1. Mis on Eesti Panga peamine ülesanne? Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Samuti täidab Eesti Pank Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes. 2.Missuguseid rahapoliitilisi otsuseid kehtestab Eesti Pank? Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid
kui ka tema rollist eesti majanduses lähitulevikus. Samas annab võimaluse vaadata ja analüüsida praeguseid ülesandeid. Eesti Panga eesmärgi elluviimiseks on Eesti Pangal järgmised põhiülesanded, mis on kooskõlas Eesti Panga seaduse ning EKPSi ja eurosüsteemi ülesannetega. (Eesti Pank strateegiline...2011) 1. Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises, 2. Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu, 3. Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine, 4. Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises, 5. Eesti välisreservide ja muude Eesti Panga hallatavate finantsvarade säilitamine ja suurendamine, 6. Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine, 7
nende otsustusorganite liige ei tohi juhtnööre saada või otsida väljaspool nimetatud asutusi. • Vastutuse põhimõte • Läbipaistvuse põhimõte – aruandekohustus, esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase aruande, milles käsitletakse EKPSi eelmise ja jooksva aasta tegevust ning rahapoliitikat • EKP nõukogu hääletusreeglid – hääletus toimub rotatsioonisüsteemis, Euroala esimese viie riigi (vastavalt nende majanduse ja finantssektori suurusele) keskpankade presidentidel on kokku neli häält. Ülejäänud euroala riikide keskpankade presidendid jagavad omavahel 11 häält. Hääleõigus roteerub igal kuul. EKP juhatuse liikmetel on alaline hääleõigus. EKPS toimib kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist 5.2 Euroopa Keskpanga rahapoliitika strateegia • Tagada hinnastabiilsus
tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, tugevdaks iga üksiku riigi vastupanuvõimet välissokkidele ning aitaks seega ära hoida finantskriiside tekkimist ja levimist. RVF hindab eraldi nii maailmamajanduse kui terviku olukorda ning vähemalt korra aastas põhjalikumalt iga üksiku liikmesriigi majanduslikku olukorda. Seire olulisteks valdkondadeks on raha- ja vahetuskursipoliitika, eelarvepoliitika, struktuurireformid, finantssektori stabiilsus, riskide ja majanduse haavatavuse hindamine, teataval määral ka institutsionaalsed arengud (keskpanga sõltumatus, finantssektori regulatsioonid, läbipaistvus jms). Liikmesriikide seire RVFi liikmesriikide majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. RVFi põhikirja neljandas artiklis on sätestatud Valuutafondi ja liikmesriikide kohustused seoses rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega
maailmamajanduse arengut, tugevdaks iga üksiku riigi vastupanuvõimet välissokkidele ning aitaks seega ära hoida finantskriiside tekkimist ja levimist. RVF hindab eraldi nii maailmamajanduse kui terviku olukorda ning vähemalt korra aastas põhjalikumalt iga üksiku liikmesriigi majanduslikku olukorda. Seire olulisteks valdkondadeks on raha- ja vahetuskursipoliitika, eelarvepoliitika, struktuurireformid, finantssektori stabiilsus, riskide ja majanduse haavatavuse hindamine, teataval määral ka institutsionaalsed arengud (keskpanga sõltumatus, finantssektori regulatsioonid, läbipaistvus jms). 5.1.1. Liikmesriikide seire RVFi liikmesriikide majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. RVFi põhikirja neljandas artiklis on sätestatud Valuutafondi ja liikmesriikide kohustused seoses rahvusvahelise
Eestis on Eesti Panga, mitte Euroopa Keskpanga ülesanne. Kui hinnastabiilsuse eesmärk on täidetud, siis toetab Eesti Pank kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga ka muude Eesti ja euroala majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist. Samuti täidab Eesti Pank Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.
Kui globaalselt läheb tähelepanu üha rohkem riikide eelarve defitsiitidele ja kõrgele riigivõla tasemele, siis Eesti tugevus nende näitajatega tooks meile positiivset tähelepanu. 5) Euroopa Liidu struktuurifondidest laekuv raha 15 mlrd krooni euroraha on 2010. aastal tasakaalustamas kriisi negatiivseid mõjusid. Negatiivsed tegurid 1) Pankade laenumahu vähenemine Finantssektori tähtsus on jätkuvalt Eesti jaoks väga kõrge ning pankade tõenäoline laenumahu vähenemine pidurdab majanduskeskkonda. 2) Konkurentsivõime kesine Eesti liigub küll konkurentsivõime paranemise suunas, kuid kriisiga tekkinud konkurentsivõime nõrgenemine oli sedavõrd ulatuslik, et see protsess peab kestma veel ka 2010. ja 2011. aastal. 3) Tööturu probleemid
Pank kannab intressiriski üle laenuvõtjale, kuid selle arvel suureneb krediidirisk, sest ülikõrge intressimäär võib laenuvõtjale üle jõu käia ja teha ta maksevõimetuks. 2 38. Mis on tagatisfondi eesmärk? Fondi eesmärk on tagada krediidiasutuse klientide, investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud vahendite kaitse, suurenedes seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust 39. Millised on tagatisfondi tegevused eesmärgi saavutamiseks? Oma eesmärgi saavutamiseks Fond: 1) kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt ja kohustuslike pensionifondide valitsejatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid; 2) hüvitab nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused; 3) hüvitab investoritele investeeringud; 4) hüvitab osakuomanikele tekitatud kahju; 40. Millised varakogumid moodustab Tagatisfond laekuvate osamaksete arvel?
