ETTEVÕTLUS - JA MAJANDUSUURINGUTE VAJALIKKUS JA PÕHIMÕTTED (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool
I Ä
Eesnimi Perekonnanimi
ETTEVÕTLUS- JA MAJANDUSUURINGUTE VAJALIKKUS NING NENDE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED
Referaat
Juhendaja : Eesnimi Perekonnanimi
Mõdriku
2010

SISUKORD

Sissejuhatus 3
1. Strateegiline juhtimine 4
a. Strateegilise juhtimise põhiülesanded 4
2. Kvalitatiivne uurimisviis 5
3. Turu-uuring 7
3.1 Uuringute tüübid ja teemad (R.Sirkeli järgi): 7
4. Uuringute läbiviimine 9
b. Meetodite järgi jagunevad uuringud : 9
kokkuvõte 11
Kasutatud kirjanduse (KIRJETE) LOETELU 12

Sissejuhatus

Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus , jaotus ja tarbimine. Ettevõte on aga eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus, mis on organisatsiooniliselt iseseisev (Wikipedia). Nii majanduses kui ka ettevõtetes on vajalikud uurigud, et saada ülevaade klientide vajadustest. Samuti aitavad uuringud vältida riske ja probleeme majandusvaldkonnas. Ilma uuringuteta astuks ettevõte turule pimedana. Uuringute alusel saavad ettevõtted koostada kindlal plaanil põhineva finantseelarve .
Et leida kliente ja rahuldada nende vajadusi, tugevdada konkurentsipositsiooni ja saavutada seatud eesmärke, tuleb järgida strateegilise juhtimise ülesandeid. Samuti kasutatakse ettevõtlus- ja majandusuuringutes erinevaid uurimismeetodeid, nagu näiteks kvalitatiivsed uurimismeetodid , mis on oma olemuselt induktiivne ja uuriv . Samuti on olemas ka tarbija-, turu-, toote-, hinna-, jaotus- ja – firmauuringud ning toetuspoliitika . Erinevate autorite arvamuste järgi võib eeltoodud uuringutüübid jaotada kahte gruppi: turu-uuringud ja turundusuuringud . Igal uuringul on omakorda erinevad läbiviimise etapid.
Kuidas aga erinevaid uuringuid koostatakse ning milliseid uuringumeetodeid üldse olemas on ning mida nad endast kujutavad? Järgnevatel lehekülgedel käsitlengi põhjalikumalt uuringute olemusi, etappe ning infohankimise meetodeid .

Strateegiline juhtimine

Strateegilise juhtimise põhiülesanded

Enamik ettevõtteid saab alguse ühest äriideest ja ühest või paarist ettevõtjast. Ehk inimesest, kes asutab uue majandusüksuse pakkumaks uut või olemasolevat toodet või teenust uuel või olemas oleval turul kas kasumitaotlusega või kasumistaotluseta ettevõtluse kaudu. Mõnigi kord ei ole esialgne edu läbimõeldud strateegia tagajärg, vaid pigem on tegemist õnneliku juhusega – satuti olema õigel ajal ja õiges kohas. Ainult sellest on siiski vähe – sa võid olla õigel ajal ja õiges kohas ja siiski kaotada. Samas on inimesi, kel on olemas oskus olla õigel ajal ja õiges kohas koos oskusega situatsioonist kasu lõigata. Üks ettevõtja on väitnud, et mida rohkem on tal kogemusi, seda rohkem tal veab.
Pikka aega õnnele loota ei saa – paar korda võib vedada, kuid pikaajaline edukus eeldab häid juhtimisoskusi ja läbimõeldud strateegiat. Kindlasti ei piisa selleks vaid ideede genereerimisest. Võidustrateegia peab olema ühe võrra hästi välja töötatud kui ka ellu viidud . Hea strateegiline juhtimine on seega hea strateegia ja selle eduka elluviimise summa (Varendi, Teder 2008: 38).
Strateegia on ettevõtte juhtkonna “mänguplaan” selleks, et leida kliente ja rahuldada nende vajadusi, tugevdada ettevõtte konkurentsipositsiooni ja saavutada seatud eesmärke. Strateegia väljatöötamist ja elluviimist nimetatakse strateegiliseks juhtimiseks . Selle käigus tuleb täita viis ülesannet (Varendi, Teder 2008: 39) :

Määratleda ettevõtte tegevusvaldkond , mission ja visioon .

