Majanduse konspekt II (0)

Majandus
1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing.
Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad ; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla ; 1947. viidi läbi rahareform , rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992. kehtib Eestis kroon
Panganduse ajalugu: Inimesed hoidsid kulda kullassepa “riipulis” ja kulla asemel kasutati veksleid. See vähendas kulla kaotsimineku riski. Kulda sai ka kullassepa käest vekslite vastu vahetada. Hiljem avastas kullassepp, et ta võib kulda ka teistele laenata, kelle vaja oli, nii tekkis pangalaen . Kui inimesed läksid kullassepa juurde laenu küsima, kirjutas ta välja veksleid. Kullassepp kirjutas välja veksleid rohkem, kui tema juures tegelikult kulda oli, muutes selle aktiga otseselt raha loojaks.
Raha omadused: stabiilne, kaasaskantavus, jagatav , kulumiskindel, kergesti äratuntav, raksesti järeletehtav
Bartertehing - kaupde ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta
2.Eesti rahandussüsteem. Finantsvahendajad. Pankade liigib. Keskpanga ülesanded.
Eesti Pank osaleb majanduspoliitikas iseseisva raha krediidi ja panganduspoliitika kaudu. Valitsus ei langeta majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesi Panga arvamust kuulamata. Eesti Panks toetab valitsuse majanduspoliitikat nii kaua kui see ei ohusta Eesti raha stabiilsust. Eesti Panga president annab aru riigikogule oma tegevusest. Eesti Pank ei tohi krediteerida valitsust.
Keskpanga ülesanded: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimine, finants - ja pangandus järelvalve, arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine, sularaharingluse korraldamine
Pankade liigid: emissioonipank, kommertspank , investeerimispangad
Finantsvahendaja - pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur , kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega
3.Pangateenuste liigid. Hoiuteenused, laenuteenused , arveldused ja lisateenused. Hoiuteenuste erinevused. Laenutingimused. Tagatised. Krediitkaardid. Ego. Liising . Arvelduslaen . Sularahaga ja sularahata arvdeldamine.
Nõudmiseni hoius – ettenähtud arveldamiseks III isikutega. Hoiustatud vahendeid võib valbalt kasutada ja käsutada. Tähtajatu, võimalik on hoiuse negatiivne jääk. On võimalik teha pidevalt juurdemakseid.
Tähtajaline hoius – ettenähtud