MADIS
VAHER
GALILEO
GALILEI
REFERAAT
Õppeaines:
TEADUSFILOSOOFIA Ehitusteaduskond
Õpperühm:
KEI 12-22
Juhendaja :
Endel Mesimaa
Tallinn
2010
Sisukord
1
Galileo Galilei 4
Sünd ja perekond 4
Filosoofia
tagamaad 5
Galilei – mees kes 5
Galilei
vangistus ja surm 8
Tuntumad saavutused 10
Kasutatud kirjandus 11
Valisin oma filosoofia referaadi tegemiseks kuulsa matemaatiku ja
filosoofi Galileo Galilei. Mulle tundus ta sümpaatne isik olevat.
Millalgi gümnaasiumis sai tema kohta vähekene uuritud ja leidsin,
ta oli
filosoof kes lahutas mõttemaailma arutelu ehk filosoofia
matetaamilisest maailmast. Siis teisi sõnu öeldes, filosoofia on
oletatav ja
matemaatika faktiline maailm. Oletatav aga ei pruugi olla
faktiline. Ja vastupidi. Tema oli üks esimesi, kes julges väita
matemaatiliste arvutuste põhjal, et maakera ei ole universumi
keskpunkt ja suutis ka selle tõestada. Karistuseks pidi ta
loobuma olemast ise. Oli kohustatud alluma tolleagsetele tõekspidamistele.
Galileo Galilei
Sünd ja perekond
Galileo Galilei sündis Pisas
Firenze õukonnamuusiku Vincenzio
Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo
Galilei elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja veel vend
Michelangelo ning õed
Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas,
aga mitte ka vaene. Galileo isa oli edumeelne ja laia silmaringiga
mees, kes lisaks
muusikale huvitus ka muusikateooriast
ja
matemaatikast ning avaldas koguni poleemilise raamatu uuemast muusikateooriast
"
Dialoog vanast ja nüüdsest muusikast" (
1581 ).
Foto1: Galilei GalileoEsmase hariduse andis lastele isa ise, kasutades aeg-ajalt
koduõpetajaid.
Kuigi isa ei hinnanud religiooni järgimist kõrgelt, pani ta noore
Galilei parema hariduse huvides
1575 Vallombrosa
kloostri kooli. Noormehele meeldis mungalik eluviis
ja ta astus noviitsina
Vallombrosa
ordusse.
Isale sellina asjade käik ei sobinud ja
kui Galileid tabas
silmahaigus , viis ta
poisi kloostrist ära ega
toonud teda ka pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamine jätkus
sama ordu munkade abil, jäi Galilei kirja vaimulikust seisusest
välja heidetud preestrina - pahatahtlikkus Galilei suhtes.
Filosoofia tagamaad
Aastal 1581
asus seitsmeteistaastane Galilei
Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. See oli isa soov.
Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle
vaidlemine kui
arstiteadus . Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas
kummutada Aristotelese väide, et
raskemad kehad
kukuvad Maa
pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad
langevad maha üheaegselt. (Galilei eeldas, et suuremad ja väiksemad
raheterad valmivad samal ajal ja samas kohas koos ning hakkavad samal
ajal alla sadama.) Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad
langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad
valmima kõrgemal
pilvedes kui väiksemad ja just täpselt nii palju
kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad.
See aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, millest ta järeldas, et
Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked asjad langevad Maa
pole täpselt ühe ja sama kiirusega.
Aastal 1583
sai Galilei tuttavaks
Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus
vaimustusse matemaatikast.
Ülikoolis hakkas ta nüüd käima meditsiiniloengute asemel
matemaatikaloengutel. Paraku ei nõustunud isa erialavahetusega ja
1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita.
Galilei – mees kes
Galilei – mees keda on sageli kutsutud teaduse isaks elas itaalias
umbes 300 aastat tagasi. Neil päevil said inimesed oma teadmised ja
ideed teaduslikest raamatutest, mis aga paraku olid väga vanad.
G.Galilei tahtis aga ise kõik järgi proovida ja asus tegema
ekserimente,välja selgitamaks kui tõesed on need iidsetest aegadest
säilinud raamatut? Galilei avastused olid pöördelised ja lõhkusid
seni
kehtinud aristotelese maailmakäsitlus. Ta võitles aristotelse
dogmatiseeritud filosoofia vastu; ta pidas
tunnetuse tähtsamaks
allikaks meelelist kogemust ja allutas eksperimendi rangele
matemaatilisele kontrollile. Juba noores eas hakkas ta
eksperimenteerima, ja 17 aastaselt saavutas ta läbimurde. Avastades
ja väites ja tõestades tegi ta ühe inimkonnale tähtsaima
eksperimendi Pisa katedraalis. Tema pea kohal kõikus lamp keti otsas
edasi-tagasi, läbides kord lühema, kord pikema tee läbi õhu.
Galileo märkas, et ükskõik kui pikk lambi
liikumis -teekond poleks,
edasi-tagasi võnge võtaks ikka sama palju aega. See
eksperiment sillutas tee esimest korralike
kellade tegemiseks. Hiljem anti ta
kohtu alla, sest teda peeti nii öelda tõevastandajaks. Protsess
lõppes aga sellega et galilei pidi oma tõekspidamistest loobuma.
Kuid
salaja jätkas ta siiski oma elutööd, kuni jäi 1637 aastal
täielikult pimedaks.
“Ma ei tunne kohustatult uskuma, et seesama Jumal, kes on
õnnistanud meid tundega, et mõistus ja
intellekt on mõeldud meile
selleks et
loobuda nende kasutamisest.”
See väide kuulub Galilei ühtede kuulsamate väljaütlemiste sekka.
Ehk siis arvan sellest lausest nii. Ta tundis - ta on tark ja teadis
kuidas asjad tema arvates võiks olla ja kuidas maailm võiks
pöörelda, kuigi enamus rahvast oli harimata ja pidas teda hulluks?
Seega mõistis ta mõistus ja
intelligentsus võib pigem olla loodud
selleks et sellest uuesti loobuda. Mõistus ja
inteligentsus annab
teadmisi, mida keegi teine ei pruugi teada. Seega tekib küsimus, et
kes siis teab? Kas see kellel on haritus ja intelligentsus? Kes oskab
lugeda ja kirjutada ja öelda mida
arvab ja pidada seda tõeks? Või
see inimene kes on harimatu ja oskab näha ainult faktilisi asju, mis
on must valgelt kirjas?
Galileo
eeliseks oli tema teadmised matemaatikast. Seega ta tõestas
faktiliselt enne selle väite, mida ta hiljem
lausus ja tunnustas.
Väite, mida tahtis maailmale jagada ja teavitada, paraku aga
harimatuse vastu ei saa. Nii nagu ei saa meiegi seda teha. Kui ikka
ei taheta teada saada siis ka ei saada teada. Kuigi tema
arutlused filosoofia üle olid pigem probleemide lahendamine spekuleerides.
Pärast neile matemaatilisi lahendusi leides see ka faktiliselt
tõestada.
Galilei vastas sarkastiliselt: "Aristoteles ütleb, et
sajanaelane
kera kukub saja küünra
kõrguselt enne maha kui ühenaelane ühe küünra kõrguselt. Teie
leiate oma katses, et suurem jõuab maha kahe tolli
võrra enne. Ja nende kahe tolli taha soovite
peita Aristotelese
üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu
väikeset veast, unustate tema tohutu suure vea."
Vahel ei näe inimene palki oma silmas, kuigi pindu teisese silmas.
Nii võiks lühidalt võtta kokku Galilei mõtlemist ja suhtumist
teistesse matemaatikutesse, füüsikutesse, teadlastesse ja
filosoofidesse. Ehk siis ta oli väga
enesekindel mees ja suutis
sellega kaasnevalt ka teisi panna mõtlema nagu ta seda ise soovis.
Antud juhul see ka nii
toimuski . Aristoteles eksis, Galileil oli
õigus. Aastal 1604
ilmus
taevasse supernoova.
Galilei vaatles seda oma täppisvaatlusteks kohandatud militaarse
vaatlustehnikaga ja tegi kindlaks, et uus täht ei muuda asendit,
seega peab ta asuma Kuust
kõrgemal. See andis talle taas võimaluse aristotelliku taeva
täiuslikkuse doktriini ründamiseks. Aastal
1611 külastas Galilei
Toscana teadusliku saadikuna
Roomat , sai seal sooja vastuvõtu
osaliseks ning pääses isegi
paavst Paulus V audientsile. Galilei valiti Roomas Accademia
dei Lincei liikmeks ja nüüdsest ilmusid tema
teosed selle akadeemia poolt välja antuna. Aastal
1613 andiski akadeemia välja Galilei raamatukese Päikeseplekkidest;
akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid
Galileid päikeseplekkide avastajaks. See tõi kaasa tüli jesuiidist
astronoomi
Christoph
Scheineriga, kes oli neid vaadelnud enne Galileid.
Tegelikult polnud kumbki neist päikeseplekkide esmaavastaja;
esimesena märkas neid madalmaade
astronoom Johannes
Fabricius.
Selles raamatus on ka Galilei esimene selgesõnaline Koperniku
maailmasüsteemi
toetav avaldus. Ta tõi näitena
ette Jupiteri kaaslased. Aastal 1619,
Galilei järgmise
Rooma -külastuse ajal, moodustas paavst Paulus
V komisjoni Koperniku
ideede uurimiseks.
Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam
ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Sellega
oli katoliiklastel keelatud Koperniku ideesse
uskuda . On vastuolulisi
tõendeid selle kohta, kas Galileile tehti ka isiklikke ettekirjutusi
või mitte, igatahes sai ta hiljem paavsti juures sõbraliku vastvõtu
osaliseks ja viimane rõhutas, et Galileil ei ole vaja enda
saatuse pärast muret tunda. Aastal 1618 nähti kolme komeeti.
Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi
orbiit on ringjoone osa
Maast konstantsel
kaugusel. Galilei
ei jaganud seda seisukohta ja pooled avaldasid teineteist
mahategevaid teoseid. Selle dispuudi lõpus avaldas Galilei 1623
kuulsa "Il
Saggiatore" ("Väärtuseproovija"), mida peetakse
poleemilise kirjanduse meistriteoseks ja oma üldisema lähenemise
tõttu Galilei teadusemanifestiks. Sellest raamatust on pärit kuulus
tsitaat, et Galilei oponendid (s.o
jesuiidid ) peavad
loodusfilosoofiat
ilukirjanduseks, aga Universumi raamatut "saab mõista ainult
siis, kui tehakse endale kõigepealt selgeks keel ja tähestik,
milles see on kirjutatud. Ja kirjutatud on ta matemaatika keeles,
tähtedeks kolmnurgad,
ringid ja teised
geomeetrilised kujundid,
milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust,
milleta oldaks kui hulgus pimedas labürindis."
Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud
Urbanus VIII-le, kes oli sellest aust
meelitatud ja lasi
teost endale ette lugeda. Kaasaegsete kirjelduste järgi olevat ta
möirates naernud Galilei jesuiite torkavate väite peale.
Galilei ise pidas komeete ekslikult optilisteks nähtusteks.
Galilei vangistus ja surm
Algul oli Galilei vangistuspaik Toscana saatkond Roomas. Seejärel
lubati tal elada oma sõbra,
Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei tema Firenze lähedal
Arcetris
asuvasse villasse, kus ta veetiski oma
viimased eluaastad kuni
surmani 1642. aastal. Formaalselt oli Galilei
arest karm, ta tohtis
kohtuda ainult loetud inimestega ega võinud midagi kirjutada.
Reeglite järgimise kontrollimiseks oli kohal valvemeeskond.
Praktikas aga jälgiti hoolega üksnes Galilei väljaskäike,
hoolimata mitmetest legendidest pole teada, et tal oleks takistatud
teadusega tegelemist (küll aga oli mis tahes Galilei teoste
avaldamine keelatud) või väljast tulnud külaliste vastuvõtmist.
Galilei on maetud Firenze Santa
Croce kirikusse.
Tuntumad saavutused
- 1597 leiutas Galilei termoskoobi. See leiutis ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti edukaks, sest näit sõltus suuresti õhurõhust.
- 1597 Geomeetriline ja militaarne kompass. Galilei pööras tähelepanu sõjakunstile ja fortifikatsioonidele, samuti uuris ta suurtükikuulide lendu ja avastas, et kuulid lendavad mööda paraboolset trajektoori. Nende uuringute käigus leiutas Galilei "geomeetrilise ja militaarse kompassi": see oli kahest joonlauast kokku volditav arvutusseade, mida algselt kasutati suurtükkide laskekauguste arvutamiseks, kuid peatselt kohandas Galilei selle universaalseks arvutusvahendiks.
- 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. "Täheteataja". Galilei ei olnud teleskoobi esmaleiutaja, ent kohe, kui ta sellest leiutisest 1609. aastal kuulis , tegi ta endale teleskoobi, olemata varem ühtki sellist riista näinud ning teades vaid seda, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad. Teadaolevalt oli Galilei esimene, kes pööras teleskoobi taevasse ja hakkas vaatlusi tegema, muuhulgas avastas ta Jupiteri kaaslased, Linnutee koosnemise tähtedest, Veenuse faasid (analoogilised Kuu faasidega) ning Kuu pinna ebatasasused. Kuu mägede kõrguseks hindas ta neli kilomeetrit. Need avastused avaldas ta raamatus "Täheteataja" ("Siderius nuncius", 1610 ). Raamat suurendas Galilei kuulsust veelgi kuid tekitas ka palju vaenlasi: Kuu ebatasasused ei sobinud ettekujutusega taevase aine täiuslikkusest; Jupiteri kaaslased tõestasid, et universumis on liikumisi , mille keskpunktis ei ole Maa, ja Veenuse faasid näitasid, et see taevakeha liigub ümber Päikese.
- 1623 Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" ("Il Saggiatore").
- 1624 Mikroskoop . Juba aastal 1609 oli Galieli sõltumatult hollandlastest leiutanud mikroskoobi , kuid 1624 õnnestus tal seda oluliselt täiustada ning Roomas levisid tema poolt joonistatud pildid putukatest.
- 1632 Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta ("Dialogo dei due massimi sistemi del mondo"). See tänapäeval tuntuim Galilei teos kasvas välja tema loodete teooriast ning kujunes aruteluks geo- ja heliotsentrilise maailmasüsteemi üle. Galilei arvas , et tõusu ja mõõna põhjustab Maakera pöörlemine.
- 1638 "Arutlused ja matemaatilised demonstratsioonid kahest uuest teadusest" ("Discorsi e dimostrazioni matematiche, intorno a due nuove scienze"). See on järgnevat teadust kõige enam mõjutanud Galilei teos. Kaks uut teadust, mida pealkirjas mainitakse on teadus liikumatutest asjades (s.o materjaliteadus) ja teadus liikuvatest asjades. Siin võttis Galilei kokku oma uuringud pendlist, kaldpindadest ja vabast langemisest, ta sõnastas vaba langemise seaduse ja inertsi seaduse, viimast küll mitte päris tänapäevases mõttes - Galilei pidas inertsiaalseks liikumiseks mitte ühtlast sirgjoonelist liikumist vaid ühtlast ringjoonelist liikumist. Selle vea parandas Descartes.
Kasutatud kirjandus
Kõik kommentaarid