lepingupoolte õiguste - kohustustega, töötaja või tööandja kohustuste mittetäitmisega, puhkusega, töötasuga jne. 4 Kaasuse faktilise ja õigusliku olustiku hindamisel tuleb tähelepanelikult jälgida lepingupoolte argumente oma seisukohtade põhjendamiseks, eeldades sealjuures, et need ei pea vastama tegelikule olukorrale, mis tuleb välja selgitada kaasuses esitatavast tõenduslikust materjalist. 5 Selle eeltöö alusel tuleb leida suhte faktilisele iseloomule (suhte sisule) vastav töölepingu seaduse säte, liikudes sealjuures oma otsinguloogikas üldiselt üksikule (kui nt on tegemist töölepingu ülesütlemisega, siis vaatama TLS vastavast jaost, kas ülesütlemine oli korraline või erakorraline, toimus see tööandja või töötaja poolt, millised olid ülesütlemise põhjused, kas need on seadusega kooskõlas, kas ei ole eiratud piiranguid). 6 Selle analüüsi alusel peab olema võimalik teha kaasusülesande kohta
rakendava organi suvast 4. Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut, tuleb eelnenud enne tühistada 5. kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada Õ. rak. põhjendatuse nõue tähendab, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud; otsus peab tuginema antud asja faktilisele alusele. Õ. rak. otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest aspektist: · Seadus annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juuridilist tähendust omavatele suhetele · Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev Õ. rak. õigluse nõue on õigust saatnud tema tekkimisest alates - õigluse nõudel on iseseisev tähendus - Õiglane on selline õiguse rak
tagajärg), vastasel juhul S-riiklik sund. Täielikust õigusnormist nähtub, et kui T kajastub tegelikkuses konkreetsetel elulistel asjaoludel-S, siis kehtib S suhtes R. Seega on T tänu konkreetsetele S ellu viidud, kui S on loogiliselt võetuna üks T juhustest. ÕIGUSE RAKENDAMISES PEAMEGI KONTROLLIMA, KAS S ON TÕESTI ÜKS T JUHUSDEST. Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist: Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R ehk T iga juhuse osas kehtib R S T ehk S on samane T-ga, on üks T „juhus“ S R ehk S osas kehtib R T(1) R(1) T(2) R(2) S T(1) S T(2) SR [T(1)] SR [T(2)] Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2. Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. 3
täielike õigusnormide struktuurile.Õiguslausetena e. Pidamislausetena on nad mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigitatakse: 1. Seletavateks-nt riigikogu valimise seadus. Paragrahv seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. 2. Viitavateks-Nt karistusseadustiku paragrahv 343. Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga. 3. Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse. Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid. Seaduskeele määratlused on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt.
kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. 4). asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: 1). seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; 2). põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; 3). õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele
tsiviilõiguse põhimõisted jms, mis kohalduvad ka asjadega seonduvale; 4). Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra;5). Korteriomandiseadus reguleerib korteriomandiga seonduvat. 6). Tsiviilkohtumenetluse seadustik tuleb kohaldamisele asjaõigusest tulenevate õigusvaidluste korral. Asi on kehaline ese - objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1)
osunduse sama õigusakti teisele paragrahvile); - blanketne viide – tuleb seadusest ise järgi vaadata (e õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile); 3 c) kitsendav – on selline norm, kus on mingid piirid, nt tähtajad. Kitsendavad õigusnormid on formaliseeritavad lauseks: Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). Konstitutiivne norm – määrab üldisi tingimusi ja ühiskonna ametlikku toimimist. On adresseeritud avalikule võimule. Menetlusnorm – ütleb, kuidas ametnik peab käituma ja mil viisil.
