SISUKORD ABSTRAKT Antud bakalaureusetöö autorit huvitas teadmine mida peaks Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimise osas jälgima ning kuidas erinevad sellega tegelevad osapooled teemale lähenevad. Selle välja uurimiseks uuriti põhjalikult rahvusvahelisi seisukohti, siin tegutsevate ettevõtete turuülevaateid ning viidi läbi kuus ekspertintervjuud siinsete arendajate, investorite ja pankade esindajatega. Pangad on finantseerimisel ettevaatlikud, mistõttu esitatavad nõuded on küllaltki konservatiivsed. Büroohoonete finantseerimisel on esmajärgus oluline hoone vastavus üürnike vajadustele ning võetavat laenukohustust katvate rahavoogude olemasolu. Parkimiskohtade olemasolu, hoone üüripinna efektiivsus ja kvaliteet ning teiste mõjurid on olulised, kuid need sõltuvad hoone asukohast. Äärelinna puhul võivad hoones kasutavad materjalid olla odavamad, kuid jälgima peab parkimiskohtade hulka
• näitab mitu aastat kulub esialgsete rahavoogude korvamiseks, katmiseks. 18.Jagunemine on Eestis reguleeritud äriseadustiku ... peatükis: • 32. peatükis 19.Piirangute teooria (Theory of Constraints, TOC) autoriks on ... • Eliyahu M. Coldratt 20. Kui kasumiindeks PI=1, siis mida tuleks projektiga teha? • teha edasist analüüsi 21.Dividende makstakse: • puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist 22.Põllumajanduslike väikeettevõtjate tegevuse finantseerimisel on üheks põhiliseks investeerimisobjektiks: • Maa 23.Saneerimine on võimalik ja sobilik, kui: • Ettevõte ei ole püsivalt maksejõuetu 24.Missugune järgnevatest ei ole rahavoog investeerimisel: • esialgsete kulude rahavoog • teisene rahavoog • juurdekasvuline rahavoog • lõpetav rahavoog 25.Kasumiindeks ehk • tulude kulude suhe 26.Milline variantidest ei mõjuta dividendipoliitikat? • Aktsia turuhind 27
UNESCO silmapaistev ülemaailmse infoühiskonna arengus (tegevus õigused, vabadused, kaitse, arendamine, juurdepääsu tagamine infole). Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: ligipääsu tagamine (avalikud internetipuntid); võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega; arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel; monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul. Areneb pidevalt, keegi ei tea, milline näeb välja infoühiskond tulevikus.
režiimile, tegi panuse spordile, saamaks tugeva ja terve põlvkonna, kes oleks kasutatav riiklikes huvides. Spordi vahendusel püüti maailmale demonstreerida majanduslikku, sotsiaalset ja hariduslikku heaolu. Tahtmine oli näidata spordisaavutuste kaudu, mida suudab üks väike rahvus, tõhustamaks seekaudu rahvusaate säilimist ja arenemist. Nõukogude võimu poolt arendatud totalitaarsport põhines riiklikul süsteemil ja finantseerimisel. Totalitaarspordi positiivsed ja negatiivsed jooned • Poliitilise patriotismi • Spordikoolide süsteem, nõudmine sportlastelt, • spordiorganisatsioonide • põhimõte „Võit iga hinna integreeritud süsteem, eest“, • kvalifitseeritud • ebaeetiline treening, treenerite
majanduskeskkonnas. Viljandimaa monumendid: Johann Köleri monument Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. August Kitzbergi monument Vilandimaal Laatre vallas sündinud kirjamehele püstitati Karksi ürgoru servale 1990.a. mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite finantseerimisel. August Kitzberg on üks oma aja tuntuimaid näitekirjanikke. Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Johan Laidoneri monument Kindral Johan Laidoneri
• Peamised vead: • Varakahjustusi märgatakse viivitusega • Alahinnatud reservid • Agressiivne tulude ülehindamine Finantsanalüüs • Eesmärk on hinnata firma sooritust seatud eesmärkide ja strateegia kontekstis • Kaks peamist instrumenti: 1. Analüüs, mis põhineb bilansi- ja kasumiaruandel ning hindab firma Talitust Investeeringuid Finantspoliitikat 2. Rahavoo analüüs Ettevõtte investeeringute mahud Raha genereerimise võime Finantseerimisel kaasatud laenude mõju tulevikus, võlakohustuste, intresside ja dividendide tasumise võime Prognoosiv analüüs 1. Prognoos • Vajalik: • Kujuneb välja: • Analüütikutele • Äristrateegia analüüsist • Juhtidele • Raamatupidamisanalüü • Pankuritele sist • Jaguneb kaheks: • Finantsanalüüsist 1
saate raha kätte enne, kui vana on müüdud. Tallinna Äripank on praeguseks üks vanimaid Eestis tegutsevaid kommertspanku. Asutamise hetkest on panga tähelepanu keskpunktis väike- ja keskmised ettevõtted ning eraisikud. Talliinna Äripank pakub põllumajanduslaenu, et finantseerida põllumajanduse erendamisse. Põllumajanduslaen võib sõltuvalt laenuvajadusest olla oma sisu poolt arveldus-, käibekapitali- või investeerimislaen. Laenu võimaldatakse vastava projekti finantseerimisel Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt. Põllumajanduslaenu maksimaalne tähtaeg on 10 aastat.
Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Krediidileping (1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. (2) Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. (3) Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkelepingu mõiste (1) Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: vara omandamisest hoidumist;
Kapitali kaalutud keskmine hind (WACC) leitakse individuaalhinna (IH) ja osatähtsuse (O) korrutisena, mis jagatakse 100-ga. Kapitali kaalutud keskmine hind väljendatakse protsentides. 26 Milline on nõutav kapitali struktuur finantsjuhtimises? Kapitali struktuuri analüüsimisel vaadatakse seda, millist osakaalu omab üks või teine finantseerimisallikas allikate kogumahust ning kapitali struktuur näitab seda, milliseid allikaid kasutatakse tegevuse finantseerimisel. Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja ettevõtte võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad ka ettevõtte võimet tasuda oma kohustusi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel. 27 Mis on finantsplaneerimine? Finantsplaneerimine on ettevõtte rahaliste vahendite planeerimine ettevõtte põhieesmärgi saavutamiseks.
VÄLJUND OTSENE EESMÄRK VÄLJUND 13 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Finantseerimine • Enne kui planeerimise protsess liiga kaugele areneb, tehke kindlaks, kas potentsiaalne raha hulk vastab nõutud tulemustele; • Pange alati eesmärgid pingeritta, et hoida hiljem ära ebakõlasid finantseerimisel; • Määrake kindlaks, kes vastutab sisendite pakkumise eest (kaasfinantseerimine) ja millal (ajastamine). 14 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Saavutamise indikaatorid Indikaatorid kirjeldavad projekti eesmärke konkreetsetes ja mõõdetavates terminites • Kvantiteet (KUI PALJU) • Kvaliteet (KUI HÄSTI) • Sihtgrupid (KELLELE) • Asukoht (KUS) • Aeg (MILLAL)
tööhõive riikliku programmi vahenditest ning välisprogrammidest pilootprojekte, mis on suunatud riskigruppidesse kuuluvate töötute tööturule kaasamiseks (Leetma jt 2003). Aktiivsed tööturumeetmed on olulised, kuid mitte ainsad tööhõive suurendamise abinõud. Tööhõive sõltub kindlasti ka tööelu kvaliteedist ja inimeste tervisest. Üheks tööelu kvaliteeti mõjutavaks teguriks on töökeskkonna ohutus. Tööpoliitika kujundamisel ja finantseerimisel on oluline teada, kuidas erinevad meetmed töötavad ning kui tulemuslik on juba rakendatud poliitika. Tabel 1. Aktiivsed tööturupoliitika teenused 2009.a. Teenuse maksmise Tööturuteenused suunatud Abikõlblik Lepinguline seotus
raudteevõrk) riigi omanduses hoidmist. o Demokraatlik riigikorraldus. o Keskendumine riigi põhifunktsioonidele: riigisisene kord, kaitse välisvaenlase vastu, ühiskonda varitsevate kollektiivsete ohtude kõrvaldamine. o ELDRP valitsus organiseerib Eesti territooriumil elavate inimeste (eelisjärjekorras riskirühmade) kohustusliku meditsiinilise läbivaatuse HI- viiruse (ja teiste ohtlike viiruste) küsimuses riiklikul finantseerimisel 2 aasta jooksul. o Eestis läbi viia haldusterritoriaalse reformi, mille järgi riik jagatakse viieks maakonnaks ja 80 (+/-5) omavalitsuseks-vallaks. Reform viiakse läbi resoluutselt ja jõuliselt. o ELDRP valitsus keelustab Eestis streigid. o Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei pooldab Eesti ühinemist Lääne struktuuridega: Euroopa Liidu (EU) ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon -iga (NATO).
kriisikomitee. Vastulöök oli kiire, keskpäevaks oli läbi. EKP keelustati, inimeste mõttemaailmas toimus murrang. Kommunistliku ideoologia maine langes. Kaitseliit muutus kiirelt popiks. Erakondade vahelised tülid lõppesid, moodustati seinast-seina valitsus. Võeti vastu vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus. 1925a. 88,2% eestlased, venelased sakslased, rootslased, lätlased-see andis teistele rahvastele laialdase õiguse asendada omakeelset kultuurielu Eesti riigi finantseerimisel. Riigikaitseseadus Kultuurkapitaliseadus Sisepoliitikas erakondade kemplemine oli igapäevane, pidevad valitsuskriisid. 29a. Suur majanduskriis: tulid välja kõrgete riigitegelaste finantsmaginatsioonid, delvaveerimise arutelud, riigikogu esitas põhiseaduse muutmise projeki, mis kukkus läbi, toimus ajutise kaitseseisukorra kehtestamine. Vabadussõdalased, vapsid-uus poliiliine jõud, kelle juhtideks oli Larka ja Sirk. Initsiaatoriks oli
hoolimata, et kontrate käitumist ei saa omistada Ameerika Ühendriikidele . Kohtu arvates puudusid konkreetsed tõendidselle kohta, et Ameerika Ühend riigid teostasid tegelikku kontrolli kõigis olulistes küsimustes ja ulatuses, mis lubaks kontraid pidada nende esindajaks. ❏ „Ameerika Ühendriikide osalus, isegi kui see oli ülekaalukas või otsustav, kontrate finantseerimisel, organiseerimisel, välja õpetamisel, varustamisel ja relvastuse muretsemisel, militaarsete või paramilitaarsete sihtmärkide valikul ning kõigi nende operatsioonide planeerimisel, ei ole iseenesest piisav [...] omistamaks Ameerika Ühendriikidele kontrate toime pandud tegusid [...]. Selleks et nende käitumine tooks kaasa Ameerika Ühendriikide õigusliku vastutuse, on põhimõtteliselt vaja tõestada, et riik omas efektiivset kontrolli
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara arvelevõtmine toimub põhivara eest vastutava isiku poolt allkirjastatud algdokumendi alusel. Omatarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis on võrdne tootmisomahinnaga. Valmistatava materiaalse põhivara objekti finantseerimisel laenuga ei kapitaliseerita laenukasutuse kulud (sh intress) antud objekti soetusmaksumusse. Parendused, remont ja hooldus Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad varaobjekti tootlustaset kõrgemale objekti algsest tootlustaset. Kulutused, mis taastavad objekti algset tootlustaset (näiteks remont, hooldus ja muud sarnased kulutused), kajastatakse perioodikuludes. Immateriaalne põhivara
saabus 1805. aasta mais. August Wilhelm Hupeli surm 26. jaanuar 1819 Paides jätkas Hupel tegevust teadus- ja rahvavalgustustööd. Ta oli kirjavahetuses ka mitmete noorema põlvkonna estofiilide, sealhulgas Johann Heinrich Rosenplänteriga. Hupel säilitas oma aktiivsuse kuni viimaste eluaastateni. Et tal otseseid järeltulijaid ei olnud, siis jagas ta oma vara juba eluajal suures osas heategevuseks laiali, näiteks alustas tema finantseerimisel tegemist Paide tütarlastekool. Hupel suri 1819. aasta jaanuaris Paides ja maeti Reopalu kalmistule. Et tal lähemaid sugulasi aga polnud, siis langes tema haud paraku peagi unustuse hõlma. August Wilhelm Hupel ja Paide Paidesse asus ta elama 68. aastaselt, 1805. aasta maikuus, ostes Paide kreisiarstilt, nõunik (hofrath) Christph Rinnelt maja turuplatsi ääres. Sel ajal kandis maja krundinumbrit 30. Maja kuulub praegu AS-le Kalev,
pensioni suuruse igaaastane korrigeerimine tervishoiuteenust riiklikelt või (indekseerimine) eratervishoiuasutustelt); Vanaduspensioni arvutamise aluseks on eelnimetatud süsteemide kombinatsioon. algoritm: KÜSIM! Klassikalisi riiklikke tervishoiusüsteemi xt = BP + it*T + pt*K, mudeleid on kaks: kus xt - riiklik pension aastal t; riiklikul finantseerimisel põhinev lord BP - Riigikogu poolt aastaks t kehtestatud Beveridge'I mudel, mis näeb ette tasuta baasosa; täisväärtuslikku arstiabi kõigile kodanikele. it - valitsuse poolt kehtestatud staaziaasta Arstid on selles süsteemis riigiteenistujad. hinne; Süsteem käivitus Suurbritannias 1948.a. T - pensionisaaja tööstaaz kuni aastani Otto von Bismarcki mudel, mis toetub
Kapitali struktuuri suhtarvud näitavad, kuidas ettevõtte struktuuri muutused on mõjutanud majandustulemusi. Analüüsi nimetatakse pikaajalise maksevõime analüüsiks ja see näitab ettevõtte sisemist struktuuri. Suhtarvud näitavad, millistest allikatest on ettevõte oma vahendeid finantseerinud ja kas ta ka jõuab võõrkapitaliga seotud kulutused katta. 3.2.1. Omakapitali osakaal ehk soliidsuskordaja See kordaja näitab, kui suures ulatuses on ettevõtte finantseerimisel kasutatud omakapitali. Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital 11 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine OÜ JLIANHE 2012/2013 Omakapitali osatähtsus: 7143 / 20792 = 0,34 ehk ~35%. 2013/2014 Omakapitali osatähtsus: 8823 / 24326 = 0,36 ehk ~36% 2014/2015 Omakapitali osatähtsus: 9003 / 23875 = 0,38 ~38% 2015/2016 Omakapitali osatähtsus: 9683 / 25295 = 0,38 ~38%
Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel) KREDIIDIVAHENDAJA – vahendab tarbijale tasu eest krediidi andmist või osutab krediidilepingu sõlmimise võimalusele (Omaraha OÜ, Ühisraha OÜ) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Tulud: Intressitulu Dividenditulu Teenustasutulu 13 Tulud finantstehingutelt Kulud:
vahel.) Erinevus: üks on raha (finants; väärtpaberid) teine on asi (reaal) 11. Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Dividendiotsused. Dividend on aktsionäridele nende kapitali kasutamise eest makstav osa puhaskasumist. Dividendiotsused on ka finantseerimisotsused, sest: *kui ostustatkase maksta ,,suured dividendid" siis sellisel juhul on iseloomulik kasumi vähene reinvesteerimine, oluline osa kasumist makstakse dividendideks ja see ei osale äriühingu tegevuse finantseerimisel; *kui ostustatkase maksta ,,väikesed dividendid" siis sellisel juhul on iseloomulik olulise osa kasumi reinvesteerimine äritegevusse, seetõttu on väliste finantseerimisallikate vajadus tegevuse rahastamisel suhteliselt väiksem. 12. Nimeta finantsjuhtimise ülesanded; Finantsjuhtimise, kui rahaliste ressursside juhtimisele on seatud mitmeid ülesandeid, kapitali moodustamine, investeeringute planeerimine, põhivara juhtimine käibevarade juhtimine. 13
vallas. E-Piima õigest suunast annab märku ka käesoleva aasta novembris saadud KredEx-i aasta eksporditeo tiitel. „E-Piim on suutnud raskes olukorras säilitada ekspordimahte ning leida uusi turge, kombineerides riskide maandamiseks edukalt krediidikindlustust ja teisi finantsinstrumente. Keerukas majandusolukord nõuab ettevõtetelt paindlikkust eksporditegevuse finantseerimisel ning E-Piim on sellega hästi toime tulnud,“ ütles AS KredEx Krediidikindlustuse juhatuse esimees Meelis Tambla. (Sander-Sõrmus 2014) 11 Viidatud allikad 1. Eesti Piimaliit. Eesti piimandus ajateljel. [http://www.piimaliit.ee/eesti-piimandus- ajateljel/]. 25.11.2014 2. Eesti Statistikaamet. Piima kokkuost. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp]. 25.11.2014 3. E-piim. [http://www.epiim.ee/et/]. 22.11.2014 4. Gabral, K
3. võõrkapitali kasutamise suhtarvud kui ettevõte soovib oma tegevust laiendada on tal võimalus rahalised vahendid kas aktsiakapitali suurendamisest või võõrvahendite kaasamisest. Võrkapitali kasutamise suhtarvud võimaldavad hinnata ettevõtte riskitaset. Samuti näitavad nad kuivõrd suudab firma võõrkapitali koos lisanduvate intressidega tagasimaksta. Finantsvõimendus iseloomustab laenuvahendite kasutamise astet, kui finantseerimisel suureneb laenu vahendite kasutamine kasvab ka finantsvõimendus ja ettevõtterisk. Kuigi laenuvahendite kasutamine suurendab firma riski on tal võimalus selle arvelt suurendada oma tulusid. Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem võrreldes sellega mida ta nende eest maksab. Ebasoodsa finantsvõimenduse juures on võõrvahendite kasutamise kulud suuremad kui nendega toodetud täiendav tulu
Aastakümnete jooksul on välja töötatud päris palju ärirahandusalaseid matemaatilisi mudeleid, mis oskuslikul rakendamisel on kindlasti abiks igapäevaste ja ka pikemaajaliste ülaltoodud rahandusotsuste ja ülesannete täitmisel. 1.2. Finantsinstrumendid Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Ettevõtte finantseerimisel peab arvestama finantseerimisvajaduse loomuga (ajutine või alaline), tulevaste rahavoogude loomuga (riskitase, ajastatus, valuuta), ettevõtte arenguetapiga, laenuandjate piirangute ja nõuetega (tagatis, omafinantseerimise osa) ja ettevõtte juhtimisega seotud asjaoludega (corporate governance, sh kontrollosaluse säilimine jms). Vastavalt toodud parameetritele tuleb valida ka sobivad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid jagunevad järgmiselt:
Geenivaramu eelarve on koostatud kulueelarve põhimõttel ja rajaneb real oletustel, olles seega hinnanguline, mistõttu tuleb arvestada võimalike korrektiividega projekti arengu käigus. Kogu Geenivaramu projekti elluviimise kulud on esialgsete prognooside kohaselt 1,5 miljardit Eesti krooni 5 aasta kohta, umbes kaks kolmandikku kuludest hõlmab genotüpiseerimise maksumus. Käesoleva nägemuse kohaselt oleks Eesti riigi osa EGV projekti finantseerimisel kuni kolmandik, mis on seotud eelkõige vajaliku keskkonna kujundamisega, andmebaaside loomisega ning terviseandmete kaardistamisega esmatasandi tervishoiu sektori poolt. Selle kolmandiku sees näeme võimalust vähendada riigi osa ning kaasata Eesti erakapitali. Genotüpiseerimise kui kõige mahukama osa finantseerimiseks tuleb kaasata üks või mitu strateegilist partnerit, kes tagaksid lisaks finantseerimisele ka juurdepääsu vajalikule oskusteabele, tehnoloogiale ja loodava
inflatsioon ja suur jooksevkonto defitsiit. Arvestades kehtivat rahapoliitilist süsteemi, on eriti oluline fiskaalpoliitiliste vahendite tõhus kasutamine majanduse tasakaalustatud arengus. Eesti majandusse on suhteliselt palju investeeritud ning rahareformijärgselt on põhivarasse tehtavad iga-aastased investeeringud ületanud veerandi SKP-st. Samas on kodumaise säästmise madal tase (alla 20%) tinginud olukorra, kus investeeringute finantseerimisel toetutakse suures osas välismaistele säästudele. Vaatamata jooksevkonto puudujäägi suhtelisele kahanemisele 1998. aastal (ca 9,2 protsendini SKP-st), jooksevkonto nominaalne puudujääk suurenes ja erasektori välisvõlgnevus kasvas (ca 53% SKP-st). Seepärast on Eesti valitsuse majanduspoliitiliste prioriteetide seas olulisel kohal sisemaise säästu suurendamine valitsussektori säästu olulise suurendamise ja erasektori säästmise stimuleerimine struktuursete reformide kaudu.
Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: •ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine); •võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine); •arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; •avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel; •monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul. Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusesse. Suveräänsus Eestis Viimastel aastatel on Euroopa poliitika-, õigus- ja majanduskeskkonnas muutunud väga palju föderaalriigistumise suunas. Suveräänsuse mõiste võttis esimesena kasutusele prantsuse jurist Jean Bodin 1576. aastal ilmunud
lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Produtsendile ei lähe üle audiovisuaalses teoses kasutatud muusikateose autori varalised õigused, sõltumata sellest, kas see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks või mitte. 22. Teose produtsendiks loetakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle finantseerimisel või juhtimisel on teos loodud ja kelle nimi on fikseeritud selles audiovisuaalses teoses. 23. AUTORIÕIGUSE AJALINE KEHTIVUS §d 38 45 Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma Ühise autorsuse korral (39) auroiõigus kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma.
hüvitisi. Pensionikindlustus - solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Probleem: inflatsioon, pensioni kogumisel ei arvestata inflatsiooniga. Raha väärtus võib langeda ja kogutud pensionist ei jää midagi järgi. Peamised vormid: 1) Jooksval finantseerimisel põhinev süsteem (pay as you go) - I sammas, makstakse välja olemasolevatele pensionäridele. Probleem: vananemine – tulevikus pensionäre rohkem kui maksumaksjaid. 2) Eelfinantseerimisel põhinev süsteem – II sammas, isiklik kogumine 3) Kindlaksmääratud väljamakse 4) Kindlaksmääratud sissemakse 3 samba mudel: 1) I sammas – minimaalne pension kõigile pensionäridele. Riskid: demoraafiline, poliitilised
Ta oli väga kiindunud oma töösse ja ei suutnud sellest lahti lasta. USA haridussüsteem USA detsentraliseeritud hariduspoliitika on unikaalne kogu maailmas. Föderaalne valitsus ei tegele hariduse juhtimisega, samuti puuduvad riiklikul tasemel ühtsed õppekavad, hindamissüsteemid ja standardid. Hariduse juhtimise, kontrollimise ja finantseerimisega tegeleb iga osariik ise. See funktsioon on omakorda delegeeritud kohalikele omavalitsustele. Omavalitsusi toetab koolide tegevuse finantseerimisel osariigi valitsus, suuremate ja tähtsamate projektide rahastamisel saab toetust paluda ka USA föderaalsest eelarvest. Hariduse ja kõige sellega seonduva juhtimisega tegelevad nn kooli piirkonnad, mida on Ameerikas üle 16,400. Koolipiirkond on oma tegevuses- haridusasutuste tegevuse koordineerimine, õppekavade arendamine, metoodiline töö jne- väga iseseisev. Kõigil hariduse tasanditel on olemas avalikud ja erakoolid. Avalikke koole peab üleval osariik,
(VÕS § 396 lg 2). Laenuleping on reeglina tasuline leping ning majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1). [4] Krediidilepinguga kohustub krediidiandja andma krediidisaajale krediiti, krediidisaaja kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). 11 Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidiandjaks võib olla pank või muu isik litsentsi alusel. Leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja on konsensuaalne, laenajal on õigus nõuda kreeditorilt krediidi andmist vastavalt lepingutingimustele. Levinuimaks krediidilepinguks on tarbijakrediidileping, millega krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 2.3. Kindlustusleping Antud lepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama
olukord ja tulevikusuunad. prügisorteerimist ning olmejäätmete taaskasutamist uuesti prügikasti, vaid see - Uued tuuled jäätmehoolduse toormena. tuleb viia selleks ette finantseerimisel. nähtud kogumispunkti. Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistus 13.10
Projekti juhtimine on küllaltki levinud kaasaja finantsvorm, see ei ole seotud konkreetse ettevõttega, vaid mingi kindla projektiga. Sageli on nad seotud infrastruktuuri parendamisega ning seetõttu maksumuselt olulised ja osalejad projektis võivad olla erinevad subjektid. 11 Näiteks valitsus, omavalitsused, krediidiasutused, ettevõtted. Kuna osalejate ring on väga mitmekesine, siis kasutatakse finantseerimisel erinevaid allikaid. Võlakirja emissioon, laenurahad, liisingu struktuurid, jne. Kasutatakse ka välisabina sihtfinantseerimist. Tööstusfinantseerimine. Seda kasutatakse spetsiifiliste ettevõtlusvormide korral ja eriti suurettevõtluses. Ettevõte püüab tagada finantseerimise endale võimalikult mugavalt ja selleks moodustatakse tema juurde mingi finantseerimisasutus või avab mõni krediidiasutus ettevõtte teenindamiseks filiaali või kontori.
5. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 1.3. Naiste eripära ettevõtjana Välismaiste kirjandusallikate ja Eesti ettevõtjate seas läbiviidud uuringute alusel võib välja tuua järgmised naisettevõtjate ja nende ettevõtete iseärasused: 1. Raskendatud tõus karjääriredelil (meestega võrreldes) on sageli ettevõtlusega alustamise tõukejõuks. 2. Säästude suurem osakaal finantseerimisel, lisanduvad sugulaste ja sõprade vahendid. Raskused välise finantseerimise leidmisel (pangad jt umbusaldavad). 3. Paindlikkuse taotlus ettevõtte rajamisel (perekonna arvestamine). Meesettevõtjatega võrreldes lühemad tööpäevad ja nädalad. 4. Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms) 5
kasumiaruandele otsest mõju ei ole tuleb tasuda põhiosamakseid ja põhiosa tagasimaksed puuduvad intresse Äriingel (inglise keeles business angel) on ettevõtja, kes otsib oma vabale rahale kasumlikku väljundit, omandades osaluse alustavas ettevõttes. Äriinglid on kõrgema riskitaluvusega, paigutades raha ettevõtetesse, millel on raskusi finantseerimise leidmisega. 18. Riskikapitali kasutamine ettevõtte finantseerimisel (millal kasutatav, erinevus pangalaenust, äriinglid, riskikapitali fondid). Riskikapitalistid teevad investeeringuid enamasti kiiresti kasvavate või vähemalt heade kasvuväljavaadetega börsil noteerimata ettevõtete omakapitali, muutudes seeläbi ettevõtte kaasomanikuks. Investeeringud on keskmise pikkusega või pikaajalised. Ettevõttesse investeerides püüab riskikapitalist aidata kaasa ettevõtte väärtuse tõusule ja soovib ise selle arvelt teenida.
kasutuselevõttu takistavad tegurid. Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: 1. ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine); 2. võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine); 3. arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; 4. avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel; 5. monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul. Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusesse. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus - jätku-suutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
kohalike eelarvete vahendid ning pangalaenud. Reaalinvesteeringute allikate osas 1993. aastal ESA andmetel olulisi muudatusi võrreldes 1992. aastaga polnud - seda hoolimata laenuintressi vähenemisest. Laenude keskmine kaalutud aastaintress oli jaanuaris 33.8 ning detsembris 25.4. Positiivne oli välisinvesteeringute rohkem kui kahekordne kasv 1992. aastaga võrreldes. Välislaenud Välislaenude osa Eesti majanduse finantseerimisel kasvas võrreldes 1992. aastaga oluliselt. Valdav osa senisest laenuvôtust langeb 1993. aastasse. Krediidiandjad on praeguseni olnud peamiselt rahvusvahelised organisatsioonid (Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Liit jne.). Senises ulatuses ei kujuta välisvôlgade teenindamine Eesti majanduse jaoks kriitilist probleemi. Sotsiaalsfäär ja elatustase Sotsiaalpoliitika põhimõtted 1993.aastal oluliselt ei muutunud. Tähtsamatest
Laenud kasutatavad kui: Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku rahavood. Tulevikuootused on positiivsed ja selged. Piisavad tagatised (1,5x turuväärtus) Head suhted pangaga. Mõju rahavoole ja kasumiaruandele: Pangalaen Madal hind. Tuleb tasuda põhiosamakseid ja intresse. Omakapital kõrge hind. Kasumiaruandele otsest mõju ei ole. Põhiosa tagasimaksed puuduvad. 16. Riskikapitali kasutamine ettevõtte finantseerimisel (millal kasutatav, erinevus pangalaenust, äriinglid, riskikapitali fondid). Riskikapitalistid teevad investeeringuid enamasti kiiresti kasvavate või vähemalt heade kasvuväljavaadetega börsil noteerimata ettevõtete omakapitali, muutudes seeläbi ettevõtte kaasomanikuks. Investeeringud on keskmise pikkusega või pikaajalised. Ettevõttesse investeerides püüab riskikapitalist aidata kaasa ettevõtte väärtuse tõusule ja soovib ise selle arvelt teenida.
Laenulepingu kohaselt kohustus laenu käendama Mati (vt laenuleping). Lisaks andis laenulepingule käenduse Mati hea sõbranna Anna Laks (vt lisatud käenduslepingut), kes oli samuti ökoseepide ärisse kaasatud ning omas 30% OÜ-st SEEP Holding. Mati käis sama päeva õhtul oma vana tuttava suurärimehe Maksim Marketiga golfi mängimas ning Maksim tegi viimasel rajal nn Hole in One’i. Pärast mängu oli Maksim nii heas tujus, et tahtis abistada Matit äriprojekti finantseerimisel ning kirjutas baariletil garantii 10 000 eurot (vt garantiid). Mati oli tuntud kui heldekäeline investeerija. Variant 1 Vaatamata Mati meelest heale äriplaanile ei läinud seebiäri oodatud edukusega käima. Saadud laen kulus kiiresti ning intresside maksmiseks ei õnnestunud piisavalt seepi müüa. Pärast kolmandat kuud intressimaksetega viivitamist lõppes OÜ Kilt Finants kannatus ning ütles laenulepingu 10.06.2016 üles. OÜ Kilt Finants arvestuste kohaselt oli ülesütlemise
· Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku rahavood · Tulevikuootused on positiivsed ja selged · Piisavad tagatised (1.5x turuväärtus) · Head suhted pangaga Mõju rahavoole ja kasumiaruandele Pangalaen: madal hind tuleb tasuda põhiosamakseid ja intresse Omakapital: kõrge hind kasumiaruandele otsest mõju ei ole põhiosa tagasimaksed puuduvad 16. Riskikapitali kasutamine ettevõtte finantseerimisel (millal kasutatav, erinevus pangalaenust, äriinglid, riskikapitali fondid). 15 Äriinglid-jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondliku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) Toetused ja teadlikkuse tõstmine
· Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku rahavood · Tulevikuootused on positiivsed ja selged · Piisavad tagatised (1.5x turuväärtus) · Head suhted pangaga Mõju rahavoole ja kasumiaruandele Pangalaen: madal hind tuleb tasuda põhiosamakseid ja intresse Omakapital: kõrge hind kasumiaruandele otsest mõju ei ole põhiosa tagasimaksed puuduvad 16. Riskikapitali kasutamine ettevõtte finantseerimisel (millal kasutatav, erinevus pangalaenust, äriinglid, riskikapitali fondid). 15 Äriinglid-jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondliku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) Toetused ja teadlikkuse tõstmine
· Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku rahavood · Tulevikuootused on positiivsed ja selged · Piisavad tagatised (1.5x turuväärtus) · Head suhted pangaga Mõju rahavoole ja kasumiaruandele Pangalaen: madal hind tuleb tasuda põhiosamakseid ja intresse Omakapital: kõrge hind kasumiaruandele otsest mõju ei ole põhiosa tagasimaksed puuduvad 18. Riskikapitali kasutamine ettevõtte finantseerimisel (millal kasutatav, erinevus pangalaenust, äriinglid, riskikapitali fondid). Äriinglid-jõukad eraisikud, kes investeerivad oma raha uute ja kasvavate ettevõtete omakapitali, ilma et neil oleks nende ettevõtetega perekondliku seost. Lisaks panustatakse arengusse oma teadmised, kogemused, suhtevõrgustik. Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) Toetused ja teadlikkuse tõstmine Inkubaatorid KredEx Ekspordigarantiid Laenu-, liisingu- ja pangagarantiide tagatised Kapitalilaenud
Intressivõlad Intressivõlad on arvestatud ja kuludesse kantud kuid veel tasumata intressikulu. Raamatupidamislausend: Intressivõla arvelevõtmine kohustusena D: Finantskulud intressikulu K: Intressivõlg Intressivõla tasumine arvelduskontolt D: Intressivõlg K: Arvelduskonto Intressivõla kohustust võib ka tasudes kohe intressikuluna kajastada D: Finantskulud intressikulu K: Arvelduskonto 7.2 Pikaajalised kohustused Oluline tähtsus majandustegevuse finantseerimisel on vahenditel, mis saadakse pikaajaliseks kasutamiseks - pikaajalised laenud, pikaajalise kapitalirendi kohustused või vahendid, mis saadakse pikaajaliste võlakirjade emiteerimisega. 7.2.1 Pikaajalised laenukohustused Pikaajaliste laenukohustuste arvestus korraldatakse võlausaldajate lõikes. Raamatupidamislausendid pikaajalise laenu korral: Pikaajalise laenu saamine D: Arvelduskonto K: Pikaajalised laenud Intressi kuludesse kandmine ja intressivõla arvelevõtmine
ettevõte saab kätte (st peale emissioonikulude mahaarvamist) vaid 92 EUR iga aktsia kohta. Aktsia nimiväärtus on 100 EUR ja dividendimäär 10%. Milline on nende eelisaktsiate emiteerimisel ettevõttele hangitava kapitali hind arvestades emissioonikulusid? Milline oleks hind olnud siis kui emisioonikulud oleksid puudunud? Lahendus: kp = 100x10%/92 = 10.87% Emissioonikulusid arvestamata: kp = 100x10%/105 = 9.52% 5. Ülesanne. Ettevõte kavandab investeerimist uude projekti. Projekti finantseerimisel kasutatakse vaid laenukapitali, mis kaasatakse diskontovõlakirjade emiteerimise teel. 36 Diskontovõlakirju emiteeritakse 10 milj euro eest, müügihinnaga investoritele 82.5% nimiväärtusest ning tähtajaga 4 aastat. Võlakirjade emissiooni korraldanud investeerimispank saab oma kulude katteks ning garanteerimistasuna 2,5% emissiooni nimiväärtusest. Leidke,
• Lühiajaliste kohustuste refinantseerimise vajadus tulevikus 33 • Määramatud intressikulud tulevikus • Tulemus • Finantsjuht saavutab suurema eeldatava kasumi võetud suurema riski eest. Käibevarade tase ja nende finantseerimine on vastastikku sõltuvad. • Konservatiivne käibevarade poliitika ehk käibevara suurem hulk võimaldab nende finantseerimisel rakendada agressiivsemaid finantseerimismeetodeid. • Konservatiivne finantseerimismeetod (omakapital) võimaldab rakendada käibevarade agressiivsemat poliitikat ehk väiksemat käibevara hulka. Küsimused: Debitoorse võla suurus ja juhtimise poliitika seondub ettevõtte rentaablusega. Kuidas seletada seda seost Kui me pole hoolsad arvete sissenõudmisega, siis käibevara suurus kasvab ning võib tekkida vajadus täiendavaks finantseerimiseks, mida ei kata ära tarnijate võlad.
