elas Ateenas, kus ta veetis enamus oma ajast entusiastlikult ,,tarkust taga ajas". Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ning hiiglasliku laubaga mees. Tema isa Sophroniskos oli kiviraidur-kujur, ema Phainarete aga ämmaemand. Noorena oli Sokrates isal abiks tema kiviraiduriametis. 18 aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb, s.o tänapäevamõistes ajateenija sõjaväes. Esimene aasta kulus sõdimisoskuste omandamisele, teisel aastal osalesid efeebid vajaduse korral juba lahingutes. Üldse võttis Sokrates oma elu jooksul lahingutest osa kolmel korral ning näitas end vapra sõjamehena. Kui Sokrates sõjaväeteenistusest koju jõudis, leidis ta eest tühjuse: isa ja ema olid surnud palavikku ning tema esimene armastatu Korinna oli juba terve aasta rikka värvali naine olnud. Vaevalt, et
Tema isa (Sophroniskos) oli kiviraidur-kujur, ema (Phainarete) aga ämmaemand. Räägitakse, et laps, kelle nimeks sai Sokrates, olevat juba esimesel hetkel peale sündi naerma puhkenud. Isa pani talle nime oma vanaisa järgi, sest toogi olevat tähelepanuväärselt rõõmsameelne inimene olnud. Noorena oli Sokrates isale abiks tema kiviraiduriametis. 18-aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimekirja ja temast sai efeeb ehk tänapäeva mõistes ajateenija sõjaväes. Sokrates näitas end vapra sõjamehena. Sõjaväeteenistusest naastes olid tema isa ja ema palavikku surnud ning tema esimene armastatu Korinna mehele läinud. 45-aastaselt oli Sokrates unustanud Korinna ja armus Xanthippesse, pottsepa tütresse, kellega ta ka abiellus. Neil oli kolm poega (Lamprokles,Sophroniskos ja Menexenos), kelle kasvatamine oli naise õlul
terve oma elu, ning et ta ei tunneks ennast kusagil mujal sama hästi. Seetõttu ta suri 70, aastaselt mürgi joomise läbi. Kreeklaste silmis kes ilu kõrgelt hindasid oli Sokrates väga kole väikese kasvu ja jässaka keha tõttu, tal oli kiilaspea ja hiiglaslik laup. Tema isa Sophroniskos oli kiviraidur-kujur, ema Phainarete aga ämmaemand. Sokrates sai oma nime vanaisa järgi kes oli riukamees. Noorena oli Sokrates isal abiks ametis. Temast sai 18. aastaselt ajateenija sõjaväes (efeeb). Esimene aasta kulus tal sõdimisoskuste omandamisele, teisel osalesid ajateenijad lahingutes. Terve oma elu jooksul võttis Sokrates osa lahingtest kolmel korral ning näitas end vapra sõdumehena. Kui ta sõjaväest tagasi koju jõudis olid ta vanemad palavikku surnud nign armastatu juba aasta abielus olnud rikka värvaliga. Sokrates armus uuesti 45 aastasena siis ta abiellus. Ta uueks naiseks sai Xanthippe kes oli väga tulise iseloomuga mistõttu oli tihti suuri tülisid
SOKRATES (edaspidi S) 469/470 Ateena- 399 a. e.Kr. Ateena Elulugu: Isa kiviraidur/kujur, ema ämmaemand. Legend räägib, et S oli juba esimesel hetkel pärast sündi naerma puhkenud ja sestap pandi talle vigurvändast vanavanaisa järgi nimeks S. Noorena õppis isa käe all skulptori ametit. 18.a. kirjutati Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb- ajateenija sõjaväes, õpiti põhilisi sõdimisoskusi ja teisel aastal mindi juba vajaduse korral lahingusse. S on võtnud osa Poteidaia lahingust 430.eKr.; Delioni ja Amphipolise juures toimunutest Peloponnesose sõja (431-404) esimesel perioodil. Oli hopliit ehk raskelt relvastatud jalaväelane. Võitles vapralt! Ateena tunnustas tema sõdimisoskusi samavõrd (ja võib-olla enamgi kui) filosofeerimisoskusi. Tuli sõjaväeteenistuselt koju: isa ja
3) sealse teatri tegevus 4) hääbus senine hariduse andmine. ELULUGU Sokrates (469399 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost. Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. Ta sündis ja elas Ateenas. Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale. Noorena oli Sokrates isal abiks kiviraiduriametis. 18 aastaselt kirjutati ta Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb. SOKRATESE SURM Sokratese surma draama erutas antiikses Kreekas ägedalt meeli. See sünnitas dokumentaalset ja poleemilist kirjandust, millest vaid osa on säilinud meie päevini. Surres oli Sokrates 70-aastane. Platon, kes viibis kohtuprotsessi juures, oli vaevalt täisealine. Sokratese hukkamiseni viinud kohtuprotsess ilmutab äärmist ebaõiglust. Sokratese jaoks ebasoodsat kohtuotsust,
kirjutanud midagi. Oma vaateid esitas ta avalikes vaidlustest või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. Sokratese elu kohta on teada suhteliselt vähe. Tal olevad olnud inetu nägu, jässakas keha ja rõivastunud hooletult. Isa oli tal skulptor ja ema ämmaemand. Noorena oli Sokrates isal abiks tema. 18 aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb, s.o tänapäevamõistes ajateenija sõjaväes. Esimene aasta kulus sõdimisoskuste omandamisele, teisel aastal osalesid juba lahingutes. Üldse võttis Sokrates oma elu jooksul lahingutest osa kolmel korral ning näitas end vapra sõjamehena. Kui Sokrates sõjaväeteenistusest koju jõudis polnud enam tal ema, isa ega naist. Vanemad olid ära surnud ja naine oli abiellus uue mehega. Sokrates abiellus Xantihippega, ja neil oli kolm poega.
valitsemisajaga kui ka Ateena languse pärast täielikku lüüasaamist Peloponnesose sõjas. Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ning hiiglasliku laubaga mees. Noorena oli sokrates isal abiks tema kiviraiduriametis. 18-aaastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimstusse ja temast sai efeeb e tänapäevamõistes ajateenija sõjaväes. Esimene aasta kulus sõdimisoskuste omandamisele, teisel aastal osalesid efeebid vajaduse korral juba 8 lahingutes.Üldse võttis Sokrates oma elu jooksul lahingutest osa kolmel korral ning näitas end vapra sõjamehena. Kui Sokrates sõjaväeteenistusest koju jõudis, leidis ta eest tühjuse: isa ja ema olid surnud
toetavad või selle vastu võitlevad ideoloogiaid. Sotsiaaldemokraatlikud teoreetikud taotlesid homoseksuaalsuse dekriminaliseerimist, viidates sellele, et homoseksuaalid on looduse eksituse ohvrid. Esteetidest aristokraadid tõestasid omasooarmastuse ülev-vaimset iseloomu, nõudes selle ees kummardamist. Vastavalt erinesid ka „tõelise homoseksuaali“ kujud. Ühtedel oli see naiselik androgüün, teistel nooruk-efeeb, kolmandatel tugev ja toores sõjamees. (Ibd: 213) XX sajandi algul huvitusid väljapaistvad saksa proosakirjanikud homoseksuaalsuse psühholoogiast, osalt freudismi mõjutusel. Näiteks kirjanikud Robert Musili romaan „Kasvandik Törlessi hämmingud“ (1906), Stefan Zweigi novell „Tunnete segadus“. Ilmusid ka kirjandusteosed, mis näitavad homoerootikat seestpoolt, autori isikliku kogemuse valguses. Parim neist on John Henry MacKay romaan „Palgatud poiss“. (Ibd: 215)
annaabi.ee 
