Galileo Galilei (1)

MADIS VAHER

GALILEO GALILEI

REFERAAT
Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA
Ehitusteaduskond
Õpperühm: KEI 12-22
Juhendaja : Endel Mesimaa
Tallinn 2010

Sisukord

1
Galileo Galilei 4
Sünd ja perekond 4
Filosoofia tagamaad 5
Galilei – mees kes 5
Galilei vangistus ja surm 8
Tuntumad saavutused 10
Kasutatud kirjandus 11
Valisin oma filosoofia referaadi tegemiseks kuulsa matemaatiku ja filosoofi Galileo Galilei. Mulle tundus ta sümpaatne isik olevat. Millalgi gümnaasiumis sai tema kohta vähekene uuritud ja leidsin, ta oli filosoof kes lahutas mõttemaailma arutelu ehk filosoofia matetaamilisest maailmast. Siis teisi sõnu öeldes, filosoofia on oletatav ja matemaatika faktiline maailm. Oletatav aga ei pruugi olla faktiline. Ja vastupidi. Tema oli üks esimesi, kes julges väita matemaatiliste arvutuste põhjal, et maakera ei ole universumi keskpunkt ja suutis ka selle tõestada. Karistuseks pidi ta loobuma olemast ise. Oli kohustatud alluma tolleagsetele tõekspidamistele.

Galileo Galilei

Sünd ja perekond

Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja veel vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas, aga mitte ka vaene. Galileo isa oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes lisaks muusikale huvitus ka muusikateooriast ja matemaatikast ning avaldas koguni poleemilise raamatu uuemast muusikateooriast " Dialoog vanast ja nüüdsest muusikast" ( 1581 ). Foto1: Galilei Galileo
Esmase hariduse andis lastele isa ise, kasutades aeg-ajalt koduõpetajaid. Kuigi isa ei hinnanud religiooni järgimist kõrgelt, pani ta noore Galilei parema hariduse huvides 1575 Vallombrosa kloostri kooli. Noormehele meeldis mungalik eluviis ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordusse. Isale sellina asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus , viis ta poisi kloostrist ära ega toonud teda ka pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamine jätkus sama ordu munkade abil, jäi Galilei kirja vaimulikust seisusest välja heidetud preestrina - pahatahtlikkus Galilei suhtes.

Filosoofia tagamaad

Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. See oli isa soov. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus . Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad maha üheaegselt. (Galilei eeldas, et suuremad ja väiksemad raheterad valmivad samal ajal ja samas kohas koos ning hakkavad samal ajal alla sadama.) Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad. See aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, millest ta järeldas, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked asjad langevad Maa pole täpselt ühe ja sama kiirusega.
Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast. Ülikoolis hakkas ta nüüd käima meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengutel. Paraku ei nõustunud isa erialavahetusega ja 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita.

Galilei – mees kes

Galilei – mees keda on sageli kutsutud teaduse isaks elas itaalias umbes 300 aastat tagasi. Neil päevil said inimesed oma teadmised ja ideed teaduslikest raamatutest, mis aga paraku olid väga vanad. G.Galilei tahtis aga ise kõik järgi proovida ja asus tegema ekserimente,välja selgitamaks kui tõesed on need iidsetest aegadest säilinud raamatut? Galilei avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud aristotelese maailmakäsitlus. Ta võitles aristotelse dogmatiseeritud filosoofia vastu; ta pidas tunnetuse tähtsamaks allikaks meelelist kogemust ja allutas eksperimendi rangele matemaatilisele kontrollile. Juba noores eas hakkas ta eksperimenteerima, ja 17 aastaselt saavutas ta läbimurde. Avastades ja väites ja tõestades tegi ta ühe inimkonnale tähtsaima eksperimendi Pisa katedraalis. Tema pea kohal kõikus lamp keti otsas edasi-tagasi, läbides kord lühema, kord pikema tee läbi õhu. Galileo märkas, et ükskõik kui pikk lambi liikumis -teekond poleks, edasi-tagasi võnge võtaks ikka sama palju aega. See eksperiment sillutas tee esimest korralike kellade tegemiseks. Hiljem anti ta kohtu alla, sest teda peeti nii öelda tõevastandajaks. Protsess lõppes aga sellega et galilei pidi oma tõekspidamistest loobuma. Kuid salaja jätkas ta siiski oma elutööd, kuni jäi 1637 aastal täielikult pimedaks.
“Ma ei tunne kohustatult uskuma, et seesama Jumal, kes on õnnistanud meid tundega, et mõistus ja intellekt on mõeldud meile selleks et loobuda nende kasutamisest.”
See väide kuulub Galilei ühtede kuulsamate väljaütlemiste sekka. Ehk siis arvan sellest lausest nii. Ta tundis - ta on tark ja teadis kuidas asjad tema arvates võiks olla ja kuidas maailm võiks pöörelda, kuigi enamus rahvast oli harimata ja pidas teda hulluks? Seega mõistis ta mõistus ja intelligentsus võib pigem olla loodud selleks et sellest uuesti loobuda. Mõistus ja inteligentsus annab teadmisi, mida keegi teine ei pruugi teada. Seega tekib küsimus, et kes siis teab? Kas see kellel on haritus ja intelligentsus? Kes oskab lugeda ja kirjutada ja öelda mida arvab ja pidada seda tõeks? Või see inimene kes on harimatu ja oskab näha ainult faktilisi asju, mis on must valgelt kirjas?
Galileo eeliseks oli tema teadmised matemaatikast. Seega ta tõestas faktiliselt enne selle väite, mida ta hiljem lausus ja tunnustas. Väite, mida tahtis maailmale jagada ja teavitada, paraku aga harimatuse vastu ei saa. Nii nagu ei saa meiegi seda teha. Kui ikka ei taheta teada saada siis ka ei saada teada. Kuigi tema arutlused filosoofia üle olid pigem probleemide lahendamine spekuleerides. Pärast neile matemaatilisi lahendusi leides see ka faktiliselt tõestada.
Galilei vastas sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et sajanaelane kera kukub saja küünra kõrguselt enne maha kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie leiate oma katses, et suurem jõuab maha kahe tolli võrra enne. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikeset veast, unustate tema tohutu suure vea."
Vahel ei näe inimene palki oma silmas, kuigi pindu teisese silmas. Nii võiks lühidalt võtta kokku Galilei mõtlemist ja suhtumist teistesse matemaatikutesse, füüsikutesse, teadlastesse ja filosoofidesse. Ehk siis ta oli väga enesekindel mees ja suutis sellega kaasnevalt ka teisi panna mõtlema nagu ta seda ise soovis. Antud juhul see ka nii toimuski . Aristoteles eksis, Galileil oli õigus. Aastal 1604 ilmus taevasse supernoova. Galilei vaatles seda oma täppisvaatlusteks kohandatud militaarse vaatlustehnikaga ja tegi kindlaks, et uus täht ei muuda asendit, seega peab ta asuma Kuust kõrgemal. See andis talle taas võimaluse aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamiseks. Aastal 1611 külastas Galilei Toscana teadusliku saadikuna Roomat , sai seal sooja vastuvõtu osaliseks ning pääses isegi paavst Paulus V audientsile. Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks ja nüüdsest ilmusid tema teosed selle akadeemia poolt välja antuna. Aastal 1613 andiski akadeemia välja Galilei raamatukese Päikeseplekkidest; akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid päikeseplekkide avastajaks. See tõi kaasa tüli jesuiidist astronoomi Christoph Scheineriga, kes oli neid vaadelnud enne Galileid. Tegelikult polnud kumbki neist päikeseplekkide esmaavastaja; esimesena märkas neid madalmaade astronoom Johannes Fabricius.
Selles raamatus on ka Galilei esimene selgesõnaline Koperniku maailmasüsteemi toetav avaldus. Ta tõi näitena ette Jupiteri kaaslased. Aastal 1619, Galilei järgmise Rooma -külastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Sellega oli katoliiklastel keelatud Koperniku ideesse uskuda . On vastuolulisi tõendeid selle kohta, kas Galileile tehti ka isiklikke ettekirjutusi või mitte, igatahes sai ta hiljem paavsti juures sõbraliku vastvõtu osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda saatuse pärast muret tunda. Aastal 1618 nähti kolme komeeti. Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi orbiit on ringjoone osa Maast konstantsel kaugusel. Galilei ei jaganud seda seisukohta ja pooled avaldasid teineteist mahategevaid teoseid. Selle dispuudi lõpus avaldas Galilei 1623 kuulsa "Il Saggiatore" ("Väärtuseproovija"), mida peetakse poleemilise kirjanduse meistriteoseks ja oma üldisema lähenemise tõttu Galilei teadusemanifestiks. Sellest raamatust on pärit kuulus tsitaat, et Galilei oponendid (s.o jesuiidid ) peavad loodusfilosoofiat ilukirjanduseks, aga Universumi raamatut "saab mõista ainult siis, kui tehakse endale kõigepealt selgeks keel ja tähestik, milles see on kirjutatud. Ja kirjutatud on ta matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust, milleta oldaks kui hulgus pimedas labürindis."
Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud Urbanus VIII-le, kes oli sellest aust meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Kaasaegsete kirjelduste järgi olevat ta möirates naernud Galilei jesuiite torkavate väite peale.
Galilei ise pidas komeete ekslikult optilisteks nähtusteks.

Galilei vangistus ja surm

Algul oli Galilei vangistuspaik Toscana saatkond Roomas. Seejärel lubati tal elada oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei tema Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse, kus ta veetiski oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal. Formaalselt oli Galilei arest karm, ta tohtis kohtuda ainult loetud inimestega ega võinud midagi kirjutada. Reeglite järgimise kontrollimiseks oli kohal valvemeeskond. Praktikas aga jälgiti hoolega üksnes Galilei väljaskäike, hoolimata mitmetest legendidest pole teada, et tal oleks takistatud teadusega tegelemist (küll aga oli mis tahes Galilei teoste avaldamine keelatud) või väljast tulnud külaliste vastuvõtmist.
Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse.

Tuntumad saavutused

• 1597 leiutas Galilei termoskoobi. See leiutis ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti edukaks, sest näit sõltus suuresti õhurõhust.
  
• 1597 Geomeetriline ja militaarne kompass. Galilei pööras tähelepanu sõjakunstile ja fortifikatsioonidele, samuti uuris ta suurtükikuulide lendu ja avastas, et kuulid lendavad mööda paraboolset trajektoori. Nende uuringute käigus leiutas Galilei "geomeetrilise ja militaarse kompassi": see oli kahest joonlauast kokku volditav arvutusseade, mida algselt kasutati suurtükkide laskekauguste arvutamiseks, kuid peatselt kohandas Galilei selle universaalseks arvutusvahendiks.
  
• 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. "Täheteataja". Galilei ei olnud teleskoobi esmaleiutaja, ent kohe, kui ta sellest leiutisest 1609. aastal kuulis , tegi ta endale teleskoobi, olemata varem ühtki sellist riista näinud ning teades vaid seda, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad. Teadaolevalt oli Galilei esimene, kes pööras teleskoobi taevasse ja hakkas vaatlusi tegema, muuhulgas avastas ta Jupiteri kaaslased, Linnutee koosnemise tähtedest, Veenuse faasid (analoogilised Kuu faasidega) ning Kuu pinna ebatasasused. Kuu mägede kõrguseks hindas ta neli kilomeetrit. Need avastused avaldas ta raamatus "Täheteataja" ("Siderius nuncius", 1610 ). Raamat suurendas Galilei kuulsust veelgi kuid tekitas ka palju vaenlasi: Kuu ebatasasused ei sobinud ettekujutusega taevase aine täiuslikkusest; Jupiteri kaaslased tõestasid, et universumis on liikumisi , mille keskpunktis ei ole Maa, ja Veenuse faasid näitasid, et see taevakeha liigub ümber Päikese.
  
• 1623 Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" ("Il Saggiatore").
  
• 1624 Mikroskoop . Juba aastal 1609 oli Galieli sõltumatult hollandlastest leiutanud mikroskoobi , kuid 1624 õnnestus tal seda oluliselt täiustada ning Roomas levisid tema poolt joonistatud pildid putukatest.
  
• 1632 Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta ("Dialogo dei due massimi sistemi del mondo"). See tänapäeval tuntuim Galilei teos kasvas välja tema loodete teooriast ning kujunes aruteluks geo- ja heliotsentrilise maailmasüsteemi üle. Galilei arvas , et tõusu ja mõõna põhjustab Maakera pöörlemine.
  
• 1638 "Arutlused ja matemaatilised demonstratsioonid kahest uuest teadusest" ("Discorsi e dimostrazioni matematiche, intorno a due nuove scienze"). See on järgnevat teadust kõige enam mõjutanud Galilei teos. Kaks uut teadust, mida pealkirjas mainitakse on teadus liikumatutest asjades (s.o materjaliteadus) ja teadus liikuvatest asjades. Siin võttis Galilei kokku oma uuringud pendlist, kaldpindadest ja vabast langemisest, ta sõnastas vaba langemise seaduse ja inertsi seaduse, viimast küll mitte päris tänapäevases mõttes - Galilei pidas inertsiaalseks liikumiseks mitte ühtlast sirgjoonelist liikumist vaid ühtlast ringjoonelist liikumist. Selle vea parandas Descartes.
  

Kasutatud kirjandus

• http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=874&print=1
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galile i
  
• http://www-history.mcs.st-and.ac.uk/Mathematicians/Galileo.html