Finantsanalüüs (0)
Valga Sinel OÜ finantsnäitajate ja aruandluse analüüs
Käesoleva töö eesmärgiks on majanduse ja ettevõtluse aluste loengus õpitu
kinnistamine ning rakendamine. Analüüsitavaks ettevõtteks valisin enda tuttava
ettevõtte. Järgnev töö sisaldab ettevõtte majandusaasta aruannete andmeid,
finantsanalüüsi (horisontaal-, struktuur-, suhtarvude- ning lisandväärtuse analüüs),
nende näitajate põhjal koostatud järeldusi ning võrdlust sama ala teiste
ettevõtetega Statistikaameti andmebaasidest.
Analüüs tugineb ettevõtte 2017-2020 aasta majandusaasta aruannetele.
Aruannetest on kasutatud bilanssi ja kasumiaruannet.
Valga Sinel OÜ on toitlustusettevõte Valga linnas. Peamiselt on tegemist lõunasöögi
kohaga, aga samuti on neilt võimalik tellida ka peolaudu. Ettevõte tegutseb oma
vahenditega ning laenusid ega projektirahasid kasutanud ei ole. Ettevõttes töötab
3-4 inimest vastavalt hooajale.
FINANTSNÄITAJATE ANALÜÜS
Horisontaalanalüüsi kaudu näeme ettevõtte suutlikust 4 aasta jooksul.
2020-
2019 €
2020-
2019 %
2019-2018
€
2019-
2018 %
2018-
2017 €
2018-
2017 %
Müügitulu
353
0,45%
-2.312
2,89%
27.903
53,44%
Muud äritulud
-19
-18,63%
-333
-76,56%
302 227,07%
Kaubad, toore, materjal ja
teenused
-4.452
13,51%
2.354
-6,67%
3.166
-8,30%
Mitmesugused tegevuskulud
2.606
-19,93%
1.466
-11,09%
-6.459
79,90%
Tööjõukulud
784
-3,05%
-621
2,48%
-10.593
73,22%
Põhivarade kulum ja väärtuse
langus
-39
14,94%
-149 133,04%
-112
-112%
Muud ärikulud
3
-3
6
0
Ärikasum (kahjum)
-764
-12,87%
402
7,26%
14.213 163,78%
Kasum (kahjum) enne
tulumaksustamist
-764
-12,87%
402
7,26%
14.213 163,78%
Aruandeaasta kasum (kahjum)
-764
-12,87%
402
7,26%
14.213 163,78%
Kasumiaruande horisontaalanalüüs:
Müügitulu kasv on ootuspärane 1.-2. tegutsemisaastal, kuna alustatakse
nullist. Müügitulu on kasvanud ka 4. tegutsemisaastal, kuid siiski tekkis siis
juba ettevõttel kasumi langus võrreldes eelmiste aastatega.
Viimasel aastal on märgata ka materjalidele kuluva raha suurenemist, mis on
seoses kasumi vähenemisega.
Tööjõukulude viimase aasta langus on tingitud COVID-19 perioodist 2020
kevadel.
Positiivsena saab välja tuua, et kuigi müügitulu kasv on pidurdunud, on siiski
varade kasv väga suur.
2017
2018
2019
2020
0.00
20000.00
40000.00
60000.00
80000.00
52212.00
80115.00
77803.00
78156.00
38466.00
35300.00
32946.00
37398.00
8084.00
14543.00
13077.00
10471.00
14467.00
25060.00
25681.00
24897.00
Tulud-kulud
Müügitulu
Linear (Müügitulu)
Kaubad, toore, materjal ja teenused €
Mitmesugused tegevuskulud €
Tööjõukulud €
Linear (Tööjõukulud €)
Kasumiaruande vertikaalanalüüsi diagramm:
2020
2019
2018
0.00%
20.00%
40.00%
60.00%
80.00%
100.00%
120.00%
Kaubad, toore, materjal ja teenused %
Mitmesugused tegevuskulud %
Tööjõukulud %
Ärikasum (kahjum) %
Vertikaalanalüüsist tuleb välja, et kõik kulud-tulud on aastate lõikes väga
sarnasel tasemel.
2017
2018
2019
2020
0.00
20000.00
40000.00
60000.00
80000.00
100000.00
Ärikasumi osakaal müügitulust aastatel 2017-2020
Müügitulu Ärikasum (kahjum) €
Bilansi horisontaalanalüüs:
2020-
2019 €
2020-
2019
%
2019-
2018 €
2019-
2018
%
2018-
2017 €
2018-
2017
%
Varad
Käibevarad
Raha
3.44
7
177,
85
2.50
9
230,
75 1.806
1698,
23
Kokku käibevarad
2.17
7
138,
21
3.77
9
296,
93 1.714
936,1
0
Põhivarad
Materiaalsed
põhivarad
3.39
4
340,
03
406
40,2
8 1.008
100
Kokku põhivarad
3.39
4
340,
03
406
40,2
8 1.008
100
Kokku varad
5.57
1
78,3
3
4.18
5
142,
98 2.927
100
Kohustised ja
omakapital
Kohustised
Lühiajalised
kohustised
Võlad ja ettemaksed
97
5,34
-367 -16,8
-713
-24,6
Kokku lühiajalised
kohustised
97
5,34
-367 -16,8
-713
-24,6
Pikaajalised
kohustised
Laenukohustised
0
-
1.38
5
-100
-
2.100
-
60,25
Kokku pikaajalised
kohustised
0
-
1.38
5
-100
-
2.100
-
60,25
Kokku kohustised
97
5,34
-
1.75
2
-
49,0
8
-
2.813
-
44,07
Omakapital
Osakapital
nimiväärtuses
0
100
0
100
0
100
Eelmiste perioodide
jaotamata kasum (kahjum)
5.93
7
-
88,9
0
5.53
5
63,7
8
-
8.678
-100
Aruandeaasta kasum
(kahjum)
-464 -7,82
402
7,26
14.21
3
-
63,78
Kokku omakapital
5.47
203,
5.93
- 5.535
10,41
3
38
7
823,
33
Kokku kohustised ja
omakapital
5.57
1
178,
33
4.18
5
242,
98 2.722
1427,
80
2020
2019
2018
2017
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
12683
7112
2927
0
1,915
1,818
3,570
6,383
Varad-kohustised
Kokku varad
Kokku kohustised
2020
2019
2018
2017
-10,000
-8,000
-6,000
-4,000
-2,000
0
2,000
4,000
6,000
8,000
2,794
-3,143
-8,678
0
5,473
5,937
5,535
-8,678
Kasum-kahjum
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Analüüside põhjal on näha, et 4. aastaks on küll kasumi suurenemine ning
kohustuste vähenemine pidurdunud, kuid siiski on ettevõttel kohustusi pigem
vähe.
Ettevõtte kulude ja tulude kasv on pidurdunud sarnases rütmis.
Ettevõtte varad on kasvanud kiiremas tempos kui käive.
Varad kasvasid aastatel 2018-2019 143% ja aastatel 2019-2020 78%
Kuna ettevõte alustas laenude najal siis on aastate lõikes märgata kiiret
laenude tasumist. 2017-2018 aastal vähendati laenukoormust 44%, aastatel
2018-2019 vähendati seda 49% ning aastatel 2019-2020 tõusis see 5%, mis
ei ole eriti suur laenukoormuse tõus.
Kasum oli esimesel kahel aastal suures tõusu, kuna ettevõte suutis tasuda
palju alustamiseks kulunud laenudest. 2017-2018 aasta kasumi tõus oli
164%, 2018-2019 aastal oli see 7% ning 2019-2020 langes kasum 8%.
SUHTARVUDE ANALÜÜS
Maksevõime
2020
2019
201
8
2017
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja e lühiajaliste
kohustuste kate e Current ratio (CR)
4,11
3,13
0,88
0,07
Maksevõime kordaja e happetest e
likviidsuskordaja e Quick ratio (QR)
4,11
2,44
0,88
0,04
Puhaskäibekapital
5960,
00
3880,
00
-
266,
00
-
2693,
00
Maksevalmiduse kordaja
4,11
2,44
0,88
0,04
Võlakordaja
15,10
25,56
121,
97
Soliidsuskordaja
84,89
74,44
-
21,9
7
Kohustuste ja omakapitali suhe
0,18
0,34 -5,55
-1,03
Kapitaliseerituse kordaja
0,00
0,00
1,87
-1,29
0%
20%
40%
60%
80%
100%
4.11
4.11
5960.00
4.11
15.10
84.89
0.18
0.00
3.13
2.44
3880.00
2.44
25.56
74.44
0.34
0.
0.88
0.88
-266.00
0.88
121.97
-21.97
-5.55
1.87
0.07
0.04
-2693.00
0.04
-1.03
-1.29
2017
2018
2019
2020
Axis Title
A
xi
s
Ti
tl
e
Lühiajalise võlgnevuse kordaja on aastatega kasvanud ning viimasel 2 aastal
on kordaja suurem kui 1,6, mis näitab head finantsolukorda.
Likviidsuskordaja on aastatega kasvanud ning viimasel 2 aastal on kordaja
suurem kui 0,9, mis näitab samuti head finantsolukorda.
Puhaskäibekapital on rahaline väärtus, mis on samuti aastatega suurenenud
ning on positiivne. Käibekapital peaks suurenema koos ettevõtte
tootmisvõimsuse suurenemisega.
Maksevalmiduse kordaja on aastatega tõusnud, kahjuks on näha, et 2. aastal
oli näitaja hea, aga 3. ja 4. aastal on antud näitaja liiga kõrge, mis tähendab,
et ettevõte ei kasuta oma raha efektiivselt.
Võlakordaja näitab seda, et esimesel tegutsemisaastal olid ettevõttel suured
võlad (alustava ettevõtte puhul täitsa normaalne), iga järgneva aastaga on
võlad vähenenud ning viimasel aastal ettevõttel enam võlgasid ei ole. Saame
teada, et antud ettevõte tegutseb omade vahenditega ning ei ole kaasanud
võõrkapitali.
Soliidsuskordaja näitab võlakordaja vastandit – saame teada sama, et
ettevõte tegutseb omade vahenditega.
Kohustuste ja omakapitali suhe – kuna ettevõte ei kasuta võõrkapitali, ei ole
siit midagi põnevat teada saada.
Kapitaliseerituse kordaja – näitab ettevõtte finantseeritust pangalaenudest.
Kuna antud ettevõttel laene ei ole, ei ole siit ka suurt võrdlust luua. Suhtarve
0,5-0,6 võiks olla laenude ülempiir.
EFEKTIIVSUS
2020
2019
2018
2017
Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja
-
61,26
- 567,52
Debitoorse võlgnevuse käibevälde
-
5,88
-
0,63
Varade käibekordaja
7,9
15,5
54,74
-
Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja näitab keskmist nõuete laekumise aega
päevades. Nimetatud näitaja kõrge väärtus räägib nõuete kõrgest
konverteeritavusest rahalisteks vahenditeks, samal ajal võib see ka näidata,
et ettevõte on kehtestanud range järelmaksumüügi poliitika: võlgnikud
peavad arved lühikese ajaga tasuma. Arvan, et antud ettevõtte puhul on
näitajad head.
Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab meile kui kiiresti makstakse
ettevõttele kauba või teenuse eest. Väga hea on päevade arv alla 30. Siin on
näha, et maksmiseks kulub alla 6 päeva, mis on väga hea tulemus.
Varade käibekordaja näitab varade kasutamise efektiivsust. Näitab, et mitu
müügikäibe eurot tuleb ettevõttesse varadesse tehtud investeeringutelt 1
euro kohta.
RENTAABLUS
2020
2019
2018
2017
ROA
52,27
118,2
8
378,2
0
-
ROE
64,42
255,3
0
-
162,2
9
280,9
3
Müügitulu ärirentaablus
6,62
7,63
6,91
-16,62
Müügitulu puhasrentaablus
6,62
7,63
6,91
-16,62
2020
2019
2018
2017
-200.00
-100.00
0.00
100.00
200.00
300.00
400.00
500.00
ROA
ROE
Müügitulu ärirentaablus
Müügitulu puhasrentaablus
ROA näitab kui kui palju puhaskasumite teenis iga ettevõttesse paigutatud
euro.
ROE näitab kasumit investeeritud kapitali 1 euro kohta.
Müügitulu ärirentaablus – võiks olla kõrgem.
Müügitulu puhasrentaablus – müügikäibe iga euro tasuvus peale kulude ja
maksude mahaarvamist. Võiks olla vahemikus 7-10%. Antud ettevõttel on
see ligi 7%, mis näitab, et tuleks natuke korrigeerimisi teha.
Lisandväärtus
2020
2019
2018
2017
Kulud kokku
-73.066
-71.968
-75.015
-61.023
Kulud ilma TJK ja amordita
-47.869
-46.026
-49.843
-46.556
Lisandväärtus
30.287
31.777
30.272
5.656
LV töötaja kohta
7571,75
7944,25
7568
1414
2020
2019
2018
2017
0
5,000
10,000
15,000
20,000
25,000
30,000
35,000
Lisandväärtus
Lisandväärtus
LV töötaja kohta
VÕRDLUS STATISTIKAAMETIGA
SINEL
STAT
0
5,000
10,000
15,000
20,000
25,000
30,000
35,000
Lisandväärtus
Müügitulu
Kulud kokku
Tööjõukulud
Ärikasum
0
10,000
20,000
30,000
40,000
50,000
60,000
70,000
80,000
90,000
100,000
Tulud-kulud-kasum, Sinel 2020 - STAT 2015
2020
2015
Kokku varad
Põhivara
Puhaskasum
0
5,000
10,000
15,000
20,000
25,000
30,000
35,000
40,000
45,000
Varad ja kasum
Sinel
STAT
Sarnased õppematerjalid
62
docx
Finantsanalüüs ettevõtte põhjal
Ülikool
CARGOHUNTERS AS
Finantsanalüüs
Õppejõud:
Tallinn 2016
SISUKORD
1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3
1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3
2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5
3SUHTARVUDE ANALÜÜSID..............................................................................................13
4PANKROTIOHU ANALÜÜS................................................................................................24
5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27
2
1 ETTEVÕTTE INFO
Ettevõte Cargohunters AS on asutatud 2002 aasta detsembris, mille juri
26
docx
Finantsanalüüs (praktikaaruanne)
TALLINNA MAJANDUSKOOL
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond
ICT SUPPORT OÜ
Praktikaaruanne
Tallinn 2014
SISSEJUHATUS
Raamatupidamise III kursuse esimese praktika läbis autor raamatupidamisteenust pakkuvas
firmas Annual Report OÜ, mis asub aadressil Spordi 26a. Praktika kestis ajavahemikul
25.11.2013 20.12.2013.
Praktikaaruande koostas autor lähtuvalt Annual Report OÜ kliendiga kokkupuutest, kuna
firma enda raamatupidamisega kokkupuudet ei olnud. Seega koostas autor majandusanalüüsi
lähtudes firma ICT Support OÜ aastaaruannetest aastatel 2009 kuni 2012.
Firma ICT Support OÜ on asutatud 2002. aastal aadressiga Valgevase 3. ICT Support OÜ
koosneb neljaliikmelisest töötajaskonnast, kellest üks on tegevjuht ning kolm
süsteemiinsenerid.
ICT Support OÜ tegevusvaldkondadeks on keskne kasutajate haldus, virtualiseerimine,
tööjaamade haldus, serverite haldus, tulemüürid ja kaugtöö, andmete varundamine ja
taastamine ning kl
58
pdf
Finantsanalüüs konspekt
Pärast Teist maailmasõda hakkas
suhtarvuanalüüs populaarsust koguma ka väljaspool USA-d: Austraalias, Kanadas, Indias,
Inglismaal, Prantsusmaal, Jaapanis jm.
Igas juhtimisprotsessis algab kõik juhitava objekti olukorra pidevast hindamisest. Erand pole ka
ettevõtte finantstegevuse juhtimine. Ettevõtte finantsjuhtimise põhiline eesmärk on ettevõtte
väärtuse s.o aktsionäride rikkuse suurendamine.
Ettevõtte eesmärkide saavutamise vahendid on:
finantsanalüüs,
finantsplaneerimine,
finantskontroll.
Olukorra pidevaks hindamiseks võib kasutada finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast
hinnangut antud ettevõtte finantsolukorrale. Finantsanalüüs on hinnang ettevõtte
finantsolukorrale, on osa kogu organisatsiooni majandustegevusega (strateegia, turg, marketing,
kliendid, toode & teenus, juhtimine, personal, tehnoloogia, kvaliteet, projekt) ja/või
28
xlsx
Finantsi 2 praks(analüüs)
Finantsaruanded
Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007.
5 6 7
Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4
Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - -
Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus)
42 674,3 55 921,1 147 399,4
Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2
Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7
Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4
Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0
Pikaajal. finantsinvesteeringud - - -
Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 4
108
pdf
RAAMATUPIDAMINE
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED
1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED
Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine
rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks.
Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna
juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni
avalikustamise osas.
Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt:
VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste
tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu.
KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) –
raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine
eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse
34
doc
Finantsanalüüs Estravel AS
kasutatakse programmi MS Excel. Saadud andmeid võrreldakse Eesti Statistikaameti
haldusharu keskmistega ning seejärel neid interpreteeritakse. Ettevõte finantsanalüüsi
teostatakse omanike seisukohast lähtuvalt. Omanike seisukohalt on oluline teada, kas
nende finantseeringud on edukad või ebaedukad.
Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatakse lühidalt ettevõtet
Estravel AS. Teises peatükis teostatakse ettevõtte finantsanalüüs, tehes kasumiaruande
ja bilansi horisontaal- ja vertikaalanalüüsid, leitakse suhtarvud ning analüüsitakse
nendevahelisi seoseid. Kolmandas tehakse soovitused ettevõtte finantsolukorra
parendamiseks. Lisades on välja toodud kasumiaruanne, bilanss, vertikaal-ja
horisontaalanalüüsid, Statistikaameti näitajad ning Du-Pont-i puu
4
1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE
48
docx
Ettevõtte XXX finantsanalüüs
Müügitulu 1 176 387 1 385 941 1 419 502 1 573 295
Juurdekasv - 209 554 243 115 396 908
Juurdekasvu
tempo - 17,8% 20,7% 33,7%
Alusjuurdekasvu puhul on samuti näha pidevat müügitulu kasvu, mis annab kinnitust ettevõtte
stabiilsusele ja heale käekäigule.
1 Ingrid Kääp, Finantsanalüüs ja –juhtimine II, loengukonspekt
7
3. LIKVIIDSUSE ANALÜÜS
Likviidsuse analüüsi eesmärgiks on hinnata ettevõtte maksevõimet. Likviidsus näitab
kas ja kuidas suudab ettevõte oma võlgnevusi õigeaegselt tasuda. Uuritakse, kas firmal
on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsuse analüüsi
Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
24
pdf
Finantsaruandluse praktikaaruanne
Sigrid Ruul
FINANTSARUANDLUSE PRAKTIKA
PRAKTIKAARUANNE
Õppeaines: ARUANDLUSE PRAKTIKA
Teenusmajanduse intituut
Õpperühm: KMA 51/61
Juhendaja: Malle Kasearu
Mõdriku 2021
SISUKORD
SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3
1 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE OÜ DOLOSTARIS .............................................4
1.1 Pearaamatupidaja tööülesanded .............................................................................................4
1.2 Raamatupidamise tarkvara ....................................................................................................5
1.3 Raamatupidamise sise-eeskiri................................................................................................6
1.4 Raamatupidamise registrid ettevõttes .......................
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid