Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping  lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping  leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping  selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( faktooringuvõlgnik ) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või ostuab teenise, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest
Faktooring Faktooring on kauba või teenuse müüjale mõeldud finantseerimise teenus, mille korral ettevõte müüb oma laekumata arved edasi pangale. Faktooringut on otstarbekas kasutada siis, kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimaid maksetingimusi. Sellest tulenevalt jäävad ettevõtte kasvuks vajalikud vahendid sageli kinni laekumata arvetesse. Faktooring võimaldab pangast saada otsese tagatiseta finantseeringut, kuna tagatiseks jäävad ostjatelt laekumata arved. Faktooringu käik: Panga ja kliendi vahel sõlmitakse leping, millega määratakse kindlaks üldine faktooringlimiit. Limiidi raames saab faktoorida arveid erinevates valuutades erinevatele ostjatele. 1. Kauba müümisel või teenuse osutamisel esitab müüja ostjale arve. 2. Peale arve aktsepteerimist ostja poolt saadab müüja arve panka faktoorimiseks. 3. Pank ostab nõudeõiguse veel laekumata arvele, makstes müüjale avansilise makse (kuni
Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi
Faktooringuleping on võõrandamisleping, mida kasutatakse ennekõike krediidi- või finantseerimiseasutuse poolt osutatav debitoorse võlgnevuse finantseerimiseks ja rahaliste nõuete müümiseks. Faktooringulepingu alusel on võimalik müüa rahalisi nõudeid, mis on tekkinud majandus- ja kutsetegevuses eseme müügi või teenuse osutamise kaudu. Samuti on võimalik müüa nii olemasolevaid kui ka tulevikus tekkida võivaid nõudeid, kas täielikult või osaliselt. Näiteks võib faktooringu klient müüa faktoorile võlgniku vastu suunatud kõrvalnõuded jättes samas põhinõude endale. See milliseid nõudeid müüakse sõltub poolte vahelisest kokkuleppest. Faktooringulepinguga kohustub üks isik ehk faktooringu klient loovutama teisele isikule ehk faktoorile rahalise nõude kolmanda isiku ehk faktooringuvõlgnik vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või
kõikidest tehingutest internetipanga vahendusel ja dokumentide allkirjastamist DigiDoc portaali kaudu; Võimaldab kombineerida erinevaid finantseerimislahendusi (akreditiiv, faktooring). Faktooring Faktooring sobib ettevõttele, kelle käibevarast moodustavad olulise osa ostjatelt laekuvad arved. Faktooring on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada Teile vajalikul hetkel vaba raha. Nii saate vältida 30-, 60- või 90-päevaseid ooteaegu. Faktooringu eelised Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; Vabastab ettevõtte käibevahendid; Lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; Suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini; Siseturu ja ekspordi faktooring. Sobib Eesti ettevõtetele, kelle ostjad asuvad Balti riikides. Pakume Teile arvete finantseerimist, haldamist ja kogumist ning ebatõenäoliselt laekuvate arvetega seotud makseriski minimeerimist.
d  diskontomäär. Laenu põhiosa tagasimakse suurus on diskontomeetodi puhul enamasti konstantne või toimub perioodi lõpus. Aastase diskontolaenu põhiosa tagasimakse leitakse järgmisest valemist: PV (9.7) PP = , m kus PP  laenu põhiosa tagasimakse. Tuleb tähele panna, et laenusaajalt võetakse intress kohe ette ja seega saab kasutada väiksemat osa laenust. Diskontomeetodit rakendatakse ka faktooringu ja vekslite puhul. See tähendab, et arvete diskonteerija saab kätte diskontosumma võrra vähem raha. 9.3.6. Laenuamortisatsiooni kaasus Oletatakse, et klient võtab pangast laenu 50 000 krooni üheks aastaks intressimääraga 12% aastas. Leida intressid ning koostada laenu amortisatsioonigraafikud erinevate meetodite puhul. Annuiteetmeetodil leitakse kõigepealt annuiteetne tagasimakse: 50000 PMT = = 4442 krooni.
Vahetusleping on olemuselt sarnane müügilepinguga. Erinevuseks on vaid kauba eest vastu antav ekvivalent. Müügilepingu puhul on selleks raha, vahetus- ehk barterlepingu puhul teine kaup. Üldiselt eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne, kuid kui ühe lepingupoole üleantava kauba maksumus on suurem teise poole üleantava kauba maksumusest, kompenseeritakse kaupade maksumuste vahe rahas. 2.1.3. Faktooringuleping Lepinguga kohustub isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks
2. Faktoril on õigus pantida üleantud varaobjekti 3. Üleandja ei saa nõuda vara tagasiostu (ei ole õigust) Kui 3 tingimust ei ole täidetud - kajastatakse laenutehinguna Kui 3 tingimust on täidetud  kajastatakse müügitehinguna, ehk faktooringuna. Faktooring on püsiv lepinguline suhe faktooringfirma e faktori ja müüja vahel, mis on seotud laekumata arvete müügiga. Tehingu käigus sõlmitakse faktooringleping. Debitoorse võla pantim. ja müük (2) Faktooringu skeem: 1. Müüja müüb ostjale ja tal tekib nõudeõigus (laekumata arve) 2. Nõudeõigus müüakse faktorile ( mitte maksetähtaja ületanud) 3. Faktor tasub müüjale nõudeõiguse eest osaliselt (tavaliselt 80-90%) 4. Maksetähtaja saabumisel tasub ostja otse faktorile. 5. Faktor tasub müüjale lõplikult (10-20%) nõudeõigusest. Faktooringlepingus tuuakse ära faktooringulimiit, faktooringu- reserv, faktooringuintress, komisjonitasu, lepingutasu)
lepingutingimustele vastava asja üleandmist, kui asja puudus oli kinkijale asja omandamise ajal teada või pidi teada olema. Kui kinkija ei teatanud asja puudusest tahtlikult, võib kingisaaja nõuda lepingutingimustele vastava asja üleandmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kinkija ei pea kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest saadud kasu. 8. Faktooringuleping Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja
Asja ostu-müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 50. Lepingud (kinkeleping ja faktooringu mõiste). Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist.
summas 6 tuh eurot kolmeks kuuks e 91 kalendripäevaks. Selleks võrdleb ta tingimused käibekapitalilaenul ja faktooring¬ul. Käibekapitalilaenu intressimäär on 6% aastas, intressi ajabaas on act/360. Intressi arvutamine põhineb laenujäägil ja lihtintressil. Käibekapitalilaenu väljastatakse ühes summas ja nõutakse tagasi ühes summas koos intressiga lõpptähtpäeval. Lepingutasu on 1% laenusummalt (lepingutasu maksab klient omavahenditest, mitte aga laenu arvelt). Faktooringu avansimäär on 80% müügiarvete summalt, lihtdiskontomäär on 8% aastas (s.t. intressi peab maksma kohe laenuperioodi alguses), intressi ajabaas on act/360, arvetöötlustasu (ehk komisjonitasu) on 0,5% müügiarvete summalt,. Lepingutasu on 1% taotletavalt faktooringu summalt (lepingutasu maksab klient omavahenditest). Kasutades faktooringut, võib ettevõte vältida ostjate halbu võlgu mahus 1,5% nõuetest ostjate vastu, mida aga ei võimalda käibekapitalilaen.
Ostjad suurendavad tellimusi ja soovivad pikemaid maksetähtaegu. Pikem maksetähtaeg võib olla oluline müügieelis. Faktooring võimaldab Teil ostjatega kokku leppida pikemates maksetähtaegades. Maksetähtaega ootavate arvete tõttu ei saa Te oma raha kasutada. Faktooring võimaldab kiiret rahastamist. Avansilise osa arvest kanname Teie arvelduskontole enamasti päeval, mil arve meieni jõuab. Täiendava finantseeringu saamiseks ei ole sobivaid tagatisi. Faktooringu puhul on finantseeringu tagatiseks üldjuhul ostjate laekumata arved. Müügi haldamine ja ostjate kontrollimine ei ole piisavalt tõhus. Faktooringuga kaasnev arvete halduseteenus aitab Teil kokku hoida ressursse, mis kuluvad laekumiste jälgimisele ning pidevale rahavoogude kavandamisele. Faktooringufirma kaasamine kolmanda osapoolena võib parandada ostjate maksedistsipliini. Ostjate maksevõimet on raske hinnata.
