Lepinguõigus 2. kt (0)

Tööleping
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 2,13 eurot ning kuupalga alammäär 355 eurot.
Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks.
Andmed töölepingus
Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed:

• tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht
  
• töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg
  
• tööülesannete kirjeldus
  
• ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg
  
• töö eest makstav tasu ja maksud ; kokku lepitakse töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed
  
• muud hüved , kui nendes on kokku lepitud
  
• aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg)
  
• töö tegemise koht
  
• puhkuse kestus
  
• viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad
  
• tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele
  
• viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
  
• Tööle asumisel rakendatakse katseaega, mis võib kesta kuni 4 kuud. Katseaeg on tööandajale töötaja sobivuse hindamise aeg ning annab töötajale võimaluse töö ja töökeskkonna sobivuse hindamiseks. Katseajal on töötajal kõik seadustega ette nähtud õigused. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.
  

Töölepingu lõppemine
Töölepingu lõppemiseks on mitu varianti:

• vastastikune kokkulepe- poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal
  
• tähtaja möödumine - määratud ajaks sõlmitud töölepingu puhul
  
• töötaja algatus - töötaja peab tööandajale esitama kirjaliku lahkumisavalduse 1 kuu enne soovitud lahkumiskuupäeva
  
• tööandja algatus - tööandja on kohustatud töötajale kirjalikult teatama töölepingu lõpetamisest ning põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Vaid tööandja pankroti puhul ei pea töötajale kirjalikult ette teatama töölepingu lõpetamisest
  
• kolmandate isikute nõudmine - alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist võib nõuda töötaja vanem või eestkostja , kui töötamine ohustab tema tervist, kõlblust või hariduse omandamist
  
• pooltest sõltumatud asjaolud , milleks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne.
  

Töövõtulepingu mõiste
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu.
Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping , mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
Maaklerilepingu mõiste
 Maaklerilepinguga kohustub üks isik ( maakler ) vahendama teisele isikule ( käsundiandja ) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
Maakler peab säilitama oma maakleritegevusega seotud dokumente niikaua, kuni nendel dokumentidel on tähtsus käsundiandja huvide kaitsmisel, mitte aga vähem kui kolm aastat.
Üürilepingu mõiste
 Üürilepinguga kohustub üks isik ( üürileandja ) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
. Laenulepingu mõiste
 (1) Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja ( laen ), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
 (2) Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr.
 (3) Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.
  Krediidileping
 (1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma ( krediit ), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
 (2) Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine , liising või muu abi finantseerimisel.
 (3) Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
  Kinkelepingu mõiste
 (1) Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule ( kingisaaja ) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
 (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks:

• vara omandamisest hoidumist;
  
• õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud;
  
• pärandist või annakust loobumist.
  

Käsunduslepingu mõiste
  Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.