Sissejuhatus tööõigusesse, tööõiguse asend, põhimõtted, võrdlus teiste lepingutega (0)

Tööõigus
Tööõiguse asend
Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja
eraõiguseks.
Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja
funktsioonid.
Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks
on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning
tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist
eraisikute vahel.
Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu
kandja.
Tööõiguse asend (2)
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut
kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud
lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele,
samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole
seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud
lepingust.
Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 on sätestatud, et töölepingule kohaldatakse
VÕS's käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Tööõiguse asend (3)
Tööõigus kuulub eraõiguse valdkonda.
Tööõiguse asendit on oluline teada eelkõige seetõttu, et eraõiguses kehtib
põhimõte:
,,lubatud on kõik, mis ei ole seadusega keelatud"
avalikus õiguses põhimõte ,,lubatud on see, mis on seadusega lubatud".
Tööõigus
Tööõigust tuntakse tavaliselt kui ,,töötaja kaitse õigust".
Tööõigus arenes välja olukorras, kus riigil tekkis vajadus kaitsta inimesi, kes
enda ja oma pere ülalpidamiseks olid sunnitud enda tööjõu ja aja andma teiste,
rikkamate inimeste kasutusse.
Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja
tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist.
Tööõigus (2)
Paindlik tööõigus
Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid
Efektiivne aktiivne tööpoliitika
Efektiivne elukestva õppe süsteem
Tööõiguse allikad
rahvusvahelised õigusaktid;
Eesti Vabariigi põhiseadus (PS);
töölepingu seadus (koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa
seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseadusega);
kollektiivlepingu seadus (KLS);
kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTTLS);
töötajate usaldusisiku seadus (TUIS);
ametiühingute seadus (AÜS);
töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS);
täiskasvanute koolituse seadus (TäKS);
Tööõiguse allikad (2)
Vabariigi Valitsuse määrused, millega
konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt:
Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90 ,,Töötasu
alammäära kehtestamine";
Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 ,,Keskmise
töötasu maksmise tingimused ja kord";
Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 ,,Töölähetuse
kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha
alammäär, maksmise tingimused ja kord."
Tööõiguse põhimõtted
õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta;
töötingimused on riigi kaitse all;
riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö
tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majanduslikult
nõrgema poole huvide kaitseks;
töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus;
töösuhete stabiilsus;
tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise
lubamatus;
õigus töötasule;
õigus puhkusele;
töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine.
Riigi osalus töösuhete reguleerimisel
Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö
tagamiseks ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole huvide kaitseks.
Riigi poolt oluliseks peetavad valdkonnad on näiteks:
töötasu alammäära suurus, puhkuse minimaalne kestus,
minimaalsed nõuded töökeskkonnale, täistööaeg ehk aeg,
millest rohkem töötamine on igal juhul ületunnitöö jms.
Töölepingu võrdlus teiste töö
tegemist reguleerivate lepingutega
Töösuhe on võlasuhe: kaks isikut võlgnevad teineteisele midagi ning see
võlgnevus on vastastikune.
Võlasuhteid reguleeritakse Eestis VÕS'a, mille üldosa kehtib kõigi
lepingute suhtes ning eriosas sätestatakse erinevate lepinguliikide
regulatsioon.
Tööleping on ainulaadne, sest kuigi tegemist on lepinguga, millele laienevad
VÕS üldsätted, on töölepingute regulatsioon sätestatud eraldi töölepingu
seadusega. Töölepingule laienevad samas aga ka VÕS käsunduslepingut
reguleerivad sätted.
Töölepingu võrdlus teiste töö tegemist
reguleerivate lepingutega (2)
Töölepingu alusel tekib tugev sõltuvussuhe, mille tõttu vajavad pooled erilist
tööõiguslikku kaitset. Tugevat sõltuvussuhet iseloomustab eelkõige järgmine:
lepingu pooled seovad end pikaajaliselt ning esineb ootus töötaja/töö
olemasoluks pikemaks ajaks;
lepingu sõlmimisega allutab töötaja ennast tööandja korraldustele ja
juhistele, millega määratakse muu hulgas ära töö tegemise koht, aeg ja viis;
töötaja kasutab töö tegemiseks tööandja omanduses olevaid töövahendeid
ning materjale;
Töölepingu võrdlus teiste töö tegemist
reguleerivate lepingutega(3)
töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud muuhulgas läbi suhte lõppemisest
ette teatamise tähtaja ja suhte lõppemisega kaasneva hüvitise;
lepingust tulenevad kohustused;
tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (nt puhkus,
puhkeaeg ja vaba aeg);
töötaja on suurel määral sõltuv teisest lepingu tööandjast, kelle poolt makstav
tasu moodustab suure osa tema sissetulekust.
Töölepingu võrdlus teiste töö tegemist
reguleerivate lepingutega (4)
töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd,
alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest
tasu.
kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele
oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.
Töövõtuleping
Töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele:
lepingu pooled sõlmivad kokkuleppe teatud tulemuses (töös), selle
kvaliteedinõuetes ning üleandmise tähtpäevas.
töövõtulepingu esemeks võib olla nii asi kui teenus, kuid kõige olulisem
lepingu nõuetekohase täitmise kriteerium on kokkulepitud töötulemus. Kui
lepinguga määratletud kvaliteediga tulemust kokkulepitud ajaks ei
saavutata, on tegemist lepingu rikkumisega.
Käsundusleping
Käsundusleping on suunatud protsessile, tegutsemisele teatud eesmärgi
saavutamise nimel.
Käsunduslepingu korral ei ole tulemuse reaalne saavutamine lepingu
nõuetekohase täitmise eeldus: kui käsundisaaja on teenuse osutamisel
hoolikas, järgib tellija mõistlikke juhiseid ning teeb tellijaga koostööd, siis
tulemuse reaalne saavutamata jätmine ei ole lepingu rikkumine.
Lepingute eristamine
Käsunduslepingu eristamiseks töövõtulepingust on olulisim kriteerium lepingu
suunatus: kas tulemus või protsess.
Käsunduslepingu eristamiseks töölepingust tuleb vaadelda töö tegija
iseseisvuse astet käsundiandja suhtes: kui töö tegija sõltub käsundiandjast
suhteliselt vähe (nt ei pea enamasti järgima töö tellija sisekorraeeskirja ning
valib ise, millal, kus ja kuidas tellimuse täidab jms), on tegemist pigem
käsunduslepinguga.
Tööõiguse ja avaliku teenistuse
õiguse üldine võrdlus
Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
Avalikud teenistujad jagunevad: ametnikeks, abiteenistujateks ja
koosseisuvälisteks teenistujateks.
Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale
nimetatud või valitud isik.
Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks.
Tööõiguse ja avaliku teenistuse
õiguse üldine võrdlus (2)
Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale
töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.
Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks
nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste
ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.
Tööõiguse ja avaliku teenistuse
õiguse üldine võrdlus (3)
Ametnikud ja abiteenistujad kuuluvad mõlemad asutuse teenistujate koosseisu.
Ametnike ja abiteenistujate erisus seisneb nende teenistusülesannetes:
ametnikud teostavad vahetult avalikku võimu, abiteenistujad tegelevad tehniliste
töödega (nt koristamine, autojuhtimine, paljundamine), mis toetab avaliku võimu
teostamist.
Koosseisuväline teenistuja võetakse teenistusse juhul, kui asutuses on vaja
täita ajutisi konkreetseid teenistusülesandeid. Olenevalt ülesannete sisust on
tegemist kas koosseisuvälise ametniku või abiteenistujaga.