KOOL RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND Referaat Koostaja: Juhendaja: 2010 Rahvusvaheline Valuutafond (RVF, inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) asutati 1944. aastal Bretton Woodsis New Hampshire´is USAs toimunud konverentsil, kus osales 43 riiki. RVF asutajaliikmeteks sai 39 riiki. Eesti ühines RVF-iga 26. mail 1992. Vajadus RVF taolise organisatsiooni järele tekkis 1930ndatel aastatel, kui maailmamajanduses valitsev kriis põhjustas rahvusvahelise valuutasüsteemi krahhi. Valuutakursid muutusid järsku ja ettearvamatult ning paljud riigid piirasid valuutavahetust.
RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND Sissejuhatuseks Rahvusvaheline Valuutafond ehk International Monetary Fund, loodi 1945. aastal Ameerika Ühendriikides Bretton Woods'is. Rahvusvaheline Valuutafond peakorter on Washingtonis. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki. Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriik alates 1992. aastast. Tegevus (1) Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Peamisteks funktsioonideks on: edendada rahvusvahelist monetaarset koostööd,
Rahvusvaheline Valuutafond IMF Rahvusvaheline Valuutafond inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Liikmed Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. (Liikmete loetlemine oleks liiga pikk) Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03%
5.2 Euroopa Keskpanga rahapoliitika strateegia • Tagada hinnastabiilsus • Hinnastabiilsuse väljavaadete laiem majandusanalüüs • Hinnastabiilsust ohustavate riskide rahapoliitiline analüüs • Rahapoliitika elluviimine: Kehtestades intressimäärad, millega kommertspangad võivad keskpangalt raha saada, mõjutab EKP nõukogu kaudselt kogu euroala majanduse intressimäärasid, eelkõige aga kommertspankade laenude ja hoiuste intresse. 6 Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF) loodi 1944. aastal. Alates sellest on IMF tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega vastavalt oma. Praegu on IMFi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne globaalne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. IMF on suurima liikmeskonnaga rahvusvaheline majanduspoliitilise koostöö institutsioon,
Maailmapank on arengupank, mis asutati 1944.a samaaegselt Rahvusvahelise Valuutafondiga Bretton Woods'is USA's, mille tõttu refereeritakse Maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi tihti ka Bretton Woods'i institutsioonidena. Maailmapanga peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel. Maailmapank koondab 5 liikmesorganisatsiooni: Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse keskus (MIGA) ja Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID). Eesti on Maailmapanga liige alates 1992 aastast. Eesti võttis viimase laenu Maailmapangast 2000. aastal. 2006. aastal muutis Eesti oma staatuse Maailmapangas laenaja-riigist doonor-riigiks ja alates 2008
Rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise, humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tegemist on globaalse organisatsiooniga. ÜRO peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Igal aastal toimuvad foorumid septembrist detsembrini. Peaassambleel on 6 peakomiteed(julgeolekunõukogu, majandusnõukogu, sotsiaalnõukogu, rahvusvaheline kohus, hooldusnõukogu, sekretariaat). Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15. liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. ÜRO allorganisatsioonid:
RV on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. * ÜRO allorganisatsioonid: · *Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (WHO) · *Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) · *Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · *ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) · *Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) · *Maailmapank · *ÜRO Lastefond (UNICEF) EUROOPA NÕUKOGU Euroopa Nõukogu (lühendatult EN) on rahvusvaheline e. globaalne organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on: · inimõigused · sotsiaalõigused · keelelised õigused · haridus
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal
Kõik kommentaarid