Riskikapitalistid on inimesed, kes otsivad algusjärgus äriprojekte, mis tõotavad suurt tulu, et sinna raha paigutada Kui ettevõte hakkab tööle... Käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks Arvelduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest Ettevõtte laienemise võimalused: · Suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil · Suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi · Võtta pangast laenu · Võtta laenu võlakirjade müümise teel · Saada raha riiklikest toetusprogrammidest Väärtpaber, aktsia ja võlakiri
pikaajaliste väärtpaberite hinna muutumine. 13. Finantsrisk tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. Likviidsus tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. 14. Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda väiksem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus. Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda suurem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus. 15. Faktooringulepinguga ei kohustu otseselt üks isik (faktooringu klient, nt kaupade müüja) loovutama teisele isikule (faktoor, faktooringu andja) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik, nt kaupade ostja) vastu. Faktooringulepinguga kohustub otseselt üks isik (faktooringu klient, nt kaupade müüja) loovutama teisele isikule (faktoor, faktooringu andja) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik, nt kaupade ostja) vastu. 16. Käibekapitali sobiva suuruse hindamiseks kasutatakse käibevarade ajastamise e
2) Vahetusleping - lepingupooled kohustuvad vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. 3) Faktooringuleping  üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktoorivõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: o tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või o andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks
üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Eeldatakse, et võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. tasu. Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt 3) Faktooringuleping  üks isik (faktooringu klient) lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. kohustub loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. kolmanda isiku (faktorivõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku
olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2) Vahetusleping-Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 3) Faktooringuleping-Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi
Müüja esitab ostjale arve kauba või teenuse eest tasumiseks. Müüja saadab arve pangale. Müüja saab kokkulepitud osa (70-90%) arve summast kohe kätte ning võib paigutada raha uutesse tehingutesse. Pank informeerib ostjat arve nõudeõiguse üleminekust ning teostab arvete tasumise jälgimist. Maksetähtaja saabumisel tasub ostja kauba või teenuse eest otse pangale. Pank tasub arvest ülejäänud osa otse müüjale. Faktooringu plussid: 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm kiire ja paindlikku käibevahendite krediit; saab taotleda ka ettevõte, millel ei ole arvelduskrediidi või laenu taotlemiseks piisavalt (vabu) tagatisi; parandab deebitoride maksedistsipliini, mis on eelkõige tingitud res- pektist faktori ees;
oli kinkijale asja omandamise ajal teada või pidi teada olema. Kui kinkija ei teatanud asja puudusest tahtlikult, võib kingisaaja nõuda lepingutingimustele vastava asja üleandmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kinkija ei pea kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest saadud kasu. Faktooringuleping Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi
Sellest tuleneb kinkija vastutuse piirang kingitud eseme puuduste eest §-s 264. Kinkelepingu vorm. Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti (näiteks kinnisasjade puhul vajalik notariaalne tõestamine, AÕS § 119). Vorminõude järgimatajätmine ei too kaasa kinkelepingu tühisust, kui leping täidetakse, st kink üle antakse ning ka omand üle kantakse. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks
müügilepinguga peab müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; ostja peab müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2) Vahetusleping- lepingupooled kohustuvad vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omadi vm esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 3) Faktooringuleping-üks isik(faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, st et faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma maj-või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktoor peab: tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot; või andma fak.kliendile nõude täitmise arvel krediiti, valitsema nõuet faktooringu kliendi jaoks ja teostama sellest tulenevaid õigusi. 34
Kolmas aste. Määratakse kreditoorse võlgnevuse käibekordaja, mis näitab mitu korda keskmiselt aastas ettevõte tasub kreditoorset võlgnevust. Neljas aste. Aasta päevade arv jagatakse eeltoodud käibekordajatega, saades vastavate käibeväldete perioodid päevades. Viies aste. Vastavalt tegevustsükli ja raha konversioonitsükli valemitele leitakse raha konversioonitsükli pikkus päevades.. Faktooringlepingu tähtaeg  üldjuhul 6-12 kuud, kokkuleppel pikendatav; Faktooringu limiit  kokkuleppel; Lepingutasu  üldjuhul 1% summast, kehtestatud minimaalne tasu; Avansimäär  60-90 % faktoorile esitatud arvest; Arve käitlustasu, töötlustasu, komisjonitasu  0,1-1,5% arve summast, võib-olla kehtestatud minimaalne tasu; Maksetähtaeg- faktooringu kliendi ja faktooringuvõlgniku vahelises lepingus, faktoor määrab üldtingimuse (nt kuni 120 päeva maksetähtaeg ostjale) Intressimäär oleneb kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu
1. lühiajaliseks - kapitali kasutatakse kuni üks aasta; 2. pikaajaliseks - kapitali kasutatakse kauem, kui üks aasta. Vahendajad. Tegelikult on edasimüüjad ettevõttele üsna oluliseks lühiajalise krediidi saamise allikaks. Tuntud kliendile antakse kaubad arvega, mille tasumistähtaeg ulatub 10-30 päevani - selle ajaga jõutakse tavaliselt kaup äragi müüa. Faktooring on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüb ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks (pank, tema tütarfirma, finantsettevõtted). Arvelduslaen ehk arvelduskrediit on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse ("miinusesse"). Üldjuhul ei piirata arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega. Loomulikult ei anta krediiti piiramatult. Tavaliselt kehtestatakse limiit -
põhimõtet; 2) MTA-le esitatud dokumentidega on äriühingu ettevõtlus piisavalt tõendatud. MTA ei ole seadnud kahtluse alla tehinguid OÜ-ga Mark Oil, AS-ga Jetoil, ORLEN Eesti OÜ-ga, AS-ga N- Terminal Hulgi. Alusetu on maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei esitanud andmeid, selgitusi ega dokumente tehingute kohta Starline Team, Kaukeste või Eastside Rivers OÜ-dega. Kaebaja ei ole nende äriühingutega tehinguid teinud, vaid on raha neile üle kandnud faktooringu alusel, mille kohaselt on kütuse müüja (OÜ Tarkoil,Oil Pluss Grupp OÜ) loovutanud oma nõuded kaebaja vastu faktoorile 3) MTA tegi ennatlikke järeldusi. Alles maksumenetluses on võimalik tuvastada maksude tasumise rikkumisi, anda täielikud hinnangud mingi ajavahemiku tehingute ja käivete õigsusele. Paraku jättis Tartu Halduskohus 10. oktoobri 2014. a otsusega OÜ Vollmond kaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1) kaebaja puhul ei rikutud ärakuulamispõhimõtet
rahanappuse leevendamiseks. Käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks. Arveduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinustesse. Arvelduskrediiti on otstarbekas kasutada rahanappuse leevendamiseks regulaarsete laekumiste perioodil. Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest. Suurettevõtetel on lühiajalise rahavajaduse katmiseks ka kolmas võimalus- müüa lühiajalisi võlakirju. Väikeettevõtete puhul on võlakirjadega sekeldamine kulukam kui pangalaenu võtmine. Sisuliselt on võlakiri samuti laen. Laenu ja võlakirja põhiline erinevus seisneb selles, et laene müüb pank edasi üksnes erandjuhtumitel, võlakirjad aga on tehtud just nimelt selle arvestusega, et
