Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab seaduse dispositiivsuse põhimõte?
  • Mida tähendab mõistlikkuse põhimõte võlasuhtes?
  • Mis on võlasuhe?
  • Mida tähendab hea usu põhimõte?

6/14/14
Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST
Oled sisenenud kui Liina  Kivastik  (Välju)
Juhtimine ja õigus
Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Estonian Business School ► LAW - Õiguse ja avaliku halduse õppetool ► LAW731 ► Teema 3 ►
Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST
Alustatud laupäev, 14. juuni 2014, 18:26
Testi navigatsioon
Olek Valmis
1
2
3
4
5
6
Lõpetatud laupäev, 14. juuni 2014, 18:50
Aega kulus 23 minutit 58 sekundit
7
8
9 10 11 12
Punktid 13,67/15,00
13 14 15
Hinne 6,83, maksimaalne: 7,50 (91%)
Lõpeta ülevaatus
Tagasiside
Suurepärane!
Küsimus 1
Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis,
Osaliselt õige
Hinne 0,67 / 1,00
Vali üks või enam:
a. peab vaid põhileping olema sõlmitud selles vormis
Märgista
küsimus
b. on pooltel dispositiivsuse printsiibist tulenevalt võimalik vabalt valida, millist vormi
kasutada
c. tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste õrvalkohustuste kohta,
samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui
seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 
tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped
tagatiste ja teiste õrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või
kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
d. on piisav kui pooled lepivad suuliselt kokku, et juhinduvad seaduses sätestatust 
tuleb
selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste õrvalkohustuste kohta, samuti
lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või
lepingust ei tulene teisiti.
Kontrolli
Õige vastus on: tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste õrvalkohustuste
kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui
seadusest või lepingust ei tulene teisiti..
Küsimus 2
Offert on
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. nõusolek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab nõusoleku  esitaja  (oferendi) tahet olla
Märgista
küsimus
nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
b. ettepanek  asuda  läbirääkimistesse
c. lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab
pakkumuse  esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava
lepinguga õiguslikult seotud. 
lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud
ja väljendab
pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava
lepinguga õiguslikult seotud.
d. pakkumine, millest ei saa keelduda
Kontrolli
Õige vastus on: lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab
pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava
lepinguga õiguslikult seotud..
Küsimus 3
VÕSi üldosas sätestatut kohaldatakse
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks või enam:
a. võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust 
kõikidele VÕSis või muudes seadustes
Märgista
küsimus
nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele,
samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja
mõttega  vastuolus , samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
b. ühepoolsetele tehingutele 
kõikidele VÕSis või muudes seadustes nimetatud
lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti
lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega
vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
c. ainult neile lepingutele, mis on sätestatud võlaõigusseaduse  eriosas
https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=958349
1/6
6/14/14
Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST
d. kõikidele lepingutele 
kõikidele VÕSis või muudes seadustes nimetatud lepingutele,
muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida
ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti
võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
Kontrolli
Õige vastus on: kõikidele lepingutele, võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
Küsimus 4
Üldiselt on lepingupoolte kohustused kindlaks määratud lepingus
Õige
või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka:
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks või enam:
Märgista
küsimus
a. lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast 
1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 2)
lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal
kehtivatest  tavadest ;  4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
b. lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest 
1) lepingu olemusest ja
eesmärgist; 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või
tegevusalal kehtivatest tavadest;  4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
c. lepingu olemusest ja eesmärgist 
1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 2)
lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal
kehtivatest tavadest;  4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
d. hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest 
1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 2)
lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal
kehtivatest tavadest;  4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
Kontrolli
Õige vastus on: hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, lepingupoolte kutse- või tegevusalal
kehtivatest tavadest, lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast, lepingu olemusest ja
eesmärgist.
Küsimus 5
Tarbija VÕSi tähenduses on
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. füüsiline isik, kes teeb tehingu iseseisvale kutsetegevusele kaasaaitamiseks
Märgista
küsimus
b. iga isik, kes ostab kaupu ja teenuseid oma tarbeks
c. FIE, kes on võlaõigusliku tehingu osapool
d. füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse
läbiviimisega. 
füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või
kutsetegevuse läbiviimisega.
Kontrolli
Õige vastus on: füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või
kutsetegevuse läbiviimisega..
Küsimus 6
Koduukseleping  on
Õige
 
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista
Vali üks või enam:
küsimus
a. leping, kui tarbijale tehakse  pakkumus  või ettepanek asuda läbirääkimistesse lepingu
sõlmimiseks väljaspool  pakkuja  äriruume pakkuja või kolmanda isiku poolt korraldatud
vabaajaüritusel 
leping, mille puhul pakkuja teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku
asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks: 1) tarbija eluruumis või töökohas või nende
vahetus läheduses; 2) üllatava pöördumisena ühissõidukis või
tänaval; 3) väljaspool pakkuja äriruume pakkuja või kolmanda isiku poolt korraldatud
vabaajaüritusel. Koduukselepingu kohta sätestatut ei
kohaldata lepingule, mille puhul tarbija tasub lepingus ettenähtud tasu lepingu sõlmimisel ja
tasu ei ületa rahasummat, mis võrdub 15 euroga.
b. leping, kui tarbijale tehakse pakkumus või ettepanek asuda läbirääkimistesse lepingu
sõlmimiseks  tarbija eluruumis või
töökohas 
leping, mille puhul pakkuja teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda
läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks: 1) tarbija eluruumis või töökohas või nende vahetus
läheduses; 2) üllatava pöördumisena ühissõidukis või
tänaval; 3) väljaspool pakkuja äriruume pakkuja või kolmanda isiku poolt korraldatud
vabaajaüritusel. Koduukselepingu kohta sätestatut ei
kohaldata lepingule, mille puhul tarbija tasub lepingus ettenähtud tasu lepingu sõlmimisel ja
tasu ei ületa rahasummat, mis võrdub 15 euroga.
c. leping, mille puhul tarbija tasub lepingus ettenähtud tasu lepingu sõlmimisel ja tasu ei
https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=958349
2/6
6/14/14
Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST
ületa rahasummat, mis võrdub 15 euroga.
d. leping, kui tarbijale tehakse pakkumus või ettepanek asuda läbirääkimistesse lepingu
sõlmimiseks üllatava pöördumisena ühissõidukis või tänaval 
leping, mille puhul pakkuja
teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks: 1)
tarbija eluruumis või töökohas või nende vahetus läheduses; 2) üllatava pöördumisena
ühissõidukis või
tänaval; 3) väljaspool pakkuja äriruume pakkuja või kolmanda isiku poolt korraldatud
vabaajaüritusel. Koduukselepingu kohta sätestatut ei
kohaldata lepingule, mille puhul tarbija tasub lepingus ettenähtud tasu lepingu sõlmimisel ja
tasu ei ületa rahasummat, mis võrdub 15 euroga.
Kontrolli
Õige vastus on: leping, kui tarbijale tehakse pakkumus või ettepanek asuda läbirääkimistesse
lepingu sõlmimiseks  tarbija eluruumis või
töökohas , leping, kui tarbijale tehakse pakkumus või ettepanek asuda läbirääkimistesse lepingu
sõlmimiseks üllatava pöördumisena ühissõidukis või tänaval, leping, kui tarbijale tehakse
pakkumus või ettepanek asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks väljaspool pakkuja
äriruume pakkuja või kolmanda isiku poolt korraldatud vabaajaüritusel.
Küsimus 7
Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui 
Osaliselt õige
 
Hinne 0,50 / 1,00
 
Märgista
küsimus
Vali üks või enam:
a.  lepingupooled  on  vahetanud   kummagi  lepingupoole poolt  allkirjastatud  lepingudokumendid
või kirjad 
Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi
allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid
või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui
lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud  lepingupool .
b. lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud 
Kirjalik leping loetakse sõlmituks,
kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole
poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping
loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud
lepingupool.
c. lepingupooled on kätte saanud lepingu teksti lõpliku versiooni ja neil ei ole sellesse enam
ühtegi muudatusettepanekut
d. kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes õigustatud lepingupool. 
Kirjalik
leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või
vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad.
Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui
lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool.
Kontrolli
Õige vastus on: lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud, lepingupooled on vahetanud
kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad.
Küsimus 8
Mida tähendab seaduse dispositiivsuse põhimõte?
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks või enam:
a. Seaduses sätestatust võib kõrvale kalduda vaid võlausaldaja huvide kaitseks
Märgista
küsimus
b. VÕSis sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda,
kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest
kõrvalekaldumine ei ole lubatud 
VÕSis sätestatust võib võlasuhte poolte või
lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte
olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine
oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
c. VÕSis sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda,
kui kõrvalekaldumine ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku
põhiõigusi 
VÕSis sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel
kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et
seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku
korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
d.  Dispositiivsus  tähendab, et lepingu võib sõlmida mistahes vormis (vormivabadus)
Kontrolli
Õige vastus on: VÕSis sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale
kalduda, kui kõrvalekaldumine ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku
põhiõigusi, VÕSis sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale
kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest
kõrvalekaldumine ei ole lubatud .
https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=958349
3/6
6/14/14
Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST
Küsimus 9
Mida tähendab mõistlikkuse põhimõte võlasuhtes?
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. Mõistlik on selline võlasuhe, mis tagab kasu
Märgista
küsimus
b. Mõistlik on võlasuhe, mis vastab seaduses sätestatule
c. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus
tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks 
Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda,
mida samas olukorras heas usus
tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks
d. Mõistlikkus on see, mida saab hinnata üksnes kohus
Kontrolli
Õige vastus on: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus
tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
Küsimus 10
Aktsept  on
Õige
 
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista
Vali üks:
küsimus
a. Pakkumine aktsepteerida esitatud lepinguprojekt
b. poolte kokkulepe
c. otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 
Aktsept
on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
d. Otsese tahteavalduseta üldine nõusolek sõlmida lepinguid kõigi pakkujatega
Kontrolli
Õige vastus on: otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping..
Küsimus 11
Mis on võlasuhe?
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks või enam:
a. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse
Märgista
küsimus
täitmist 
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk
võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või
jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse
täitmist.
b. Võlg on võõra oma
c. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks
teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus)
  
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk
võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või
jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse
täitmist.
d. Võlasuhe on üksnes rahaliselt  hinnatav  võlgniku maksmiskohustus
Kontrolli
Õige vastus on: Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja
kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus)
 , Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse
täitmist.
Küsimus 12
VÕSis sätestatut kohaldatakse
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks või enam:
a. töölepingule 
Kõikidele VÕSis ja teistes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas
Märgista
küsimus
töölepingule ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll
seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti
võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
b. võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust 
Kõikidele VÕSis ja teistes seadustes
nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule ja muudele mitmepoolsetele tehingutele,
samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja
mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
c. mitmepoolsetele tehingutele 
Kõikidele VÕSis ja teistes seadustes nimetatud
https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=958349
4/6
6/14/14
Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST
lepingutele, muu hulgas töölepingule ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti
lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega
vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
d. Kõikidele lepingutele 
Kõikidele VÕSis ja teistes seadustes nimetatud lepingutele,
muu hulgas töölepingule ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida
ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti
võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
Kontrolli
Õige vastus on: Kõikidele lepingutele, töölepingule, mitmepoolsetele tehingutele, võlasuhetele,
mis ei ole tekkinud lepingust.
Küsimus 13
Mida tähendab hea usu põhimõte?
Osaliselt õige
Hinne 0,50 / 1,00
Vali üks või enam:
a. Kohustus käituda nagu keskmine lepingulisse õigussuhetesse astuv isik.
Märgista
küsimus
b. Heas usus käituv isik usub, et teine pool ei valeta 
Kohustus käituda nagu  ausalt  ja
õiglaselt mõtlev isik. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas poolte kohustust teha
koostööd, kaitsta üksteise huve,  edastada  informatsiooni.
c. Kohustus käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik 
Kohustus käituda nagu ausalt
ja õiglaselt mõtlev isik. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas poolte kohustust teha
koostööd, kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni.
d. Kohustus teha koostööd, kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni 
Kohustus
käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas
poolte kohustust teha koostööd, kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni.
Kontrolli
Õige vastus on: Kohustus käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik, Kohustus teha koostööd,
kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni.
Küsimus 14
Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks või enam:
a. lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu  
lepingu sõlmimise ajal oli selle
Märgista
küsimus
täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu
esemeks  olevat asja või õigust.
b. eellepingus kokkulepitud lepingu sõlmimise ajaks oli seadus muutunud ning kehtestatud
poolte soovitud kirjalikule lepingule notariaalse vormi nõue
c. leping on sõlmitud seaduses ettenähtud  vormist   erinevas  vormis
d.  lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat
asja või õigust. 
lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei
olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust.
Kontrolli
Õige vastus on: lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu ,  lepingupoolel ei olnud lepingu
sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust..
Küsimus 15
Mis on leping?
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Vali üks:
a. Leping on lihtkirjalik dokument
Märgista
küsimus
b. Leping on isiku otsus nõustuda teise poole pakkumisega
c. Leping on notari tõendatud dokument
d. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega
lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma 
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega
lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma
Kontrolli
Õige vastus on: Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega
lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=958349
5/6
6/14/14
Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST
Lõpeta ülevaatus
Oled sisenenud kui Liina Kivastik (Välju)
LAW731
https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=958349
6/6
Vasakule Paremale
Võlaõigusseadus-VÕS-- TEST #1 Võlaõigusseadus-VÕS-- TEST #2 Võlaõigusseadus-VÕS-- TEST #3 Võlaõigusseadus-VÕS-- TEST #4 Võlaõigusseadus-VÕS-- TEST #5 Võlaõigusseadus-VÕS-- TEST #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nipitiri lala Õppematerjali autor
Moodle'i testid.

Sarnased õppematerjalid

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused
13
docx

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused

lepingut, kaks kokkulepet. Üks on võlaõiguslik, näiteks müügileping ning teine kinnisasja omandi ülekandmise tehing ehk asjaõigustehing. Ülekandmise kokkulepe jõustub kinnistusraamatu kandega, seetõttu on leping ise abstraktne. Lepingu vabaduse printsiip ­ vabadus valida endale lepingupartnerid. Näiteks sundmüük ja korteriühistu puhul ei saa valida, samuti loomulik monopol. Teine element lepinguvabadusel on lepingu oluliste tingimuste valikuvabadus. Piiranguid rohkem. VõS lepingud sisaldavad tarbijakaitset kohustuvaid tingimusi (sotsiaalsed lepingud). Ka tööleping on suures osas kohustuslike õigusnormidega ehk imperatiivseteks õigusnormideks. Seal kus kohustuslikku ettekirjutusnormi ei ole nimetatakse dispositiivseks õigusnormiks (kujundusõigus). Kolmas element on lepingu vormi vabadus, leping võib-olla sõlmitud mistahes vormis, kui seadusest ei tulene teisiti. Suulised, kirjalikud ja notariaalselt tõestatud lepinguvormid.

Lepinguõigus
VÕS üldosa kordamisküsimused
44
docx

VÕS üldosa kordamisküsimused

reguleerivas seaduses. Pooled võivad aga ka ise kokku leppida eritingimustes, milliste järgimisel võib määramata tähtajaga sõlmitud kestvuslepingu üles öelda. Tavaliselt lepitakse kokku ülesütlemistähtajas ja ülesütlemise vormis. Reeglina ei ole korralise ülesütlemise puhul vajalik erilise ülesütlemispõhjuse olemasolu. Etteteatamistähtaeg lepitakse kokku või on määratud seaduses. Näiteks sätestab võlaõigusseadus tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtajad (VÕS § 312), mis kuuluvad kohaldamisele siis, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. VÕS § 195 lg 3 kohaselt peab etteteatamistähtaeg olema mõistlik. Lepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaeg on vajalik selleks, et võimaldada teisel poolel end muutunud oludega kohandada (nt otsida uut lepingupartnerit, uusi ruume või korraldada asjaajamist). 47. Lepingu erakorraline ülesütlemine

Võlaõigus
Võlaõigus eksamiks kordamine
15
docx

Võlaõigus eksamiks kordamine

1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõ

Võlaõiguse üldosa
Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused
15
pdf

Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused

VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste ­ tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ­ ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäielikud

Lepinguõigus
KAUBANDUSÕIGUS
56
docx

KAUBANDUSÕIGUS

EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm

Õigus
Lepinguõiguse kontrollküsimused
11
docx

Lepinguõiguse kontrollküsimused

Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja au

Lepinguõigus
Lepingulised suhted
82
ppt

Lepingulised suhted

Lepingulised suhted väikeettevõtluses Õiguse allikad • Lepingulisi suhteid reguleerivad muuhulgas: • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) Seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted • Võlaõigusseadus (RT I 2001, 41, 487) Seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulis suhteid isikute vahel • Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86) Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseaduse ülesehitus • Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma);

Võlaõiguse üldosa
Lepingu- ja Ühinguõigus
4
docx

Lepingu- ja Ühinguõigus

Loeng 2 Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltete täitmiseks kohustuslik. Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1. Lepingust 2. Kahju õigusvastasest tekitamisest 3. Alusetust rikastumisest 4. Käsundita asjaajamisest 5. Tasu avalikust lubamisest 6. Muust seadusest tulenevast alusest Põhi- ja kõrvalkohustused Lähtudes lepingulise kohustuse tähtsusest võlausaldaja jaoks ja kasutatavatest õiguskaitsevahendistest rikkumise kor

Lepinguõigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun