Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu kodukoha turism (0)

1 Hindamata
Punktid
Minu kodukoha turism
Viljandimaa
Viljandi paistab silma
eelkõige oma rahuliku oleku,
kauni looduse ja huvitavate
arhitektuuriväärtuste poolest.
Linna iseloomustab erinevate
eluvaldkondade
tasakaalustatud areng ning
elanike tugev
kodukohatunne, mis
väljendub nii vaimses kui
majanduskeskkonnas.
Viljandimaa
monumendid:
Johann Köleri monument
Johann Köleri
monument paigaldati
Linnaväljakule 1976.a
mil tähistati rahvusliku
maalikunsti rajaja 150.
sünniaastapäeva.
Johann Köler sündis
Viljandimaal, Suure-
Jaani kihelkonnas.
August Kitzbergi monument
Vilandimaal Laatre vallas
sündinud kirjamehele
püstitati Karksi ürgoru
servale 1990.a.
mälestusmärk
ümberkaudsete
ettevõtete ja majandite
finantseerimisel. August
Kitzberg on üks oma aja
tuntuimaid näitekirjanikke.
Carl Robert Jakobsoni monument
Carl Robert Jakobsoni
monument, Tartu ja Lossi
tänava nurgal asuvas pargis
Kuju püstitati 1998. aastal
ärkamisaegse poliitiku ja
Viljandimaa ajalehe "Sakala"
asutaja 157.
sünniaastapäevaks. Carl
Robert Jakobson oli
ärkamisaja tähtsaim
ühiskonnategelane, publitsist,
kirjanik ja pedagoog.
Johan Laidoneri monument
Kindral Johan Laidoneri
monument, Viljandi lauluväljaku
kõrval on püstitatud
Viljandimaal Viiratsi vallas,
Raba talus sündinud ja elanud
kindral Johan Laidoneri auks.
Kaitseväe ülemjuhataja Johan
Laidoner jättis Eesti ajalukku
jälje mitte ainult andeka
sõjamehena, vaid ka
rahuaegse poliitikuna nii
kodumaal kui väljaspool seda.
Lõhavere Lembitu monument
Avati 24. juunil
1926. aastal. Seal
on kujutatud
Sakala
muinasvanem
Lembitut, kes on
haavatud, kuid
hoiab veel mõõka
kõrgel.
Anrepi lõvi monument
Austerlizi lahingust
kindralleitnandina
väljunud, hiljem
1807.a. langenud
Reinhold von Anrepi
monument Kärstna
Kabelimäel.
Martin Kleini monument
Asub Viljandi
spordihoone ees.
Eesti
spordiajaloo
kuulsamaid mehi,
esimene
olümpiamedalist
Martin Klein on
pärit
Viljandimaalt.
Viljandimaa mõisad:
Heimtali mõis
Heimtali
mõisakompleks asub
Raudna ürgoru
lõunaserval. 19.
sajandil rajatud
mõisaansambli
moodustab
klassitsistlik peahoone,
valitseja-maja, ringtall-
maneez ja viinaköök.
Kärstna mõis
19. sajandi
keskpaiga
klassitsismile
omase
ehitusstiiliga
mõisahoone.
Õisu mõis
Õisu mõisat peetakse
Viljandimaa pärliks just
17601770. a.
klassitsistlikus stiilis
ehitatud härrastemaja,
kõrvalhoonete ja kauni
inglise stiilis pargi tõttu.
Viljandimaa kirikud:
Halliste Püha Anna kirik
Halliste kihelkond
on Sakala üks
vanemaid.
Praeguse
kivikiriku
vanemad osad
pärinevad 15.saj.
II poolest.
Karksi Peetri kirik
Keskajal oli Karksi
kiriklik elu seotud
linnusega. 13. saj.
rajatud linnuses oli ka
apostel Peetrusele
pühitsetud kabel.
Praegune kivikirik
ehitati 1773-1778,
kasutades osaliselt
linnuse alusmüüre.
Viljandi Jaani kirik
Kirik pühitseti
taas 1992.a.
Algselt
(1466-1472).
Viljandimaa loodus:
Hendrikhansu
põrgu paljand.
Lopa paljand.
Lossimägede
paljand.
Iivakivi.
Kõpu laiakivi.
Loodi-Püstmäe lehisepuistu.
Mägiste kuusk(13-ne haruline).
Mägiste põrguhaud e Maimu koobas.
Oti õunapuu.
Pilistvere Kivikangur.
Trepimägi.
Varesemäed.
Viiralti Tamm.
Sammuli rändrahn.
Viljandi rippsild.
Jne.
Parika looduskaitseala.
Loodi looduspark. Loodi põrgu..
Soomaa rahvuspark.
Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja.
Tilli kadastik.
Tõllamäe tamm ja tammik.
Uueveski org ja männik.
Paistu tehisjärv.
Sinialliku (ohvriallikas).
Suure-Jaani järv.
Tusti park ja paisjärv.
Võrtsjärv.
Viiratsi park ja tiigid.
Viljandimaal on ka
erinevaid muuseume,
parke ja linnuseid!
Vasakule Paremale
Minu kodukoha turism #1 Minu kodukoha turism #2 Minu kodukoha turism #3 Minu kodukoha turism #4 Minu kodukoha turism #5 Minu kodukoha turism #6 Minu kodukoha turism #7 Minu kodukoha turism #8 Minu kodukoha turism #9 Minu kodukoha turism #10 Minu kodukoha turism #11 Minu kodukoha turism #12 Minu kodukoha turism #13 Minu kodukoha turism #14 Minu kodukoha turism #15 Minu kodukoha turism #16 Minu kodukoha turism #17 Minu kodukoha turism #18 Minu kodukoha turism #19 Minu kodukoha turism #20 Minu kodukoha turism #21 Minu kodukoha turism #22 Minu kodukoha turism #23 Minu kodukoha turism #24 Minu kodukoha turism #25 Minu kodukoha turism #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor L P Õppematerjali autor
Viljandimaa monumendid, mõisad, kirikud, loodus,

Sarnased õppematerjalid

Viljandi skulptuurid ja mälestusmärgid
5
doc

Viljandi skulptuurid ja mälestusmärgid

Viljandimaa represseeritute monument Endise Viljandi mõisa härrastemaja esises pargis avati 14. juunil 1991, kui möödus 50 aastat esimesest massiküüditamisest Eestimaal, mälestusmärk kõigile Viljandimaalt Nõukogude okupatsioonivõimude poolt represseeritutele. Kavandi autoriks on kunstnik Aate-Heli Õun. Monumendi asukoht valiti just selle põhjusega, et endises Viljandi mõisa härrastemajas asus Nõukogude ajal miilits ja julgeolekuorganid, kes olid repressioonide elluviijateks. Selles hoones algas paljude kannatanute teekond Siberi vangilaagrisse. Kindral Laidoneri mälestussammas Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Pronkskuju autoriks on Terje Ojaver. Kindral Laid

Ühiskonnaõpetus
Viljandi turisminduse eeldused
3
docx

Viljandi turisminduse eeldused

Viljandi Turisminduse eeldused 1. Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2. Ajaloolised vaatamisväär

Geograafia
Viljandi
9
doc

Viljandi

SISUKORD 1.Üldinfo lk 3 1.1 Üldtutvustus lk 3 1.2 Looduskeskkond lk 4 1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km,

Turism
Põhi vaatamisväärsused Viljandis
8
rtf

Põhi vaatamisväärsused Viljandis

Viljandi lossipark. · Park on oma nime saanud ordulossi varemete järgi .(is named after the ruins of the order castle) · Kui linn 19. saj. teisel poolel kasvas, tekkis vajadus puhkeala järele. 1863.a. saadi mõisalt õigus lossimägesid kasutada.(When the town started to grow in the second half of the 19th century the need for a recreational zone arose. In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. · Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele. · XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun