Majanduse konspekt II (0)

Majandus
1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing.
Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad ; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla ; 1947. viidi läbi rahareform , rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992. kehtib Eestis kroon
Panganduse ajalugu: Inimesed hoidsid kulda kullassepa “riipulis” ja kulla asemel kasutati veksleid. See vähendas kulla kaotsimineku riski. Kulda sai ka kullassepa käest vekslite vastu vahetada. Hiljem avastas kullassepp, et ta võib kulda ka teistele laenata, kelle vaja oli, nii tekkis pangalaen . Kui inimesed läksid kullassepa juurde laenu küsima, kirjutas ta välja veksleid. Kullassepp kirjutas välja veksleid rohkem, kui tema juures tegelikult kulda oli, muutes selle aktiga otseselt raha loojaks.
Raha omadused: stabiilne, kaasaskantavus, jagatav , kulumiskindel, kergesti äratuntav, raksesti järeletehtav
Bartertehing - kaupde ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta
2.Eesti rahandussüsteem. Finantsvahendajad. Pankade liigib. Keskpanga ülesanded.
Eesti Pank osaleb majanduspoliitikas iseseisva raha krediidi ja panganduspoliitika kaudu. Valitsus ei langeta majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesi Panga arvamust kuulamata. Eesti Panks toetab valitsuse majanduspoliitikat nii kaua kui see ei ohusta Eesti raha stabiilsust. Eesti Panga president annab aru riigikogule oma tegevusest. Eesti Pank ei tohi krediteerida valitsust.
Keskpanga ülesanded: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimine, finants - ja pangandus järelvalve, arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine, sularaharingluse korraldamine
Pankade liigid: emissioonipank, kommertspank , investeerimispangad
Finantsvahendaja - pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur , kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega
3.Pangateenuste liigid. Hoiuteenused, laenuteenused , arveldused ja lisateenused. Hoiuteenuste erinevused. Laenutingimused. Tagatised. Krediitkaardid. Ego. Liising . Arvelduslaen . Sularahaga ja sularahata arvdeldamine.
Nõudmiseni hoius – ettenähtud arveldamiseks III isikutega. Hoiustatud vahendeid võib valbalt kasutada ja käsutada. Tähtajatu, võimalik on hoiuse negatiivne jääk. On võimalik teha pidevalt juurdemakseid.
Tähtajaline hoius – ettenähtud raha hoiustamiseks, ei ole ettenähtud arveldamiseks III isikutega, on fikseeritud lepinugs hoiustatav summa, panks maksab intressi, kui raha võetakse varem välja intressi ei maksta.
Säästuhoius – ettenähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks, hoiustamise tähtaeg võib olla kliendi poolt määratud. Võidakse kehtestada minimaalne hoiustatav summa. Lepingu tingimuste rikkumisel kehtestatakse sanktsioonid.
Arvelduslaen - laen, mille abil toimub laenusaaja rahavoogude stabiliseerimine viivituste puhul arvete laekumisel, käibevara soetamisel ja ettenägematute kulutuste katmisel.
4.Väärtpaberid. Väärtpaberite liigitus. Aktsiad , võlakirjad ja tuletisväärtpaberid.
Väärpaber - dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust
Liigid: tuletisväärpaberid (sisaldavad endas õigusi või kohuśtusi mingi vara ostuks või müügiks), võlakirjad (leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule), aktsiad (väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi)
5.Ettevõtete finantseerimine . Investeerimine ja säästmine. Aktsiad. Eelis- ja lihtaktsiad . Võlakirjad ja tuletisväärpaberid. Börs. Börsil noteerimise tingimused. Börsil kasutatavad strateegiad. Kapitaliturg ja rahaturg . Esmasturg ja järelturg. Börsi põhinimekiri ja I-nimekiri. Aktsiaindeks. Talse.
Investeerimine – igasugune kapitali kasvaamine ühiskonna elu edasiviimiseks.
Lihtaktsiad – tavaline hääleõigusega aktsia . Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusut ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest.
Eelisaktsia – aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omaniks ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtakstiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel.
Võlakiri - leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule.
Tuletisväärpaberid - sisaldavad endas õigusi või kohuśtusi mingi vara ostuks või müügiks
Börsil noteerimise tingimused põhinimekirjas:

• Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat.
  
• Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta.
  
• Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest.
  
• Aktsiad võib arvata Börsi põhinimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital on vähemalt 300 miljonit krooni.
  

Börsil noteerimise tingimused I-nimekirjas:

• Aktsiate noteerimiseks Börsi lisanimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kaks aastat.
  
• Aktsiate lisanimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kahe majandusaasta kohta.
  
• Aktsiaid võib arvata lisanimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital on vähemalt 10 miljonit krooni.
  
• Avalikkuse hulka kuuluvad investorid omavad vähemalt kahtkümmend viit protsenti (25%) noteeritavate aktsiatega esindatud aktsiakapitalist.
  

