Raamatupidamine Loengukonspekt 2011 - Arveldused (0)

Raamatupidamine
Loengukonspekt 2011
Arveldused
Rita Sikk
Raha
Raha hõlmab sularaha kassas, raha pangakontodel ja
nõudmiseni hoiuseid.
Raha ekvivalendid on lühiajalised kõrglikviidsed
investeeringud, mida saab kergesti konverteerida
teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille
väärtuse muutumise risk on väike.
Bilansikirjel Raha kajastatakse raha ja raha ekvivalente,
s.t. sularaha kassas ja raha pangaarvel, nõudmiseni
hoiuseid, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse
ülilikviidsetesse fondidesse.
Kassaarveldused (1)
· Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas
hoitavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused
sularaha- ja sularahata arveldusteks.
· Kassaarveldused e. Sularahaarveldused
· Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või
kassades. Sularahatehingute tegemise õigus on
materiaalselt vastutuavatel isikutel, kellega on
sõlmitud materiaalse vastutuse leping.
Kassas on materiaalselt vastutavaks isikuks
kassapidaja.
Kassapidaja teeb makseid kassaorderite alusel
Kassaarveldused (2)
Kassapidaja teeb makseid kassaorderite alusel (kassa
sissetuleku- ja väljaminekuorderid).
Aldokumentide e kassaorderite alusel koostatakse
kassaraamat ( e koondokument).
Konto KASSA. Juhul kui raha saadetakse kassast
panka inkassaatoriga, võib kasutusele võta konto
RAHA TEEL, kus kajastatakse rahasummasid, mis on
ettevõtte kassast välja antud, kuid ei ole veeol
pangaarvele üle kantud.
KASSA INVENTEERIMINE(1)
Rp seaduse järgi tuleb kassat inventeerida
vähemalt üks kord aastas aastainven-tuuride
tegemise ajal. Selle kui sageli kassat
inventeeritakse määrab kindlaks iga ettevõte
ise oma raamatupidamise siseeeskirjades.
Inventuuri tulemuste kohta koostatakse
dokument (inventuurileht), milles kajastuvad
alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
KASSA INVENTEERIMINE(2)
1. inventuuri läbiviimise kuupäev;
2. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate
nimed ja ametikohad;
3. sissetuleku- ja väljaminekuorderi viimane
number;
4. sularaha jääk (numbrite ja sõnadega) ja
erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
5. komisjoni liikmete allkirjad.
Sularahata arveldused(1)
Sularahata arveldusi liigitatakse
makse garanteerituse järgi lihtmakseteks ja
dokumendimakseteks
makse algataja järgi tsekiarveldusteks
ja ziiroarvelduseks (makse sooritatakse ostja
maksekorralduse alusel)
Sularahata arveldused(2)
· Lihtmakse põhineb usaldusel ning raha ja kaup
liiguvad teineteisest sõltumatult. Võib juhtuda, et
müüjal on pärast kauba üleandmist raha
kättesaamisega raskusi: Lihtmaksete vormid on
maksetsekk ja maksekorraldus.
· Dokumendimaksete puhul ei saa maksja enne
kaupa kätte kui selle eest tasumine on kindel ja
müüja ei saa raha enne kui ostjal on kaup käes.
Sularahata arveldused(3)
Dokumendimaksete liigid:
akreditiiv - ostja panga kohustus tasuda müüjale
kauba eest, kui müüja poolt esitatud
dokumendid tõestavad, et kaup on teele
saadetud vastavalt lepingule
inkasso - raha sissenõue, mille esitab kauba
müüja kauba ostjale (sundsissenõudmine)
Sularahata arvelduste tehingud kajastatakse
kontode väljavõtete ja algdok. järgi rp.registr.
Sularahata arveldused(4)
· Rahaliste vahendite hoidmiseks ja sularahata
arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse
arvelduskontod pangas, milledelt tehakse
ülekandeid sularahata arvelduste vormis
Välisvaluutadele avatakse eraldi pangakontod.
Raamatupidamises avatakse raamatupidamis-
konto iga arveldusarve ja valuuta jaoks eraldi.
· Panga poolt vaadatuna tähendab D-käive
väljaminekut ettevõtte kontolt ja K-käive ?
Sularahata arveldused(5)
· Ettevõtted teevad makseid ka makse- ja krediitkaartidega
või võtavad vajadusel välja sularaha.Kaartide kasutamine
määratakse enamasti ettevõtte juhatuse poolt. Kaartide
kasutamise kohta esitatakse raamatupidamisele teostatud
maksete kohta kuludokumendid.
· Kaardimaksete kohta trükitakse pangast kaardi-maksete
aruanne.Selle võrdlemisel konto vv-ga
ilmneb vahe (~1,85%), mis pank võtab teenustasuna raha
laekumisel.
Arvestusvaluuta (1)
· Tehingute arvestusvaluuta on vääring, milles
peetakse jooksvat arvestust ettevõtte
majandustehingute üle (kõiki muid vääringuid
loetakse antud ettevõtte jaoks
välisvaluutadeks).
Arvestusvaluutaks tuleb valida ettevõtte
põhilise majanduskeskkonna valuuta
(vt RTJ 1)
Arvestusvaluuta (2)
Ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta
määramisel tuleb eelkõige võtta arvesse
järgmisi aspekte (IAS 21.9):
­ Millisest valuutast sõltuvad põhiliselt
ettevõtte müügihinnad ja
­ Millisest valuutast sõltuvad põhiliselt
ettevõtte kulutused (tööjõud, materjalid jne.).
Esitusvaluuta
Aruannete esitusvaluuta on vääring, milles
ettevõte koostab ja esitab oma aruandeid. (IAS
21.8).
Raamatupidamise aastaaruanne esitatakse Eestis
ametlikult kehtivas vääringus; seega rp
seaduse kohaselt koostatud aruande
esitusvaluutaks on Eestis ametlikult kehtiv
vääring. Üldjuhul toimub ka Eesti ettevõtete
majandustehingute jooksev arvestus Eestis
ametlikult kehtivas vääringus
(arvestusvaluuta)
Välisvaluutatehingud (1)
Välisvaluutatehing on tehing, mis on fikseeritud või
mille arveldamine toimub välisvaluutas.
Välisvaluutatehingute esmasel kajastamisel
võetakse nad arvele Eestis ametlikult kehtivas
vääringus tehingupäeval kehtiva valuutakursi
alusel. (IAS 21.21).
Igal bilansipäeval hinnatakse vastavalt kehtivale
valuutakursile ümber:
­ Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja ­
kohustused; ning
­ Välisvaluutas fikseeritud mitte-monetaarsed varad ja ­
kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
(IAS 21.23).
Välisvaluutatehingud (2)
Monetaarsed varad ja ­kohustused on raha ning sellised
varad ja ­kohustused, mida arveldatakse varem
kindlaksmääratud summas rahas. Näideteks
monetaarsetest varadest ja kohustustest on:
­ Raha;
­ Nõuded (sh. nõuded ostjatele, antud laenud,
viitlaekumised), mille eest tasutakse rahas;
­ Võlakohustused (võlad tarnijatele,
laenukohustused, võlakirjad, viitvõlad)...
Välisvaluutaarveldused 2011 (1)
· Arveldused läbi välisvaluutakonto
Laekumised ja maksed kajastatakse arvestatuna EUR-sse,
tehingupäeval kehtiva EKP valuutakursiga. Valuutakursi
muutused kantakse kasumiaruandesse muude ärikuludena
või ­tuludena (vt euroveeb)
Bilansi koostamisel hinnatakse välisvaluutakonto
bilansipäeval kehtiva EKP valuutakursi alusel ja sellest
kursivahest tekkivad muutused näidatakse
kasumiaruandes kas muu ärituluna või ­kuluna.
Välisvaluutaarveldused 2011 (2)
· Välisvaluutaarveldused läbi EUR arvelduskonto
Laekumised ja maksed konverteeritakse vastava
kommerts-panga valuutakursi alusel EUR-sse ja
kursivahest tekkinud muutused näidatakse muude
ärtuludena või -kuludena kasumiaruandes.
Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva
kommertspanga valuutakursiga. Bilanspäeva
ümberhindamine toimub bilansipäeva EKP kursi
alusel, kursimuutus näidatakse...............
Arveldused aruandvate
isikutega; lähetused
· Aruandvad iskud on ettevõttega töösuhtes
· Arvelduste kord (avansside maksmine, aruande
esitamine, tasaarveldused) on fikseeritud
raamatupidamise siseeeskirjades
· Avansse antakse majanduskuludeks, lähetusteks jm..
· Lähetuskulude hüvitamise kord on kirjas valitsuse
määruses
· Maksuvabad määrad järgmistele kuludele:
sõidukulud ja muud kulud, viisavormistamise
kindlustuskulud, majutuskulud, päevarahad. Vt
konspekt: lähetuskulude hüvitamine.
Lähetuskulude hüvitamine
www.riigiteataja.ee/akt/13351709
· Välislähetuse päevaraha määr on 22,37-32 eurot
· makstav maj.kulu hüvitis Eestis kuni 77 eurot ning
välislähetusel kuni 128 eurot ööpäevas;
Maksuvaba piirmäära ületav osa, maksustatakse
tulumaksu ja sotsiaalmaksuga
· Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha
maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud
otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks
olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht,
kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja
välislähetuse päevaraha määrad.
Ostjate tasumata summad
· Tihti toimub ostjatele müük arvega e krediitmüük
· Müügimoment, tekkepõhiselt tekib müügitulu (kasumi-
aruandes) ja ostjate debitoorne võlg (bilansis)
· Arve rekvisiidid on fikseeritud käibemaksuseaduses
· Ostjate debitoorse võla üle peetakse analüütilist arvestust
· Ostjatele anatakse hinnaalandust
- kohene hinnaalandus
- hinnaalandus ..X.. tingimusel (näiteks makse laekumise
kiirendamiseks).
Ebatõenäolised laekumised (1)
Müük järelmaksuga e krediitmüük. Suurenevad
müügikäive ja kasum, omakorda suureneb risk, et
nõue jääb laekumata. Hindamise meetodid:
a) Individuaalne b) statistiline
Individuaalne hindamismeetod on vastuolus
mõnede raamatupidamise printsiipidega (N:tulude-
kulude vastavus)
Meeldetuletuskirjad, sissenõude alustamine kohtu
kaudu, ostjale kuulutatud pankrot summa
kantakse kuludeks.
Sisuliselt toimub sel meetodil samastumine lootusetu võlaga.
Ebatõenäolised laekumised (2)
Statistilised hindamismeetodid: eeldavad ebatõenäoliste
laekumiste hindamist juba enne, kui selgub, kes ostjatest ei
tasu. Tuginevad hinnangutel, mis tehakse eelnevate perioodide
andmetest lähtuvalt. Aluseks kas:
a) krediitmüük, s.t tasumine ei toimu müügimomendil rahas.
Arvutamisel leitakse eelmistel perioodidel laekumatajäänud
summade osatähtsus krediitmüügist.
b) ostjate arvete lõppjääk, s.t lähtutakse jäägist aasta lõpus.
Siit meetodi arendusena võiks lähtuda laekumata arvete
koosseisust e koostatakse aegumisprotokoll arvete vanusest...
Eeldus: mida vanem arve, seda ebatõenäolisem laekumine.
Kulud ebatõen.laekumisest korrigeerimiskanded per. lõpus
Ebatõenäolised laekumised (3)
Ebatõenäoliste laekumiste ja lootusetute nõuete arvestuse
kord määratakse rp. siseeeskirjades
Ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud summad kantakse
kuludesse ( näit. muud tegevuskulud) ja nõude
kontraaktiva kontole (näit. ebatõenäolised laekumised)
Kui selgub, et nende summade laekumine on muutunud
lootusetuks, kantakse nad bilansist välja
Juba kuludesse kantud summa laekumisel vähenda-takse
vastavat kulude kontot ja kontraaktiva kontot
Debitoorse võla pantimine ja müük
Debitoorse võla üleminek kolmandale, 3 tingimust:
1. Üleantud varaobjekt on isoleeritud müüjast
2. Faktoril on õigus pantida üleantud varaobjekti
3. Üleandja ei saa nõuda vara tagasiostu (ei ole õigust)
Kui 3 tingimust ei ole täidetud - kajastatakse laenutehinguna
Kui 3 tingimust on täidetud ­ kajastatakse müügitehinguna, ehk
faktooringuna.
Faktooring on püsiv lepinguline suhe
faktooringfirma e faktori ja müüja vahel, mis on
seotud laekumata arvete müügiga. Tehingu käigus
sõlmitakse faktooringleping.
Debitoorse võla pantim. ja müük (2)
Faktooringu skeem:
1. Müüja müüb ostjale ja tal tekib nõudeõigus
(laekumata arve)
2. Nõudeõigus müüakse faktorile ( mitte maksetähtaja
ületanud)
3. Faktor tasub müüjale nõudeõiguse eest osaliselt
(tavaliselt 80-90%)
4. Maksetähtaja saabumisel tasub ostja otse faktorile.
5. Faktor tasub müüjale lõplikult (10-20%)
nõudeõigusest.
Faktooringlepingus tuuakse ära faktooringulimiit, faktooringu-
reserv, faktooringuintress, komisjonitasu, lepingutasu)