Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vesi1995
Õppematerjali autor
● Privilegeering lähtub erilisest psühhofüsioloogilisest seisundist, mis siiski ei ole koosseisutunnus ● Deliktistruktuuri elemendid samad, mis tapmise korral + järgmised erisused: ● Teo subjekt: ema ● Teo objekt: sündiv või vastsündinud laps Tervisevastased ning elu ja tervist ohustavad süüteod ● 2. jagu (Tervisevastased süüteod) ○ 1. jaotis (Tervist kahjustavad süüteod) ■ KarS § 118: Raske tervisekahjustuse tekitamine ■ KarS § 1181: Naise suguelundite sandistav moonutamine ■ KarS § 119: Raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest ■ KarS § 1191: Kakluses osalemine ● 2. jaotis (Vägivallateod) ○ KarS § 120: Ähvardamine ○ KarS § 121: Kehaline väärkohtlemine ● 3. jagu (Elu ja tervist ohustavad süüteod ○ KarS § 123: Ohtu asetamine ○ KarS § 124: Abita jätmine
teo alustamisest, selle eest karistatavuse piiri ületamisest, teatud juhtudel isegi ettevalmistuste tegemisest kuriteo toimepanemiseks. Isik on süüvõimeline , kui ta: 1) on vähemalt neljateist aasta vanune; 2) on võimeline aru saama oma teo keelatusest; 3) on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Isik on süüdimatu, kui ta ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega, mille tuvastab kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kui isik eelnevast tingituna on vaimselt vaid oluliselt piiratud, on tegemist piiratud süüdivusega, ning kohus võib karistust kergendada. Joobeseisund ei välista süüd. Juriidiline isik õigusvõimelisena on samas ka süüvõimeline. Isikul puudub süü, kui ta ei saanud aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale
asjaolu. Raskendavate asjaolude loetelu on ammendav, seda muuta ei saa. Kergendavate asjaolude loetelu on näitlik. § 57. Karistust kergendavad asjaolud (1) Karistust kergendavad asjaolud on: 1) süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist; 2) kahju vabatahtlik hüvitamine; 3) süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; 4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul; 6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9) leppimine kannatanuga. [RT I 2007, 11, 51 jõust. 18.02.2007]
Tagajärje delikt. Inimene pidi ette nägema. Hoolsuskohustuse täitmatajätmine. Teo etteheidetavus tavapärase mõistuse juures. Karistus on suunatud sellele, et pärast tulevikus keegi ei teeks seda sama. Üldpreventsioon. Viiteline dispositsioon- “sama tegu, kui …”. N: Pagulaste ületoomine, paat läheb põhja. 10 inimest sureb - ettevaatamatu tapmine. On olemas põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Provotseeritud tapmine ja lapse tapmine on vähemohtlikud koosseisud. 2. Raske tervisekahjustuse piiritlemine kehalisest väärkohtlemisest. Kehaline väärkohtlemine on valu tekitamine – kohe on koosseis olemas. Nagu on valuaisting, siis on kuritegu. Kõik mis pole raske, on kerge. Kehaline väärkohtlemine - Kvalifitseerivad tunnused on tervisekahjustus 4 nädalat, lähi- ja sõltuvus suhtes – perevägivald ja kui korduvalt. Alternatiivne tahtlus- kui löön rusikaga teist inimest, siis lüües võib silmaalune paistes olla või ninaluu puruks
9 7 Samas, lk 358 8 A. Kiris jt. (viide 6) lk 359 7 Süüdimatu isik on vaimselt ebaterve, ta ei ole võimeline teadvustama seadusega ühiskonnas kehtivaid norme ning ta ei suuda käituda seaduskuulekalt tulenevalt oma vaimsest tervisest ja ei ole võimeline aru saama oma käitumise või tegevuse tagajärgedest. Süüdimatu isik on kas vaimuhaigusega, ajutise raske psühhikahäirega, nõrgamõistuslikkusega vms.10 On olemas ka piiratud süüdivusega isikud, kes on küll süüdivad aga teatud vaimuhäirete tõttu ei suuda ta aru saada oma teo keelatusest. Piiratud süüdivusega isikute puhul võidakse karistust kergendada vastavalt seadusega ettenähtud juhtudel. 3.3 Õigusvastasust välistavad asjaolud Õigusvastasust välistavad asjaolud on hädakaitseseisund, hädaseisund, kohustuste kollosioon ja eksimus teo toimepanemisel
Õigustavad asjaolud tulevad ka politsei ja piirivalve seadusest (kinnipidamine ja järelvalve). Näiteks. Spordivõistlused jäähoki. Kas neil on kehaline väärkohtlemine lubatud? Mõned on Eestis võetud vastutusele ning ka rahvusvahelisel areenil. Õigustus tuleb selle kaudu, et kuna hoki on sport ja seal on vältimatu füüsiline kontakt. Kui on reeglitele mittevastavus, siis võistluse kohtunik määrab talle vastava karistuse. Kui aga juhtub, et tekitatakse raske tervisekahjustus, siis võetakse vastutusele objektiivselt raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut. Isik ületab õigusvastasuse piire, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab ...Hädakaitset saab kasutada, kui vahetult on toimunud rünne. Mis on õigushüve? Individuaalsed (isiku subjektiivsed õigused ja nende realiseerimisvõimalused. Elu ja vara jne) ja kollektiivsed õigushüved (üldised väärtused: õhk, keskkond, avalik kord)
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärteo s
lk112- 115 2 Sealsamas, lk 115- 116 sellele arusaamale juhtida on Kars prg 34 nimetatud põhjustel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada KarS prg 60 säteststut( kergendada isiku karistust seaduse üldaosas nimetatud juhtudel). Tuleb rõhutada, et piiratult süüdiv isik on süüdiv kuid teatud vaimutegevuse häirete tõttu ei saa ta täielikult aru oma teo keelatusest, või kui saabki aru, on tal raske oma käitumist normikohaselt kujundada3. 3.2.3 Joobeseisund- joobeseisundi legaaldefinitsioon on antud Vabariigi Valituse määrusega kinnitatud " Joobeseisundi tuvastamise eeskirjades." Vastavalt sellele on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid