ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA (0)

Tallinna Kuristiku Gümnaasium
10. klass
ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA
Referaat
Tallinn 2014

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3
2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS 4
3. SOKRATES 6
3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide 7
4. PLATON 8
4.1 Platoni filosoofiamõtte näide 9
5. ARISTOTELES 10
5.1 Aristotele filosoofiamõtte näide 11
6. PYTHAGORAS 12
7. KOKKUVÕTE 14
8. KASUTATUD KIRJANDUS 15
9. LISAD 16
Lisa 1 16
Lisa 2 16
Lisa 3 17
Lisa 4 17
Lisa 5 18

1. SISSEJUHATUS

Filosoofia sõnastamine on ise juba filosoofiline küsimus. Filosoofia keskendub rohkem sellistele teemadele nagu tõde, hüved ja iluloomus. Sinna kuulub ka teadmiste saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu.
Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või kritiseerida. Põhilised küsimused mida esitatakse on miks, milleks, kuidas ja kas saab paremini. Selliste küsimuste üle on mõtiskletud üle maailma ning nii mõneski kohas on kujunenud välja filosoofilised traditsioonid.
Selle alusel püüan lahti seletada, mida tähendab üldmõistes filosoofia. Tutvustan selle algust, rajajaid ning keskendun rohkem filosoofia juurtele ehk antiikfilosoofiale.

2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS

Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia, mis tähendab kreeka keeles tarkusearmastust, vanakreeka filosoof Pythagoras.
Filosoofia algab üleminekuga müütiliselt mõtlemiselt loogilisele mõtlemisele. Müütidel ja pärimustel põhineva maailma seletamiselt minnakse järk-järguliselt üle ratsionaalsetele põhjendustele. Enamasti vaadeldakse filosoofia ajalugu kui kultuuriajaloo emotsionaalset ja vaimset vormi. Selles peegelduvad ühiskonnas, inimeste hoiakutes ja mõttemallides toimunud muutused kõige teoreetilisemal kujul.
Samas ei pruugi filosoofia ajalugu sugugi olla otseses vastavuses ühiskonna ajalooga , kuna enamasti on filosoofide mõtlemine eelnevalt "omast ajast ees" või igatsevalt "omast ajast maas ". Peaaegu alati on see kriitiline oma ajastu ning selle alustõdede suhtes.
Omaette  filosoofiline küsimus on ka see, kas alates antiikfilosoofiast on filosoofia ajaloos aastatuhandete jooksul toimunud areng ning kas mõtlemise arenemise suund on määratletav. Kuna filosoofilised küsimused on enamasti oma loomult lahendamatud, siis väidetakse, et filosoofia ajaloos pole mitte midagi uut. Ometi on paljud filosoofid arvanud ning arvavad siiani, et on suutnud oma mõtlemisega viia filosoofia täiuseni ning on seega pannud filosoofia ajaloole punkti või siis vähemalt lahendanud lõplikult mõne filosoofilise probleemi. Sellised arusaamad on enamasti ajapikku alusetuks tunnistatud , tihti ka nõnda arvanud filosoofide endi poolt.
Antiikfilosoofiat tuntakse ka kui elufilosoofiat. Selles käsitletakse arusaadavalt küsimusi , mis on iga inimese elus tähtsad. See aga ei tähenda seda, et nendele küsimustele leitakse lõplik lahendus. Pigem kujutab see endas seda, et küsimuste üle arutletakse ja vaieldakse, tuues välja argumendi ja sellele vastava põhjenduse, miks see nii on. Tuntumad antiikfilosoofid on Sokrates, Platon, Aristoteles , Cicero, Augustinu ja nende hulka loetakse ka Pythagoras.

3. SOKRATES

Sokrates oli vanakreeka  filosoof . Ta elas ja õpetas Ateenas. Tema eluaastad olid 469 – 399 eKr.
Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. Ta ise ei kirjutanud ega märkinud üles midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes. Sokrates juhatas oma vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole ning sellest arenes välja sokraatiline meetod. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased.
Võib arvata, et antiikfilosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma. Filosoofia pole seega mitte sõnadega mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine , vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus , vaprus , vagadus ja mõistlikkus, mis pidid tagama inimesele õnneliku elu.
Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv on püüd määratleda seda, mis on teadmine ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad, olgu see mõni kunst või oskus, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad. Seda teadmist peavad nad oskama ka teistele, õpipoistele edasi anda. Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks.
Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud . Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta teab ja et ta midagi ei tea. Oma julgusega öelda välja oma arvamus ja arutleda pikalt ja põhjalikult elu tähtsatel teemadel, tõmbas ta endale suurt tähelepanu. Oli neid, kes pooldasid teda ning jälgisid ja õppisid temalt või tema käe all. Ülekaalukalt oli ka rahva seas vaenlasi , kes ei nõustunud tema vaatega elule ja soovisid tema kõrvaldamist.
Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut , sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga. Sokrates jõi karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati.
(Lisa 1)
(Lisa 2)

3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide

Sokrates pidas tõeks, et hea elu põhineb iseenda tundmises.
Ta sõnastas oma elu missiooni järgnevalt: "Minu arvates ongi jumal mind siia linna just selleks saatnud, et ma kogu päeva ringi käies igaüht teist lakkamatult ärataksin, veenaksin ja teile etteheiteid teeksin. /.../ Ei ole ju tavalise inimese moodi, et ta kõik oma toimingud hooletusse jätab ja juba nii palju aastaid talub, et kodused asjad on laokil, alati aga on väljas teie huvides, läheneb igaühele üksikult nagu isa või vanem vend ja veenab vooruse eest hoolt kandma."

4. PLATON

Platon oli samuti üks tuntumaid vanakreeka filosoofe. Teda peetakse Sokratese õpilaseks ja Aristotele õpetajaks. Samuti omistatakse teda Lääne esimese kõrgkooli rajajaks. Ta elas Ateenas ja oli pärit aristokraatlikust perekonnast. Tema eluaastad olid 427-347 eKr.
Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda võiks selgitada Platoni nii nimetatud koopamüüdi abil. Platoni sõnul selgitab see harituse erinevust harimatusest. Sisu põhineb sellel, et inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks ehk ideedeks. Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje.  
Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadmise tunnetamine seega ununenu meeldetuletamine .
Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust : valitsejad , sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna . Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid. Käsitöölisi, see tähendab kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus . Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu. Kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast – kunst peab inimest kasvatama riigitruuks.
Platoni dialoogid on filosoofia ajaloo jaoks olnud ammendamatu tõlgendamise allikas. Tema dialoogides on tema vestluskaaslaseks tihti Sokrates ise, kelle ideed on Platon oma suu kaudu edasi kandnud.
(Lisa 3)

4.1 Platoni filosoofiamõtte näide

Platon usub, et meeled on meie nõrkus. Tema arvamus selle kohta on järgnev: "Kasutades üksnes puhast mõtlemist, püüab filosoof selgust saada asjade puhtas olemuses kui niisuguses, olles võimalikult sõltumatu silmadest, kõrvadest ja üldse kogu kehast, sest see segab ja takistab oma kohaloluga hingel tabamast tõde ja tarkust. "
"Inimese himud ja tahtmised on hobused , keda vankrijuht juhib. Ilma vankrijuhita ehk mõistuseta inimene rabeleb ja tormab meeletult. Nii, et tunnetele toetudes ja mõistust tagaplaanile jättes tugevneb inimese see pool, mis ei ole kontrolli all. Kui sa satud vaimustusse, siis kes sind siis juhib? "

5. ARISTOTELES

Aristoteles oli vanakreeka filosoof. Ta oli Platoni õpilane ja Alesander Suure õpetaja. Teda peetaks Platoni kõrval teiseks mõjukaimaks filosoofiks . Tema eluaastad olid 384-322 eKr.
Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika  oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka biloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias.
Aristotelese arvates võib iga asja puhul mõtteliselt eristada selle  materjali ja olemust. Näiteks on puidust laua materjaliks puit, omleti mateeriaks munad ja piim. Kui osta poest näiteks riidekapp, mis tuleb ise kokku panna, siis rangelt võttes ostetakse vaid riidekapi materjal. Millegi nimetamine riidekapiks või omletiks on asja olemusest rääkimine . Asi on just nimelt see ja mitte midagi muud just nimelt tänu olemusele, mis on materjalis realiseerunud.
Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja  võimalikkusena . Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena. Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Loomulikud  on need asjad, milles endis on liikumise või muutumise allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise, neid ei saa valmistada. Näiteks kasvab tammetõrust iseeneslikult tamm. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid , skulptuurid jne. Inimese tegevuse tulemusel realiseerub ainult üks olemus paljudest võimalikest. Näiteks saaks teatud puitmaterjalist valmistada laua, tooli või riiuli.
Millegi seletamiseks ehk küsimusele „miks?” vastamiseks on Aristotelese arvates neli võimalust. Seletada saab materjali iseärasusega, näiteks saab vaasi purunemist seletada materjali õrnusega. Siis saab vastest anda olemusest lähtudes, näiteks saab kellegi heategusid seletada tema olemusega: ta ongi loomult hea. Kolmandaks välise toimega, näiteks saab kellegi ninakirtsutamist seletada halva lõhnaga. Viimasena seatud eesmärgiga, näiteks saab vihmavarju kaasavõtmist seletada sooviga vihma käes kuivaks jääda.
Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused, mida Aristoteles nimetas loomutäiusteks. Ta eristas mõistuslikke ja eetilisi loomutäiusi. Mõistuslikud loomutäiused on tarkus ja arukus . Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee neis asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Kuna neid asju, mis iseenesest pole ei head ega halvad, on palju, siis on palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta . Kui aga inimene liiga palju kardab , siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus .
(Lisa 4)

5.1 Aristotele filosoofiamõtte näide

Mõni väljavõte tema kirjapandust: "Igal inimesel üksikult ja kõikidel inimestel koos on alati teatud eesmärk, mille poole rühkides nad valivad üht ja väldivad teist. Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga et ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle. Me sõdime selleks, et elada rahus . Osalt täiustab kunst looduse loomingut, osalt jäljendab seda. "

6. PYTHAGORAS

Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja  matemaatik ning ühtlasi ka pütagoorlaste koolkonna rajaja. Püsivamalt elas ta Lõuna-Itaalias Krotonis, kus rajas usulis-eetilise ühingu taolise kooli. Tema eluaastateks peetakse umbes 580 – 500 eKr.
Andmeid tema eluaja ja tegevuste kohta on vähe. Need pärinevad esimestest sajanditest. Suur osa sealsest materjalist arvatakse olevat kokku valetatud. Laertios ja Cicero, antiikfilosoofid, kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks kutsuda. Ta oli esimene idealistlik kreeka filosoof. 
Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Koolkond püsis uuspütagoreismi kujul seni, kuni kristlus ülejäänud maailmavaated põlustas.
Pythagorase õpetus oli salajane ja õppetöö ainult suuline. Alles hiljem avaldati mõned teosed. Maailma tervikuna hakkas Pythagoras esimesena nimetama kosmoseks korra tõttu, mis on talle omane. Pythagoras arvas, et Maa ei saa olla lame – ta peab olema kerakujuline, sest kera on kõige täiuslikum ja ilusam kehade seas. Tema arvates on ka Maa alumine pool asustatud.
(Lisa 5)

7. KOKKUVÕTE

Antiikfilosoofiat peetakse tänapäeva filosoofia rajajaks. Kuulsamate antiikfilosoofide mõtteid on kasutatud kui tänapäeva filosoofia valdkondade alusteks. Võrreldes antiikajaga on filosoofia muutunud vähem tähtsaks teaduseks, ent mängib siiski rolli ühiskonna elu kujundamisel.
Selle teema lühianalüüsi käigus sain teadmiseks palju uut. Antiikajal olid filosoofid, nagu Sokrates, Platon ja paljud teised jõudnud tuntusele just oma eluvaatega ja väärtushinnangute poolest, ent rahvas oli selle koha pealt rohkem skeptiline kui usklik . See võis olla ka põhjuseks, miks nii paljud filosoofid põgenesid või lausa hukati.
Tavaelus saab lõpmatute küsimuste üle mõtiskleda ja nendel vastust välja mõtlema jäädagi. Selleks ongi olemas inimesed, filosoofid, kes pühenduvadki sellele, et teatud küsimustele selgust leida ja lõpplahendusele lähemale jõuda. Niiviisi on võimalik leida ühiskonna vead ja väärad hinnagud üles ning muuta need paremaks.

8. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Vikipeedia, Filosoofia. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Filosoofia . 09. detsember 2014
2. Vikipeedia, Filosoofia ajalugu. URL=httphttp://et.wikipedia.org/wiki/Filosoofia_ajalugu. 09. detsember 2014
3. Vikipeedia, Antiikfilosoofia.
URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikfilosoofia . 09. detsember 2014
4. Vikipeedia, Sokrates.
URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates . 11. detsember 2014, 12. detsember 2014
5. Hot lugemisvara , Sokrates. URL= http://www.hot.ee/i/indrme/sokrates.ht m. 11. detsember 2014
6. Vikipeedia, Platon. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Platon 15. detsember 2014
7. Hot lugemisvara, Platon. URL= http://www.hot.ee/i/indrme/platon.ht m 15. detsember 2014
8. Vikipeedia, Aristoteles. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles 16. detsember 2014
9. Hot lugemisvara, Aristoteles. URL= http://www.hot.ee/i/indrme/aristoteles.ht m 16. detsember 2014
10. Tsitaat, Aristoteles. URL= http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/aristoteles 16. detsember 2014
Pildid:
1. Google otsing. Sokrates. URL= http://www.aeria.phil.uni-erlangen.de/photo_html/portrait/griechisch/denker/sokrates/sokrat13.jpg . 12. detsember 2014
2. Google otsing. Sokratese surm. URL= http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/jldavid/socrates.jpg . 12. detsember 2014
3. Google otsing. Platon. http://viamus.uni-goettingen.de/vd/605/mjt.jpg 12. detsember 2014
4. Google otsing. Aristoteles. http://images.derstandard.at/t/12/2013/06/21/1371198317365-aristoteles.jpg 12. detsember 2014
5. Google otsing. Pythagoras. http://www.veryimportantpotheads.com/images/pythagoras-bust.jpg 12. detsember 2014

9. LISAD

Lisa 1

Sokrates

Lisa 2

Sokratese surm

Lisa 3

Platon

Lisa 4

Aristoteles

Lisa 5

Pythagoras