Filosoofid (2)

Pythagoras - Õpilaste arvates oli ta välimuselt nagu Kreeka valgusjumal Apollon . Ta asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võisid astuda nii mehed kui ka naised, mis oli tol ajal tavatu. Viis aastat pidi kandidaat kuulama ning kõik kuulud vaiedlematult osaks võtma. Need olid akusmaatikud. Peale seda sai kooli täieõiguslikuks liikmeks- Matemaatikuks. Õpilased ei võinud Pythagorast nimepidi koolis kutsuda. Õppetöö oli salajane, suuline. Pythagoras hakkas kogu maailma kutsuma kosmoseks. Ta arvas , et Maa ei sa aolla lame, et se eon kerakujuline, Maa alumine pool on asustatud. Arvas, et Maa asub maailma keskel ja tema ümber liiguvad teised kehad. Helis suurus sõltub taevakeha kõrgusest ja kiirusest. Kuul on kõige kõrgem heli, saturnil madalaim. Tuntuim on Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: Kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga.
Zenon Eleast- Sai kuulsaks apooriatega- Argumentidega, et pole võimalik paljusus ja liikumine. Kokku oli apooriaid 45, meieni on jõudnud 9. Näiteks kolm: „Dihhotoomia“-kaheks osaks, lõikus.:Enne kui läbida mingi vahemaa , on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et aga läbida pool, on eelkõige jällegi vaja läbida pool sellest poolest ja nii edasi lõpmatuseni. See tähendab, et läbida tuleks lõpmata palju teepikkusi. See aga pole võimalik lõpliku aja jooksul. Tähendab, pole võimalik üldse mingi vahemaa läbimine, s.o liikumine „ Achilleus ja kilpkonn “-Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus – ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus on järgmine: kui Achilleus jõuab punkti, kus kilpkonn asus stardihetkel, on viimane sealt juba jõudnud järgmise punktini. Kui Achilleus jõuab selle järgmise punktini, on kilpkonn jõudnud jälle edasi ja nii lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel väheneb pidevalt, kuid iial ei saa see võrdseks nulliga ning iialgi ei jõua Achilleus järgi kilpkonnale. " Nool ". Ükskõik kus nool ka ei asuks, alati ta asub mingis punktis (s.t tal on alati teatud koordinaat – ütleksime tänapäeval). Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda . Järelikult nool ei liigugi. Võib-olla tahtis Zenon lihtsalt näidata, kuivõrd keeruline on liikumist mõtelda.
Herokleitos Efesisest- Tema kirjapandut oli raske mõista. Ta pani lapsepõlves tisi imestama, väites, et ta ei tea, ning hiljem, väites, et on kõiketeadja, teised ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest paljuteadmine ei tee targaks. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed . Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil . Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Siit ka aforism : "Eksisteerime ja ei eksisteeri". Sageli väljendatakse Herakleitose filosoofia põhiseisukohta lausega: Kõik voolab. Sellist ütlust pole Herakleitos ise kirja pole pannud – see on talle lihtsalt omistatud.
Sofistid - Sofistid olid Vana Kreeka tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad. Esimene neist oli Protagoras Abderast. Ta küsis esmesene oma õpetuse eest raha. Protagoras sõitis läbi pea kogu Hellase, oli Ateenas kahel korral. Periklese palvel töötas ta välja uue konstitutsiooni projekti. Hiljem ta vahistati ja mõisteti surma. Tegelikult ta pagendati,aga teel Sitsiiliasse ta uppus. Süüdistuse põhjuseks oli tema raamat "Jumalatest", mis põletati avalikult.Ta väitis, et Millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minu jaoks; millistena nad näivad teisele inimesele, sellised nad ongi tema jaoks. Tõde on alati tõde kellegi jaoks mingites tingimustes ja mingil ajal. Näited tõdede suhtelisuse kohta: 1)Üks ja sama seltskond on nõme ühe inimese jaoks, kuid täiesti normaalne teise inimese jaoks. 2)Õppeaine, mis on huvitav ühe jaoks, ei ole huvitav teise jaoks.
Teine silmapaistev sofist oli Gorgias Leontinoist Ta olevat elanud üle saja aasta vanaks . Üks ta õpilastest seletab pikka eluiga sellega, et Gorgias ei olnud ühegi linna kodanik, ei maksnud makse, ei olnud ühiskondlikult aktiivne, oli vaba ja vallaline inimene. Kui Protagoras õpetas, et kõik on tõde, mida tõeks peetakse, siis Gorgias õpetas, et kõik on vale, mida tõeks peetakse. Oma teoses "Mitteolevast ehk loodusest" esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks see tunnetatav. Kui miski olekski tunnetatav, siis poleks tunnetatu väljendatav. Seejuures ei olnud need paljad väited, vaid ta isegi argumenteeris nende paikapidavust.
Sokrates - Vana-Kreeka filosoof . Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platoniltja ajaloolane Xenophonilt. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea". Teised aga ei tea sedagi , kuigi arvavad endid teadvat päris paljut. Sokrates abiellus 45-aastaselt Xanthippega , neil oli kolm poega. Sokratesel oli vaenlasi , kes süüdistasid teda jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine või siis mittemillekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus .
Platon- Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni 529 m.a.j, mil Ida- Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda võiks selgitada Platoni nn koopamüüdi abil (mis Platoni sõnul selgitab küll hoopis harituse erinevust harimatusest): inimesed elavad nagu koopas , kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje.Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine .Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust : valitsejad , sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna . Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid :"Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kõrvaldata neid inimesi – aga neid on palju – kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord , mida me just kirjeldasime."Käsitöölisi, st kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu. Kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast – kunst peab inimest kasvatama riigitruuks.