Periood 1aasta Leia ief? 391 485*0,0739=28 930,742 28 930,742/(391 485-28930,742)=28 930,742/362554,26=0,0798 7,98% 2. i=7,615% 24 n=12 kuud laenusumma 127 000 Leia ief? ief=(1+0,07615/12)12-1=0,0788648 7,886% 06.10. 3) faktooring  on üks pangalaenu alternatiive, mille abil ettevõtja saab katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüb ettevõtja oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksepäev ei ole saabunud, kolmandale isikule, keda nim faktooriks. Faktoor võib olla pank või tema tütarfirma või faktooringutele spetsialiseerunud finantsasutus. Faktooringu alaliikidest: · Diskontofaktooringu  puhul tasub faktor ettevõtjale ostetud võlanõude eest kohe ja raha kogumine võlgnikelt jääb faktoori hooleks. Kuna arve tasumise
laekunud. Suure debitoorse võla haldamine on ettevõttele suhteliselt kallis ja selle all kannatab ettevõtte maksevõime ning võib jääda saamata potensiaalne tulu. Laekumiste kiirendamine on ettevõtte finantstegevuse oluline valdkond, kuna laekumata arve on tasutav krediit teisele ettevõttele. Laekumise kiirendamiseks kasutataksegi faktooringut. Tegemist on laenu ühe alternatiiviga, millega ettevõtted saavad tagada oma lühiajalist finantsvajadust. Faktooringu puhul müüb ettevõte ostjate tasumata arved, mille maksetähtaeg pole veel saabunud kolmandale isikule ehk faktorile. Sõltuvalt seadusandlusest võib faktoriks olla kas pank, panga tütarfirma või selleks spetsialiseerunud asutus. Üks enamlevinud faktooringuliike on diskontofaktooring, mille puhul faktor tasub ostetud võlanõude eest kohe ja raha kogumine võlgnike käest on faktori ülesanne. Kuna arve tähtpäev ei ole veel
Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks
antakse tagatisega, on pikaajaliste laenude intressimäär tavaliselt kõrgem kui lühiajalistel laenudel, sest risk on kõrgem. 65 Hüpoteeklaen  laen, mille tagatiseks on kinnisvara. 66 Sündikaatlaen  mitme panga poolt ühise laenulepingu raames ühele kliendile antud laen eesmärgiga vähendada laenuandjate riski. 19. 67 Faktooring  on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüd ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks (pank, tema tütarfirma, finantsettevõtted) 68 Liising - on laenu liik, mille käigus liisinguandja ostab liisinguvõtja huvides kolmandalt isikult mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale renditasu eest kasutada. Liisingutehingu objektiks ei saa olla tooraine, materjalid,
rikutud lepingu tingimusi, mispeale pant võib minna osale vormist. ostjavekslid; ·Väikelaen-tarbimiskulude realiseerimisele (Acceleration Claus) fin.-ks ilma oma fin.-mata. Tagasimaksmine igakuiste võrdsete osadena; ·Krediitkaardi laenud- võimald. saada Faktooringu eelis müüjale: käibevahendid vabad, saab subjekti, kellel on omavahelised omandi- või Väärtpaberi investeeringud Väärtpaberitulu on tähtsuselt kohe taotleda järgmisi tehinguid. alluvussuhted: ema- ja tütarfirma; ema- ja sidusf; 2)kaks teine tuluallikas laenude järel. Suht. stabiilne ja vähese Probleemlaenud on laen või selle osa, mis on tähtajaks või enam maj. subjekti, kellest ühe maj. olukorra riskiga
 Arvelduslaen  Korduvkasutusega limiidilaen  Krediitkaardilaen  Käibekapitalilaen o Investeerimislaen o Stardilaen o Sild- ehk vahelaen o Muud laenud  Eraisikule: o Arvelduslaen o Krediitkaardilaen o Järelmaks o tarbimislaen o riiklik õppelaen o eluasemelaen o muud. 19. Faktooringu ja liisingu olemus ja liigid. Faktooring – on müüja käibekapitali finantseerimise vormmis hõlmab:  Ostjate poolt tasumata müügiarvetesttulenevate varaliste nõuete loovutamist faktorile ülesostmiseks  Müügiarvete haldamist ja debitoorse võlgnevuse inkasseerimist ehk rahaliste nõudeõiguste kogumist ostjatelt  Müüja krediidi- ja välisvaluutariski maandamist Liigid:  Avatud ehk konventsionaalne ehk tavaline faktooring
omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, müüb asja tarbijale. Vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktor aga kohustub: 47 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti. Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele
saadud raha, aga mitte neile müüdud kaup.See sunniks müügipersonali otsima klienti, kes on maksejõulised. 4) Võiks rakendada kliiringmakseid. Üldjuhul on see võimalik siis, kui firmade vahel on kujunenud pikaajalised suhted. Sisuliselt tähendab kliiringu kasutamine tasaarveldusi. 5) Tuleks klientidele soovitada krediitkaardimakseid või arvelduskrediitit (?) 6) Kasutada faktooringut. Kuid faktooringu kasutamisel peab finantsjuht pidama arvestust, kuivõrd otstarbekas või ettevõttele rahaliselt kasulik see on. Peab tegema kindlaks aga kas see on kasumlik. 7) Varase makse soodustus. Anda kliendile maksmiseks mõni päev peale arve saamist ning kui ta kasutab seda lühiperioodi, tehakse talle arve summas allahindlus ehk diskonteeritakse. 8) Ostjatelt laekumata arved tuleks seada järjekorda ja selle aluseks on tasumise tähtajad ning arve summad
rendileandjale Intressimaksed kulusse Kõik maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma 12 bilansis bilansis Põhivara amortisatsiooni arvestab rentnik Põhivara amortisatsiooni arvestab liisingfirma 27. Faktooring Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktooringute liigitamine: · regressiga  kui ostja ei maksa, siis faktooringufirmal on õigus müüjale arve tagastada ja nõuda raha tagasi
omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Millised on müügilepingu kohustuslikud tingimused? Mis on vahetusleping? Leping, millega kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Mis on faktooringuleping? Leping, millega üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet
teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Vastasel korral võib ostja kaotada õiguse esitada pretensioone ostetud kauba kvaliteedi, koguse või muude kokkulepitud omaduste kohta Mis on vahetusleping? Leping, millega kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Mis on faktooringuleping? Leping, millega üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti,
seatakse hüpoteek. Hüpoteek laenud erinevad teistest laenudest selle poolest, et: 1 keskmine laenumaht on suur 2 pikem laenuperiood 5-30 aastat 3 olulised on järgmised küsimused: - laenu tagatiseks oleva kinnisvara seisukord ja turuväärtus - avansiline sissemakse 10-20% laenusummast - laenusaaja krediidivõime ja rahavoogude stabiilsus - põhivõla ja intressi maksmise kord ja arvestamine. 26.Selgitada faktooringu olemust? Faktooring on spetsiifiline müüja finantseerimise vorm, mis hõlmab müüja faktuurarvete diskonteerimist ehk faktoorimist, debitoorse võlgnevuse inkasseerimist ning müüja krediidi- ja valuutariski kindlustust. Faktooringuteenus põhineb rahalise nõude faktooringufirmale loovutamisel, millega kaasneb finantseerimine; haldamine ja rahaliste nõudeõiguste kogumine ostjatelt; riski minimeerimine, mis on seotud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega
või muuja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ulemineku ostjale, ostja aga kohustub muujale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele ule andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ulemineku. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. Faktooringulepinguga kohustub uks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi. Kinkelepinguga kohustab uks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) ule
Võõrandamislepingud 43 Võõrandamislepingutega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk omandi üleminek. 1) Müügileping a. Tarbijalemüük 2) Vahetusleping (ehk barterleping) 3) Faktooringuleping  faktooringulepinguga kohustub üks isik loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub a. Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või b. Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. c
tulemustasu mitte lähetatud kauba alusel, vaid ostjatelt saadud laekumiste alusel. See sunniks müügipersonali otsima krediidivõimelisi ostjaid. Tuleks soosida võimalusel krediidimakseid, kui on tegemist väiksemate summadega, siis tuleks pakkuda ostjatele erinevaid krediidimakse võimalusi, ning kui klient on valinud endale kõige sobivama, siis võib olla suhteliselt kindel, et ta oma kohustused tulevikus täidab. d) faktooringu kasutamine, ettevõte võib realiseerida faktorile ostajetelt laekumata arveid, mis võib küll kaasa tuua täiendavaid kulusid, kuid soodsatel tingimustel võib ettevõte summaarselt võita. Kliendile võib pakkuda soodustust varase maksmise eest, sellisel juhul antakse ostjale maksetähtpäev, 7 lisatingimusega ettemaksu korral tasuda arve väiksemas summas, ning tasumisel peale arve tähtpäeva
77. Mis on baaspunkt (tooge näide)? Baaspunktiks (basis point  bp) nimetatakse valuutaturul suurust 0,0001 ehk 1/10000 rahaühikut. Sisuliselt on tegemist 0,01%ga. Nt. 25 bp on 0,25% ehk 0,0025. 78. Mis on faktooring ja milleks seda kasutatakse? Faktooring on püsiv lepinguline suhe faktooringufirma ehk faktoori (factor) ja kaupade või teenuste müüja vahel, mille kohaselt faktoor finantseerib müüja käibekapitali müügiarvete diskonteerimise vormis. Tänapäeval hõlmab faktooringu kompleksteenus järgmisi elemente: · müüja müügiarvete ostmist ja diskonteerimist; · müügiarvete haldamist (laekumiste jälgimist, suhtlemist ostjatega) ja rahaliste nõudeõiguste kogumist ostjatelt; · müüjafirma krediidi- ja välisvaluutariski maandamist. Faktooringut saab kasutada debitoorse võlgnevuse juhtimise instrumendina. Arvete faktoorimise puhul loovutab müüja oma nõude ostja vastu faktooringufirmale. Kui saabub
võib paigutada raha uutesse tehingutesse. Pank informeerib ostjat arve nõudeõiguse üleminekust ning teostab arvete tasumise jälgimist. Maksetähtaja saabumisel tasub ostja kauba või teenuse eest otse pangale. Pank tasub arvest ülejäänud osa otse müüjale. 52 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Faktooringu plussid: kiire ja paindlikku käibevahendite krediit; saab taotleda ka ettevõte, millel ei ole arvelduskrediidi või laenu taotlemiseks piisavalt (vabu) tagatisi; parandab deebitoride maksedistsipliini, mis on eelkõige tingitud res- pektist faktori ees; võimaldab pakkuda (pikemaid) maksetähtaegu ostjatele; parandab likviidsust; võimaldab saada ostja(te) krediidikõlbulikkuse hinnangut; lihtsustab rahavoogude planeerimist;
eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. (www.riigiteataja.ee VÕS) Vahetusleping on oma olemuselt sarnane müügilepinguga. Erinevuseks on kauba eest vastu antav ekvivalent. Müügilepingu puhul on selleks raha vahetus- e barterlepingu puhul on selleks teine kau. (ÕÕ 171) 154. Mis on faktooringleping? · VÕS § 256. Faktooringulepingu mõiste Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu
omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 153. vahetuslepepingu mõiste vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. vahetusleping on oma olemuselt sarnane müügilepinguga 154. Faktooringulepingu mõiste faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu voõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest a kandma nõude täitmata jätmise riisikot 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti. faktooringulepingut kasutatakse sageli panga ja kliendi vahelisest suhtest. 155
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad: Laenuandja Laenusaaja 40 FAKTOORINGULEPING Tallinnas, "....."...................... ..... .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "faktooringu klient", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 10000000002, asukohaga Taru mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "Faktoor", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1. Käesoleva lepingu järgi faktooringu klient, juhindudes LS paragrahvist 256, loovutab
tähtaja hilisemat algust. 2. Vahetusleping. Vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu eseme käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Olemuselt sarnane müügilepinguga, kuid erinevuseks on kauba eest vastu antav ekvivalent. Müügilepingu puhul on selleks raha, vahetus- ehk barterlepingu puhul on selleks teine kaup. 3. Faktooringuleping. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktor aga kohustub: o tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või o andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti. Faktooringu klient on kohustatud teatama faktooringu võlgnikule nõude loovutamisest.
ülalpidamiskohustust 3) Kingisaaja sureb. 109. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust pärast kingitud eseme üleandmist? 1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitus eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda. 2) kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülapidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani. 110. Mis on faktooringuleping? Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu 111. Mille poolest erineb ehtne faktooring ebaehtsast faktooringust? Ebaehtne faktooring seevastu on laenutehing , kuna tehingu teostaja annab ainult laenu , mille vastu ta saab volituse oma nimel nõuete sissenõudmiseks 112. Mis on üürileping? Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele (üürnikule)
§ Tagatud laekumistega  laenu tagatised on tagatud laekumistega (rahavooga) Faktooring  on laenutoode, mis on mõeldud kauba või teenuse müüjale. Siin ostab pank müüjalt nõudeõiguse laekumata arvetele, tasudes müüjale avansilisi makse (mis ei moodusta 100 arvete kogusummast). Maksetähtaja saabudes tasub kauba või teenuse ostja arvesumma pangale ning pank tasub omakorda müüjale ülejäänud osa arvest, millest arvestab maha tasud faktooringu kasutamise eest. Faktooringu eelised müüijale: § võimaldab saada tagatiseta käibekrediiti parandades ettevõtte likviidsust § võimaldab ostjatele pakkuda pikemaid maksetähtaegu suurendades müügimahtu § suurendab kontrolli deebitoride üle parandades nende maksedistsipliini § võimaldab oma hankijatele kiiremini tasudes kasutada pakutavaid allahindlusi § võimaldab krediiti ka alustavale firmale, kellel puudub tagatis, kuid kelle partneriteks on
tagatud laenud, käenduse ja garantiiga tagatud laenud, laen repo vormis- ostu- tagasimüügi tehingu vormis. 2. Kasutusala järgi - tarbijakrediit, käibekapitali krediit (ettevõtete käibevarade finantseerimiseks), arvelduskrediit (ajutiste käibekapitali vajaduste finantseerimiseks), investeerimislaen, krediit väärtpaberioperatsioonideks (marginaaltehingud), eksport ja importkrediit (akreditiivi, või faktooringu vormis), teatud vara soetamiseks (liising- kinnisvara, auto, arvutid, mööbel), krediitkaardid (Eurocard/Mastercard, VISA , American Express, Cirrus Maestro) maksmiseks kaubandustehingute korral. Eestis ei tohi kommertspangad intresssita laene anda ja laenud peavad olema tagatud kas kinnispandiga (hüpoteek) või vallaspandiga (käsipant,registerpant). Enamus pangalaene on pikaajalised (Eestis 90% laenudest) ja hoiused on lühiajalised. Viimasega kaasneb likviidusriski
ahvatlevad inimesi säästma, pangas hoiustama ja samast pangast laenama. LAENAMINE Laenud jaotatakse peamiselt: 1. Tagatise järgi- hüpoteegiga tagatud laenud, käenduse ja garantiiga tagatud laenud. 2. Kasutusala järgi - tarbijakrediit, käibekapitali krediit (ettevõtete käibevarade finantseerimiseks), arvelduskrediit (ajutiste käibekapitali vajaduste finantseerimiseks), investeerimislaen, krediit väärtpaberioperatsioonideks, eksport ja importkrediit (akreditiivi, või faktooringu vormis), teatud vara soetamiseks (liising-kinnisvara, auto, arvutid, mööbel), krediitkaardid (Eurocard/Mastercard, VISA , American Express, Cirrus Maestro) maksmiseks kaubandustehingute korral. Eestis ei tohi kommertspangad intresssita laene anda ja laenud peavad olema tagatud kas kinnispandiga (hüpoteek) või vallaspandiga (käsipant,registerpant). Enamus pangalaene on pikaajalised (Eestis 90% laenudest) ja hoiused on lühiajalised. Viimasega kaasneb likviidusriski
annaabi.ee 