Püstitada mõõdetavad eesmärgid.

Kavandada strateegia eesmärkide saavutamiseks.

Viia strateegia ellu.

Hinnata tulemusi, vaadata üle tegevuskeskkonnas ja konkurentitingimustes toimunud muutused.

Kvalitatiivne uurimisviis

Ettevõtlus ja majandusuuringutes kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit, mis on oma olemuselt induktiivne ja uuriv, on arvudel mittepõhinev interpretatsioon ja tõlgendus uurimistulemustest. Kvalitatiivsed uurimismeetodid:

eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku arvestades kvaliteete ja detaile;

uurimismaterjali kogumisel kasutatakse andmekogumismeetodeid nagu osavõttev vaatlus , vaba intervjuu avatud küsimustega, rühmavestlus ja autobiograafiate analüüsi, dokumentide analüüsi, audiovisuaalseid andmeid, teksti- ja piltide analüüsi;

saab teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata.
Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogia, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumi uuring. Uurijana kasutatakse kvalitatiivsete meetodite kasutamise puhul järgmist praktikat:

• enda seisukoha määratlemine;
  
• osalejate tähenduste kogumine;
  
• keskendumine ühele mõistele või fenomenile;
  
• isiklike väärtuste kaasatoomine uurimusse;
  
• osalejate konteksti või elutingimuste uurimine ;
  
• tulemuste kehtivuse põhjendamine;
  
• andmete tõlgendamine;
  
• agenda loomine muutusteks või reformiks;
  
• koostöö osalejatega.
  

(Kvalitatiivsed meetodid 2005)

Turu-uuring

TU on süstemaatiline andmekogumise " disainimine ", nende töötlemine ning edastamine firmasiseseks kasutamiseks, et ettevōttes oleks vōimalik luua pidev spetsiifiline turundussituatsioon, mis on alus turundusotsuste tegemiseks. Loomulikult peab enne väga täpselt määratlema, milleks üldse andmeid vajatakse. Kui uurimise käigus unustatakse infole pōhinev turundusotsus, kujuneb uuring kaootiliseks faktide kogumiseks, mis ei oma praktilist tähtsust firma püüdluste realiseerimisel.

Uuringute tüübid ja teemad (R.Sirkeli järgi):

Tarbijauuringud (info allikaks on tarbijad vōi tarbimisnäitajad ning vastavad andmesūsteemid) : brändide eelistus , rahulolu tootega , ostukäitumine, ostukavatsused;

Turu-uuringud: turupotentsiaali mõõtmine, turuosa hindamine, turukarakteristikute määramine, olemasolevate toodete nõudluse prognoosimine, turgude arengutrendide analüüs, turgude segmentimine;

Tooteuuringud: tooteidee leidmine, uue toote testimine, toote tuntuse ja maine uuringud, brändi loomine ja testimine, prooviturustus, konkureerivate toodete uuring, pakendiuuringud;

Hinnauuringud: hinnaelastsus , alternatiivsete hinnastrateegiate testimine, konkureerivate hindade analüüs, müügiprognoos, kulude analüüs, kasumi analüüs;

Jaotuseuuringud: jaotuskanalite valik ja teostus, erinevete ladustamisvõimaluste analüüs, ekspordikanalite uuring;

Toetuspoliitika uuringud: reklaami efektiivsuse uuringud, reklaamisõnumite testimine, meediauuringud, avaliku arvamuse uuringud, müügipersonali uuringud;

