Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestis tegutsevad pangad (0)

1 Hindamata
Punktid
Eestis tegutsevad pangad
Eestis tegutsevad pangad on: Nord pank , Sampo pank, Swedpank, Bigpank, Krediidipank , Tallinna Äripank, LHV Pank Eesti, Bank DnB Nord ja SEB Pank.
Pangad on rahaasutused, mis tegelevad raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt.
Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega.
Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank. Üheks suureks erinevuseks teiste suuremate pankadega on Krediidipanga poolt pakutav kõrgem tähtajalise hoiuse intress . Näiteks tähtajaline hoius 12-ks kuuks on 2,10% EUR. Erakliendile, kellel on hoiuselepingu sõlmimise hetkeks olnud Krediidipangas maksekonto vähemalt kolm aastat, lisandub hoiuse intressimäärale lisaintress: + 0,15%, kui hoiuseleping sõlmitakse summas 10 000 EUR. Krediidipank plaanib ka edaspidi hoida oma hoiuste intressi taseme turul keskmiselt valitsevast kõrgemal, et propageerida sellega säästmist ja tarbimiskulude piiramist.
Big Pank on tähtajalistele hoiustele ja tarbimislaenudele spetsialiseerunud pank. Tänapäeval on Big Pank universaalpankade ja liisingfirmade järel Balti riikides üks suurimaid laenuandjaid eraisikutele.
Big Pank pakub võrreldes teiste pankadega käibelaenu, mis on mõeldud juhuks, kui ettevõttel on vaja teha lühiajalisi investeeringuid. Laenuga on võimalik soetada suuremaid kaubavarusid , käivitada uut tegevussuunda, soetada põhivara või katta muid erakorralisi kulutusi. Laenusumma on alates 3500 eurost (54 763kr). Laenu tagastamise tähtaeg on 1 kuni 24 kuud. Laenuintressi tasumine toimub igakuiselt, põhiosa on võimalik tagastada igakuiste maksetena või täissummas perioodi lõpus.
Big Pank pakub krediidiliini, mis aitab mugavalt rahuldada ettevõtte ajutisi rahavajadusi, võimaldades kliendil saada igal ajal krediidilimiidi ulatuses laenu. Laenusumma on alates 6500 eurost (101 702 kr). Laenu tagastamise tähtaeg on 3 kuni 12 kuud ja intress on 8 %
Juba tagasi makstud krediidilimiidi summa saab lepingu kehtivuse ajal igal hetkel uuesti kasutusse võtta. Krediidiliini abil saab ettevõte mugavalt katta ootamatuid väljaminekuid või finantseerida kaubavarude ostu.
Nordea pank on Eesti on Soome Nordea Panga filiaal ja kuulub Põhjamaade suurimasse finantskontserni Nordea Bank AB (publ). Pordea pank pakub Eraklientidele Hariduslaenu, mille laenusumma on kuni 6400.- EUR (100 138.24 krooni) õppeaastas. Laen makstakse välja õppeasutuse poolt esitatud arve(te) alusel. Laenu intress on 9,5%. Hariduslaenu saab võtta õppekavaga määratud nominaalse õppeaja ulatuses. Laenu tagasimaksed algavad 12 kuud pärast õppeasutuse lõpetamist või 2 kuud pärast õpingute katkestamist.
LHV Pank on võrreldes teiste pankadega rohkem keskendunud klientide varade kasvatamisel ja investeeringute haldamisele.
LHV Pannast saab võtta paindlikku laenu börsil noteeritud väärtpaberite tagatisel. Laenu tähtaeg on üks kuu, kuid see pikeneb vajaduse korral automaatselt. Laenu võid tagasi maksta ka enne tähtaega. Laenuvõtmise ja tagasimaksmise eest eraldi tasuma ei pea, samuti pole lepingutasu. Laenu intressimäär sõltub keskpankade intressimääradest.
LHV pakub mitmekesiseid pensionifonde: LHV XL ( L, M, S, XS). LHV XL – julgem valik. Investeerib kuni 50% aktsiaturgudele, suurem osakaal arenevatel turgudel . LHV L – Enamus klientidest koguvad pensioni just siin. Investeerib kuni 50% aktsiaturgudel. Arenevate riikide kõrval on suur osatähtsus arenenud tööstusriikidel. LHV M — investeerib kuni 25% aktsiaturgudele ja enamuse võlakirjadesse. Sobiv valik siis, kui pensionieani on 3-5 aastat. LHV S — turvaline valik! Aktsiaturgudele ei investeeri. Eesmärk on kasvatada raha investeerides võlakirjadesse. Sobiv valik siis, kui on soov vähesega riskida . LHV XS — konservatiivseim valik! Aktsiaturgudele ei investeeri. Eesmärk on kogutud raha säilitada. Sobiv valik siis, kui pensioniiga on väga lähedal
Sampo pank
Sampo Panga uus ärinimi on Danske Bank A/S Eesti filiaal. Samas jääb kasutusele meie kaubamärk Sampo Pank.
Sampo pank pakub koduvahetuslaenu. See aitab lahendada probleemi: uue kodu ostmiseks saate raha kätte enne, kui vana on müüdud.
Tallinna Äripank on praeguseks üks vanimaid Eestis tegutsevaid kommertspanku. Asutamise hetkest on panga tähelepanu keskpunktis väike- ja keskmised ettevõtted ning eraisikud .
Talliinna Äripank pakub põllumajanduslaenu, et finantseerida põllumajanduse erendamisse. Põllumajanduslaen võib sõltuvalt laenuvajadusest olla oma sisu poolt arveldus -, käibekapitali- või investeerimislaen. Laenu võimaldatakse vastava projekti finantseerimisel Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt. Põllumajanduslaenu maksimaalne tähtaeg on 10 aastat.
Eestis tegutsevad pangad #1 Eestis tegutsevad pangad #2 Eestis tegutsevad pangad #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KasakT Õppematerjali autor
Lühireferaat

Sarnased õppematerjalid

Pangandus konspekt
46
doc

Pangandus konspekt

tekkis pankade omavaheliste nõuete tasaarveldamine ehk nn kliiring. 1 Euroopa mandriosas tekkis varsti samuti emissioonpanku. J. Law algatusel Prantsusmaal 1716, seejärel Taanis, Norras, Rootisis mujal. Eestis algab dateeritud panganduse ajalugu 2. oktoober 1802, mil keiser kinnitas Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistute põhikirjad. Need olid esimestena ühistu põhimõttel loodud pangad (hüpoteegipangad) ja tegutsesid eeskätt põllumeeste (mõisnike) huvides. 1858 tekkis St. Antoni gildi laenukassa Tallinnasse, mis oli peamiselt laenu vajavate käsitööliste ja meistrite ühendus. 1868 asutati Viljandis Laenu-hoiukassa. Liikmeskonda kuulusid ka kaupmehed ja üksikud mõisnikud. Need krediidiasutused olid kõik muulaste (sakslaste, venelaste) loodud. Kuna muulaste pankadest oli eestlastel raske laenu saada, jäi ainsaks võimaluseks oma krediidiasutuse loomine.

Pangandus
PANGANDUS I-FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID
22
doc

PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)

emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. Finantsteenuste pakkumises konkureerivad ühelt poolt finantsturud (millel tegutsevad investeerimispangad) ja teiselt poolt depositaarsed finantsasutused (kommertspangad). Finantsteenuste pakkumises on mõlemal omad eelised: 1. Finantsturud (millel tegutsevad mittedepositaarsed finantsvahendajad, näiteks investeerimispangad). Finantsturgude konkurentsieelis on standardiseeritud toodete pakkumine, mis võimaldab turu paremat läbipaistvust, toodete likviidsust, toodete hinna objektiivset kujunemist turul. 2

Pangandus
Raha ja pangandus eksamikonspekt
20
doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

investorite ja laenuvajajate vajadused. Finantsturud jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Erinevus on tehingute kestvuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 9. Finantsvahendajate liigitus Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. · Pangad emissioonipank - reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpank. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvusliku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis üks, et emissioon oleks kontrolli all. investeerimispank - tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Põhi-funktsioonid on väärtpaberite emissioonide korraldamine (IPO-d), korraldavad suuri aktsiate ostu-

Raha ja pangandus
Panganduse konspekt 2007
48
doc

Panganduse konspekt 2007

a) sularaha ­ kõige likviidsem vara; b) krediitkaart; c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus; ·Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga ·Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu PANGANDUSE ARENG PANGANDUSE AJALUGU Raha kasutuselevõtt tekivad pangad kui rahaasutused. Pankade tekkimise eeldused: o inimeste säästutegevus

Arendustegevus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun