Ettevõtte rahastamine (0)

Referaat
Ettevõtte rahastamine
Koostaja: Jane Sepp
12. klass
Juhendaja: Liisa Vals
Kärdla 2014
Sisukord
Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja? 3
Investeeringud ja finantsinvesteeringud 3
Kust saada ettevõtte asutamiseks raha? 3
Kui ettevõte hakkab tööle 5
Likviidne ettevõte 5
Ettevõtte laiendamine 5
Võõrkapital või omakapital ? 6
Börs ja börsiettevõtted 6
Investeeringu tasuvuse hindamine 6
Kui palju maksab kapital ? 7
Ettevõtte raamatupidamine 7
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 9
Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja?
Ettevõtte loomine või laiendamine algab äriplaani koostamisest . Äriplaan on kirjalik dokument, mille koostamisel mõtleb ettevõtja üksikasjalikult läbi oma äriidee ja selle realiseerimise kava.
Järgmiseks tulevad ettevõtte asutamise kulud, st kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte äriregistris regristreerimisele, maksuametis arvele võtmisele ja muule sarnasele. Eestis algavad need kulud mõnekümnest eurost. Väljamineku suurus sõltub sellest, milline ettevõtlusvorm valida.
Aksiaseltsi regristreerimine eeldab veel, et loodava ettevõtte pangakontole kantakse teatav rahasumma -aksiakapital, mida peab olema vähemalt 25 000 eurot. Teatud tingimuste täitmisel sobib ka mitterahaline sissemakse.
Ka osaühingu loomine nõuab rahalist või mitterahalist sissemakset selle osakapitali. Osakapitali suurus peab olema vähemalt 2500 eurot. Kui aga osaühingu asutavad füüsilised inikud, mitte firmad, ja osakapitali suurus ei ületa 25 000 eurot, lubab seadus osaühingul tegutsema hakata ka ilma osakapitali kohese sissemakseta.
Kohese sissemakseta varianti on mõtet kasutada juhul, kui ettevõtte tegevuse käimalükkamiseks pole raha vaja.
Ettevõtte käivitamiskulutuste põhiliigid: Masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu-või rendikulu ; tegevuseks vajaliku kinnisvara ja hoonete ostu- või rendikulu; ruumide remont ; kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru soetamiseks; palgakulu esimsetel kuudel; muud kulud esimstel kuudel.
Investeeringud ja finantsinvesteeringud
Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Investeerimise eesmärk on saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu.
Põhivarasse investeerimise vajadus ei lõpe kunagi. Masinad, seadmed ja hooned kuluvad ja vananevad ning see tähendab, et aeg-ajalt tuleb neid välja vahetada.
Finantsinvesteering on säästude paigaldamine väärtpaberitesse.
Kust saada ettevõtte asutamiseks raha?
Ettevõtte alustamisega seotud investeeringute finantseerimiseks on neli võimalust:

• oma säästud,
  
• äripartneri säästud
  
• pangalaen,
  
• toetus mõnest muust riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist.
  

Kõige lähem allikas on isiklikud säästud. Kui aga isiklikest säästudest jääb väheks, tuleb leida äripartner. Paluda laenu või pakkuda osalust loodavas ettevõttes.
Äripartnereid võib otsida sarnase tegevusalaga välisettevõtete seast. Teavet võimalike äripartnerite kohta leiab ettevõtjaid ühendavatest organisatsioonidest.
Mõned ettevõtjad kellel on head rahalised võimalused uutesse ettevõtetesse investeerimisel on asunud tegutsema äriinglitena. Äriingliks nimetatakse jõukat ja varasema ärikogemustega eraisikut, kes investeerib peamiselt mõnes konkreetses, talle tuntud valdkonnas tegutsevatesse alustavatesse ettevõtetesse.
Äriinglitega sarnased tegelased on riskikapitalistid . Riskikapitalistid on investorid, kes otsivad oma raha paigutamiseks algusjärgus äriprojekte, mis tõotavad suurt tulu. Enamasti huvitavad neid teadusmahukad valdkonnad. Peamine on, et ettevõttel oleks eeldusi alginvesteering 2-7 aasta jooksul kümnekordselt või enamgi tagasi teenida.
Kui isiklikest säästudest või äripartneri abiga on teatud rahasumma kokku saadud, võib lisaraha hankimiseks pöörduda panga poole.
Pank nõuab laenu taotlevalt ettevõttelt omafinantseeringut. Nõutava omafinantseeringu suurus sõtlub sellest:

• kui riskantseks pangatöötajad äriprojekti hindavad ;
  
• kui usaldusväärseks ja võimekaks palnk loodava ettevõtte omanikke ja juhte peab;
  

millise laenutagatise pank ettevõttelt saab. Kui ettevõte laenu tagasi ei maksa, on pangal õigus tagatis maha müüa või laenu käendanud isikultsisse nõuda.
Tavaliselt peab ettevõtte oma rahaga katma ligikaudu 30-40% äriprojekti maksumusest. Enamasti ei anna pangad laenu enamaks kui kümneks aastaks.
Väike-ja keskmistele ettevõtetele pakuvad rhastamisel abi mitmed riiklikud asutused toetuste, käenduste ja laenud kujul.
Ettevõtlusega alustamiseks või selle laiendamiseks pakuvad toetusi ja laene ka mitmed kohalikud omavalitsused. Ettevõtlikud töötud aga võivad saada äriidee elluviimiseks tagastamatut stardiraha töötukassast.
Kui ettevõte hakkab tööle
Et elada üle olukordi kus ettevõtet on tabanud rahanappus tuleb kasutusele võtta mingid võimalused rahanappuse leevendamiseks.
Käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks.
Arveduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinustesse. Arvelduskrediiti on otstarbekas kasutada rahanappuse leevendamiseks regulaarsete laekumiste perioodil.
Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest.
Suurettevõtetel on lühiajalise rahavajaduse katmiseks ka kolmas võimalus- müüa lühiajalisi võlakirju. Väikeettevõtete puhul on võlakirjadega sekeldamine kulukam kui pangalaenu võtmine.
Sisuliselt on võlakiri samuti laen. Laenu ja võlakirja põhiline erinevus seisneb selles, et laene müüb pank edasi üksnes erandjuhtumitel, võlakirjad aga on tehtud just nimelt selle arvestusega, et laenuandja saaks need soovikorral edasi müüa.
Laenu ja võlakirjade teine suur erinevus on see, et laenu võtab ettevõte tavaliselt ühelt pagalt, võlakirju aga müüb ettevõte sadadele või koguni tuhandetele inimestele ja ettevõtetele.
Likviidne ettevõte
''Likviidsus'' on sõna, mida ettevõtete finantsjuhid sageli kasutavad. Kui öeldakse, et ettevõte on likviidne, mõeldakse seda, et ettevõte suudab oma maksukohustusi õigel ajal täita.
Likviidne on ettevõte, millel on palju likviidset vara. Kõige likviidsem varon raha- see, mis seisab ettevõtte kassas või pangakontol.
Likviidsuselt järgmised varad on väärtpaberid: võlakirjad, fondiosakud ja aksiad, mida üldjuhul on väimalik kiirest maha müüa.
Aksia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aksionäri) õigsust osale ettevõtte varast ja kasumist.
Kolmandal kohal on debitoorne võlgnevus. See väljend tähistab ostjate tasumata arveid.
Likviidse vara hulka ei kuulu tootmisvarud, sest nende rahaks muutmine võib võtta aega mitu kuud. Seega ka ei peeta likviidseks varaks hooneid, masinaid ja seadmeid.
Ettevõtte laiendamine
Võimalused ettevõtte laiendamiseks:

• suurendada omakapitali omanike abil;
  
• suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi;
  
• võtta laenu pangast ;
  
• anda välja võlakirju;
  
• saada raha riiklikest toetusprogrammidest
  

Võõrkapital või omakapital?
Omakapitali panevad ettevõttesse omanikud. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Raha ettevõtte aksia- või osakapitali investeerides ei saa omanik vastu lubadust , et ta selle mingil kindlal päeval ja kindlaksmääratud summas tagasi saab.
Erinevalt omakapitalist on ettevõtte võõrkapital kindla maksetähtaja ja hinnaga. Võõrkapitali eest tuleb ettevõttel maksta intressi igal juhul. Enamasti nõutakse ettevõttelt tagatisi ja lisagarantiisid.
Ettevõte peaks kasutama seda liiku kapitali, mis on kõige odavam. Võõrkapital on tavaliselt odavam kui omakapital. Seega on ettevõttel otstarbekas suurendada võõrkapitali osatähtsust.
Börs ja börsiettevõtted
Börs on üks osa väärtpaberlusest. Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega, st ostetakse ja müüakse aksiaid, võlakirju või tuletisväärtpabereid. Börsi ja börsivälise väärtpaberituru põhiline vahe seisneb selles, et börsil on kauplemisreegid täpsemalt paika panud kui börsivälisel turul.
Väärtpaberiturgu on vaja selleks, et viia kokku need, kellel on raha puudu, ja need, kellele jääb seda üle. Väärtpaberiturgu on vaja nii ettevõtete kui ka üksikute rahavoogude- rahasummade, mis ettevõtete ja üksikisikute käest läbi käivad- tasakaalu viimiseks .
Kui ettevõte laiendab kiiresti tegevust, on tal seadmete soetamiseks vaja rohke raha, kui toodete möögist laekub. Raha hankimiseks võib ettevõte müüa väärtpaberiturul aksiaid või võlakirju. Nende ostmisest on huvitatud näiteks inimesed, kes säästavad raha pensioni tarvis.
Põhjused, miks väärtpabereid ostetakse ja müüakse, ei piirdu rahavoogude tasakaalustamise vajadusega . Sageli annavad suurema osa väärtpaberituru käibest hoopis spekulandid, kes püüavad lõigata kasu väärtpaberihindade lühiajalistest muutustest.
Väärtpaberituru alternatiiv on rahavoogude tasakaalustamine panga vahendusel.
Investeeringu tasuvuse hindamine
Lihtsaim viis inveteeringu tasuvusest aimu saada on arvutada investeerngu tasuvusaeg - kui pika ajaga äri käivitamiseks kulunud raha tagasi teenitakse . Tasuvusaja leidmiseks tuleb alginvesteering jagada äriprojektist saadavate tuludega.
Suure või pika kestvusega äriprojektide puhul ei anna tasuvusaeg tasuvusest õiget pilti, sest see ei arvesta raha aegväärtust.
Raha aegväärtuse reegel ütleb, et iga rahasumma on praegu väärtuslikum kui tulevikus, sest täna käes oleva raha saab tulu teenima panna kohe, tulevikus laekuva rahaga saab seda teha alles hiljem.
Kui palju maksab kapital?
Võõrkapitali hinna leidmine sisaldab subjektiivset hinnangut palju vähem kui omakapitali hinna leidmine. Kõige lihtsam on selleks võtta intressimäär mille alusel firma viimati laenu sai.
Hind, mida pank või võlakirjaturg ettevõttelt laenukapitali eest küsib, sõltub intressimäärade üldisest tasemest majanduses ja ettevõtte ebaõnnestumise riskist.
Ettevõtte raamatupidamine
Bilanss võtab kokku ettevõtte vara, kohustused ja omakapitali teatud hetkel. Kasumiaruanne võtab kokku firma tulud, kulud ja nende kahe vahe teatud perioodi jooksul.
Ettevõtte bilanss koosneb kahest poolest. Ühel pool on ettevõtte varad, mida raamatupidamises nimetatakse aktivaks. Teisele poole, passivasse, kantakse varade katteallikad ehk see, mille eest varad on soetatud. Varade katteallikad koosnevad ettevõtte kohustustest ja omakapitalist. Kõikidel ettevõtte varadel on alati katteallikad.
Kokkuvõte
Peaaegu iga ettevõte vajab oma tegevuse alustamiseks raha. Seetõttu algab nii ettevõtte loomine kui ka laiendamine äriplaani koostamisest.
Ettevõtte loomisel tuleb arvesse võtta ka ettevõtte asutamise kulusid . Nende kulude suurus sõltub ettevõtlusvormist. Ettevõtte läivitamiskulude hulgas peab äriplaan arvestma vajalike masinate ja seadmete kulusid, ruumide ostu või renti, esimeste kuude palku, toormaterjali. Need kulutused tuleb teha veel enne esimeste tulude laekumist.
Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine eesmärgiga saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu. Finantseering on säästude paigutamine väärtpaberitesse.
Ettevõtte alustamiseks võib saada raha oma või äripartneri säästudest, võtta pangalaenu või taotleda toetust mõnest riiklikust toetusprogrammist. Pangast laenu saamiseks on vaja lisaks korralikule äriplaanile omafinantseeringut ja laenutagatist. Ettevõtluslaenude tagamisel võivad abiks olla ka riiklikud sihtasutused.
Käibekapitali laen on mõeldud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks.
Arveldukrediit võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinusesse. Sellega on otstarbekas rahanappust leevendada regulaarsete laekumiste vahelisel perioodil.
Ettevõte on likviidne, kui suudab oma maksekohustusi õigel ajal täita. Kõge likviidsem vara on raha- see, mis seisab ettevõtte kassas või pangakontol.
Kui omanik soovib ettevõtet laiendada, võib ta olemasolevate omanike abil suurendada omakapitali, laiendada omanike ringi, võtta pangast laenu, müüa võlakirju või saada raha riiklikest toetusprogrammidest. Ettevõtte laiendamiseks võivad aksiaseltsid emiteerida aksiaid.
Kui ettevõte on edukas ja kasvab kiiresti, tekib võimalus viia see börsile- noteerida ettevõtte aksiad või võlakirjad börsil. Börs on üks osa väärtpaberiturust.
Investeeringu tasuvust aitab hinnata investeeringu tasuvusaeg- kui pika ajaga äri käivitamiseks kulunud raha tagasi teenitakse. Investeeringu tasuvuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka raha aegväärtust.
Kasutatud kirjandus
1. L.Kulu, K. Kägu, A. Liivat , L. Luiker, Ü. Pihlak , P. Suitsu, M. Zarnand, V. Zarnask, K. Tillemann, E. Vodja ''Majandusõpik gümnaasiumile'' Tallinn 2011