Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Giiditöö alused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jagunevad giidid vastavalt EV Turismiseadusele?
  • Millised on giidide kutseorganisatsioonid Eestis?
  • Kuidas toimub giidide atesteerimine?
  • Mida erinevatel eksamietapidel peab teadma?
  • Kuidas ekskursiooni huvitavamaks muuta?
  • Mida peab sisaldama reisiapteek?
Giiditöö alused
  • EV Turismiseadus . Kuidas jagunevad giidid vastavalt EV Turismiseadusele? Millise tööülesandeid erinevad giidide kategooriad täidavad?
    § 16. Giid , giid-tõlk ja reisisaatja
    (1) Giid on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi.
    (2) Giid-tõlk on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendab järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust.
    (3) Giid ja giid-tõlk peavad oma tööalast kompetentsust tõendama.
    (4) Reisisaatja on füüsiline isik, kes saadab tarbijaid reisikorraldaja poolt ettenähtud marsruudil ja korraldab pakettreisi kuuluvate teenuste õigeaegse ja kvaliteetse osutamise.
    https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1036425
    2.Millised on giidide kutseorganisatsioonid Eestis? Kuidas ja kes saavad astuda Eesti Giidide Liitu?
    Eesti Giidide Liit, MTÜ Tallinna Giidide Ühing???
    • EGL-i liikmeteks Eesti Giidide Liidu asutanud voi EGL-iga liitunud kohalikud giidide ühingud kollektiiv - ehk assotsieerunud liikmetena: 
      EGL-i liikmemks võib astuda iga juriidilise staatusega Eestis registreeritud giidide ühing
    • EGL-i liikmeks võtmise aluseks on vastavajuriidilise isiku kirjalik avaldus
    • EGL-i liikmeks astumise avalduse vaatab juhatus läbi ühe kuu jooksul arvates avalduse saarnise päevast. 

    3.Kuidas toimub giidide atesteerimine ? Mida erinevatel eksamietapidel peab teadma?
    (Siin on Tallinna giidide atesteerimise kohta)
    Eksami teoreetiline osa jaguneb kolmeks:
    • kirjalik essee riigikeeles Eesti ajalugu ja tänapäeva käsitlevatel teemadel
    • suulised faktiküsimused Tallinna kohta (riigikeeles)
    • essee teemast lähtuv vestlus (riigikeeles)

    Praktiline osa eksamist jaguneb kaheks: bussi - ja jalgsiekskursiooniks, kus hinnatakse giidikandidaadi esinemis - ja keeleoskust, faktilisi teadmisi ning ekskursiooni läbiviimise metoodikat. Eksamineeritavate vahel loositakse esinemise järjekord välja vahetult enne eksamit . Iga atesteeritav esineb nii bussi- kui jalgsiekskursioonil ca 10 minutit.
    4. Giidi ja reisifirma suhe –
    • Lojaalsus firmale
    • Giidid esindavad firmat ning peavad käituma vastavalt firma poliitikale ja tegevusjuhistele. Giid peab rääkima oma firmast hästi ja näitama, et tunneb uhkust firma üle.
    • Firmasaladuste hoidmine ja firma siseprobleemide mitterääkimine
    • Probleemide esinemisel viivitamatult tööandjaga ühendust võtmine
    • Tellimuste võtmine ainult läbi firma.
    • Vt. Lisaks punktid lk 69

    5. Giidi eetika –
    Õpikus lk 68.
    6. Ekskursiooni läbiviimise etapid:
    Aga planeerimine ja korraldamine ja lõpetamine?
    • Õige tempo valimine
    • Grupi jälgimine ja kooshoidmine
    • Kõikide programmis ettenähtud kohtade külastamine
    • Nähtava ja kuuldava koha valimine
    • Objektidele osutamine, seistes näoga grupi ja seljaga objekti poole
    • Silmside loomine grupiliikmetega
    • Turistide kaasamine (küsimuste esitamine, arvamused)
    • Bussiekskursioonil objektidele viitamise õige ajastamine (varem kui buss sellest mööda sõidab)
    • Õige mikrofonitehnika kasutamine.
    • Marsuudil olevate riskide ja ohtude arvestamine
    • Turistide informeerimine puhkepausidest
    • Informeerimine kellaaegadest.
    • Kliendi juuresolekul teenindusvigade ja muude probleemide kommenteerimise vältimine
    • Koostöö grupi saatjaga
    • Esmaabi andmine ja abi kutsumine

    7. Kuidas ekskursiooni huvitavamaks muuta?
    • Oskus kaasata klient ekskursiooni läbiviimisse (küsimused)
    • Ärge piirduge pelgalt info andmisega. Giid peaks küsima endalt kas antud info on oluline ka kuulajatele.
    • Loovus ja jutuvestmise oskus (lisada näiteks legende, anekdoote, enda kogemusi)
    • Oskus kasutada huumorit (sellega tuleb aga ettevaatlik olla)
    • Rääkida emotsionaalselt , lihtsad laused; giid peab alati suhtlema ja rääkima klientidele arusaadaval viisil.

    8. Giid lõpp-peatuses: (Vahepeatus?)
    • Kokkuvõtte tegemine nähtust
    • Küsimustele vastamine
    • Meeldetuletus , et turistid ei unustaks transpordivahendisse oma isiklikke asju
    • Bussijuhi tänamine
    • Grupi tänamine (head reisi jätku)

    9. Bussi mikrofoniga töötamise nõuded. Hääle kasutamine.
    • Enne eksursiooni mikrofoni proovimine ja veenduma heas kuuldavuses
    • Bussijuhi abiga saab selgeks, kui kaugel peaks mikrofoni hoidma
    • Bussijuhiga rääkides mikrofoniga kinnikatmine
    • Mitte rääkida monotoonselt, vaid erinevate hääletoonidega ja huvitavalt ja emotsionaalselt.

    (raamatust)
    Mikrofoni kasutamisest (Internetist)
    • Hääldan sõnu selgelt. Kasutan oma normaalset, tavapärase tugevusega ja tämbriga häält.
    Kaasaegsed mikrofonid on tundlikud: Halva mikrofonikasutustehnika puhul on kliendi
    reaktsiooniks sageli palve keerata häält valjemaks või vaiksemaks. Sageli on probleem siiski
    minu mikrofonikasutuse oskuses.
    Parima tulemuse saavutamiseks väldin mikrofoni hoidmist suu ees, kuna see katab mu näo ning
    summutab mu häält. Jälgin, et ma ei kataks käega osaliselt mikrofoni pead, millesse räägin.
    • Mikrofon peaks olema peaasendist sõltuv näo pikendus: kas alalõua vastu toetatud, täpselt
    huulte all, või suu ühe külje peal, näoga kontaktis . Mikrofoni räägitud jutu arusaadavus ja
    selgus sõltuvad eelkõige mikrofoni kaugusest suust ; vältimaks häirivate helide sattumist
    mikrofoni, peaks see suule olema nii lähedal kui võimalik (2–15 cm). Kui liigutan pead, siis
    liigutan ka mikrofoni kaasa, et mu hääl järsku ei kaoks.
    • Juhul, kui näo vastu puutuv metalne mikrofon on minu jaoks ebameeldiv, fikseerin mikrofoni,
    asetades hoidva käe pöidla lõua alla; nii väldin ka tänavaaugust läbi sõites mikrofoni põrkumist
    vastu hambaid.
    • Kõige olulisem: väldin istumist või seismist võimendi all, sest see tekitab kaja.
    • Kohtlen mikrofoni hellalt ; tegemist on väga õrna tööriistaga. Ei rebi seda oma pesast välja, et
    minna bussis tahapoole. Kontrollin eelnevalt mikrofonikaabli pikkust.
    • Väldin kommi/ närimiskummi suus hoidmist.
    • Küsin turistidelt ekskursiooni alguses, kas olen hästi kuuldav .
    • Räägin mikrofoni konstantse hääletugevusega, jälgin artikulatsiooni , hingan nina, mitte suu
    kaudu.
    • Lülitan mikrofoni välja, kui juhendan bussijuhti, mu jutt ei ole suunatud rühmale või kui pean
    pausi.
    • Kui ma mikrofoni ei kasuta, asetan ta selleks ette nähtud kohta, et vältida purunemist
    kukkumisel ja seega probleeme ülejäänud ekskursiooni jooksul.
    • Ma ei kommenteeri kunagi rühma, ka eesti keeles mitte. Ma võin olla kogemata unustanud
    mikrofoni sisse ja üllatused ei jää tulemata!
    • Kui kavatsen kasutada bussis kassettimängijat, CD-mängijat, palun enne ekskursiooni
    bussijuhilt vastavaid selgitusi.
    10. Tervise ja ohtusnõuded jalgsieksursioonidel
    • Enne jalgsiekskursiooni kordan turistidele kindlasti kogu olulist informatsiooni turvalisuse ja ekskursioonikorralduse kohta.
    • Hoiatan rühma ohtude, näiteks taskuvaraste eest, kelle saagiks võivad langeda eelkõige seljakotid ja meestel rahataskud tagumistes püksitaskutes, eriti rahvarohketes kohtades.
    • Valin sobiliku käimistempo, mis sõltub grupi liikmetest, arvestades puudega, ratastoolis inimestega jne. Ka tervete inimeste puhul peaks tempo olema mõnus.
    • Jälgin pidevalt rühma füüsilist seisukorda. Valin tempo rühma aeglaseima liikme järgi, jälgin viimase liikumist.
    • Eriti tähelepanelik olen pööramistel.

    11. Giid-reisisaatja ülesanded enne reisile minekut
    • Õpi tundma rühma (suurus, vanus, elukiutse, sugu, erisoovid, rühma ühendavad fatorid:amet, harrastus , positsioon jne.
    • Tee selgeks kogu sõidu marsuutmajutus - ja söögikohad, piiriületuskoht, praamide või muu liiklusvahendite graafik, võrdle ise ajakava ja programmi – kas planeeritud ajaga tulete toime?
    • Õpi tundma riike, millest läbi sõidate ja nende eripära (aeg, liiklus , maksud, raha jm)
    • Tea, et programmi saab veel enne reisi algust korrigeerida . Veendu kas programm vastab reisi eesmärgile (õppesõit, puhkus, tööreis jm)
    • Võta kaasa kogu marsuudikaardid majutuskohtade jm aadressid , telefoninumbrid. Tee selgeks, kus on saatkonnad, konsulaaresindused, mis on nende kontaktandmed.
    • Veendu kas passid , viisad ja muu dokumentatsioon on korras.
    • Tunne huvi sõiduvahendi korrasoleku ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolu vastu. Turist ühendab firmat ja sind ja bussijuhti tervikuks.
    • Lase paljundada kõikidele programmid (koos kõige tähtsama infoga –ajad, kohad) ja jaga need alles reisi alguses
    • Kontrolli esmaabivahendeid. Mõtle ka enda peale.
    • Korda kõik üle.

    12. Giid-reisisaatja ülesanded teel
    Sõidu ajal
    • Turvalisuse huvides istun näoga ettepoole .
    • Üritan tihti taha vaadata, et luua nendega silmsidet ning mõista, mis rühma huvitab , kuidas
    reageeritakse räägitule.
    • Kui buss sõidab, ei seisa ma püsti. Tunnen oma riigis kehtivaid reegleid liikuvas mootorsõidukis seismise/ jalutamise ning turvavööde kasutamise kohta. Ma ei vaidle sel teemal bussijuhiga, tema on peremees .
    • Oluline on jutu ajastamine. Mõtlen alati ette ja valmistan ka kliendid läheneva visuaalse punkti jaoks ette ning möödudes osutan ka räägitule.
    • Osutan ainult sellele, mida on võimalik kõigil reisijail näha. See eeldab teekonna tundmist ning punktide kirjeldamisoskust.
    • Juhul, kui ma olen juba kohast möödumas või möödunud, on hilja , et seda jutus välja tuua. Nii ei ütle ma kunagi “Me möödusime just...!”
    • Kasutan kirjeldavat keelt juhul, kui soovin turistile täpselt selgeks teha, mida ta peaks nägema ja kuhu ta selleks peab vaatama. Näiteks “Suur valge maja punase uksega vasakul…”.
    • Väldin selliste väljendite nagu “siin”, “seal”, “nurga peal” ja “ees” kasutamist. Pigem kasutan “Teist paremal/ vasakul…” või “juhi poole peal…” ja “ukse poole peal…” vms. Kui seisan rühma vastas, pean meeles, et minu parem on nende vasak ning vastupidi. Asjade, kohtad
    e, esemete, inimeste jne selgemaks „paigutamiseks“ kasutan kella numbrilaua abi, nt “kella kolme suunas…”.
    • Viitan võimalusel kuulaja taustale ja loon sellega seoseid.
    • Selleks et peatus õnnestuks, lõpetan oma jutu varakult ning jätan enne peatust piisavalt aega
    selleks, et edastada bussijuhile ja rühmale peatuskohaga seotud oluline logistiline info.
    • Räägin rühmale, kus nad siis asuvad, kui buss peatub, ja kuhu nad edasi liiguvad.
    • Teavitan neid peatuse kestusest. Kui vaja, paneme kellad „õigeks“.
    • Informeerin gruppi, kui tuleks kaasa võtta kas jope , mantel või vihmavari .
    • Kõnelen rühmale neist esemetest, mis võivad soovi korral peatuse ajaks bussi jääda, mida ei ole tarvis kaasa võtta
    Teavitan rühma lahkumiskellaajast ja kohast, kust nad pärast peale võetakse. Meenutan
    rühmale, kuidas buss välja näeb ning soovitan neil bussijuht meelde jätta. Kui võimalik, kohtun alati samas kohas.
    • Kui mul on suur rühm, jälgin esimesel peatumisel, kui palju kulub rühmal aega väljumiseks ja sisenemiseks.
    • Vaatamisväärsuste juures selgitan rühmale, kas sisenetakse iseseisvalt või koos minuga.
    • Juhul, kui tutvutakse koos giidiga, selgitan neile, et grupp peab püsima koos ja mulle igal pool järgnema. Kui vaja, tutvustan grupile majagiidi.
    • Teavitan neid tualettruumide, vee, karastusjookide, telefoni, ostukohtade, infobuklettide,
    giidiraamatute jms asukohast.
    • Pööran rühma tähelepanu turvalisusnõuetele; hoiatan, kui tee on ebatasane / auklik/ lahtiste
    kividega/ libe/ kõrge tänavaserva jms.
    • Palun, et nad hoiaksid oma isiklikel asjadel silma peal.
    • Vajadusel juhendan neid pildistamisreeglite osas
    13. Giidi ülesanded grupi majutamisel ja toitlustamisel
    • Palub grupil bussis olla, niikaua kui ta gruppi hotelli registreerib
    • Teostada paberil grupiuliikmete majutus tubadesse
    • Enne kui giid läheb bussi, täpsustab ta kõikide turistidele vajalike ruumide asukohad, lahtiolekuajad, toitlustamise korra ja ajad, hommikuse äratuse korralduse jne
    • Giid saabub toitlustuskohta kõige varem ja lahkub sealt viimasena, veendumaks, et kõigil sujuks eine viperdusteta.
    • Kui giid läheb bussi annab ta kõigepealt infot järgmise kokkusaamise aja ja koha kohta. Mis hinna sees, mille eest peab tasuma.
    • Vähemalt üks tund enne lahkumist täpsustab giid lõpliku arve.
    • Giid maksab hotelli arve vastavalt kasutatud teenustele, mitte aga reisikorraldajapoolsele tellimusele

    Restoranis
    Tunnen menüüd ja informeerin sellest ka gruppi. Eriti tähtis on teada käikude arvu ja kas
    alkohoolsed joogid sisalduvad hinnas või mitte.
    • Palun ennast teavitada erisoovidest: näiteks koššertoidu, taimetoidu jne soovid.
    • Teavitan rühma tualettruumide asukohast.
    • Kontrollin, et kõik on leidnud endale istekoha.
    • Istun lauda viimasena ja lahkun esimesena.
    • Jälgin teeninduse kvaliteeti.
    • Lahkumisajast teavitan rühma 15 minutit enne lahkumist.
    • Veendun, et kõik arved on makstud; reisikorraldaja tellitud söögiaja korral jätan söögikohta
    maksekviitungi.
    • Kontrollin, et midagi ei ole maha unustatud.
    • Kontrollin, et lahkudes ükski turist maha ei jäänud (näiteks tualetti).
    14. Mida peab sisaldama reisiapteek?
    Erineva sihtkoha puhul tuleb kokku panna erinev reisapteek. Nt soojal maal rohud seedimiseks jne.
    Ma mõtlesin selle ise välja muide... sellepärast ongi nii väärakas vastus.
    8
  • Vasakule Paremale
    Giiditöö alused #1 Giiditöö alused #2 Giiditöö alused #3 Giiditöö alused #4 Giiditöö alused #5 Giiditöö alused #6 Giiditöö alused #7 Giiditöö alused #8 Giiditöö alused #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor edrin.gamm Õppematerjali autor
    Konspekt aines

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

    Turismiettevõtlus
    Rumeenia
    34
    doc

    Rumeenia

    borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie kaks gruppi Tra

    Geograafia
    Karjäärinõustamise käsiraamat 2014
    164
    pdf

    Karjäärinõustamise käsiraamat 2014

    tamine jne), seda meeldivamaks hindavad kliendid teenindust. Mitteverbaalse suhtlemise vahendid on: • žestid ja liigutused; • näoilme, miimika, silmside; • poosid, kehaasendid; • isiklik ala; • puudutused. 24 Karjäärinõustamine 2. Visualiseerimine ja metafoorid Selleks, et endast, oma olukorrast või soovidest paremini aru saada, tuleb leida neile võrdlus- alused ehk metafoorid. Lõpeta laused: • Minu töö on kui… • Minu abielu on kui… • Minu eelmine aasta oli kui… • Minu elu on kui… • Minu tulevik on kui… Metafoore kasutatakse ka kujutlusharjutustes, mille raamistikuks on visualiseerimistehnika. Visualiseerimine on oma peas kujutluse ja kujundite loomine, mida saab hiljem jutustada, kirja panna või paberil kujutada. Kõige levinum visualiseerimise meetod on juhendatud mõt-

    Ametijuhend
    Majutuse eksam
    30
    doc

    Majutuse eksam

    1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ­ ärireisija , jõukas puhkusereisija. Keskklassihot

    Majutus
    Õpetajaraamat
    120
    pdf

    Õpetajaraamat

    ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

    Eesti keel
    Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
    194
    pdf

    Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

    Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

    Psühholoogia
    Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
    323
    doc

    Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

    AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

    Isiksusepsühholoogia
    Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
    133
    pdf

    Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

    Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................

    Suhtlemis psühholoogia




    Kommentaarid (2)

    lipsuke profiilipilt
    lipsuke: Ei ole rahul. Tekst on napp - 9 lk, see on lihtsalt ühest raamatust maha kirjutatud tekst. Referaadiks ei saa kuidagi nimetada, oli raha raiskamine, kuna pealkiri on täiesti eksitav.
    Oleks nn. referaadi sisu teadnud poleks vaeva näinud selle allatõmbamisega
    12:42 02-10-2016
    sass221 profiilipilt
    sass221: Väga sisukas materjal
    15:41 13-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun