Alustava ettevõtte finantsplaneerimine (0)

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR
Ettevõtluse Instituut
Ärijuhtimise eriala
ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE
Ainetöö
Kuressaare 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS
Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima , et raha annab neile vabaduse. (V. Zirnask , K.Liikane „Raha, pangad ja finantsturud “ 1.osa)
Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte. Ettevõtte loomisel on eriti olulise tähtsusega finantsprognoosid . Need aitavad hinnata, kas on mõtetki antud ettevõtet luua. Kui ettevõte alustab ebareaalselt positiivsete finantsprognoosidega, on tulemuseks kriis. Et teha õigeid prognoose, tuleb tunda üldist majandusseisu, oma tegevusvaldkonna turuseisu ning osata prognoose koostada.(autor)
Rahandus on teadus rahaliste ressursside (kapitali) juhtimisest, kusjuures ettevõtte tegevuses ilmnevate rahandusküsimuste lahendamisel võetakse aluseks sellised distsipliinid nagu ökonoomika ja raamatupidamine.(J.Bõtśkova, A. Teearu „Ärirahandus“)
Skemaatiliselt vaadates kujutab finantstegevuse juhtimine endast ettevõtte vahendite (kapitali) moodustamist sisemiste ja välimiste allikate arvel ning nende investeerimist maksimaalse kasumi saamise eesmärgil.(J.Bõtśkova, A.Teearu „Ärirahandus“)
Nüüdisaegne rahandusteooria põhineb eeldusel , et nii investorid kui ka ettevõtete finantsjuhtkond pole üldjuhul loomu poolest eriti riskialdid, sest nad eelistavad suhtelist kindlustunnet ebakindlusele, st. eelistavad väiksema riskitasemega projekte riskantsematele. Samas oleks vale väita, et ärimehed ei taha üldse suuri riske võtta. Riskantsematelt projektidelt nõutakse lihtsalt suuremat tulu.(V. Raudsepp „Finantssituatsioonid“)
Seega on riski hindamine ning riski-tulu uurimine nii finantsjuhtimise (raha hankimine ja haldamine) kui ka investeerimistegevuse (raha paigutamine ) kõige olemuslikumad valdkonnad. Põhiküsimus polegi puhtalt riski minimeerimises või tulevase tulu maksimeerimises, vaid sobiva riski ja tulu kompromissi leidmises sõltuvalt investori eesmärkidest, eelistustest , suhtumisest riskisse ja iseloomuomadustest.(V.Raudsepp „Finantssituatsioonid“)
Tuleb rõhutada, et finantsjuht peab oma tegevuses silmas pidama just investorit, sest finantsisti ülesanne on saavutada investorile sobiv riski ja tulu kompromiss , meelitamaks ettevõttesse kapitali(või hoidmaks juba kaasatud kapitali ettevõttes).(V.Raudsepp „Finantssituatsioonid“)
Investeerimisprotsessi edu sõltub majandusruumi institutsioonilisest raamistikust, so. Seadustest , regulatsioonidest ja tavadest , mis loovad õiguslikud alused ja reguleerivad kapitaliomanike ja äriühingute vahelisi suhteid, so.õigusi ja kohustusi. Seda institutsiooni raamistikku nimetatakse kokkuvõtlikult corporate governence´i aluseks. („Finantskonverents „Ettevõtte väärtuste kasvatamine ““ Rita Ilisson)
1.ETTEVÕTE JA FINANTSTURG
1.1. Finantsturg
Finantsturg on institutsioon , mille kaudu raha liigub neilt , kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Ehk siis raha liigub neilt, kellel on hetkel suhteliselt kehvad investeerimisvõimalused, neile, kes parasjagu raha vajavad. Samuti lubab finantsturu olemasolu ostusid paremini ajastada: osta siis, kui tarvis, mitte siis, kui säästud lubavad. (V.Zirnask, K.Liikane „Raha, pangad ja finantsturud“ 2. osa)
Iga ettevõte töötab teatud rahanduslikus keskkonnas ja allub selle keskkonna mõjule. Majanduse üldine seisukord sõltub rahamassi liikumise efektiivsusest investeerijatelt kapitali vajavate eraisikute, ettevõtete või organisatsioonide käsutusse.
Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja –kohustuste loomisele. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja/või võlakirjad, finantsnõuded jne. Finantskohustused kujutavad endast firma võlgnevust kreeditoridele.(J.Bõtśkova, A.Teearu „Ärirahandus“)
Finantsvarade moodustumine ja liikumine toimubki finantsturgudel, kus omavahel kohtuvad kapitali puudujäägiga ja kapitali ülejäägiga ettevõtted ning kus neil on võimalik saada varade loomiseks vajalikke vahendeid mitmesugustest erinevatest allikatest.(J.Bõtśkova, A.Teearu „Ärirahandus“))
Finantsturg jaguneb rahaturuks ja kapitalituruks.
1.2. Rahaturg
Rahaturul ringlevad lühiajalised kohustused (kuni 1 aasta). Selliste kohustuste hulka kuuluvad näiteks valitsuse ning mitmesuguste ettevõtete ja finantsasutuste poolt väljastatud vekslid , deposiitsertifikaadid jne.
Finantsturgudel ringlevad samuti tagasiostulepingud (repod), mis näevad ette väärtpaberit ostu ja hiljem tagasiostu varem kokkulepitud hinna eest. Nende finantsinstrumentide likviidsuse tase on tavaline.(J.Bõtśkova, A.Teearu „Ärirahandus“)
1.3. Kapitaliturg
Kapitaliturul ringlevad pikaajalised kohustused (tähtajaga üle 1 aasta) ja ettevõtte aktsiad ning võlakirjad. Kapitalituru näitena võib nimetada fondibörsi (Tallinna Väärtpaberibörs). Maakleritel ja diileritel on õigus sõlmida lepinguid ka väljaspool börsi, nn. letitehingud.
Kapitaliturg jaguneb kaheks:

Esmaturg (primaarturg), kus ringlevad vastselt emiteeritud väärtpaberid.

Järelturg (sekundaarturg), kus neid emiteeritud väärtpabereid edasi müüakse.
Sekundaarturu väärtpaberid pärinevad esmaselt turult, primaarturg on sekundaarturu väärtpaberite allikas.
Praktikas ei ole piirid esmase ja järelturu vahel kindlalt tajutavad, kuna enamus finantsasutusi tegelevad nii lühi- kui ka pikaajaliste väärtpaberitega.
Väärtpabereid ringlusse lastes saab ettevõte tegelikult raha laenuks, mille eest kohustub maksma kreeditoridele intresse.(J.Bõtśkova, A.Teearu „Äritahandus“)
2. RISK JA TASUVUS
Tavaliselt võetakse riskianalüüsi alistavaks veel mitte töötavas ettevõttes loodetust väiksem läbimüük, kuid selles võib vaadelda ka oodatust suuremaid kulusid või mõlema probleemi koosesinemist. (B. Finch „30 minutiga…Äriplaan“)
2.1. Finantsriski mõiste
Iga äritegevus on suuremal või väiksemal määral seotud riskiga. Riski võib jagada finants - ja põhitegevuse riskiks.
Põhitegevusega seotud riske on kahesuguseid: strateegilisi ja nn. igapäevaseid. Strateegilise riskiga puutub ettevõtja esmalt kokku tegevusala valikul , hiljem tegevusala põhjalikul ümberkorraldamisel või muutmisel.
Igapäevane risk on seotud ettevõtte töökorraldusega.(V.Zirnask, K.Liikane „Raha, pangad ja finantsturud“ 2.osa)
Finantsrisk seisneb intressimäära, valuutakursi, toorme-, kinnisvara- või muude hindade muutumises. Kui ükski neist ebasoodsas suunas muutub, võib see nullida kogu tehtud töö.
Kui ettevõtja kindlustaks end kõigi riskide vastu, võiks ta elada päris rahulikult . Samas aga ei teeniks ta märkimisväärselt, sest riskide maandamine maksab. Järelikult tuleb ettevõtjal leida kompromiss riski ja tulu vahel: maandada risk, mida ta ise juhtida ei suuda, ning võtta risk, mille juhtimine on jõukohane.(V.Zirnask, K.Liikane „Raha, pangad ja finantsturud“ 2.osa)
2.2. Finantsinvesteeringute tasuvus.
Kasum, mis on aluseks finants - a investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast, lihtsalt öeldes, investeeringutelt saadavat tasu. Investeeringute kasum koosneb kahest osast:

jooksev tulu – intresside , dividendide jne. vormis saadavad perioodilised laekumised;

kasum kapitalilt – investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse turu väärtuse ja ta esialgse (ostu)hinna vahel.
Ajaperioodi, mille jooksul investeeringu objekt on investeerija käsutuses, nimetatakse valdamisperioodiks.
Investeeringu tasuvust valdamisperioodi jooksul arvutatakse valemi järgi investeeringu kasumi ja investeeritud summa suhtena.
Investeeringu tasuvus = (jooksev tulu + kasum kapitalilt) / investeeritud summa.
(J.Bõtśkova, A.Teearu „Ärirahandus“)
3. FINANTSANALÜÜS
Nagu sissejuhatuses sai öeldud, on erilise tähtsusega alustava ettevõtte aoks analüüsida prognoositavaid finantsnäitajaid. Alljärgnevalt vaatleme finantsanalüüse loodava ettevõtte näitel. Meie oletatava loodava ettevõtte nimi on OÜ Jalianhe.
3.1. Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud ( Liquidity Ratios)
Likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet täita oma lühiajalisi kohustusi. Maksevõime hindamisel võetakse arvesse vaid likviidset vara, st. kiiresti käibevaraks muudetavat vara ning olemasolevat käibevara. Et ettevõte oleks likviidne, peavad antud perioodi väljaminekud ja rahaseis ning –sissetulek olema vähemalt võrdsed.
3.1.1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio )
Lühiajalise võlgnevuse üldine kattekordaja näitab, mitu korda ületab käibevara kogumaksumus lühiajaliste kohustuste kogusummat ehk mitme Euro ulatuses on ettevõttel käibevara üle ühe Euro lühiajaliste kohustuste katteks.
Selle suhtarvu hinnang käsitleb ettevõtte hetkeseisu ehk olemasoleva käibevara võimet katta olemasolevaid lühiajalisi kohustusi. Kuna see suhtarv ei arvesta käibevara komponentide erinevat likviidsustaset, tuleb pöörata tähelepanu mitte ainult tema arvulisele suurusele, vaid ka käibevara ja kohustuste struktuurile.
CR = käibevara/lühiajalised kohustused
OÜ JALIANHE
2012/2013 CR = 7670 / 2927 = 2,6
2013/2014 CR = 11018 / 3996 = 2,8
2014/2015 CR = 11883 / 4080 = 2,9
2015/ 2016 CR = 14117 / 5034 = 2,8
Lühiajalise maksevõime kattekordaja peaks enamusel ettevõtetest olema ühe ja kahe vahel. Siiski võib kõrvalekalle olla üpris suur, olenedes ettevõtte tegevusalast. Antud ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja on tugevasti üle kahe, mis võib näidata valearvetusi finantsanalüüside koostamisel.
Lähtudes sellest,et maksevõime on võime tasuda lühiajalised kohustused tähtaegselt, tuleks olla ettevaatlik hinnates maksevõime kordaja põhjal ettevõtte üldist maksevõimet.
3.1.2. Maksevõimelisuse kordaja ( Quick Ratio QR ehk Acid Test)
Selle suhtarvu leidmisel arvestatakse lühiajaliste kohustuste katteks ainult kõige likviidsemat vara. See näitab, kui palju on ettevõttel vara, et tasuda lühiajalised kohustused kohe. Laovarusid siin ei arvestata, kuna neid ei ole alati võimalik kiiresti või arvestatud hinnaga realiseerida. Samuti ei arvestata nõudeid, kuna ei ole kindel, et need vajadusel kohe täidetakse.
QR = likviidne vara / lühiajalised kohustused
OÜ JALANHE
2012/2013 QR = 4810 / 2927 = 1,6
2013/2014 QR = 6808 / 3996 = 1,7
2014/2015 QR = 7693 / 4080 = 1,8
2015/2016 QR = 8852 / 5034 = 1,8
Nendest andmetest selgub , et ettevõte on võimeline oma lühiajalised kohustused tasuma . Ettevaatlikuks muudavad aga liiga kõrged indeksid, mis võivad näidata liiga positiivseid prognoose või valearvestusi.
3.1.3. Maksevalmiduse kordaja (Cach Ratio CpR)
Näitab, kui palju on ettevõttel vara lühiajaliste kohustuste katteks.
CPR = raha+väärtpaberid/ lühiajalised kohustused.
OÜ JALIANHE
2012/2013 CpR =( 4827+0) / 2927 = 1,6
2013/2014 CpR = (6808+0) / 3996 = 1,7
2014/2015 CpR = (7693+0) / 4080 = 1,8
2015/2016 CpR = (8852+0) / 5034 = 1,8
Et selle kordaja arvuline väärtus peaks olema 0,5 või väiksem, on taas järeldatav,et ettevõtte prognoosid on koostatud kas liiga positiivsed vigaselt või ei oska ettevõte prognoosida oma tulevast raha kasutamist otstarbekalt.
3.1.4. Käibekapitali osatähtsus
Iseloomustab ettevõtte varade likviidsust, ehk näitab, kui suure osa käibevahenditest pärast lühiajaliste kohustuste mahaarvamist moodustavad ettevõtte kogu varadest.
Käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused
Käibekapitali osatähtsus = (käibevarad – lühiajalised kohustused) / koguvara .
OÜ JALIANHE
2012/2013
Käibekapital : 7670 – 2927 = 4743
Käibekapitali osatähtsus: 4743 / 18292 = 0,23 ehk~25%
2013/2014
Käibekapital: 11018 – 3996 = 7022
Käibekapitali osatähtsus: 7022 / 20616 = 0,34 ehk34%
2014/2015
Käibekapital: 11883 – 4080 = 7803
Käibekapitali osatähtsus: 7803 / 25929 = 0,30 ehk~30%
2015/2016
Käibekapital: 14117 – 5034 = 9083
Käibekapitali osatähtsus: 9083 / 20530 = 0,44 ehk~37%
Ettevõtte ennustatav likviidsus on prognooside järgi väga kõrge, stabiilne ja tõusuteel, kuigi kolmandal aastal on võike tagasilangus. Neljandal aastal on käibekapitali osatähtsus võrreldes esimese aastaga kasvanud lausa 12%.
3.2. Kapitali struktuurisuhtarvud (dept-utilizationratios)
Kapitali struktuuri suhtarvud näitavad, kuidas ettevõtte struktuuri muutused on mõjutanud majandustulemusi. Analüüsi nimetatakse pikaajalise maksevõime analüüsiks ja see näitab ettevõtte sisemist struktuuri. Suhtarvud näitavad, millistest allikatest on ettevõte oma vahendeid finantseerinud ja kas ta ka jõuab võõrkapitaliga seotud kulutused katta.
3.2.1. Omakapitali osakaal ehk soliidsuskordaja
See kordaja näitab, kui suures ulatuses on ettevõtte finantseerimisel kasutatud omakapitali.
Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital
OÜ JLIANHE
2012/2013
Omakapitali osatähtsus: 7143 / 20792 = 0,34 ehk ~35%.
2013/2014
Omakapitali osatähtsus: 8823 / 24326 = 0,36 ehk ~36%
2014/2015
Omakapitali osatähtsus: 9003 / 23875 = 0,38 ~38%
2015/2016
Omakapitali osatähtsus: 9683 / 25295 = 0,38 ~38%
Ettevõtte omakapitali osatähtsus on suhteliselt stabiilne, kuid siiski kergel tõusuteel. Kui teisel aastal tõusis osakaal võrreldes esimesega 2% ja kolmandal võrreldes teisega samuti 2%, siis neljandal aastal kasvasid küll nii omakapital kui kogukapital, osatähtsus aga jäi samale tasemele nagu kolmandal aastal
3.2.2. Võlakordaja (Rebet Ratio)
Võlakordaja tähendus on vastupidine soliidsuskordajale. See näitab, kui suur osa kogukapitalist on laenukapital.
Võlakordaja = kogu võlgnevus / kogu vara.
3.2.3. Intresside kattekordaja ( Times Interest Revenue)
Intressi kattekordaja näitab, kuidas ettevõte suudab tasuda intressikulusid kasumi arvelt, ehk mitu korda kasum intressikulud ületab. Kuna intressid kuuluvad maksmisele enne tulumaksu, on suhtarvu lugejas kasum enne intressikulu ja tulumaksu, mitte puhaskasum . (EBIT).
Intressikordaja peaks olema vähemalt 3. Kui see on üks, läheb kogu kasum ettevõttel intresside maksmiseks ja kui see on väiksem kui üks, on ettevõte kahjumis.
Intressi kattekordaja = ärikasum / intressikulu
Kuna meie alustav ettevõte on koostanud oma prognoosid nii, et ei võeta alustamiseks üldse laenu, st. ei kaasata võõrkapitali, ei saa me antud ettevõtte puhul kahte viimast kordajat leida.
3.3. Tasuvuse ehk rentaabluse suhtarvud (profitability ratios)
Need suhtarvud annavad ülevaate ettevõtte võimest teenida kasumit müügikäibelt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse, ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid kui palju on aidanud kaasa ettevõtte kasumi tekkimisele.
Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse ja teda võib jaotada mitmeti: käiberentaablus, kapitali rentaablus jne.
3.3.1. Käibe puhasrentaablus (Profit Margin )
Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus.
Näitab, millise osa moodustab kasum ettevõtte müügikogusest. See annab pildi hinnapoliitika ja tegevuskulude juhtimise koosmõjust ja tõhususest.
Käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu
OÜ JALIANHE
2012/2013
Käibe puhasrentaablus: 4587 / 136200 = 0,033 ~3,3%
2013/2014
Käibe puhasrentaablus:1680 / 307000 = 0,005 ~0,5%
2014/2015
Käibe puhasrentaablus: 180 / 305500 = 0,0005 ~0,06%
2015/2016
Käibe puhasrentaablus: 680 / 326000 = 0,002 ~0,2%
Esimesel aastal on prognoositav käibe puhasrentaablus normaalne, kuid juba teisel perioodil langeb see lausa 2,8%. Kolmandal perioodil võrreldes teisega langeb veelgi 0,44% . Neljandal perioodil puhasrentaablus küll tõuseb 0,14%. Kuid ettevõte töötab siiski peaaegu olematu kasumiga.
3.3.2. Brutorentaablus
Lugejas kasutataks brutokasumit. Iseloomustab ettevõtte juurdehindlust kaupadele – teenustele.
Brutorentaablus = brutokasum / müügitulu
OÜ JALANHE
2012/2013
Brutorentaablus: 72100 / 136200 = 0,52 ~53%
2013 / 2014
Brutorentaablus: 169500 / 307000 = 0,55 ~55%
2014 / 2015
Brutorentaablus: 172750 / 305500 = 0,56 ~56%
2015 / 2016
Brutorentaablus: 183430 / 326000 = 0,56 ~56%
Ettevõtte brutorentaablus tõuseb teisel perioodil võrreldes esimesega 2% ja kolmandal võrreldes teisega 1%. Kolmandal ja neljandal perioodil on brutorentaablus sama.
3.3.3. Varade tulusus ( Return on dotal assets, ROA)
Varade tulusust nimetatakse ka kogu vara puhasrentaabluseks või kogu vara tootluseks. See suhtarv näitab ettevõtte vara kasutamisega seotud kasumi teenimist ja selle tegevuse juhtimise efektiivsust . Ehk siis hinnatakse, kui hästi on ettevõte oma varusid kasutanud. Kui ROA on näiteks 4%, siis iga euro toodab kasumit 4 senti.
ROA = puhaskasum / perioodi keskmine koguvara
OÜ JALIANHE
2012 / 2013
RAO: 4587 / 20792 = 0,22 ~21%
2013 / 2014
RAO: 1680 / 24326 = 0,07 ~7,0%
2014 / 2015
RAO: 180 / 23875 = 0,008 ~0,9%
2015 / 2016
RAO: 680 / 25295 = 0,03 ~2,5%
Ettevõtte ennustatav RAO on väga ebastabiilne. Kui esimesel aastal on see uskumatus 21%, siis juba teisel perioodil on see langenud lausa 14% ja kolmandal perioodil võrreldes esimesega 6,1%. Kolmandal perioodil ei puudu ettevõttel palju langemisest kahjumisse. Neljandal perioodil kasvab RAO siiski võrreldes kolmandaga 1,6%.
3.3.4. Omakapitalitulusus (Return onequity, ROE)
Seda võib nimetada ka omakapitali tootluseks või rentaabluseks.Suhtarv näitab aktsionäride poolt ettevõttesse investeeritud varade tasuvust. Selle järgi hinnatakse, kas tasub sellesse ettevõttesse investeerida või mitte. Kapitali tootlus peaks olema vähemalt 15%, et tagada tulevikus normaalne dividendide tase.
ROE = puhaskasum / perioodi keskmine omakapital
OÜ JALANHE
2012 / 2013
ROE: 4587 / 7143 = 0,64 ~64%
2013 / 2014
ROE: 1680 / 8823 = 0,19 ~19%
2014 / 2015
ROE: 180 / 9003 = 0,09 ~9%
2015 /2016
ROE: 680 / 9683 = 0,07 ~7%
On näha, et esimesel aastal on ettevõtte ROE väga kõrge ja sellisesse ettevõttesse tasuks investeerida. Tuleb aga vaadata ja võrrelda mitut perioodi, et olla oma investeeringute tasuvuses kindel. Ja me näemegi, et juba teisel aastal langeb ROE lausa 45%, kolmandal võrreldes teisega 10% ja neljandal võrreldes kolmandaga 2%. Vahe esimese ja neljanda perioodi vahel on57%, mis on ebaloomulikult suur ja sellisesse ettevõttesse ei soovitaks küll investeerida. Sama näitavad ka kolmanda ja neljanda perioodi ROE arvväärtused, kuna investeeringu tasuvuseks peaks ROE olema vähemalt 15%, on aga vastavalt 9% ja 7%.
3.4. Pankrotitestid
Pankrotiseaduse §1 kohaselt on pankrot kohtuotsusega välja kuulutatud maksejõuetus. Võlgnikku loetakse maksejõuetuks, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. ( Internet http://www-1.mtk.ut.ee/doc/Finantsanalyys%20.pdf )
3.4.1. Edward Altmani mudel – pankrotinäitaja
1.variant: Z on viie liidetava summa.
OÜ JALIANHE
2012 / 2013
a)7670 / 13649 x 0,7 = 0,4
b)0 / 13649 x 0,8 = 0
c)10093 / 13649 x 3,1 = 2,3
d)7143 / 6506 x 0,4 = 0,4
e)165660 / 13649 = 12,1
Z = 15,2
Tegelikult ei saa ettevõtte esimese perioodi kohta seda analüüsi teha, kuna üks näitajatest, jaotamata kasum, veel puudub. Kuid ka ilma selleta tuli Z väärtus väga suur, kui arvestada sellega, et kui Z on suurem kui 2,9 on pankrot ebatõenäoline.
2013 / 2014
a)11018 / 15503 x 0,7 = 0,5
b)4331 / 15503 x 0,8 = 0,2
c)10000 / 15503 x 3,1 = 2,0
d)8823 / 6680 x 0,4 = 0,5
e)366401 / 15503 = 23,6
Z = 26,8
2014 / 2015
a)11883 / 14872 x 0,7 = 0,6
b)6011 / 14872 x 0,8 = 0,3
c)8500 / 14872 x 3,1 = 1,8
d)9003 / 5870 x 0,4 = 0,6
e)365715 / 14872 = 24,5
Z = 27,3
2015 /2016
a)14117 / 15612 x 0,7 = 0,6
b)6191 / 15612 x 0,8 = 0,3
c)10000 / 15612 x 3,1 =2,0
d)9683 / 5929 x 0,4 = 0,7
e)390040 / 15612 = 25,0
Z = 28,6
Kui arvestada sellega, et pankrotioht ähvardab ettevõtet siis, kui Z on väiksem kui 1,22 ja oht puudub, kui Z on suurem kui 2,9 ei ähvarda ettevõtet pankrot kaugeltki. Ettevaatlikuks teevad aga liiga suured Z väärtused, mis viitab vigasele finantsanalüüsile.
(Konspekt, „Finantsanalüüsid“, koostanud M. Peterson
http://media.wiley.com/product_data/excerpt/03/EHEP0000/EHEP000003.pdf
http://educ.jmu.edu/~drakepp/principles/module2/fin_rat.pdf )
KOKKUVÕTE
Tänased finantsotsused langetatakse tulevikuootuste valguses. Finantsprognoosimine hõlmab ettevõtte tuleviku finantseerimisvajaduste hindamist. („Finantsplaneerimine“, koostanud M. Peterson)
Hoolimata mõningasest piiratusest on rahanduslikud suhtarvud väga kasulik instrument ettevõtte finantsolukorra hindamisel. Siiski peaks analüüsija võimalikest probleemidest suhtarvuanalüüsi puhul teadlik olema ja oma järeldusi vastavalt korrigeerima. Paljudel juhtudel seisneb finantssuhtarvude tõeline väärtus selles, et me saame nende abil teada, milliseid küsimusi küsida ning milliseid eesmärke püstitada.(„Finantsanalüüs“, koostanud M.Peterson)
Meie oma loodava ettevõtte prognoose analüüsides nägime, et niisuguste näitajatega ei ole mõtet ettevõtet käivitada ning hoidsime sellega ära hilisemad probleemid. Kui aga nüüd kohe oma ressursid ja võimalused, ehk eesmärgidki, ringi hinnata, võib ettevõttel siiski tulevikku olla.
Loomulikult on loodava ettevõtte käivitamisel veel mitmeid analüüse, mida teha tuleks. Käesoleva töö maht ega ei luba neid vaadelda.
KASUTATUD KIRJANDUS

Finantskonverents „Ettevõtte väärtuse kasvatamine“. Pärnu konverentsid , 2000

„Äriplaan 30 minutiga…“, Brian Finch. TEA kirjastus, 1999

„Finantssituatsioonid: püstitus ja analüüs“, Vambola Raudsepp. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998

„Ärirahandus“, Jelena Bõtśkova, Asta Teearu. Coopers & Lybrand 1997

„Raha, pangad ja finantsturud“ 1.osa, Villu Zirnask, Karin Liikane. Coopers & Lybrand , 1994

„Raha, pangad ja finantsturud“ 2.osa, Villu Zirnask, Karin Liikane. Coopers & Lybrand , 1996

„Finantsanalüüs“, koostanud Madis Peterson. Külim, 2000

„Finantsplaneerimine“, koostanud Madis Peterson. Külim, 2001

Internet http://www-1.mtk.ut.ee/doc/Finantsanalyys%20.pdf )

Internet http://media.wiley.com/product_data/excerpt/03/EHEP0000/EHEP000003.pdf
11. Internet http://educ.jmu.edu/~drakepp/principles/module2/fin_rat.pdf )