TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesilin
Dorseti kultuurist on säilinud ornamendid ja nikerdused. Beringi väina ümbruses arenesid 1. aastatuhande · esimesel poolel kultuurrahvad, kelle kalmudest on leitud nikerdusi ja morsahambaid. Kaunistatud tarbeesemed, maskid ja samaanivarustus on saanud mõjutusi Siberist ja Hiinast. 1. ja 2. aastatuhande vahetusel levis Alaskalt Gröönimaale Thule kultuur, mis tõi kaasa tarbeesemete üksluisema iseloomu ning kaunistuste ja nikerduste vähesuse. Kõige esteetilisemad olid nahkrõivad, mis esindasid ka kohalikku identiteeti. 20. sajandil hakati müügiks laialdaselt tootma nn eskimo rahvakunsti. Kanadas oli selle õitseaeg 1950ndatel. Eriti populaarsed olid skulptuurid ja graafika. Tegu oli valdavalt uusloominguga, millel sageli oli ka kunstiline väärtus. Eskimote muusika on tavaliselt vokaalne. Laule lauldakse näiteks matustel, paatide vetelaskmisel, samaaniprotsetuuridel ja kingituste üleandmisel
Need rahvad jagunevad kaheks peamiseks grupiks inuitid , kes elavad Põhja- Alaskas , Kanadas ja Gröönimaal ning Jupikid elavad Lääne-Alaskal ja Venemaal Kaug -Idas.Need kaks gruppi erinevad kultuuris ühiskonnakorralduses ja kombetest ja keelest kuid neil on palju ühist.Muusika inuittideli igapäevaelu osa. Saate pill on raamtrumm pilli hoitakse käepidemest ja mängitakse pulgaga. Eskimote tarbeesemed on olnud kunstiliselt kujundatud. Kõige esteetilisemad olid nahkrõivad, mis esindasid ka kohalikku identiteeti. Eskimote muusika võib jaotada üldjoontes viieks: 1) Tantsu laulud(enim levinumad,laulavad mehed ja naised, mehed löövad trummi) 2) Rituaalsed samaanilaulud (suheldakse jumalatga ja paljutakse neilt abit haigete tervendaisega) 3) Tseremoniaalsed laulud (Tähstatel tähtpäevadel või sündustel, nagu jaht, uue paadi vette laskmine, surm ja sünd) 4) Nalja ja laste laulud 5) Mängu laulud Meloodiad on sageli pentatoonlised
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Indiasse, sealt levis see t
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Majutusteenindus Käti Peedumäe Seksuaalfantaasia Kirjalik töö Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2008 Seksuaalfantaasia Õnnelik inimene ei fantaseeri, seda teeb vaid rahulolematu, kirjutas fantaasiate kohta Freud. Arvatakse, et umbes 90 % naistest on vähemalt mõnikord oma elu jooksul seksuaalfantaasiaid kogenud. Jaanuaris 2001 avaldatud uurimuse andmetel üle kolmveerandi maailma inimestest tunnistab end vahetevahel erootilistel teemadel unistavat. Kas see tähendab siis, et nii suur osa inimkonnast on rahulolematu seksiga või oma eluga? Vaevalt küll. Ilmselt ei pea Freudi seisukoht fantaasiate kohta paika. Hiljutised uuringud näitavad,et tänapäeval on meeste ja naiste fantaasiad sarnasemad kui kakskümmend aastat tagasi.Nancy Friday raamatu ,,Naised peal" ning teiste seksuaalfantaasia teemaliste teoste autor, ütleb,et naiste
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................
Kõik kommentaarid