pöördus eelmisel aastal languseks ning järgnevate aastate kasvuväljavaate suhtes on ebakindlus suurenenud. Antud joonisel on näha välisriikide majanduskasvu prognoosi. Väliskeskkond muutus 2007. aasta teise poole jooksul Eesti majanduse jaoks ebasoodsamaks. Olukord maailma finantsturgudel püsib ärev ning usaldus finantsvahendajate vahel on endiselt nõrk. USAst alguse saanud kriis on jõudsalt laienenud ka Euroopasse, kus raskustesse on sattunud nimekad finantsasutused ning finantssektori probleemide edasikandumisest reaalmajandusse on hakanud ilmnema üha selgemaid märke. Väliskeskkonnast lähtuv hinnasurve taandub järkjärgult, kuid maailmamajanduse jahtumise tõttu pakub nõudlus majanduskasvule sellegipoolest vähe tuge. Uue kasvutsükli algust ja olukorra leevenemist võib oodata alles prognoosiperioodi lõpul. (ehk Eesti Panga prognoosi järgi 2010. aastal) [slaid3] Järgmisel slaidil näeme sisnõudluse reaalkasvu kujutavat graafikut. EESTI
Suuremate USA investeerimispankade krahh Viis juhtivat USA investeerimispanka lõpetasid oma olemasolu endisel kujul: Bear Stearns müüdi edasi, Lehman Brothers pankrotistus, Merill Lynch müüdi edasi, Goldman Sachs ja Morgan Stanley vahetasid oma silti, lakkasid olemast investeerimispangad seoses eriliste riskidega ning hädavajalikkusega saada täiendavat toetust Föderaalse reservisüsteemist. Kuna finantsturgudel langes oluliselt kommertspaberite emiteerimine, eriti finantssektori osas, otsustas USA keskpank hakata ostma ettevõtete tagamata lühiajalisi võlakirju, kommertspabereid. See pretsedenditu samm oli globaalne otsus, sest see laienes ka väljapoole Ameerika Ühendriike baseeruva peakontoriga pankadele, kellel on New Yorgis harukontorid ja mis peaks aitama parandada ka suuremate Euroopa pankade likviidsust. Kõik suured keskpangad, Euroopa Keskpank (EKP) ja USA Föderaalreserv koos paljude
Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Eesti Panga funktsioonid: 1) osaleb riigi majanduspoliitikas - see tähendab iseseisva rahapoliitika teostamist, valitsuse nõustamist ja rahvusvahelist koostööd; 2) hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis - see tähendab finantssektori poliitika kujundamist ning usaldusväärsete ja hästitoimivate maksesüsteemide käigushoidmist; 3) korraldab sularaharinglust Eestis; 4) valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas. 5 KREDIIDI ASUTUSED
Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata tehnoloogilise ja juhtimisprotsessi kaasajastamisele. Tootmisharude lõikes saavutasid kasvuaastatel paremaid tulemusi tööstus ja kaubandus, kõige nõrgemad tulemused olid põllumajanduses. Sündmused, mis leidsid aset maailma aktsiaturgudel 1997. a sügisel mõjutasid ka Eestit, kuid tänu aktsiaturu noorusele ja väikesele mahule toimus põhiline osa tehingutest pangandussektori aktsiatega ja seetõttu piirdus negatiivne mõju finantssektori negatiivse 0,7%-lise kasvuga neljandas kvartalis. 1998. aastal seevastu aeglustusid kasvutempod oluliselt, pinged rahaturul ja nõudluse kahanemine mõjutasid ka seni edukaid tegevusvaldkondi. Neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt oli võrreldes eelneva aastaga reaalselt väiksem 0,7% ulatuses. Siiski jäi aastatulemus 4-protsendilise kasvu tasemele, seda eelkõige tänu esimese poolaasta enam kui 7- protsendilisele kasvule
12. Rahaagregaadid - M0 (rahabaas) = sularaha ja pankade vahendid Keskpangas (reservid) M1 = M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised/säästuhoiused M3 = M2 + suured tähtajalised hoiused "Raha asendajad" säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm 13. Eesti Panga ülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises 14. Hinnastabiilsuse kasulikkus 2 aitab vältida inflatsiooni-deflatsiooni aitab tuvastada muutusi suhtelistes hindades aitab vältida nn inflatsiooniriski preemiat
seadusandliku tausta ja erinevate tegevuste koordineerimise. Rahapesu andmebüroo on Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus, mis tegeleb kahtlaste tehingute kohta materjali kogumise ja analüüsimisega. Kui on alust kahtlustada rahapesu või seotust terrorismi rahastamisega, edastatakse materjalid juba uurimisasutusele. Lisaks eelpool mainitule kuulub rahapesu andmebüroo kompetentsi ka kriminaaltulu jälitamine. Finantssektori eest vastutab ja kontrolli teostab finantsinspektsioon. Vastavalt seadusele on kindlaks määratud kohustatud isikud, kes peavad kindlasti teavitama rahapesu andme- bürood kahtlastest tehingutest. Kohustatud isikute ring on päris lai. Nendeks on pangad, finantsteenuseid pakkuvad firmad, loteriide ja õnnemängude korraldajad, kinnisvara- vahendusega tegelejad, audiitorid, raamatupidamisteenuse pakkujad. Et kohustatud isikud
)- stimuleerib kaupade ja teenuste ostmist; kahanev ostujõuga raha- kaupade ostmine; Tarbimise suurenemine--majanduskasv Hüperinflatsioon- väga kiire hinnataseme tõus ja vastavalt raha väärtuse vähenemine; ebastabiilsus; raharinglus kasvab tohutult Kuidas inflatsioon mõjutab majandust? Kõrge inflatsioon- raha kaotab väärtust, intressimäärasid tõstetakse- peletab investeeringuid takistades majanduskasvu Madal inflatsioon- tõstab finantssektori stabiilsust, see omakorda soodustab majanduskasvu Kui hinnatase tõuseb siis SKP tõuseb (nt usalduse kadumine, ei saa enam tarbida, eksportida, toodangu kogus väheneb) Portfeliteooria- (Harry Markowitzi teooria) on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell odava taotluse saavutamiseks. sellise portfelli koostamine koosneb: väärtpaberite väärtuste hindamisest, varade hajutamisest, portfelli optimeerimisest, tootluse jälgimisest
Pangateenused võib jagada 4 suurde rühma: hoiuteenused, laenuteenused, arveldusteenused ja lisateenused. Eesti Pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga poolt kommertspankadele makstavaks reserviintressimääraks ja hoiustamise püsivõimaluse intressimääraks on aruandekuu viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär. Finantsturgudele ei kehtesta Eesti Pank ühtegi protsenti. Eesti panga finantssektori sh panganduspoliitika eesmärk on tagada Eesti finantssektori usaldusväärsus ja täielik valmisolek ühinemiseks Euroopa Liidu ja Euroopa ühise turuga. Loomist vajab Eesti ühiskonna vajadusi kõige paremini rahuldav raharinglussüsteem. Keskpank aitab kaasa sularahata maksevahendite kasutamiseks vajaliku infrastruktuuri ja õigusliku keskkonna loomisele. Eesti Pank loob reaalajalise brutoarveldussüsteemi ja käivitab tähtajalise netoarveldussüsteemi
Kantakse hoolt hinna stabiilsuse eest ja juhtitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusesse kommertspanga kaudu. 2.aste- krediidiasutused (sh kommertspangad). Tegeldakse panga kliendite teenindamisega. Panga teenused võib jagada 4 suurde rühma: 1. hoiuteenused 2. laenuteenused 3. arveldusteenused 4. lisateenused. Eesti pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga finants- sektori (sh panganduspoliitika) eesmärk on tagada Eesti finantssektori usaldusväärsus. Pankasid kontrollib Eesti Panga juures tegutsev pangainspektsioon. 7. Pankrot Ehk maksujõuestus on olukord, kus ettevõte ei suuda täita endale võetud maksukohustusi. Pankroti korral toimub ettevõtte kõigi varade realiseerimine nind saadud rahadega kustutatakse võlausaldajate nõudeid. Ettevõtte edu ja ebaedu on sõltuv tema juhtide tegevusest, keskkonnatingimustest ja tegevusplaani vastavusest tegelikule olukorrale
jne); *rahaagregaat M3 rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms 13.Eesti pangaülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises Finantssektori statistika ja eesti maksebilansi koostamine Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine 14.Hinnastabiilsuse kasulikkus 15.Eurosüsteem 16.Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis
läheb otse emitendile Aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab aktsiate kursi muutumist mingi eelmise ajavahemikuga võrreldes 6.Rahvusvaheline rahaturg e. IBRD e. Maailmapanks IMF e. Rahvusvaheline valuutafond. IBRD - pärast II Maailmasõda arengumaadele pikaajalise erendusabi andmiseks rajatud rahvusvaheline institutsioon. Rahvusvahelibe valuutafond - tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega 7.Tulude ja kuluda makromajanduslik ringkäik. Valitsuse, välisturu ja finantssektori roll ringluses. SKT ja RKT mõise ja kujunemine. SKT arvestamise meetodid. Tulumeetod, kulumeetod ja lisaväärtuse meetod. SKT sisemajanduse koguprodukt, mis moodustub tarbimiskuludest, investeeringutest, puhas ekspordist ja valitsuse kuludest RKT - aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste maksumus turuhinnas, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo Kulumeetod hindamisel kasutatakse turuväärtuse (tehingute võrdlemise), puhastulu
kaudu ja anda juhatusele põhjendatud kindlusetunnde ... · Siseteenudte osakond toetab finantsinspektsiooni töötajate tegevust- pakub kvaliteetseid tuguteenuseid Finantsjärelvalve eesmärk · Finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete stabiilsus ja teenuse kvaliteedi tagamine · Eesti rahasüsteemi usaldusväärsuse toetamine · Hoiuste, kindlustuskahjude, kogumispensionite jmt väljamaksmise tagamine · Finantssektori effektiivsuse suurenemisele kaasa aitaminene, selle kuritegelikel eesmärkidel kasutamise takistamine · Tarbijate riskide väljaselgitamine, teave ja tugi finantsteenuste valimiseks Missioon ja visioon · Meie missioon: tagada finantsstabiilsus, kaitsta kliente ja investoreid · Meie visioon: läbipaistvalt ja otsustavalt tegutseva järelevalvega Euroopa Liidu ühisturgu lõimitud stabiilne Eesti finantsturg. Väärtused · Kompetentsus
konverteeritavuse tagamine vastavalt ametlikule vahetuskursile. • Teiseks keskpanga kaudu automaatseks likviidsuse tagamise vahendiks on kohustuslikud reservid. • Võib juhtuda, et välisšokkide mõju pangandussüsteemile on nii tugev, et pankadel ei õnnestu likviidsuskriisi vältida - vajalik ”viimase instantsi laenaja” roll • Vajadust viimase instantsi laenaja abi järele võib vähendada adekvaatsete prudentsusnõuete kehtestamise ja asjakohase finantssektori järelevalve rakendamise teel Valuutakomitee kestus • Valuutakomiteed võib püsivaks vahetuskursisüsteemiks pidada riikides, millele on kaubanduse edendamise ja muudel põhjustel kasulik kuuluda ühtse valuuta piirkonda • Valuutakomiteest loobumise ajastatus sõltub eelkõige põhjustest, mis viisid valuutakomitee süsteemi kehtestamisele Eesti välisaktivad ja EP kohustused Seos maksebilansiga • Positiivse üldbilansi korral ületavad riiki
· Londoni ülemlinnapea amet ei ole poliitiline. · Ülemlinnapea valitakse iga aasta mihklipäeval ja ta astub ametisse novembri teisele laupäevale eelneval reedel. · Traditsiooniliselt on Londoni ülemlinnapea põhiline ülesanne olnud esindada, toetada ja edendada Londoni City ettevõtteid ja esindada selle elanikke. · Londoni linnapea amet nimetati ümber Londoni ülemlinnapeaks aastal 1354 · Praegu tegutsevad Citys peamiselt finantssektori ettevõtted. · Oma linnapea Fiona Woolf · Linnapea amet seati Londonis sisse 2000. aastal. · Londoni linnapea on täitevvõimu juht. · Kogu 19. sajandil oli maailma esmane ärikeskus ja see on jätkuvalt suur kohtumispaigaks ettevõtetele · Teine äripiirkond eksisteerib väljaspool linna , Canary Wharfis , 4,0 km ida poole · Linnas on elanikke umbes 7000, aga umbes 300.000 töötab seal, enamasti finantsteenuste sektoris
1998. aastast asutatud ja tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane. (Tagatisfond) Tagatisfondi eesmärk on tagada seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses krediidiasutuse klientide (ehk hoiustajate), investeerimisasutuse klientide (ehk investorite) ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike kindlustusandjatega pensionilepingud sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. (Tagatisfondi seadus) Oma eesmärgi saavutamiseks Fond: - kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt ja kohustuslike pensionifondide valitsejatelt ja pensionilepinguid sõlmivatelt kindlustusandjatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid - hüvitab seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras: - hoiustajatele nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused, - investoritele investeeringud,
). Pärast sellist Riigikogu otsust algatab Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu, mille menetlemine aga ei takista Riigikogu otsuse rakendamist. Arenenud, usaldusväärse ja läbipaistva finantssektorita ei ole tänapäeval majanduse funktsioneerimine mõeldav. Regulatsiooni eesmärk - finantssüsteemi usaldusväärne toimimine on lahutamatult seotud enamiku inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaoluga. Krediidiasutused ehk pangad, kui ühed peamised finantssektori koostisosad, on väga suure hulga isikute säästude hoidjateks ning pangad haldavad infrastruktuure maksesüsteeme, mille kaudu tsiviilkäibes osalejad saavad täita oma maksekohustusi. Samas on finantssektor, majanduse reaalsektor ja valitsussektor omavahel tihedalt seotud ning negatiivsed arengud ühes sektoris mõjutavad ka teisi. Näiteks suurenevad majanduslanguse olukorras finantssektori laenukahjumid ja vähenevad valitsussektori maksutulud suurendades eelarve defitsiiti
kokkulepe, kus EDF sai projektis vähemalt kümneprotsendilise osaluse. (AFP 15.09.2009 Novembris vähenes riigi kaubavahetus Venemaaga enerigadefitsiidi tõttu. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas on Prantsusmaa Venemaale eksportija vastavalt 2,3 miljardi euro ja 8 protsendiga Euroopa Liidu ekspordist. ("Eesti Päevaleht'' 16.11.2009) Aasta lõpul hakkas riik järgima brittide eeskuju, kes pankurite boonustele ülikasumi maksu kehtestasid ja õhutasid sellega tõenäoliselt veel paljusid finantssektori kasumite kärpimiseks midagi ette võtma. Pariis kavatses igal juhul sarnaselt Inglismaaga võtta pankadelt 2009. aastal väljamakstud boonustelt kasu saada, alates 27 000 eurot, millest 50 protsenti riigile. (The Financial Times 11.12.2009) 3. Poliitika 3.1. Sisepoliitika Jaanuaris avalikustus riigipea Nicola Sarkozy 600 miljoni euro suuruse abipaketi, mille eesmärk oli päästa kohalik ajalehetööstus. Pakett koosnes riigi reklaamikampaaniate mahu
üldises plaanis, sh regulaarne ärisektoriga konsulteerimine läbi konsultatiivsete foorumite; • liikmetega kokkulepitud ja FATFi mandaadi piiresse jäävate tegevustega seotud igasuguste uute ülesannete ette võtmine, kuid ainult seal, kus neil on kindel lisaväärtus dubleerimata juba olemasolevaid tegevusi. IMF on viimase 12 aasta jooksul aidanud kujundada rahapesu ja terrorismi tõkestamise poliitikat. Läbi on viidud finantssektori hindamisi, pakkudes tehnilist tuge finantssektorile ning peetud valvet liikmesriikide majandussüsteemide üle, olles eriti abiks riikide sobitumisel rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi tõkestamise standarditega ning on loodud arendavaid programme puudujääkide parandamiseks. Lisaks on loodud ka vabatahtlikke tõkestamisega tegelevaid organisatsioone. Tundes vajadust oma võrgu väljaarendamiseks, kohtusid 1995. aastal rahapesu andmebüroode esindajad
Peamine rahvusvahelistelt finantsturgudelt lähtuv risk lähitulevikus on euroala suure võlakoormusega riikide võlakriis. Võlakriisi edukas lahendamine sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks majanduskasvu soodustavad reformid, avaliku sektori kulude kärpimine, kollektiivse kriisiabi ulatuse ja tõhususe suurendamine ning ühtse eelarvepoliitika tugevdamine euroalal. Globaalse majanduse väljavaateid muudavad ebakindlamaks ühelt poolt finantssektori tugimeetmete lõpetamise võimalik mõju ning teisalt otsesed makromajanduse sündmused, nagu naftahinna ülikiire tõus ja Jaapanis toimunud looduskatastroof. Eesti finantsturud Eesti võlakirjaturg on viimastel aastatel olnud majanduslangusest tingituna väga passiivne. Viimasel kuuel kuul oli kuu keskmine emissioonimaht 4,2 miljonit eurot, mis on kolme viimase aasta keskmisest üle nelja korra väiksem. Eesti aktsiaturg on väga väike. Tallinna börs jääb nii
kandidaatriikidesse: Trigon Kesk ja IdaEuroopa Fond keskendub Poolale, Ungarile ja Tsehhi Vabariigile Trigon Teise Laine Fond keskendub Horvaatiale, Bulgaariale ja Rumeeniale Trigon Uus Euroopa Väikeettevõtete Fond keskendub piirkonna väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele Trigon Uus Euroopa Top 10 Fond investeerib vaid kümnesse Uus Euroopa kõige atraktiivsemalt hinnatud aktsiasse Trigon Arenevate Turgude Finantssektori Fond investeerib arenevate turgude pankade ja nende asutuste, millede tegevus on tihedalt seotud finantssektoriga, väärtpaberitesse Trigon Arenevate Turgude Agrisektori Fond investeerib arenevate turgude põllumajanduslike ja nende asutuste, millede tegevus on tihedalt seotud põllumajandussektoriga, väärtpaberitesse. Portfellihaldus: Portfellihaldus vastavalt kliendi juhistele Pensionifondid: ERGO pensionifondide nõustamine 2
2011 Euro 1 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises. Osaleb finantsstabiilsuse tagamises. Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme. Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid. Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi. Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine.
jällegi välja uute liikmesriikide võimetus laeimat konteksti aduda – loodeti võib-olla pigem tsentraalsele juhtimisele ning oldi rahul, et majandusruum integreeriti terve Euroopa omaga ning edasi liiguti vabaakäigul. Euroopa Keskpanka nõustav Andres Tupits meenutab, et euroalal pole siiski kõik vaid vigade parandus. Paljusid kriisivõimalusi nähti ette juba aastail 1990-1991, kui hakati eurot looma, ent Tupitsa hinnangul on oluline olnud finantssektori lühinägelikkus. Peamine probleem oli see, et Euroopa Liitu nähti tervikuna ja sarnasena USA-le. Ka riske hinnati mitte riikide, vaid terviku alusel ja näiteks Kreeka puhul osteti usaldust ette. 9 Siinkohal joonistub jällegi välja ajaloost tuttav paradigma – tõusuperioodil ei mõtle keegi langusele. USA – s kasvas võlausaldajate usaldus laenusaajate vastu nii palju, et ei mõeldud adekvaatselt, mis saab, kui
ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Oma missiooni elluviimiseks täidab Eesti Pank järgmisi põhiülesandeid: 1) osaleb riigi majanduspoliitikas - see tähendab iseseisva rahapoliitika teostamist, valitsuse nõustamist ja rahvusvahelist koostööd; 2) hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis - see tähendab finantssektori poliitika kujundamist ning usaldusväärsete ja hästitoimivate maksesüsteemide käigushoidmist; 3) korraldab sularaharinglust Eestis; 4) valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas. Eesti Pank on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustuste
pikemaajalise majandusprogrammide toetamiseks(Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi kvoodist .Eesmärk: luua eeldusi maksebilansi tasakaalustamiseks Eesti ei ole alates 1995. aastast IMFi laenu kasutatud. 48.Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga missioon ja prioriteedid EBRD loodi 1990 aastal eesmärgiga edendada ja toetada Kesk-ja Ida-Euroopa riikide siirdemajandusi (praegu 34 siirderiiki Euroopas, Kaukaasias ja Kesk Aasias EBRD prioriteedid: Finantssektori ülesehitamine, mis teenib ettevõtjate huve Väike-ja keskmise suurusega ettevõtete tekkimine ja kasv Infrastruktuur: keskkonnainfrastruktuur, säästlik energiakasutamine, transport Suurettevõtete restruktureerimine Investeerimine peamiselt aktsiakapitali (oma investeeringute mõju suurendamiseks) Tegevused: investeerib endistesse kommunistlikesse riikidesse võimaldab ligipääsu laenudele (sh. väikefirmadele)
7) Eesti Panga funktsioonid · osaleda euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises; · osaleda finantsstabiilsuse tagamises; · hoida käigus ning arendada usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme; · korraldada sularaharinglust Eestis, osaleda euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises; · hoida ja kasvatada Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid; · koguda ja avaldada finantssektori statistikat ja koostada Eesti maksebilanssi; · nõustada valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, teha koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. MAJANDUSKASV 1) Riikide arenguerisuste/elatustaseme kaudsed ja otsesed tegurid (joonis) 2) Majanduskasvu ja majandusarengu (3 kriteeriumi) defineerimine Kas kõik, mis on majanduskasv, on ühtlasi ka majandusareng? Majanduskasv on tarvilik, kuid mitte
1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 8.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 9.Nimetage rahapoliitika eesmärgid! Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on hindade stabiilsus (s.o madal inflatsioon või kindel välisvaluutakurss), majanduse üldine kasv, kõrge tööhõive ja maksebilansi tasakaal. 10
oma väärtust, ning mõlemad üritavad leida võimalusi inflatsiooni ohjamiseks, tõstes intrssimäärasid. See omakorda peletab investeeringuid, takistades nii majanduskasvu • kui ühe kauba hind võrreldes samaväärse asenduskauba hinnaga tõuseb, eelistab tarbija odavamat asenduskaupa, samas tootjad suurendavad just sellise kauba tootmist, mille hind on tõusnud. Madal inflatsioonitase • tõstab finantssektori stabiilsust, see omakorda soodustab majanduskasvu. Inflatsiooni positiivsed küljed on võimalus viia kiirelt läbi struktuurimuutusi, see kergendab laenude tagasimaksmist. 10. Pangandus Väärismetallist müntide kasutamisele järgneb müntide vermimine metallisulamist, mis on tunduvalt odavam ja võimaldab kokku hoida raharingluse korraldamisega seotud kulusid. Kuna sellisel rahal
9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest. 1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on
Pikema tähtajaga refinantseerimistehingud igakuised tehingud finantssektorile täiendava likviidsuse pakkumiseks. Turgu tasandavad tehingud viiakse läbi vastavalt vajadusele. Peamine eesmärk siluda ootamatutest likviidsusolukorra muudatustest tingitud intressitaseme kõikumisi. Operatsioonidel, mis on suunatud eurosüsteemi struktuurse likviidsuspositsiooni parandamisele finantssektori suhtes, kasutatakse nii võlakirjade emiteerimist, pöördrepotehinguid kui ka muid instrumente. Võivad toimuda regulaarselt või üksiktehingutena. Lisaks 1. Reaalmajanduse ja rahandussüsteemi seosed 2. Eraisikute nõudlus finantsteenuste järele Mida arenenum riik, seda suurem on nõudlus ka finantsteenuste järele. Mulli suurenedes eraisikute finantsteenuste nõudlus kasvab.
• Avaturuoperatsioonid; nt struktuurioperatsioonid – väärtpaberite ost, müük, repotehingud; pankade likviidsuse parandamine. • Püsivõimalused; nt laenamise ja hoiustamise püsivõimalused. • Kohustuslik reserv; keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas. 12. Eesti Panga ülesanded • Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises • Arveldusüsteemide käigushoidmine ja arendamine • Sularaharingluse korraldamine • Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine • Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades sellega valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega. 13. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal). Hinnastabiilsus tuleb säilitada keskpika aja jooksul.
Eelkõige kasutatakse pöördinstrumente, kuid välistatud pole ka nt valuuta vahetustehingud ja tähtajaliste hoiuste kaasamised. lepingu tingimused sõltuvad valitud instrumendist ja seatud eesmärkidest. Reeglina sooritavad neid operatsioone liikmes-maade keskpangad, kuid erandlikes tingimustes võib Euroopa Keskpanga nõukogu teha ka otsuse teostada need tehingud EKp-s otse. 4.Operatsioonidel, mis on suunatud eurosüsteemi struktuurse likviidsuspositsiooni parandamisele finantssektori suhtes, kasu-tatakse nii võlakirjade emiteerimist, pöördrepotehinguid kui ka muid instrumente. Need operatsioonid võivad toimuda regulaar- selt või üksiktehingutena. lk. 133-134 15. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank: BIS asub Šveitsi linnas Baselis ning tegutseb formaalselt Šveitsi kommertspanga litsentsiga. Rahvusvahelise kokkuleppe järgi on BIS-ile antud aga eristaatus ning seetõttu ei käsitle ka Šveitsi võimud panka tavalise kommertspangana
Eelkoige kasutatakse poordinstrumente, kuid valistatud pole ka nt valuuta vahetustehingud ja tahtajaliste hoiuste kaasamised. Lepingu tingimused soltuvad valitud instrumendist ja seatud eesmarkidest. Reeglina sooritavad neid operatsioone liikmesmaade keskpangad, kuid erandlikes tingimustes voib Euroopa Keskpanga noukogu teha ka otsuse teostada need tehingud EKP-s otse. 4. Operatsioonidel, mis on suunatud eurosusteemi struktuurse likviidsuspositsiooni parandamisele finantssektori suhtes, kasutatakse nii volakirjade emiteerimist, poordrepotehinguid kui ka muid instrumente. Need operatsioonid voivad toimuda regulaarselt voi uksiktehingutena.
Keskpank võib anda kommertspangale võimaluse ka ajutiselt oma kohustusliku reservi vahendite kasutamiseks, tavaliselt on see ajaliselt piiratud ( nt 5 tööpäeva jooksul max 10 järjestikuse tööpäeva vältel). Ettenähtud tähtpäevaks peab pank reservi taastama, kui ta ei suuda likviidsusprobleemi lahendada, lõpetab keskpanga arveldusvalitsus väljamaksete tegevuse pangakontolt kuni olukorra normaliseerimiseni. Vaba turu tehingud Finantssektori areng on kaasa toonud rahapoliitika elluviimisel vaba turu tehingud, mis on üheks keskseks rahajuhtimise vahendiks. Vaba turu tehinguteks nim selliseid, kus keskpank ostab või müüb rahaturul riigi lühiajalisi võlapabereid. Tavaliselt toimuvad tehingud tagasiostutehingu vormis, neid nim repotehinguteks, mis tähendab väärtpaberite müüki tingimisel, et müüja need kokkulepitud ajal ja hinnaga tagasi ostab, sisuliselt on tegemist laenuga väärtpabertagatisel
- võimaldab ligipääsu laenudele (sh. väikefirmadele) - parandab riigi investeerimiskliimat (osaleb poliitilistes dialoogides, aitab tõsta keskkonna-, korruptsioonivastaseid-ja juhtimisstandardeid) - iga investeeritud euro kohta tõmbab ligi 2 eurot muudest allikatest Alates 1991. aastast EBRD on investeerinud kokku 70 miljardit eurot. EBRD investeeringud Eestisse: kokku 546 mln., 84 projekti, sh. 26 aktiivsed, 100% erasektor, 49% energeetika EBRD prioriteedid: - Finantssektori ülesehitamine, mis teenib ettevõtjate huve - Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tekkimine ja kasv - Infrastruktuur: keskkonnainfrastruktuur, säästlik energiakasutamine, transport - Suurettevõtete restruktureerimine - Investeerimine peamiselt aktsiakapitali (oma investeeringute mõju suurendamiseks) 20
Tartus, Pärnus ja Narvas. Selle panga ainuõigus on emiteerida rahatähti(ostland markasid), mida kasutati okupeeritud baltiriikides ja Valgevenes. Teise maailmasõja lõpus allutatakse eesti pangad uuesti Nõukogude Liidu süsteemile, mida juhib Nõukogude Liidu riigipank koos temale alluvate hoiukassadega. Veel oli tema alluvuses Üleliiduline kapitaalmahuline finantseerimispank, Ehituspank ja Väliskaubanduspank. 1987-88 aastal toimub NL’i finantssektori reform. Selle aja pangasüsteemi juhivad Nl’i riigipank, Väliskaubanduspank, Agropank, Tööstus-ja ehituspank, Hoiupank ja Sotsiaalpank. 27 november 1989 võetakse vastu seadus, mis annab Baltiriikidel majandusautonoomia, sealhulgas luua oma pangasüsteemi. Sama aasta detsembris võteakse vastu Eesti panga seadus. Vastavalt sellele seadusele taasasutatkse Eesti pank 1. jaanuaril 1990. 19 detsember 1990 võtab Eesti Vabariigi ülemõukogu vastu otsuse, millega taasloodi Eesti pank ja
® Ökoloogilised indikaatorid - organisatsiooni mõju öko-süsteemidele (maa, vesi, õhk); jälgitakse toode kogu elutsüklit ® Sotsiaalsed indikaatorid - töökoha organiseerimine, inimõigused, töötajate org-välised suhted 8. Nimetage, palun SRI (Socially Responsible Investment) e. SVI (Sotsiaalselt Vastutustundlik Investeerimine) kolm meetodit. Eetiline või sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine on mõiste kirjeldamaks finantssektori valdkonda, kus investori põhimõtted mõjutavad seda, millisesse asutusse või ettevõttesse ta otsustab oma raha paigutada või kuidas investor kasutab oma võimu aktsionärina. ® Kogukonda investeerimine investeerid valdkonda, kus tulud on väikesed ja mis on selgelt alaarenenud. Siiski need valdkonnad on olulised ning investeeringult tahetakse pigem ühiskonda arendada, kui raha teenida. Seda teevad nt Arengufondid, sihtasutused jms. KredEx, Arengufond.
Kogemused sõltuvad tehnilisest (what/outcome) ja funktsionaalsest kvaliteedist (how/process), mis sõltuvuses imidzist (who). Nii ootused kui kogemused võivad viia tajutava lüngani tarbija ootustes. x C. Gröönroosi mudelid - Lugege lisatud artikleid moodles. Üks artikkel on seal tema enda kirjutatud 2010 aastal, kus palju viiteid tema varasematele töödele. Samuti toodud üks näide, kuidas teised autorid kasutasid tema 1990 aasta metoodikat 2002. aastal finantssektori turu peal. x ACSI - Ameerika kliendirahulolu indeks (American Customer Satisfaction Index) Tubineb rootslase Jan Eklöf metoodikale. Tegemist on põhjus-tagajärg mudeliga. Mõõtmisskaala 0 kuni 100. x EPSI ehk Euroopa sooritusrahulolu indeks (European Performance Satisfaction Index) hindamine 0 kuni 100, indeksi väärtus viitab riigi keskmisele. Tugineb jällegi Jan Eklöf metoodikale. 11
14. Eesti Panga funktsioonid. Eesti Panga roll, kui Eestist on saanud Majan- ja Rahaliidu täieõiguslik liige EP on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis. Eesti Pank põhiülesand: 1) osaleb riigi majanduspoliitikas - see tähendab iseseisva rahapoliitika teostamist, valitsuse nõustamist ja rahvusvahelist koostööd; 2) hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis - see tähendab finantssektori poliitika kujundamist ning usaldusväärsete ja hästitoimivate maksesüsteemide käigushoidmist; 3) korraldab sularaharinglust Eestis; 4) valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas. Majandus- ja Rahaliidu täieõiguslik liige - olukord, kus Eesti Pank võib emiteerida euro pangatähti Euroopa Keskpanga loal ja euro münte Euroopa Keskpanga poolt ettenähtud mahus
8. Eesti Panga ülesanded 1. osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises 2. osaleb finantsstabiilsuse tagamises 3. hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme 4. korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises 5. hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid 6. kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi 7. nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid! (1)majanduse üldine kasv; (2)hindade stabiilsus; (3)kõrge tööhõive; (4)maksebilansi tasakaal. 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)? 1
Äriettevõtte finantsjuhtimist kontrollib vaid ettevõte ise. Finantsprobleemid pangandussektoris võivad omada väga erinevaid tagajärgi intressitasemetele, valuutavahetuskurssidele ning selletõttu riigi kogu majandustegevusele. Riik võib lubada, et mingi majandusvaldkond on mingi perioodi majandusraskustes, mis võib kaasa tuua lokaalseid majandus- ja sotsiaalprobleeme. Kriisi pangandussektoris aga ei saa lubada ükski riik, sest isegi ajutine finantssektori kriis võib laostada riigi kogumajanduse. 1. Pangad käsitlevad hoiuste näol väga suurt osa riigi, ettevõtete ning füüsiliste isikute rahalistest vahenditest. Seega pangandussektoris toimuv kriis võib kaasa tuua tõsiseid sotsiaalseid probleeme, võivad olla tõsised poliitilised tagajärjed (seotud riigi rahaliste ressurssidega) ning samuti võivad tekkida rahvusvahelised probleemid, kui ei
vastu, seda nii pangapoolse finantseeringu abil kui ka sissetulekute kasvust tingituna. Kinnisvaraturg on muutunud efektiivsemaks tänu mitmetele finantsinstrumentidele, kapitali kättesaadavuse paranemisele ning investeerimisvõimaluste kasvule. Seoses sellega kasvab vajadus kinnisvaraga seotud riskide hindamise, analüüsimise ja juhtimise järele, mis on viinud paljude teadlaste tähelepanu antud sektori uurimisele ning kinnisvara- ja finantssektori koosmõjude analüüsimisele. Kinnisvarahinna tõusud ja langused on ajas korduvad ning hinna suur volatiilsus võib tähendada laastavat mõju nii majapidamistele, kinnisvarasektorile, üldisele majanduskeskkonnale ja halvimal juhul kogu pangandussüsteemile (Renaud 1995: 1). Kinnisvara peetakse küll turvaliseks ja jätkusuutlikuks investeeringuks (Ruff 2007: 30, Idzorek et al. 2007: 39, Hastings ja Nordby 2007: 54), kuid globaliseerumise ja
· säästuhoius; · tähtajaline hoius. Nende keskmised intressimäärad??? 54. Kuidas on hoiused tagatud Eestis? Kommertspankade klientide hoiused tagab Tagatisfond. Tagatisfond on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati 2002. aasta 1. juulil. Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidi- ja investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Eestis on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 100 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr puudub. 55. Mida tähendab krediteerimine ja tooge välja krediteerimise peamised reeglid? Krediteerimist võib samastada laenuandmisega. Sõna credit tähendab inglise keeles usaldust ja tuleb ladinakeelsest sõnast credo `ma usun'. Laenuandjat nimetatakse võlausaldajaks ehk kreeditoriks ja laenusaajat võlgnikuks ehk
annaabi.ee 
