Rahanduse alused töö nr1 (0)

Kodused ülesanded aines Rahanduse alused
Head üliõpilased!
Kodused ülesanded moodustavad aine koondhindest maksimaalselt 30%, sh-s hinnatakse:
1) lõppvas¬tus¬te õigsust;
2) lahendus¬käi¬gu loogilisust;
3) vormistamise korrektsust.
Palun vormistada ülesannete lahendused kas käsikirjaliselt paberkandjal hästiloetava käekirjaga või arvutil MS Word formaadis (valemid Mic¬ro¬ soft Equation 3.0).
Iga ülesande lahenduse juures esitage kindlasti kasutatud valemid, arut¬lus¬käik ning muu olu¬line
ja asjakohane informatsioon. Oluline on välja tuua nähtavalt ülesannete kogu lahen¬dus¬käigu
osa, s.t ai¬¬nult vas¬tu¬se esitamisest hinnangu andmiseks ei piisa.
Koduste ülesannete lahendused palun esitada hiljemalt reedel, 18.11. 2016 , kl 14.15 paber¬kand¬jal õppejõule või elektrooni¬li¬selt e- maili teel aadressil nadezda. ivanova @ut.ee.
NB! Kui ülesandes ei ole märgitud teisiti, siis lihtsuse mõttes eeldatakse, et inflatsiooni ja makse ei ole.
Edu soovides,
Nadežda Ivanova
Ülesanne 1
Kui suur on hoiustaja reaalne tulu tähtajaliselt hoiuselt järgmiste hoiustamise tingimuste puhul:
hoiustamise nominaalne periood on üks aasta, intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus;
soovi korral hoiust võib pikendada koos teenitud intressiga;
hoiustaja pani tähtajalisele hoiukontole 1300 eurot üheks aastaks ja pikendas hoiust 2 korda koos teenitud intressiga;
esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmandal aastal 0,5%; intressi ajabaas on act/360;
aastakeskmine inflatsioonimäär oli 1,2%?
1300 – 100%
26 – 2% aastas
Esimese aasta tulu oli 26 eur.
1326 – 100%
20 – 1,5%
Teise aasta tulu 20 eur
1346 – 100%
7 – 100%
Kolmanda aasta tulu 7 eur
Kogutulu 1353 inflatsioon 1,2 % aastas miinus 16 eur = 1337 eur.
Ülesanne 2
Oletame, et vajatakse laenu summas 10 tuh eurot üheks aastaks ja selleks on olemas järgmised variandid.
Variant 1. Võtta laenu lihtintressimääraga 6% aastas ja tagastada ühes summas koos intressiga lõpptähtpäeval, kusjuures intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus ja Intressi ajabaas on act/365.
10 000 eur 1 aasta =
Variant 2. Võtta laenu lihtintressimääraga 6% aastas ja tagastada ühes summas koos intressiga lõpptähtpäeval, kusjuures intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus ja intressi ajabaas on act/360.
Variant 3. Võtta laenu liitintressimääraga 5,9% aastas ja tagastada ühes summas koos intressiga lõpptähtpäeval, kusjuures intressi juurdearvutus toimub iga kuu lõpus ja intressi ajabaas on act/360.
10000 5,9 = 590 eur aastas
Variant 4. Võtta laenu lihtdiskontomääraga 5,8% aastas (ehk makstes intressi kohe laenuperioodi alguses) ja tagastada põhiosa lõpptähtpäeval. Intressi ajabaas on act/360.
10000 5,8 =
Küsimus: Millist varianti peab eelistama?
Ülesanne 3
Ettevõtte arvelduskontol on 160 tuh eurot, mida ta soovib investeerida ja võrdleb kahte investeerimisvarianti:
Investeerida oma tootmisesse ja saada järgmise nelja aasta jooksul tulu 50 tuh aastas.
Investeerida perspektiivse ettevõtte lihtaktsiatesse, mis prognoosi kohaselt võivad teenida järgmise nelja aasta jooksul dividenditulu 12% aastas.
160 000 4. aastat, 12% dividenditulu aastas
160000 x 12/100=19200 x 4 aastat = 76800 dividenditulu.
Küsimus: Millist varianti peab eelistama?
Ülesanne 4
Ettevõte võrdleb kahte investeerimisprojekti, mille tulevikus oodatavad tulud on järgmised
(tuh eurodes):
Aasta Projekt 1 Projekt 2
1 3000 6000
2 4000 4000
3 5000 5000
4 6000 3000
Kokku 18000 18000
Mõlema projekti alginvesteeringud on samasuurused 9000 eurot ja nõutav tulumäär 18% aastas.
Küsimus: Millist projekti peab ettevõte valima ?
9000 x 18/100 x 12
Võrdlemise korral tuleb otsustada suuremat positiivset tulu tootva projekti kasuks.
Ülesanne 5
22-aas¬taselt hakkas Mari maksma pensionifondi 50 eurot igakuuselt. Pensionifondi tulusus aasta baasil on 5,28% ning intressiarvutus toimub igakuuselt.
Küsimused:
Kui suur rahasumma koguneb fondi pensionile mineku hetkeks (65 aastaselt)? Eeldusena jäävad maksed pensionifondi kogu vaadeldava perioodi peale samaks.
Kui palju hakkab Mari saama pensioni kuus juhul, kui olles 65 aastane, sõlmib ta elukindlustusseltsiga võrdse annuiteediga pensionilepingu pensionifondi kogutud summale? Eeldusena jääb pensionifondi aastane tulusus kogu vaadeldava perioodi peale samaks, arvestatuna igakuuselt. Samuti eeldusena on kindlustusseltsi poolt prognoositud pensioniea pikkus 15 aastat.
65 – 22= 43 aastat kogub pensionit
50 x 12= 600 eurot kogub aastas
Fondi tulusus aasta baasil 600 x 5,28 /100= 32 eur
Raha makstakse välja 15 aastase pensioniea jooksul.
Kogutud summa jagatud / 15 aastat
Ülesanne 6
Ettevõte ostis kahe miljoni euro eest hoone järgmistel tingimustel:
25% hoone maksumusest peab tasuma koheselt,
ülejäänud summa peab tasuma 10 aasta jooksul aastaste annuiteetmaksetena koos intressiga 12% aastas (intressi ajabaas act/act).
2000000 x 25/100=500000 tuleb tasuda kohe
1500000,00 tuleb tasuda graafikuna 180000,00 /10=18000
Küsimus: Kui suur on tagasimakse suurus?
Ülesanne 7
On saadud laen 50 tuh eurot üheks aastaks intressimääraga 8% aastas (intressi ajabaas act/act). Lepingutasu on 1% laenusummalt ja makstakse lepingu sõlmimisel. Laenu põhiosa tagasimaksed toimuvad koos intressiga iga kvartali lõpus. Laenu tagatiseks on kinnisvara turuväärtusega 65 tuh eurot. Tagatisvara hindamiskulud on 102,26 eurot. Hüpoteegi seadmine nõuab notaritasu 177,84 eurot ja riigilõivu 47,29 eurot.
Küsimused:
1. Palun koostage laenu tagasimaksmise graafikud alltoodud vormi kohaselt:
1) annuiteedimeetodi jaoks;
lineaarse meetodi jaoks, lähtudes sellest, et laenu põhisumma tagastatakse võrdsete osadena;
tagasimaksmise variandi jaoks, kus põhisumma tagastatakse lõpptähtpäeval ja intressimaksed toimuvad iga kvartali lõpus ja nende arvutamise aluseks on laenujääk.
2. Millisel graafikul on intressikulud kõige väiksemad?
Hea info laenude liitintressi lihtintressi jms ning väga hea kalkulaator asub minuraha.ee lehel – sealt saab ka enam vähem vastuseid kontrollida, aga mulle tundub et tee lihtsalt tabel ära antud juhul muidu tuleb lahendusäik ikka väga pikk!?
Laenu tagasimaksmise graafik
Kvartal Perioodiline tagasimakse Intressimakse Laenu põhiosa tagasimakse Laenu lõppjääk
Ülesanne 8
Seoses hooajaliselt suurenenud müügiga vajab ettevõte laenukapitali summas 6 tuh eurot kolmeks kuuks e 91 kalendripäevaks. Selleks võrdleb ta tingimused käibekapitalilaenul ja faktooring ¬ul.
Käibekapitalilaenu intressimäär on 6% aastas, intressi ajabaas on act/360. Intressi arvutamine põhineb laenujäägil ja lihtintressil. Käibekapitalilaenu väljastatakse ühes summas ja nõutakse tagasi ühes summas koos intressiga lõpptähtpäeval. Lepingutasu on 1% laenusummalt (lepingutasu maksab klient omavahenditest, mitte aga laenu arvelt).
Faktooringu avansimäär on 80% müügiarvete summalt, lihtdiskontomäär on 8% aastas (s.t. intressi peab maksma kohe laenuperioodi alguses), intressi ajabaas on act/360, arvetöötlustasu (ehk komisjonitasu) on 0,5% müügiarvete summalt,. Lepingutasu on 1% taotletavalt faktooringu summalt (lepingutasu maksab klient omavahenditest). Kasutades faktooringut, võib ettevõte vältida ostjate halbu võlgu mahus 1,5% nõuetest ostjate vastu, mida aga ei võimalda käibekapitalilaen.
Küsimus: Milline finantseerimisvariant on ettevõttele parem?
Käibekapital leevendab hooajalist või ajutist rahapuudust
Arvutada lihtintressi valemi järgi
Faktooring müügiarvete loovutamine ja nende alusel laenu andmine
Arvutada lihtdiskonto valemi järgi
Ülesanne 9
Võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot, fikseeritud kupongiintressimäär 5% aastas, intressimaksed peavad toi¬mu¬ma iga poolaasta lõpus, võlakirja lunastamistähtaeg on 3 aastat pärast emi¬tee¬rimist.
Küsimused:
Hinnata, kui suur on võlakirja väärtus, kui Investori nõutav tulumäär on 4,5%?
Ignoreerides teenustasu hinnata, kas investoril on kasulik osta võlakirja turuhinnaga 1025 eurot?
õhisumma on võlakirja nimiväärtus, summa, mis makstakse investorile lõpukuupäeval.
Kupongi intressimäär on nimiväärtuselt makstava protsendi nimiväärtus. Kupongide intressimäär võib olla ka ujuv. Ujuvad intressimäärad pannakse paika perioodiliselt, vastavalt antud võlakirja tingimustele. Adjusteeritavad intressimäärad muutuvad automaatselt kui erinevus alusindeksist ületab kindla väärtuse. Investori kalkulaator selliste võlakirjade hinda ja tootlikkus ei kalkuleeri.
Kupongi maksmise sagedus. Kuigi intressimäära näidatakse aasta baasil, toimuvad maksed enamasti kaks korda aastas. Vähem esineb kvartaalse ja aastase kupongiga võlakirju. Igakuise kupongiga võlakirjad on liiga haruldased , et investori kalkulaator neid arvestaks. Nullkupongiga võlakirjad maksavad välja ainult nimiväärtuse oma lõppemiskuupäeval. Kui Investori kalkulaatori kupongi intressimäära välja sisestada 0, saab kalkulaator aru, et tegemist on nullkupongiga võlakirjaga.
Arvelduskuupäev on päev, millal investor kauples võlakirjaga - või kavatseb kaubelda . Võlakirja hind kalkuleeritakse arvelduskuupäeva seisuga.
Lõppemiskuupäev on kuupäev, mil makstakse välja võlakirja põhisumma ja, selle olemasolul , viimane kupong.
Ülesanne 10
Eesti residendist füüsiline isik otsib võimalusi investeerida kuueks aastaks € 100 000. Tal on valida kahe variandi vahel. Esiteks võib ta paigutada € 100 000 pangaarvele, millelt makstakse aastas intresse 4%. Teine võimalus oleks osta € 100 000 eest 1000 AS XYZ lihtaktsiat, kusjuures prognoositakse, et nende aktsiate turuväärtus kasvab 5% aastas ning iga aasta makstakse ühelt aktsialt netodividende €5 (järgmise dividendimakseni on täpselt 1 aasta). Saadud dividendid paigutab investor pangaarvele (intressimäär 4%). Kui suur oleks kuue aasta möödudes investori maksudejärgne rikkus kirjeldatud kahe investeerimisvõimaluse korral. Lihtsuse mõttes eeldame, et tulumaks kapitali kasvutulult tuleb tasuda vahetult peale võõrandamistehingut. Samuti pole lihtsuse huvides vaja arvestada tulumaksuvaba miinimumiga.
1) Raha panka paigutamine
Summa peale tulumaksu maksmist peale võõrandamistehingut:
21% 100 000st on 21 000eur, seega summa panka paigutamiseks peale tulumaksu maksmist on 79 000eur
Esimese aasta kasv intressidega on 4% x 79 000 = 3160eur, seega summa esimese aasta lõpuks on 82 160eur
Teise aasta kasv on 4% x 82 160 = 3286,4eur, seega summa teise aasta lõpuks on 85 446,4eur
Kolmanda aasta kasv on 4% x 85 446,4 = 3417,86eur, seega summa kolmanda aasta lõpuks on 88 864,26eur
Neljanda aasta kasv on 4% x 88 864,26 = 3554,57eur, seega summa neljanda aasta lõpuks on 92 418,83eur
Viienda aasta kasv on 4% x 92 418,83 = 3696,75eur, seega summa viienda aasta lõpuks on 96 115,58eur
Kuuenda aasta kasv on 4% x 96 115,58 = 3844,62, seega summa kuuenda aasta lõpuks on 99 960,2eur
Tulemus: Investori maksujärgne rikkus peale kuute aastat on 99 960,2eur.
2) AS XYZ aksiate ostmine
Aksiate turuväärtuse kasv ei mõjuta kindlaks määrtud summaga dividende.
100 000eur’ga saa investor osta 1000 aksiat hinnaga 100eur/ aksia .
Kuna aksia turuväärtuse kasvuks on prognoositud 6% aastas, siis kuue aastaga oleks ühe aksia väärtuseks 141,84eur ja kõigi aksiate väärtuseks 141 840eur
Kuna dividendide summa iga aksia pealt on 5eur, siis iga-aastaselt koguneb dividendide pealt (4% x 5000eur) 200eur.
Kuue aasta pärast oleks investori maksujärgne rikkus (141 840eur+1200eur) 143 040eur.