Toomemäel ausammas • Alates aasta 1996 peetakse tema sünnipäeva (14. märts) emakeelepäevaks mis sai aastal 1999 riiklikuks tähtpäevaks • Aastal 2014 tekkis Tartus kolme gümnaasiumi liitmisel uus gümnaasium nimega Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium „Laul“ Kui ma Tartust läksin Riia poole, oma vanemaid vaatama tehtud on see laul Tuule kõrtsis. Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni sinu kasemetsadessa,
Üldinfo................................................................................................................. 3 2.Elukäik................................................................................................................. 4 3.Looming............................................................................................................... 5 4.Teosed................................................................................................................. 5 5.Mälestamine........................................................................................................ 6 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 Lisad....................................................................................................................... 9
Pasha Mai (lehekuu, õiekuu) 1. Mai- volbripäev Walburga Vilipuse päev Loksperi mäel nõiad Kombed: Kaunviljade ja köögiviljade külvamise päev Tule tegemine Kellade helistamine Kui on soe ilm, tuleb soe suvi ja vastupidi 9. mai- nigulapäev Kombed: Külvata kaera, nisu, kaunvilju Surnute mälestamine Ennustati pikemaajalist ilma Ristipäevad Lihavõtetest 40. Päeva Kombed: Peeti pühaks kõike mis lähtub maast Loodust vigastada ei tohtinud Tohtis koide hävitamiseks rõivaid tuulutada Kui vihma sajab, tuleb märg suvi Suvisted Kasepühad, nelipühad Kombed:
HIROSHIMA KATASTROOF Piia Pohlak SISSEJUHATUS Teise maailmasõja ajal töötati saladuskatte all välja aatomipomme. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. § Hiroshimale tuumapommi heitnud lennuk kandis nime Enola Gay § Tuumapomm kandis nime "Little Boy" (väike poiss) § 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level § Linnakohale aatompommi viinud lennukit juhtis Paul Warfield Tibbets § Ta suri 2007. aastal, olles 92 aastane Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ...
Ø 65. eluaasta: lootus pensionäripõlve pääseda Ø Suri 19. juulil 1977 (oletuslik) Ø Viimane puhkepaik asub Stockholmi M etsakalmistul Ø Diskussioonid põrmu asukoha teemadel Karl Ristikivi tähtsus Ø On läinud kirjanduslukku Eesti ühe parima romaanikirjanikuna Ø Avaldas Eesti ühe silmapaistvaima luulekogu "Inimese teekond" Ø Väga kõrgelt on hinnatud tema lühiproosaloomingut ("Sigtuna väravad") Ø Suri üksikuna Ristikivi mälestamine Ø Karl Ristikivi muuseum * avati Tartu Linnamuuseumi filiaalina * 16. oktoober 1991 Ø Karl Ristikivi Selts * Tartu Kirjanduse M aja Karl Ristikivi * 16. oktoober 2001 : 89 mälestuskivi aastat kirjaniku sünnist M iski pole lõputu, ka maailmameri mitte. Ja kui ka meie laev ruumis kodusadamast eemale kihutab, aeg viib meid siiski talle lähemale, iga päev, iga tund. Aga lepime kokku, et me ei ütle
Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid
Valida välja sobiv hauakivi, mis läheb graveerimisele. Tavaliselt lähedased otsustavad, kus nad lahkunuga hüvasti jätavad. Selleks, et lahkunut surnuaeda viia renditakse matuseauto. Tavaliselt viib matusetseremoonia läbi jutlustaja aga igakord teda ei soovita sest mõni lähedane tahab seda ise läbi viia. Otsitakse sobiva hinnaklassiga peie pidamis paik, kus toimub söömine ja võetakse napsu surnu mälestamiseks. Kava: Kogunemine kirikus Jutlus (surnu mälestamine) Laulmine Surnuga hüvastijätmine Surnu viimine matuseautosse Sõit surnuaeda Surnu viimine hauaplatsile Viimased hüvastijätusõnad Surnu sängitamine mulda Visatakse kolm peotäit liiva Haua kinni ajamine Haua katmine pärgade ja küünaldega Sõit söömiskohta Peielaud (enamasti kaks tundi ) Kojuminek
surnuteriik jne, millest viimast nimetatakse ka toonela riigiks. Tooni mõistet võib käsitleda jällegi, kui surnu isikut. Surnu elu on samasugune kui maine, toimetused samasugused. Eesti algupärase surnuteusu kujutelmade ainsaks primaarseks lähtekohaks on surnu ise oma hinge, laiba ja asukohaga. Surnutes peituva jõu häsaohtlikkus kohustab elavaid hoolekandele surnu heaolu eest. Kujuneb surnutekultus, matussööming, surnute mälestamine hingedepäeval. Hingedeajal väärtustati hõimuhinge, see väljendab armastust omaste ja kodu vastu. 15. Mineviku õpetus tulevikule. Elu loomulik ja orgaaniline jatkumine hoolimata väliseist muutusist, olevase sõltuvus minevasest, veresugulase kõikehaarva ühtekuuluvustunne ja sellest väljavõrsunud harras esivanemate kultus - siin on muinaseestlaste elufilosoofia, teotsemiseetika ja konkreetsete vahekordade loomise baas.
riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril nt lasteaia lõpetamine; liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesnaded nt abiellumine. Inimelu keskse sünd. seotud: sünd (katsikud, ristimine, sünnipäevad), täisealiseks saamine (leer, koolilõpetamine); uue kollektiivi liikmeks saamine (rebaste ristimine); pulmad (sh kosjad, poissmeeste ja tüdrukuteõhtud); matused (sh mälestamine). 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Surm on tabu, tal pole industriaalühiskonnas kohta. Laste eemalhoidmine matustelt. Surm meedias (mälestamine facebookis aga ka muu kajastamine). Vanasti maeti inimesi linnast välja, nüüd suunduvad inimesed ise linnast välja elama ja surnuaiad saavad osaks linnast. Matuseäri, tuhastusmatuste levik. 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja
Lilledega kaetud kalmukünka taustal tehakse pärast kõneleja juttu ja muusikapala fotod mälestuseks (Sala 2002: 34-38). 3.2.3. Peied Kalmistul toimunud matusetalitustele järgnevad peied. Rikkaliku söömingu tava matustel pärineb muinasajast. Ristiusu tulekuga mälestussöömingu tähtsus muutus. Keskseks sai palvetamine lahkunu hinge eest. Õigeusklikud venelased viisid ja viivad peieid läbi vähemalt kaks-kolm korda: kolmandal, üheksandal ja neljakümnendal päeval. Kolmekordne mälestamine on seotud kirikliku tõlgendusega hinge rännakust teispoolsuses: kolmandal päeval toob ingel hinge kummardamiseks Jumala poole, seejärel rändavad ingel ja hing paradiisis ja põrgus, kus ingel näitab põrgu kannatusi ja paradiisi õndsusi. Üheksandal päeval hing puhkab, külastab oma matmiskohta ning paika, kus ta on elanud. Järgnevalt näitab ingel hingele kohti, kus ta on patustanud
jõule. Tegu on tõenäoliselt eelkristliku esivanematekultuse jäljega, mis katolikuajal on läbi põimunud kiriklike tähtpäevade ja üle - euroopalise kristluse mõjuga. Oletatav eelkristlikkus ei tähenda tingimata puht - eestipärasust: kõikide hingede päeva (omnium animarum) sätestas esimesena Cluny kloostri abt (Prantsusmaal) 998. aastal, esialgu küll ainult benediktiinlaste jaoks. Tõenäoliselt oli sügisene esivanemate hingede mälestamine kombeks paljude Euroopa rahvaste juures ja katoliku kirik kasutas siin oma tavalist rada - valas rahvapärase püha kiriklikku vormi. Nii sai kõikide hingede päevast ametlikult kõikide puhastustules viibivate hingede päev. See kinnitati ka kalendrisse. 1.novembrist sai katolikumaades kõikide pühakute päev, mis populaarsuselt kogu Euroopas enamasti ületas tunduvalt 2. novembri püha. Suure püha, 1. novembri eelõhtul kogunenud rahvas inspireeris
Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Kirikukalendris on jõulud seotud Jeesuse Kristuse sünnipäevaga. Alates 354. Aastast tähistatakse 25. detsembrit Kristuse sünipäevana. Jõule kui tavalist pööripäeva on Euroopas pühitsetud 5000–6000 aastat. Jõuluaeg algas talvisest pööripäevast, toomapäevast (21.
oodatakse Talle pulmapidu taevases Jeruusalemmas. Armulaua kõige algsem nimetus kirikus oli leivamurdmine, mis tuletab meelde, kuidas Jeesus pühitses paasapüha. See oli eelaimdusena, et Teda murtakse meie eest, et meil oleks igavene elu. Pühakiri ütleb ka, et algkristlased tundsid ülestõusnud Issanda ära "leivamurdmisest" (Lk 24:35). - Armulaud on ühtlasi Issanda kannatamise ja ülestõusmise mälestamine. See on püha ohver, mis muudab kohalolevaks Kristuse ristiohvri meie eest ning mis sisaldab kirikupoolset ohverdust. - Seda sakramenti nimetatakse ka euharistlikuks kogunemiseks, et rõhutada: armulauda pühitsetakse ustavate kogunemisel, kes on kiriku nähtav väljendus. See on ka püha ja jumalik liturgia, kiriku liturgilise elu süda, ning "pühim sakrament, kuna see on sakramentide Sakrament."
alustava pööripäevapühana. Idaslaavi kultuuriareaalis paiknevate rahvaste aastajaotustähised jaotavad kevade ja suveperioodi siiski enam vegetatsioonikalendri kui päikesekalendri järgi. Sama võib täheldada mordvalaste kalendri kohta. Rituaalne «suvepäeva toomine» kuulub küll suvistepühade, ent mitte jaanipäeva juurde. Lisaks suvistepühadele konkureerib veneõigeusu aladel jaanipäevaga veel peetripäev, 29. juuni (12. juuli). / 2/ Surnute mälestamine Ivan Bogoslovi [?] päeval (07.07.) kalmistul. Mordva ANSV Tshamzinka raj. Bolshoje Maresjevo k (ersa). J. Karm, 1987. (Fk 2222:73) Jaanipäev on väga vana suvapüha ja ka kõige tähtsam suvepüha. Jaanipäeval oli kombeks käia saunas ja surnuaias. Õhtul süüdati jaanituli, mis oli kõige tähtsam tuli aastas. Jaanituld tehakse ka tänapäeval. Vanasti oli nii et jaanitulel käidi perega ja lõbutsesid igas vanuses inimesed,
omandamisega. Näiteid: Pulmad, matused, kooli lõpetamine, katsikud jne. 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Inimesed ei oma tihti otsest kontakti surmaga (näiteks lapsi ei võeta matustele kaasa), kokkupuude surmaga on pigem läbi meedia, arvutimängude ja filmide, mis loob väära pildi. Seeläbi ei ole surm argine ja inimesed ei oska sellega toime tulla ega sellest rääkida, mälestamine on kolinud virtuaalmaailma (youtube videod, kodulehed) populaarne on tuhastusmatus . 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? Eristuse aluseks on rahvalaulu kasutamine, rahvalaul on kas elavas kasutuses või väljaannetes ja arhiivis (esimene vs teine elu). Elava kasutuse puhul on oluline
Ausamba juures toimus pidulik aktus, mille avas korraldava komitee esimees Johannes Tutt. Pärast lühikest kõnet eemaldas riigikogu esimees K. Einbund sambalt katte. Raksatasid kogupaugud ja kõlas hümn. Samba õnnistasid Kose pastor Richard Jõgis ja Juuru õpetaja, IdaHarju praost Christfried Brasche luteriusu kombe kohaselt ning Harjumaa praost J. Ümarik õigeusu tavade alusel. Peokõne pidas politsei peavalitsuse peasekretär Konstantin Lepp. Järgnes Mahtra sõja ohvrite mälestamine, tervituskõned ja pärgade panek. Riigivõimu esindajatena olid kohal riigikogu juhataja Kaarel Einbund (Eenpalu) ja siseminister Vladimir Rooberg (Roopere). Kirjanik Eduard Vilde andis oma kõnes edasi manalasviibivate Mahtra sõdalaste tervituse. Aktuse lõpetas Juuru, Härgla, Ingliste ja Kaiu ühendatud segakoori ning Juuru, Ingliste ja Kuimetsa pasunakooride kontsert. Pärast aktust demonstreeris Kaitseliit Harju maleva pealiku major Saare juhtimisel
turvatunde keset hirmu ja kaost. Aktsepteerides lapse vajadusi ja soove seoses turvalisusega , möödub see etapp leinaperioodist kiiremini. (Hiiemäe, Kivisaar, 2011, 208,209) Vanemate ja teiste surmast tulenev lein tuleb tagasi mälestuspäevadel, nagu surma-aastapäeval või kadunu sünnipäeval, jõuludel ja uusaasta ajal. Täiskasvanud peavad nendeks päevadeks valmistuma ega tohi neist vaikides mööda minna. Avalik, rituaalilaadne mälestamine on omal kohal. See aitab lastel nendes situatsioonides oma tundeid korrektselt väljendada. (Forlag, 1989, 36) KOKKUVÕTE Lahutus ja lein on protsessid, mis mõjutavad last igati. Lisaks suurtele emotsioonidele, muutub sellistel juhtudel igapäevane elukorraldus isegi siis, kui seda püütakse muutumatuna hoida. Täiskasvanu ülesandeks on olla lapsele igakülgselt toeks, temaga rääkida ning teda kõigega ausalt kursis hoida, et laps ei tunneks ennast kõrvalejäetuna.
ja meest (kutja). Setudel on herned ja mesi, venelastel riis ja mesi. Pakutakse matustel igaühele kolm lusikatäit, mis jääb üle viiakse kirikusse, kuni saab 40 päeva saab täis. Surnu hing saab seni seal söömas käia. - Aknal on käterätt ja kauss veega, kus hing saab pesemas käia - Surnu ehteid 40 päeva vältel ei kanta. - Haua peal söömine, esimene söömine toimub juba siis, kui haud on kinni aetud. Järgmine mälestamine haual söömisega toimub 40 päeva peale matuseid. Peale seda on 1 aasta peale surma surnu mälestamine ning haual söömine. Lisaks sellele on söömised ka pühade ajal. Varasemal ajal oli söömine ka igal pühapäeval pärast kirikut haudade peal, ka muude pühade ajal. Praegu on säilinud koguduse kõige suurema püha ning teiste suuremate pühade ajal matusepaigal söömise komme. Kiriku nime püha on neist kahtlemata kõige olulisem.
et ta isa hoolib neist. Samuti sai isa tütre joonistatud pildist välja lugeda kuidas Caroline teda armastab, hoolimata sellest, et isa temast välja ei tee. Nähes World Trade Centre´i torne said vaatajad aru, et tegemist on 11.septembri terrorismiaktiga. Naispeategelasele sai metroo millegi halva sümboliks, kuna ta ema mõrvati seal. Edaspidi vältis Ally metrooga sõitmist. Rituaalid olid näiteks igal surma-aastapäeval venna haual käimine, hiljem ka peategelase mälestamine. Peategelasele sai rituaaliks käimine kohvikus, kus ta oli harjunud käima oma vennaga, ka pärast venna surma. Naispeategelasele oli saanud tavaks see, et ta tuli alati ööseks koju. Kui ta seda ühel korral ei teinud, tekkis sellest tüli. Tylerile oli tavaks alati pärast kooli käia õega mänguväljakul. Peategelase õele oli moraalinormiks mitte suitsetamine ja joomine ning ta õhutas venda loobuma. Naispeategelase isa jaoks oli moraalinormiks see, et tema tütrega käitutaks
Kui vanasti oli surm tavaline, igapäevaelu osa, siis nüüd on see muutunud äriks, on tekkinud erinevad matustega ja nende läbiviimisega seotud firmad. Surm on väga suures osas ka meedias. Kui keegi traagiliselt surma saab, tehakse sellest artikkel ja see müüb hästi. Muutunud on ka matusekombestik - tekkinud on tuhastamismatused ning oma lähedasest on võimalik lasta teemant teha. Surma kujutatakse telekas sageli labaselt ning palju (märulifilmid, aga ka arvutimängud). Mälestamine on muutunud virtuaalseks (mälestamisblogid, videod youtube’s). 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? • Vanem rahvalaul – regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) • Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne. – regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt)
Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid.
Kui persoon on näiteks vähemal või rohkemal määral tegelenud luuletamisega, siis on tavaline, et artikli juures avaldatakse mõned luuletused. Näiteks ilmub loo ,,Rein Sepp kodus ja võõrsil" (3/2011) juures luuletus, mille portreteeritav pühendas oma naisele sünnipäevaks. Portreeloo juures ajakirjanik Jüri Kotsinevist (3/2011) ilmub kaks tema enda kirjutatud luuletust. Isikulugude kõrval on teine suur kategooria lood ajaloost või sellega seonduvast (ajaloo mälestamine, mälestusmärgid). Neljas käsitletavas numbris on ilmunud järgmised ajalooteemalised artiklid: ,,Varakapitalismi aeg Eesti lähiajaloo uurimises" (4/2010), ,,Ukraina ja Turkestan Teises maailmasõjas" (4/2010), ,,Melliste lahing" (1/2011), ,,Suure võitluse algus. Reichi kaardivägi" (1/2011), ,,14. juuni 1941. aasta küüditamine" (2/2011), ,,SS-i allüksused" (2/2011), ,,Kuramaal võideldi lõpuni" (2/2011), ,,Siberi karm kool" (3/2011) ja ,,Hitleri käsul olid Sõrve võitlejad
Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid. Jõulud on oma
eesti kultuuris. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla Koda. Iseloomulikud jooned: Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne reeglistik ja käsud ning keelud. Peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine. Esivanemate ja nende kultuuri austamine keel, teadmised, lood, laulud, tants, igapäevakombestik, tähtpäevad, surnute mälestamine jne. Uskumus, et kõik loodus (loond) on elav ja hingestatud inimene on loodusega seotud ja osa sellest, loodusega saab suhelda ja seda kasutava mõistlikult (ei võta rohkem, kui vaja); ka tapetava looma ja taime austamine Tasakaalu tähtsus sõnas on vägi ja väega ei mängita Kombetäitmised päris maarahva pärimusest (sellest, mida põlvest-põlve on edasi antud) Taarausk on 1930 aastal loodud religioon
annaabi.ee 