Firmauuringud (info allikaks on äriettevōte, mis on organisatsiooniturg ja vastavad andmestikud): majandusharu karakteristikute ja nende trendide uuring, tootmisega seotud uuringud.
( Turg 2003)
Näide tarbijauuringust, kus firma Panda Security viis läbi uuringu väike- ja suurettevõtetes interneti kasutamise kogusest ja enim külastatud internet lehekülgedest, mille tulemusena saab firma teha turvalisuse otsuseid ja valikuid olemasolevatest ohtudest (Panda Security 2010).
T. Elenurm väitis, et mõningate autorite seisukohtade järgi võib eeltoodud uuringutüübid jaotada kahte gruppi: turu-uuringud ja turundusuuringud.
Turu-uuringud ei anna vastust küsimusele, kuidas olla turul edukas. Sellele annavad vastused turundusuuringud. Turu-uuring kirjeldab olemasolevat turgu: tootjate hulka seal, tarbijate hulka, turumahtu, hindu, trende, eksporti- importi , asendustooteid jm. Info kogumine baseerub peamiselt olemasolevale faktilisele materjalile. Turu-uuringuid teevad firmad peamiselt ise nii sise- kui välisturu kohta.
Turundusuuringud aga kirjeldavad tarbijat ja tema käitumist, hinnanguid, hoiakuid, elustiile, turusegmente ning selle käigus luuakse eelkōige uusi fakte, see tähendab, et tulemused on sünteetilised (supikeetmise näide, kus supil ei ole mitte ühegi konkreetse toiduaine maitse, vaid mingile konkreetsele supile omane kompleksmaitse).
Turu-uuring on tavaliselt uuringute I etapp, millele järgneb II etapp – turundusuuring. Turu-uuringu käigus saadakse vaid esialgne visioon, mida mingi turg endast üleüldse kujutab.
Uuringud vōivad olla kas unikaalsed , kus kogu info kuulub tellijale ning on konfidentsiaalne või mitmekliendilised, kus kellelgi pole ainuōigust andmetele.

Uuringute läbiviimine

Uuringule eelneb alati selle kavandamine. Uurimiseesmärkide sõnastamine, millele järgneb uurimistingimuste piiritlemine (võtmeküsimused, tähtajad, kulud) siis järgneb tööplaanide koostamine ning uurimismeetodi(te) valik, mis jaguneb konsultant - ehk paneeluuringuks ja väliuuringuks ehk küsitlusuuringuks.

Meetodite järgi jagunevad uuringud :

1.Konsultant- ehk paneeluuringud, mis tegelevad sekundaarse info kogumise ja töötlemisega. Konsultantuuringu tugevad küljed: odav, väikese töömahukusega, ei nōua eriettevalmistust läbiviijatelt. Ning nōrgad küljed: usaldusväärsus nōrk järgmiste faktorite osas: objektiivsus, usaldusväärsus, täpsus, katvus, kaootilisus.
2.Küsitlusuuringud. Küsitlusuuringu korraldamisel on vaja teadvustada alljärgnevaid uuringuetappe: valimi määratlemine, kūsimusvaldkondade määratlus, ankeetide koostamine, andmetöötlus ning tulemuste väljatoomine ning nende edastamine. Küsitlusuuringu läbiviimise viisid: vahetu küsitlus, rühmaintervjuu, postiküsitlus (ankeet varustada alati adresseeritud tagasisaatmise ümbrikuga), telefoniküsitlus, internetiküsitlus. Küsitlusuuring annab ülevaate lōpptarbijatest, kvaliteedinōuetest, hooajalistest vōi tsüklilistest eelistustest ning -voogudest, turuosadest, konkurentsitüübist, hindadest, turueelistustest, konkurentsi tihedusest ja tüübist. Küsitlusuuringu tugevad küljed eri viiside puhul: vahetu küsitlus - usaldusväärne, kuid töömahukas ja kallis ning aeganōudev; postiküsitlus- vähem usaldusväärne (tagastamisprotsent ca 20 ning tagastatavad ankeedid ei pruugi kuuluda ideaalsesse valimisse) ning kallis; telefoniküsitlus- tuleb ootamatult ning vahetu silmside puudumise tōttu ei vastata kuigi hoolikalt ning see on ka kallis.
Valimi vōtmine. Eesti tootja jaoks on oluline vahe, kas uuringut viiakse läbi kodumaal vōi välismaal. Kodumaine turg on alles väljakujunemisjärgus ja tarbijad otsivad kauba tarnijaid ja vastupidi. Ärisidemed ja traditsioonid ei ole kuigi tugevad ja pikaajalised. Uurides Eesti turgu tuleks kataloogida kōigepealt kōik potentsiaalsed ostjad ja teha valim proportsionaalselt , see tähendab, et iga tüüpi firmade seast, et tulemusi oleks vōimalik üle viia iseloomustama koguturgu.
Teistes maades on seis ühtlaselt sarnane: turul domineerib väike hulk suuri firmasid, kellel on väga suur turuosa (kuni 80 %), mida peab küsimustike koostamisel arvestama. Teavet valimi tegemiseks vajalike firmade kohta saab näit. äriregistrist, kaubandus- ja kutseliitudest ning mujalt.
Uuringu etapid on seega järgmised:
1.Probleemi defineerimine: hästi sōnastatud ja teadvustatud probleem on pool lahendust . Kui probleem ei ole selgelt formuleeritud, vōivad uuringuga seonduvad kulud ületada sellest saadavaid tulusid.Vältida tuleks probleemi liiga laia ja liiga kitsast defineerimist.
2.Tegevusplaani väljatöötamine uuringu läbiviimiseks: infoallikate kindlaksmääramine, uurimismeetodite (konsultant- vōi küsitlusuuring) määramine, küsimustike väljatöötamine, valimi vōtmise pōhimōtete määramine ning valimi vōtmine, kontakteerumise meetod (telefon, isiklik, kiri).
3.Andmete kogumine: uuringu kōige kulukam etapp, mille puhul aga peab rōhutama ka praeguse sidetehnika vōimalusi.
4.Andmete ja info analüüs : kas maatriksmeetod, statistiline analüüs spetsiaalsete arvutiprogrammidega vōi käsitsitöötlus.
5.Tulemuste avaldamine ning järeldused: tulemused tuleb alati esitada hästi ja korrektselt vormistatuna ja kirjalikult, vajaduse korral jooniste, tabelite ja graafikutega varustatult. Uuringu läbiviija esitab oma tööst ka suulise ülevaate , mis analüüsitakse firma ajutrusti koosolekul.
(Turg 2003)

kokkuvõte

Uuringud koostavad peaaegu kõik ettevõtted majandusvaldkonnas. Kui ettevõte uuringuid ei korralda, siis ta ei tea, millised on tema toodete tarbijad ning ta ei oska ennast seetõttu ka tarbijatele paremaks ning meeldivamaks muuta.
Uuringute korraldamise viise on mitmeid erinevaid, mille seast uuringu korraldajad endale sobivaima valivad. Ettevõtte- ja majandusuuringud annavad kindla, protsendilise tulemuse vajalikust informatsioonist. . Lootes pikalt õnnele ja vedamisele võib kaotada kogu ettevõtte, seega on oluline läbimõeldud strateegia ja juhtimisoskus .
Referaadi koostamisel mõistan, et tihti koostatakse uuringuid juba enne ettevõtte tegutsemise alustamist, et välja selgitada, kas plaanitud toodetele on turgu ja kui palju. Siis selgubki just uuringutest, kas inimesed on taolisest tootest huvitatud. Selle tulemusena teame kas on mõtet ettevõtet rajada. Samuti uuringute abil leiame lihtsamalt sihtgruppe, kellele tooteid pakkuma hakata.

Kasutatud kirjanduse (KIRJETE) LOETELU

Majandus - [WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/Majandus (29.09.2010).

Ettevõte - [WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/Ettev%C3%B5te (29.09.2010).

M. Varendi, J. Teder. 2008. Mis toimub ettevõttes? Ettevõtte hindamine ja arendamine. OÜ Infotrükk.

Kvalitatiivsed meetodid - [WWW] URL http://www.htk.tlu.ee/kasve/Projektid/materjalid/uurimismeetodid/KvalitatiivsedMeetodidStrateegiad

Turg - [WWW] URL http://www.luua.edu.ee/pildid/turg.doc (16.12.2003)

Panda Security - [WWW] URL http://www.practice-group.com/content/view/10995/43/ (18.10.2010)