“Pidev ostmine” – sobib raha pikaajaliseks paigutamiseks. Seisneb selles, et regulaarselt ostetakse kindla summa eest ühe firma aksiaid. Eeldab järjekindlust ja kindlameelsust: aksiaid tuleb osta alati ühesuguse summa eest, regulaarsete vaheaegade järel ja vaatama sellele milline on parajasti aktsia hind.
“Konstane summa” – investor hoiab alati aktsiates ühe suurusega rahasummat. Kui aktsiate hind langeb, siis ostab investor aktsiaid juurde. Kui aktsiate hind tõuseb, siis müüd investor osa aktsiaid maha. Sunnib investorit realiseerima kasumi siis, kui aktsia hind on tõusnud ning paigutama selle väiksema riskiga väärpaberitesse
“Osta ja hoia” sõltub: aktsiaturu pikaajalisest arengusuunast, valitud aktsiatest ning dividendide reinvesteeringust. Selle strateegia puhul tuleb korraga välja käia suurem rahasumma.
“Konstantse suhte strateegia” – aktsiatesse investeeriutd raha hulka korrigeeriatkse vastavalt aktsiportfelli turuväärtuse muutumisele. Kindlat rahasummat hoitakse investeerinugte portfellis. Portfelli koosseisu kuuluviad aktsiad ja väärpabereid tuleb pidevalt jägida ning kui mõni neist ei õigusta luutsi tuleb see välja vahetada.
Rahaturg – kaubeldakse lühiajaliste väärpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta
Kapitaliturg – kaubeldakse pikaajaliste väärpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta
Järelturg – finantsturg , kus kaubeldakse juba käibel olevate väärtpaberitega ning kus vahetub väärtpaberi omanik
Esmasturg – finantsturg , kus äsja emiteeritud väärtpabereid müüakse kindlaksmääratud intressimäära ja hinnaga ning väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile
Aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab aktsiate kursi muutumist mingi eelmise ajavahemikuga võrreldes
6.Rahvusvaheline rahaturg e. IBRD e. Maailmapanks IMF e. Rahvusvaheline valuutafond.
IBRD - pärast II Maailmasõda arengumaadele pikaajalise erendusabi andmiseks rajatud rahvusvaheline institutsioon .
Rahvusvahelibe valuutafond - tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega
7.Tulude ja kuluda makromajanduslik ringkäik. Valitsuse, välisturu ja finantssektori roll ringluses. SKT ja RKT mõise ja kujunemine. SKT arvestamise meetodid. Tulumeetod, kulumeetod ja lisaväärtuse meetod.
SKT – sisemajanduse koguprodukt, mis moodustub tarbimiskuludest, investeeringutest, puhas ekspordist ja valitsuse kuludest
RKT - aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste maksumus turuhinnas, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo
Kulumeetod – hindamisel kasutatakse turuväärtuse (tehingute võrdlemise), puhastulu ja kulumeetodit ning nende meetodite kombinatsioone.
Lisaväärtuse meetod – tootmiseks kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust
8.Majanduse tasakaalustatud areng. Klassikute ja keyenistide põhiseisukohad. Kogunõudlus ja –pakkumine. Mõjutavad tegurid. Joonised.
Pakkumiskõver Nõudluskõver
Kogunõudlus - majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus
Mõjutavad tegurid: Tarbijate eelistuste muutumine, investeeringute taseme muutumine, valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine, muutused puhasekspordis
Kogupakkumine - majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut
9. Inflatsioon . Inflatsiooni liigid, mõõtmine ja mõju majandusaregnule. Inflatsioonispiraal.
Inflatsioon - kaupade või teenuste hinnataseme tõus
Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang .
Pakkumispoolne inflatsioon toob üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise
10.Tööjõud ja tööpuudus. Aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik . Töötu ja heitunud töötaja. Tööpuuduse liigid. Valitsuse tööpoliitika. Aktiivne ja passiivne tööpoliitika. Tööpuuduse ja inflatsiooni seosed.
Tööjõu moodustavad kõik töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed
Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd
Aktiivne rahvastik – ehk tööjõud, isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama
Passiivne rahvastik - moodustub isikutest, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised
Heidutatud töötajad - isikud, kes on lõpetanud tööotsingu, kuna nad on veendunud, et ei suuda leida sobivat töökohta
Siirdetööpuudus - ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ( sobivama töökoha otsinguga
Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele
Tsükliline tööpuudus on selline tööpuudus, mida esineb majanduse langusfaasis , kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam
11. Majanduskasv . Majanduskasvu mõjutavad tegurid. Majandustsükli iseloomustus. Majanduse kõrgtase, langus, kriis ja tõusuperiood.
Majanduskasv - on tootmismahu pikaajaline suurenemine
Majanduskasvu mõjutavad tegurid - looduslikud tegurid (põllumajanduslik maa, energikandjad), inimressursid (töö ja tegijate hulk ja kvaliteet; inimkapital), kapital , tehnoloogia, ressursside ümberpaigutamine, majandusvälised tegurid
Majandus- e äritsükkel - majandusnäitajate hälbimine pikaajalisest trendist või isegi trendi murdumine
12.Rahvusvaheline kaubandus. Tollid ja mittetollilised väliskaubanduspiirangud. Kaubanduse eelised. Absoluutne ja suhteline eelis. Tollieeskirjad reisijatele.
Rahvusvaheline kaubandus - kaubavahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri vahel
13.Majanduskoostöö. Rahvusvahelised organisatsioonid . WTO. Maksebilanss . Eesti kaubanduspartnerid. Suurimad ekspordi ja impordi partnerriigid.
WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon, rahvusvahelist kaubandust reguleeriv organisatsioon
Maksebilanss - dokument, mis võtab kokku riigi äritehingud välismaailmaga ehk näitab kui palju raha tuli riiki sisse ja kui palju läks välja
Eesti kaubanduspartnerid - Soome, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa
5