Eller, J.aavik, C. Kreek. Hiljem jõudsid areenile ka G.Ernesaks, E. Kapp. Levis ajaviitemuusika. Teatrikunst 1920. alguses valitses voolude paljusus. Kümnendi keskel valitses realism. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus tegutses korraga 3 suurt teatrit (ka. ''Estonia''). Välja arenesid ka Draamateater ja Tallinna Töölisteater. ''Vanemuine'' tõusis areenile veidi hiljem. Tekkis hulk näitetruppe, neid abistas Eesti Haridusliit. Arenes ka filmikunst. Kehakultuur ja sport Loodi Eesti Spordi Keskliit. Korraldati spordipidusid, kuna sport oli väga populaarne. Alates 1920. aastast osalesid eestlased olümpiamängudel. Suuremat edu saavutasid maadlejad ja tõstjad.
jalgsikäik+sõit+jalgsikäik;jalgsikäik+sõit+ümberistumine+sõit+jalgsikäik Mobiilsus - Tegevus [liikumine], mis kindlustab [kellegi või] millegi kättesaadavuse. Sotsiaalne mobiilsus - kõik nn koduvälised liikumised, mis tehakse kas mittemotoriseeritult (jalgsi, jalgrattaga) või motoriseeritult (isiklik auto või mootorratas, ühistransport). => Üks transpordi põhiülesandeid on inimeste liikumisvajaduse rahuldamine. · Transpordi planeerimine transpordivahendite plaanipärane rakendamine inimeste ja kaupade veoks lähtekohast sihtkohta. Kaubaveol kujutab mobiilsus endast ettevõtetevahelist vedu ja lõpptarbija (kaubasaaja) varustamist, st toorainete, pool- ja valmistoodete transporti tootmises, teeninduses ja kaubanduses. Sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogia- · Sund- vs vabatahtlik · Sõidu või käigu eesmärgi järgi Tööalased: õppimine töö (elukoht -> töökoht -> elukoht)
Nõo Reaalgümnaasium Sonja Gross 10.c TERVISESPORT Referaat Nõo 2017 Tervisesport on rahulik treening, mida saad enda tunde järgi teha täpselt nii palju kui ise jaksad. Tervisespordi eesmärk on hoida või parandada oma tervist ning tõsta füüsilist võimekust - nii suudab meie keha vastu panna igasugustele haigustele, tuju on parem ning energiat palju rohkem. Hea kehaline ja vaimne enesetunne ning töövõime aitavad igapäevaelus paremini toime tulla. Mida tervemana, jõulisemana ning enesekindlamana ennast inimene
................................................... 2 1. LASKESPORDI AJALUGU ÜLDINE SISSEJUHATUS. NB! Laskesport on spordiala, mille puhul lastakse käsitulirelvast või õhkrelvast märki seisva või liikuva märklehe ning lendava märgi pihta. Tulirelvade ajalugu küünib sajadite tagusesse aega, kus inimesed hakkasid praktiseerima vibulaskmist. Varasematel aastatel toimus see stiihiliselt, kuid viimase saja aasta jooksul on tekkinud hulganisti laskespordiorganisatsioone, mis uhendavad omavahel erinevate riikide laskureid.Teadaolevalt on tänapäeva maailmas seitse ulemaailmset laskespordiorganisatsiooni ja nendele lisaks veel maailmajagude konfoderatsioonid. 3 1.1 FAKTID EESTI LASKESPORDI AJALOOST Eesti laskesporti võib kasitleda
Aavo Pikkuus võitis Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus 1978 Avati "Dünamo" uus tennisehall Kadriorus 1979 Avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus 1980 Tallinnas toimus XXII Olümpiamängude purjeregatt, olümpiatule süütas Vaiko Vooremaa. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis. USA-s ilmus Eesti Sport Paguluses Informatsioonikeskuse väljaandel "Sport Bülletääni" esimene number 1981 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu võtsid vastu määruse "Kehakultuuri ja spordi massilisuse edasise suurendamise kohta vabariigis" 1982 VSÜ "Kalev" reorganiseeriti VSÜ "Trud" vabariiklikuks organisatsiooniks "Kalev". VSÜ "Jõud" reorganiseeriti VSÜ "Urozai" vabariiklikuks organisatsiooniks "Jõud". Avati Tartu Riiklik Ülikooli spordihoone
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR- SPORT Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR-SPORT................................................5 1.1. Valdkonna eesmärgid, vahendid ja tegevusvariandid............................................ 5 1.2. Otsused, täideviimine, kontroll ja probleemid........................................................8 2. AUTORI HINNANG JA ETTEPANEKUD...............................................................11 kokkuvõte........................................................................................................................ 13 Viidatud allikad......................................
Paide Ühisgümnaasium XIA Rauno Emmar Ats Tikka KÜBERSPORT Uurimistöö Juhendaja: Iren Šarapova Paide 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TULEVIKU SPORDIALA — KÜBERSPORT ......................................................................... 4 1.1. Arvutimängude ajalugu ........................................................................................................ 4 1.2. Arvutimängude tüübid .......................................................................................................... 5 1.3. eSport´i ajalugu .................................................................................................................... 8 1.4. eSport´i hetkeseis maailmas ja Eestis .............................................................
NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport..................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............
Kõik kommentaarid