ohtudest (Panda Security 2010). T. Elenurm väitis, et mõningate autorite seisukohtade järgi võib eeltoodud uuringutüübid jaotada kahte gruppi: turu-uuringud ja turundusuuringud. Turu-uuringud ei anna vastust küsimusele, kuidas olla turul edukas. Sellele annavad vastused turundusuuringud. Turu-uuring kirjeldab olemasolevat turgu: tootjate hulka seal, tarbijate hulka, turumahtu, hindu, trende, eksporti-importi, asendustooteid jm. Info kogumine baseerub peamiselt olemasolevale faktilisele materjalile. Turu-uuringuid teevad firmad peamiselt ise nii sise- kui välisturu kohta. Turundusuuringud aga kirjeldavad tarbijat ja tema käitumist, hinnanguid, hoiakuid, elustiile, turusegmente ning selle käigus luuakse eelkige uusi fakte, see tähendab, et tulemused on sünteetilised (supikeetmise näide, kus supil ei ole mitte ühegi konkreetse toiduaine maitse, vaid mingile konkreetsele supile omane kompleksmaitse).
käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule". Viide paragrahvile, täieliku õigusnormi moodustabki koos teise paragrahviga. Viitavad õigusnormid on vahendiks, et vältida kordamist. Õigusnormi tekst ei korda paragrahve, ta viitab neile. Kui õigusnorm viitab oma sisus teisele paragrahvile, on ta viitav õigusnorm. Kui aga õigusnorm osundub mõnes teise õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketes õigusnormiga. 3. Kitsendav - Kui faktilisele koosseisule lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivust, mis on aga seletatav ainult positiivse kehtimisega. Kitsendavad õigusnormid näitavad , et õigusnormid ei asu üksteisest mõtteliselt lahus. Aarnio järgi jagunevad õigusnormid regulatiivseteks ja konstitutiivseteks normideks, viimased omakorda menetlusnormideks, kompetentsinormideks ja seaduskeele määratlusteks. Regulatiivsed normid on käitumisnormid
laskma Erosel majas edasi elada vanadel tingimustel, kuni üürilepingu lõppemiseni. 3.4 Millised on nõuded tänapäeval variandis a? Nii tehingu aluse puudumine kui ka selle äralangemine võivad VÕS §-de 5 ja 6 järgi õigustada põhimõttest pacta sunt servanda mittekinnipidamist. Tehingu aluse puudumise või äralangemise õiguslikuks tagajärjeks ei ole tavaliselt mitte lepingu lõpetamine, vaid lepingu kohandamine tegeliku, lepingu sõlmimisel mitte teada olnud faktilisele olukorrale, silmas pidades hea usu põhimõtet VÕS §-de 5 ja 6 järgi, kusjuures peab siiski jälgima seadusliku ja lepingulise riski jaotumist. Kui leping on ühe poole jaoks väga oluline, nimelt eluruumi üüri korral, soodustab seadus selle edasikestmist, andes võimaluse tähtajalise üürilepingu pikendamiseks ja piirates ülesütlemisvõimalusi (vt näiteks VÕS § 327 lõige 3, § 344). 10 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 140
riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamisel peab jälgima, et rakendamine oleks seaduslik (kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega), põhistatud (kõik asjasse puutuvaid fakte peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele) , otstarbekohane(seadus ise annab ainuvõimaliku otsatarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev) ja õiglane.(õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna) 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest,
Kui uurimise käigus unustatakse infole phinev turundusotsus, kujuneb uuring kaootiliseks faktide kogumiseks, mis ei oma praktilist tähtsust firma püüdluste realiseerimisel. Turu-uuringud ei anna vastust küsimusele, kuidas olla turul edukas. Sellele annavad vastused turundusuuringud. Turu-uuring kirjeldab olemasolevat turgu: tootjate hulka seal, tarbijate hulka, turumahtu, hindu, trende, eksporti-importi, asendustooteid jm. Info kogumine baseerub peamiselt olemasolevale faktilisele materjalile. Turu-uuringuid teevad firmad peamiselt ise nii sise- kui välisturu kohta. Turundusuuringud aga kirjeldavad tarbijat ja tema käitumist, hinnanguid, hoiakuid, elustiile, turusegmente ning selle käigus luuakse eelkige uusi fakte, s.t. tulemused on sünteetilised (supikeetmise näide, kus supil ei ole mitte ühegi konkreetse toiduaine maitse, vaid mingile konkreetsele supile omane kompleksmaitse).
õiguste ja kohustuste kandja (müüja-ostja, töötaja-tööandja) • Ühepoolsed õigussuhted – toetub ühe subjekti tahteavaldusele (kinkeleping, testament) subjekti tahteavalduse nõustumisel tekib õigus (võtab kingi või pärandi vastu) Funktsiooni järgi eristatakse: • Regulatiivsed õigussuhted – õigused-kohustused tekivad õiguse realiseerimisega. Sellised on eraõiguslikud suhted, mille eesmärk on faktilisele suhtele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine, regulatiivse toime põhitõhk on subjektiivsel õigusel. • Kaitsvad õigussuhted – suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Need suhted tekivad õigusrikkumise alusel, eesmärk on rikutud õiguse kaitse, taastamine. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5)
mittetäielike õigusnormidena. Grammatiliste lausetena on need täielikud laused, kuid õiguslausetena (pidamislausetena) aga mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletavad õigusnormid määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elemendi või täieliku õigusnormi õigusliku tagajärje. Viitavad õigusnormid viitavad mõnes teises normis sisalduvale faktilisele koosseisule või selle elemendile või õiguslikule tagajärjele või selle elemendile. Viide võib olla otsene või kaudne. Otsene on viide sama seaduse eelnõu sättele või seaduse sättele. ¹ Kaudne on viide kohaldatavale seadusele. ² 9 Kitsendavad õigusnormid on selleks, et välistada olukorda, kus õigusnormi faktilises
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 1. Seaduse reguleerimisala (3) Kui reklaam on reguleeritud teise seadusega, kohaldatakse käesolevat seadust teisest seadusest tulenevate erisustega. § 3. Reklaami põhinõuded (1) Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. Viitavad õigusnormid viitavad mõnes teises normis sisalduvale faktilisele koosseisule või selle elemendile või õiguslikule tagajärjele või selle elemendile. Viide võib olla otsene või kaudne. Otsene on viide sama seaduse eelnõu sättele või seaduse sättele. Kaudne on viide kohaldatavale seadusele. Näited RS-ist viitavate õigusnormide kohta: § 13. Kohaliku omavalitsuse pädevus välireklaami nõuete kehtestamisel (2) Valla- või linnavolikogu määrusega võib määratleda piirkonna, mida loetakse käesoleva
pädevad riigiorganid. Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane: lähtutakse kehtiva õiguse normidest; faktide paikapidavus; õiguse rakendamine õigluse vahendusel. 39. Tõendid õiguse rakendamises Kõik faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta õiguse rakendamise põhistatuse nõue. 40. Õiguse rakendamise aktid. Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Õiguse rakendamise akte annavad välja erinevad riigiorganid, aktidel on erinev sisu ning kannavad erinevaid nimetusi.
toimepandud õiguserikkumise eest NB! Sisaldavad sanktsioone Mittetäielikud viitavad - kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, siis on viitav õigusnorm Mittetäielik blanketne - kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile Mittetäielikud seletavad - seletavad mõisted nt mis on juriidiline isik Mittetäielikud kitsendavad - Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Aarnio liigitab õigusnorme järgmiselt: Regulatiivsed normid – käitumisnormid, olid juba siis ühiskonnas, kui moraal ja õigus polnud eraldunud Konstitutiivsed reeglid – määravad, et nt malelaud on ruudustik musta ja valgega Kompetentsinormid – näitavad õiguskorras täpselt, kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab
õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud (nt omanik omandiõiguslikus suhtes, teose autor autoriõiguslikus suhtes) Õigussuhte funktsiooni järgi – regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted Regulatiivne õigussuhe – tekitab subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega; eraõiguslikud suhted, mille peamine eesmärk on faktilisele suhtele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine; regulatiivse toime põhirõhk lasub subjektiivsel õigusel Kaitsev õigussuhe – suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi; tekib õigusrikkumise alusel ja eesmärgiks on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine; klassikaliselt kuuluvad siia kriminaalõiguslikud suhted,
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika jt. 7 http://web.zone.ee/carolus/otmTeema-uus.doc kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. Õigusnormil on reeglina kaks olulist osa: teokoosseis (hüpotees, karistusnormis dispositsioon) ja õiguslik tagajärg (dispositsioon, karistusnormis sanktsioon). Eelnevalt nimetatud teokoosseis määrab, millisele faktilisele olukorrale vastav õiguslik tagajärg kohaldub. Normi teokoosseisuna nähakse ette kõik see, mis peab reaalses maailmas toimuma, et järgneks sama normi õiguslik tagajärg. Teokoosseisuna ei sätestata seejuures mitte konkreetset sündmust, vaid tüüpilist ehk abstraktset olukorda, mida saab kasutada šabloonina konkreetsete olukordade suhtes. Just seetõttu on ka õiguslik tagajärg normis üldine.
Nõude tagamiseks peab otsus rajanema juhtumit käsitlevatel õigusnormidel, olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires, seaduses ette nähtud õigusnormi rakendamine on kohustuslik igal juhul, uut otsust ei tohi vastu võtta kui on olemas kehtiv otsus. Põhistatuse nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema põhjalikult ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtalsed faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta. Otstarbekohasuse nõuet käsitletakse kahest erinevast aspektist. 1) Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidlist tähendust omavatele suhetele. Seadusest kinnipidamine on kõige otstarbekohasem tee. 2) Seadusega antud raamides tuleb kuriteole ja kurjategijale rakendada kõige otstarbekohasemalt mõjuvat karistust
asjaolude leidmist. Reaalne elu on väga mitmepalgeline ja õiguslikku tähendust omavad elulised asjaolud on põimunud õiguslikku tähendust mitteomavate eluliste asjaoludega niivõrd, et mõnikord on ütlustest väga raske moodustada juriidilisi fakte. Õiguse rakendamisel peamegi kontrollima, kas S on tõepoolest üks T juhustest. Kui see on nii, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist, millel on järgmine kuju: Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R: ehk T iga juhuse osas kehtib R. S T: ehk S on samane T-ga, on üks T ,,juhus". S R: ehk S osas kehtib R." (ÕE, lk 141 142).16 ,,I Sotsiaalse konflikti situatsioon: (1) elulised asjaolud ehk probleem kui selline; (2) õigus kui juriidiline alus konflikti lahendamiseks. II Sisemine argumenteerimine: (1) abstraktne faktiline koosseis; (2) juriidilist tähendust omavad elulised asjaolud;
koosseisuga ja kui need on seoses, tuleb teha lõppjäreldus õigusnormis esitatud õigusliku tagajärje põhjal. Subsumeerimine on seotud õigusnormi mõttest arusaamisega. ÕIGUSE RAKENDAMISES PEAMEGI KONTROLLIMA, KAS S ON TÕESTI ÜKS T JUHUSDEST. Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist: Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. Esimene staadium on faktiliste asjaolude analüüs. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. Õiguse rakendaja Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad.
ühiskondliku käitumise vahelist seost. Õigus kui õigusnormide kogum kujutab endast kindlate formaalsete sidemete ühtsust, kuid samas on õigusel tänu määratletusele konkreetne sisu. Normi loogikast lähtuvalt koosneb iga õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Oma loogiliselt vormilt on õigusnorm hüpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisele koosseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg. Faktiline koosseis on elulised asjaolud kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg on lubamine, käsk või keeld ise. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. Sanktsioon- mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada inimeste suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Dispositsioon- milline peab olema inimese käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud
korraldustele 6 · võime astuda suhtesse teiste riikidega o koloniaalmaade kadumise tõttu on see tunnus kaotanud oma tähtsuse o Algselt tuli see tunnus Ladina-Ameerika riikidelt Tunnustamine on üks keerulisimad valdkondi rahvusvahelises õiguses, sest see hõlmad nii poliitilisi aspekte kui ka siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse küsimusi. Tunnustamisega antakse teatavale faktilisele situatsioonile õiguslik tähendus. Tunnustamine hõlmad riikide lisaks valitsusi, rahvuslikke vabadusliikumisi, territoriaalseid nõudmisi jms. Riigi tunnistamine: · Tähendab seda, et teised riigid on valmis alustama suhtlemist uue riigi kui rahvusvahelise kogukonna võrdse ja täieõigusliku liikmena · Kaks klassikalist teooriat: o Konstitutiivse teooria uus riik ei eksisteeri rahvusvahelise õiguse
teostavad pädevad riigiorganid. Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane: lähtutakse kehtiva õiguse normidest; faktide paikapidavus; õiguse rakendamine õigluse vahendusel. 2. Tõendid õiguse rakendamises Kõik faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta õiguse rakendamise põhistatuse nõue. 3. Õiguse rakendamise aktid. Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Õiguse rakendamise akte annavad välja erinevad riigiorganid, aktidel on erinev sisu ning kannavad erinevaid nimetusi.
täielike õigusnormide struktuurile.Õiguslausetena e. Pidamislausetena on nad mittetäielikud. Mittetäielikud õigusnormid liigitatakse: 1. Seletavateks-nt riigikogu valimise seadus. Paragrahv seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. 2. Viitavateks-Nt karistusseadustiku paragrahv 343. Täieõigusliku õigusnormi moodustab see koos viidatud paragrahviga. 3. Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse. Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid. Seaduskeele määratlused on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt. 6
otstarbekohasuse ja õigluse seisukohalt? Seaduslikkuse kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega. Otsus peab rajanema asja juriidilisel alusel Põhistatuse kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta Otstarbekuse 1) seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendustomavatele suhetele. Seetõttu on seadusest kinnipidamine kõige otstarbekam tee selle eesmärgi saavutamiseks, mille seadusndja on püstitanud, ja õiguse rakendajal ei ole õigust hakata rakendamise kaudu vaidlustama seaduses
igavamaks. Vilde ajaloolised romaanid on ajalooliselt täpsed, kuigi jah mitte nii detailirikkad, nagu eelpool mainitud Scotti romaanid. Vilde ajalooliste romaanide peamine ülesanne või eesmärk oli näidata rahvast ja tema olukorda, hulkade käekäiku raskel sotsiaal-majanduslike suhete teisenemise ajajärgul, esile tuua massimeeleolusid ja reageeringuid ühiskondlike protsesside ja poolstiihiliste aktsioonide dünaamikat. Vilde poolt on teadlik tähelepanu pööramine faktilisele andmestikule nii sotsiaalse olustiku kui ka sündmuste reprodutseerimisel, allikmaterjalide ulatuslik kasutamine ja ka otsene kirjandusteose teksti viimine, publitsistlik rakendamine. Kõige sellega oli Vilde oma ajas uudsete võimaluste julge kasutaja. Autor lähenes ainele üsna suurel määral publitsistina, kelle jaoks olulisem oli sündmus ja selle põhjused ning neis peituv ideoloogiline mõjujõud, kuna inimesed oma suhete ja saatustega jäid sekundaarseks
käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. 4) asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: 1) seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; 2) põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; 3) õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. 22. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise
vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded - seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele
otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada. 5)kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. Õiguse rakendamise põhistatuse nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Õiguse rakendamise otstabekakohasuse nõue on käsitletav kahest küllaltki erinevast aspektist 1. seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. 2. Ühiskondlikest suhetest osavtõjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Õiguse rakendamise õigluse nõue on õigust saatnud tema tekkimisest alates. Õiglane on
· kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine · asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt, isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 9
otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada. 5)kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. Õiguse rakendamise põhistatuse nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Õiguse rakendamise otstabekakohasuse nõue on käsitletav kahest küllaltki erinevast aspektist 1. seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. 2. Ühiskondlikest suhetest osavtõjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Õiguse rakendamise õigluse nõue on õigust saatnud tema tekkimisest alates. Õiglane on
SaaS (Netiteenus) - see teenus lubab rentida tarkvara; ta jagab ühteainsat rakendust (näiteks majandustarkvara, raamatupidamistarkvara jne) brauseri kaudu paljudele tuhandetele kasutajatele kasutades multi-tenant arhitektuuri. Ostja/kasutaja poole pealt tähendab see seda et ettemaksu ei ole vaja teha ja teenusepakkuja peab ise ka üsna vähe investeerima - siin on Salesforce.com heaks näiteks. Programmide rentimise eest maksmine toimub vastavalt nende reaalsele/faktilisele kasutamisele ja raha tuleb üle kanda iga kuu. Heale ja usaldusväärsele Cloud Computing Service (teenusepakkujale) iseloomulikud tunnusjooned: a) On-Demand Self-Service: Iga Cloud Computing Service peab olema valmis rahuldama ostja spetsiifilisi vajadusi. Lõppkasutaja (st ostja) jaoks peab edaspidine kompuutritöö olema nii lihtne, et ta ei pea teenusepakkujalt mingit lisaabi paluma. 11 b) Skaleeritav/mastabeeritav & Elastsus/paindlikus (Scalable &
käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele
tegelikkuses (S) ehk konkreetsetes elulistes asjaoludes, so tehtud või tegegemata jäetod teos. Kui kajastub, järgneb sellele konkreetsele elulisele asjaolule õiguslik tagajärg (R). Õiguse rakendamisel tuleb kontrollida, kas S on tõepoolest üks T juhustest. Kui see on nii, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist, millel on järgmine kuju: Kui konkreetne eluline asjaolu (S) vastab abstraktsele faktilisele koosseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R ehk T iga juhuse osas kehtib R S T ehk S on samane T-ga, on üks T-juhus. S R ehk S osas kehtib R Õiguse rakendamisega tegeleb kohtunik, selleks on vaja erisubjekti. Meie teiega ei saa olla õiguse rakendajad. Sellist protseduuri nimetatakse subsumeerimiseks, kontrollitakse rakendamisküpsust. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist.
kohelda ebavõrdselt. Eristada võib valiku- ja otsustusdiskreditsiooni Piirid: diskreditsiooni sisu on ametniku otsustusvabadus. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest ei saa selline vabadus olla absoluutne. See läheks vastuollu õigusriikliku nõudega, et riik peab olema oma tegevusest seadusega piiratud: - õigusnormi faktikirjeldusega(õiguslikke tagajärgi, olgu imperatiivselt või alternatiivselt antuid, saab kohaldada vaid siis, kui lahendatav elujuhtub vastab faktilisele kirjeldusele. - vastava seaduse eesmärgi ja mõttega, oma otsustusvabadust ei tohi kasutada seadusest mittetulenevail eesmärkidel - põhiseadusega: eelkõige tähendab see põhiseaduses sätestatud kodanike põhiõiguste ja vabadustega arvestamist, millesse ametnikud ei tohi oma suvaotsusega sekkuda. 30. Tutvusta faktiküsimuse selgitamise raskusi ja esita iga raskuse tahu juures oma arusaam, kuidas püütakse sellest üle saada.
kvalifitseerimisele · kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine · asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt, isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset
õigusnormi õiguslikku tagajärge; Kitsendavad normid- välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Viitavad normid- viide mõnes muus normis sisalduvale faktilisele koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele. Otsene viide- kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, Blanketne viide- kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile. Subjektide ringi järgi: 1) üldised norm on adresseeritud üldsubjektile 2) spetsiaalsed norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile, nt kaitsevägi. 4
5) Lisaks on õigusnormidel otsustamisfunktsioon. · subjektiivsed õigused 1.4.2. Õigusnormi mõiste ja struktuur · juriidilised kohustused. Oma loogiliselt vormilt on õigusnorm hüpoteetiline lause: ÕIGUSSUHE kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisele koosseisule, kehtib on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg. käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. KUI ..... , siis ..... , VASTUPIDISEL JUHUL ..... . 2. Õiguskaitsesüsteemi mõiste ja sisu H D S
samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni, Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada; 5) kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest küllaltki erinevast aspektist. 1) Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. 2) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Õiguse rakendamise õigluse nõue on õigust saatnud tema tekkimisest alates. Õiglane on
üldjuhul on siiski kõik vägivallaga seotud lepingud tühistavad! TÜHISTAMISE KORD: tehingu tühistamise õigus kujutab endast kujundusõigust, mille teostamiseks peab tühistamisõigust omav isik TsÜS §98 lg1 kohaselt tegema vastavasisulise tahteavalduse ehk tühistamisavalduse Tühistamisavaldus tehakse kas teisele poolele või avalikkusele Tühistamisavalduses ei pea viitama õiguslikule alusele, küll aga faktilisele koosseisule; avaldusele ei ole ettenähtud kindlat vorminõuet Osadeks jaotatava tehingu korral saab tühistada osi eraldi Kui tühistamiseks õigustatud isik tehingu kinnitab, siis ei saa enam tühistada (TsÜS § 100). 4. Tehingu tühisuse ja tühistamise tagajärjed Tehingu tühisuse kui ka tühistamise esmane tagajärg on tehingu kehtetus, mis tähistab olukorda, kus tehingut ja sellest tulenevaid kohustusi ei tule täita ning tehingu täitmist ei saa nõuda
on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate Oma loogiliselt vormilt on õigusnorm hüpoteetiline lause: käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisele koosseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg. 2. Õiguskaitsesüsteemi mõiste ja sisu KUI ….. , siis ….. , VASTUPIDISEL JUHUL ….. . 2.1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid H D S 2.1.1. Printsiibid ja õigusnormid
veel otsustamisfunktsioon otsuste tegemise aluseks. 3. Õigusnormi mõiste ja struktuur Imperatiiviteooria kõik õiguslikud määratlused peavad olema taandatavad sellisteks lauseteks, mis kas nõuavad või keelavad kindlat käitumist. Aga see ei sobi nt siis, kui tegemist volituste omandamisega. Õigusnormi mõtteks on õigusliku tagajärje esilekutsumine, see aitab elu reaalselt korrastada. Loogiliselt vormilt hüpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisele koosseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg. Normide struktuurid on teatud mõttes inimeste poolt kunstlikult konstrueeritud püüavad standardiseerida ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelist seost. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on eluline asjaolu kui eeldus, mille saabudes on midagi
nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele
Neid nimetatakse mõnikord mittetäielikeks õigusnormideks. See tähendab, et õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste õigusnormidega. Mõnikord nimetatakse neid spetsialiseeritud õigusnormideks. Mõned objektiivses õiguses sisalduvad õigusnormid määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge. Teised viitavad mõnes muus normis sisalduvale faktilisele koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele. Kolmandad välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist kooseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Vastavalt sellele liigituvad mittetäielikud õigusnormid seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. 18. Õigusnormi loogiline struktuur: 1) õigusnormi hüpotees faktiliste asjaolude kirjeldamine, mille korral tuleb antud normist lähtuda, näitab õigusnormi
24 3) Kompetentse organi poolt otsuse tegemine, vormiliselt õiguse rakendamise akt ehk individuaalakti vormistamine. 4) Asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest. Õiguse rakendamise põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta. Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue seadustest kinnipidamine on kõige otstarbekohasem teeseadusandja püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning seaduse kohaldamisel tuleb kohustatud subjekti käitumist individuaalselt reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem. Õiguse rakendamise õigluse nõue õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva
asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele
mitte tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada; kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta. Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest erinevast aspektist. Seadus ise annab ainuvõimaliku (seadusandja arvates) otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Seaduse kohaldamisel tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist
otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada. 5) Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. // Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. // Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest aspektist. 1) Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. 2) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse ramides võib olla teatavates piirides erinev. //Õiguse rakendamise
annaabi.ee 