juriidiliste , ökoloogiliste jne. mõjutustega. Sellisel juhul on tegemist ärikorraldusega. Majanduskursust, kus vaadatakse ettevõtte tegevuse majanduslikke aspekte, nimetatakse firmaökonoomikaks ja ta moodustab ühe osa laiemast kursusest mikroökonoomikast. Kursust, kus selgitatakse ettevõtte tegevust ettevõtlusest lähtudes, nimetatakse ettevõtte majandusõpetuseks ( inglise keeles business administration ). Eesti teaduse finantseerimisel jaotatakse humanitaarteadused kaheks suureks osaks: humanitaar- ja sotsiaalteadused, sellise jaotuse puhul kuulub ettevõtte majandusõpetus sotsiaalteaduste alla. 36 Ettevõte valmistab tooteid ja teenuseid füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Ettevõte loob väärtuse tarbijale ja realiseerib selle turul. Tootmises on rakendunud mitmed osapooled,
Maa võetakse arvele soetusmaksumuses. Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramata kasutusega materiaalsest põhivarast. Piiratud kasutusega materiaalselt põhivaralt arvestatakse amortisatsiooni, piiramata kasutusega põhivaradelt amortisatsiooni ei arvestata. Piiramata kasutusega põhivara on maa. Omatarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis on võrdne tootmisomahinnaga. Valmistatava materiaalse põhivara objekti finantseerimisel laenuga kapitaliseeritakse laenukasutuse kulud (sh intress) antud objekti soetusmaksumuses. Kapitaliseerimine algab hetkest, kui laenukasutuse kulutused on tekkinud ning vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle valmistamine on pikemaks ajaks peatatud. 16
Eesti kõikidest maanteedest on 46% kõvakatteta, nende suure osakaalu üheks põhjuseks on hõre asustus ja teiseks rahanappus. Viimastel aastatel on väga palju teid remonditud ja rajatud uusi, kuid ikkagi on nii mitmedki teed üpris halvas seisus. Suuremate tee-ehitustega püütakse parandada Eesti rahvusvahelisi ühendusi, kuid ka ühendusi riigi erinevate osade vahel. Euroopa Liidu toetusrahade osakaal selliste ehituste finantseerimisel on üpris oluline. Kuigi suur osa transpordisektori tuludest tuleb kaupade ja reisijate veost, on väga oluline ka transpordiga kaasnevate teenuste roll, eriti logistikateenustel ja laomajandusel. Kuna väga paljud suured välismaised ettevõtted vaatavad Baltikumi ühe turuna, siis on nad tihtipeale valinud ühe kolmest riigist oma n-ö baasiks ning kaupade jagamine piirkonnas toimub valitud keskusest. Seetõttu ongi Eesti, aga ka
(EBIT - I E ) (1 - t ) (EBIT - I D + E ) (1 - t ) , (8.41) = CS E CS D + E kus IE intressid omafinantseerimisel (sisuliselt null), I D + E intressid segafinantseerimisel, CS E aktsiate arv omafinantseerimisel, CS D + E aktsiate arv segafinantseerimisel. Antud võrrandis tuleb tähele panna, et vasakul pool võrdusmärki on EPS ainult omakapitaliga finantseerimisel ja paremal pool on EPS segafinantseerimisel. Ilmutatud kujul EBIT avaldub järgmiselt: I E CS D + E - I D + E CS E (8.42) EBIT = , CS D + E - CS E kus EBIT ükskõiksuspunkti EBIT. Finantseerimisotsuse tegemisel võrreldakse projekti tegelikku EBITit soovitud finantseerimisstruktuuriga EBIT-EPS-analüüsil saadud EBITi ükskõiksuspunktiga. Kui tegelik
Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. 5. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 1.3. Naiste eripära ettevõtjana Välismaiste kirjandusallikate ja Eesti ettevõtjate seas läbiviidud uuringute alusel võib välja tuua järgmised naisettevõtjate ja nende ettevõtete iseärasused: 1. Raskendatud tõus karjääriredelil (meestega võrreldes) on sageli ettevõtlusega alustamise tõukejõuks. 2. Säästude suurem osakaal finantseerimisel, lisanduvad sugulaste ja sõprade vahendid. Raskused välise finantseerimise leidmisel (pangad jt umbusaldavad). 3. Paindlikkuse taotlus ettevõtte rajamisel (perekonna arvestamine). Meesettevõtjatega võrreldes lühemad tööpäevad ja nädalad. 4. Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms) 5
teostamise raskendamise kohta on tühine. Krediidileping Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (401 lg 1) Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbijakrediidileping ja sellega seotud lepingud Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (§ 402) Järgnevaid sätteid kohaldatakse ka lepingule, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus
annaabi.ee 
