Eesti näitleja.Märt lõpetas Rapla ühisgümnaasiumi 1999. aastal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli aastal 2004. Märt Märt Avandi abiellus 11. augustil 2007 Rapla kirikus Tõnis ja Laine Mägi tütre Liis-Katrin Mägiga. Neil on kaks poega Albert, kes pulmade ajal oli aasta ja kolm kuud vana, ja Herman.2012. aasta alguses suri nende poeg Albert vähki. Märt on saanud ka tunnustusi-2005 Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat (särava episoodilise rolli eest etenduses "Pidusöök", Rakvere teater).2007 Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaat koos Piret Laurimaaga "võluvaimad armastajad" ("Karge meri", Endla teater).2009 Draamateatri kolleegipreemia 2009 laureaat Suur Ants (meespeaosa preemia, Asafi rolli eest lavastuses "Because ehk Mängud tagahoovis") 2013 Oskar Lutsu huumoripreemia.Ta on näidelnud ka paljudes Eesti filmides-´´Malev´´,´´Punane elavhõbe´´,´´Mina olin siin´´, ´´Tulnukas´´
Bruno Mars kodanikunimega Peter Gene Hernandez on ameerika laulja,laulukirjutaja ja muusikaprodutsent.Ta on sündinud 8. oktoobril 1985 Havail Honolulus 4-aastaselt esines ta 5 päeval nädalas oma pereansambliga "The Love Notes" ja 6-aastaselt 1992 sai Bruno esimese episoodilise filmirolli ühena Elvise jäljendajatest filmis "Honeymoon in Vegas".Siis võttis ta endale esinejanimeks Bruno Mars nime Bruno oli talle andnud isa ja mõnedki Los Angelese tüdrukud olid talle öelnud, et Bruno ei ole sellest maailmast pärit, ju siis Marsilt, arvas Bruno. Ta asutas produktsiooniettevõtte "The Smeezingtons", mis tegeles teistele esinejatele laulude kirjutamise ja nende produtseerimisega. Kõige rohkem esitas neid laule siiski Mars ise. 2010
Valud lihastes Lümfisõlmede suurenemine · Esmase genitaalherpese puhul tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad laigud, mille pinnale moodustuvad mõne aja möödudes erineva suuruse ning kujuga villid. Varem tekkinud villid haavanduvad, uusi ville võib pidevalt juurde tekkida. Haiguskolde piirkond on tavaliselt äärmiselt valulik. Sümptomid ja ravi · 1. Episoodiline ravi Episoodilise ravi korral alustatakse viirusevastase raviga iga järjekordse haigushoo ägenemise ajal. Ravi peab algama võimalikult kiiresti, s.t. kohe, kui uus haigushoog endast märku annab. On võimalik, et õigel ajal alustatud ravi eelnähtude esinemise ajal hoiab üldse ära järgneva haigushoo tekke. · 2. Supressiivne ravi Supressiivne ravi tähendab viirusevastase ravimi igapäevast tarvitamist pikema aja vältel. Supressiivne ravi
Välk (Walt Disney Animastuudio joonisfilm) 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) 2008: film "Mina olin siin" Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" Indrek Kallaste(ETV) 2009: seriaal "Kättemaksukontor" Gerth Maango (TV 3) 2010: telesaade "Eesti Laul 2010" üks saatejuhtidest (ETV) 2010: film "Punane elavhõbe" - Sander Tunnustused 2005 Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat (särava episoodilise rolli eest etenduses"Pidusöök", Rakvere teater) 2007 Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaat koos Piret Laurimaaga "võluvaimad armastajad" ("Karge meri", Endla teater) 2009 Draamateatri kolleegipreemia 2009 laureaat Suur Ants (meespeaosa preemia, Asalfi rolli eest lavastuses "Because ehk Mängud tagahoovis") Eraelu Märt Avandi abiellus 11. augustil 2007. aastal Rapla kirikus Tõnis Mägi ja Laine mägi tütre Liis-Katrin Mägiga.
Primaarne mälu- Lühiajaline mälu. Unustatakse, kuna lisandub uus info. Sekundaarne mälu- pikaajaline mälu, kus on mälu maht suur ent info kättesaamine on aeglasem. Semantiline- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse.(rohi on roheline) Episoodiline mälu- talletav info on seotud inimese endaga (mida eile tegin, mis mul seljas oli) Amneesia- lühiajaline mälu kaotus, episoodilise mälu lünk. Näiteks avarii tagajärjel ei mäleta, kuidas avarii juhtus. Protseduuriline mälu- kehamälu, selgeks õpitud tegevus Kognitiivne kaart- 7. Vaimsed võimed: IQ. Fluiidne intelligentsus ja kristalliseerunud intelligentsus, loovus. Võimed ja oskused, mis vahet. IQ- number, mis kirjeldab inimese intelligentsuse võrreldes rahvastikuga. Fluiidne intelligentsus- osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seaotub
mälus endiselt suur osa õpitud vöörkeele- ja matemaatikateadmistest. Selle põhjal võib järeldada, et asjad, mis on inimesel meeles 3 aastat peale õppimist on ka 30 aasta pärast mälus olemas. Episoodiline mälu on mälu isiklikult kogetud sündmustest ja neil on selge subjektiivne ajamõõde. Semantiline on mälu üldistest teadmistest maailma kohta ja see materjal pole seotud isiklike mälestustega. Peamiseks eristavaks tunnuseks on subjektiivne kogemus, mis kaasneb episoodilise mäluga, mitte erinevat tüüpi informatsioon. Semantilisel teabel on tõeväärtus kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda
tähendab ju alati ka teadlikuks olemist sellest, mida mäletatakse, kuid mingi asja teadmisega ei pruugi kaasneda isiklikud mälestused. Evolutsiooniliselt on episoodiline mälu tõenäoliselt hilisemat päritolu kui semantiline mälu (inimene omandab hulga teadmisi maailmast enne, kui tal tekib võime hakata elusündmusi meenutama). Loomadel on semantiline mälu ,,teadmine" maailma kohta, kuid puuduvad tõendid episoodilise mälu kohta. 4. Info teadvustatus Eksplitsiitne mälu teadvustatud episoodid ja faktid Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmed Mälus olev materjal aitab sooritada tegevusi, kusjuures inimene ise ei teagi, et tal see olemas on. Praiminguefekt tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel MÄLU
pärast õppimist, on meeles ka 30 aastat hiljem. SEMANTILINE, EPISOODILINE JA PROTSEDUURILINE MÄLU Eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Esimesena pakkus välja Endel Tulving 1970-tel. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega (nt Prantsusmaa pealinn on Pariis. Kui mõelda, millised paiku Pariisis külastasite, on tegemist episoodilise mäluga). Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Evolutsiooniliselt on episoodiline mälu tõenäolisemalt hilisemat päritolu kui semantiline. Paljudel liikidel, eriti lindudel ja imetajatel on arenenud ,,teadmine" (semantiline mälu) maailma kohta, kuid pole tõendeid, et nad mäletaksid oma elusündmusi samamoodi nagu inimene. Üksikisiku arengu käigus ilmneb episoodiline mälu hiljem kui
4. Säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon. 5.2. Skeemid Skeemide teooriad käsitlevad mälu subjektiivsemana. Selle kontseptsiooni kohaselt on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on sageli üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele, koondudes oluliste võtmeideede ümber, millega omakorda seostuvad vähem olulised kogemused. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. 6. Geshtaltpsühholoogia Geshtaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimesed hoomavad maailma juba valmis mudelite või skeemidena. Kõik tajutav peegeldub läbi inimese varasemate teadmiste ja kogemuste prisma. Et aga vältida õpilaste meelevaldset õppematerjali interpreteerimist, tuleks õpilasi aidata tõlgendamisel
info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul (suure hulga materjali seast otsmine võtab kaua aega). Kuhu liigitada need püsivad mälujäljed, mille saab kätte väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse, et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse 3 mäluliiki. Episoodilise mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt.
Kellel viirus kord juba veres on, sellel jääb see püsima elu lõpuni. Küll aga lühendavad tõhusad viirusevastased ravimid tunduvalt haigushoo pikkust ja vähendavad selle raskusastet. Eriti oluline on esmase genitaalherpese korrektne ravi. Õigel ajal alustatud ravi genitaalherpese esmahoo korral mitte ainult ei lühenda haiguse kulgu, vaid võib järgmise haigushoo tekke määramata ajaks edasi lükata. Korduva genitaalherpese raviks on kaks võimalust: 1. Episoodiline ravi: Episoodilise ravi korral alustatakse viirusevastase raviga iga järjekordse haigushoo ägenemise ajal. Ravi peab algama võimalikult kiiresti, s.t. kohe, kui uus haigushoog endast märku annab. On võimalik, et õigel ajal alustatud ravi eelnähtude esinemise ajal hoiab üldse ära järgneva haigushoo tekke. 2. Supressiivne ravi: 2
aastat hiljem seda, mida talle viiendaks sünnipäevaks kingiti. Need näited, mille loetelu on lihtne jätkata, vihjaksid nagu mälule kui mateeria üldisele omadusele. Muidugi võib sellisest maailma ühendavast üldisest omadusest rõõmu tunda, kuid kui palju mõistmist ja selgust sünnib sellest, kui nimetame näiteks nii jalajälgi liival kui inimese võimet deklameerida peast luuletust ühe ja sama sõnaga "mälu". Endel Tulving kirjutab oma klassikaliseks saanud raamatus "Episoodilise mälu elemendid" (1983), et üldine mäluteooria oleks sama sisutühi kui üldine lokomotsiooni teooria. Organism võib ühest kohast teise liikuda lõpmatul hulgal eri viisidel: sammudes, joostes, roomates, rulludes, ronides, hüpates, ujudes, hõljudes, lennates, Eesti psühholooge 2 Lisa 1 Eesti psühholooge uuristades ja nii edasi
õpetajatega , kes ei näinud sugugi heameelega , et ta vabad hetked teatris veedab . . Kitarri juurde juhatas Mihkel Raua perekonna vana tuttav Tarmo Urb . Koos läksid nad Narva mnt. muusikariistade poodi , kus pill välja valiti . Kodus näitas Urb põhilised ¨nitid kätte ja läks lahti suurem harjutamine , mille tulemusena kitarr voodi alla rändas . Viimane ei jäänud voodi alla aga kauaks , sest huvi asja vastu oli tekkinud . Peagi teenis Mihkel veidi raha episoodilise rolli eest filmis "Nukitsamees" ja ostis 1980. aastal endale korraliku "Cremona " pilli . Mihkel moodustas oma esimese bändi 5. klassis 1979 . aastal . Seal mängis ta bassi . Sel ajal oli Mihkel suur "Ruja " fänn . Ansambel mängis põhiliselt populaarseid lääne lugusid . Repertuaarist ei puudunud ka tollal väga populaarsete Ruja ja Apelsini lood . Poiste ansambli nimi oli The Roberts . The Robertsiga koostöö jäi Mihklil lühikeseks
Mihkli isa Eno tegeles noorpõlves viiulimänguga, mille vastu ka poeg huvi tundis. Esimest korda astus Mihkel publiku ette 5. klassis, kui tegi kaasa Tallinna Draamateatri lavastuses "Kalevala". Mihkel mängis etenduses plokkflööti. Teater hakkas poisile meeldima ja ta tegi kaasa veel mitmes lavastuses ja sai Mikk Mikiverilt loa käia kõigil proovidel ja etendustel. Kitarri juurde juhatas Mihkli nende perekonna vana tuttav, tuntud muusik Tarmo Urb. Peagi teenis Mihkel veidi raha episoodilise rolli eest filmis "Nukitsamees", mille eest ostis endale oma esimese kitarri. Nüüdseks on Raud ligi 30 aastat mänginud erinevates Eesti bändides. Ta on õppinud London University of The Artsi kommunikatsioonikolledzis, kus omandas magistrikraadi. Tema uus raamat "Musta pori näkku" on aus, brutaalne, naljakas, ropp, traagiline, lõbus ja dramaatiline rokibiograafia, mille lehekülgi täidavad Eesti popajaloo legendid ja müüdid. Siin on tõestisündinud lood ning uskumatud kuulujutud.
käitumine ja otsustamisprotsess. Alkohol kahjustab väikeaju see tekitab tasakaaluhäireid. Ajuatroofia ja ajukahjustus ei teki mitte ainul alkohoolikutel, vaid ka mõõdukatel tarbijatel. Isegi mõõdukas alkoholi tarbimine hävitab ajurakke. Alkoholi mõju tervisele on kahesuunaline minimaalne alkoholikasutus vähendab riski haigestuda mõningatesse südameveresoonkonna haigustesse, eeskätt südame isheemiatõppe. Etanooli suurte koguste tarvitamise tulemuseks on episoodilise mälu halvenemine, viletsam õppimisvõime ja aju mahu vähenemine. Alkoholi liigtarbimine on südame veresoonkonna, pahaloomuliste kasvajate ja teiste krooniliste haiguste, samuti maksatsirroosi ja pankreatiidi oluliseks riskiteguriks. Samuti on alkohol oluliseks tahtlike ja tahtmatute vigastuste riskiteguriks, põhjustab alkoholisõltuvust, enesetappe ja alkoholi kasutamisest tingitud psühhoose.
(2) põhineb informatsiooni kodeerimisel mõisteliste alluvussüsteemidena, nende säilitamise ja reprodutseerimisena; (3) informatsiooni meeldejätmisel toimub selle abstraheerimine ehk vabastamine kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest. Episoodilises mälus säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. Need on detailsed ja esinevad sündmuste kronoloogilise järgnevusena. Võrreldes episoodilise mäluga on semantiline mälu abstraktsem, sisaldades kujutlusi, mõisteid ja põhimõtteid. Episoodilises mälus säilib info nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon automaatselt ja tahtmatult. Tahtlikus õppimises on valdavad semantilise mälu kujunemise protsessid.22 2.4.1 Semantiliste hierarhiate kontseptsioon Krulli järgi on sellise kontseptsiooni puhul mõisted mälus organiseeritud hierarhiliselt tähenduslike assotsiatsioonide võrkudena
et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kunagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn on Pariis ja Saaremaa "pealinn" on Kuressaare. Kui te aga mõtlete selle peale, milliseid paiku te Pariisis käies fotografeerisite või milline oli ilm, kui viimati Kuressaares ujumas käisite, siis selliste mälestuste hoidmine on juba episoodilise mälu ülesanne. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Kolmas mälusüsteem, protseduuriline mälu, sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse mällu salvestub materjal konkreetsete harjutamiste käigus. Näiteks oskus noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot
Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust [3; 2]. Episoodiline mälu küll sõltub semantilisest mälust, kuid läheb sellest kaugemale. Ta ei saa toimida ilma semantilise mäluta, kuid ta võib teha midagi sellist, millega semantiline mälu üksi toime ei tule. Teisest küljest võib semantiline mälu toimida ilma või sõltumata episoodilisest mälust, kuigi episoodiline mälu tõstab tema edukust. See oletatav suhe episoodilise ja semantilise mälu vahel tähendab, et inimene võib teada fakte, mäletamata, kuidas ta neid teadlikult sai, kuid ei saa mäletada teadmata, mis asi see on, mida mäletatakse [2]. 7 3.MÄLUHÄIRED Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis
Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid Konstantin Ramul eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Tartu Ülikooli juurde rajas psühholoogia laboratooriumi. Juhan Tork Doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) oli Eesti psühholoogia olulisemaid saavutusi kahe maailmasõja vahelisel ajal. IQ küsimuse esitamine. Endel Tulving on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mäluuurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Peeter Tulviste on lõpetanud Tallinna 10. Keskkooli 1964 ning Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogia erialal 1969. 1975 sai ta samas psühholoogiakandidaadi kraadi ning 1987 psühholoogiadoktori kraadi. Tartu Ülikooli rektor olnud, Riigikogu liige praegu. Mõtlemise muutumine ajaloos. Jüri Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individualismi võrdlusuuringud
(b) meenutamisraskused on tüüpilised amneesia korral (c) taastamistunnuste ja mandamistunnuste suur kattuvus kergendab reprodutseerimist (d) äratundmine on enamasti raskem kui meenutamine 26. Inimene ei saa olla vahetult teadlik teabe esindusvormist ja esindamise struktuurist (a) autobiograafilises mälus (b) lühiajalises- ja töömälus (c) praimingus ja protseduurimälus (d) episoodilise ja semantilise mälu süsteemides 27. Mõtlemine on (a) konkreete sensoorne tunnetusprotsess (b) D. abstraktne intelliktuaalne tunnetusprotsess (c) mitteinduktiivne tunnetusprotsess (d) irratsionaalne tunnetusprotsess 28. Formalloogiliselt õige mõtlemisprotsess (a) ei pea olema faktiliselt õige (b) pole kunagi faktiliselt õige (c) on alati ka faktiliselt õige (d) ei pea olema intellektuaalne protsess 29
just seda, et tegevus (ütlus vms) mida on üks kord tehtud ning seejärel korratud ning veel kord korratud, teeb sama tegevuse järgmisel korral inimesele paremini kättesaadavaks, teisisõnu inimene mäletab tegevust (sõnu vms) mida ta korduvalt teostab/kasutab oluliselt paremini kui neid mida ta teeb/kasutab harvemini. Ühe võimaliku liigituse kohaselt tuleks vahet teha protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu vahel. Protseduuriline mälu on mälu, mis sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu kingapaela sõlmimine, rattaga sõitmine, sellised tunnetusvõimed nagu lugemine ja kirjutamine. Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva maailma kohta. See tähendab sümboolsel kujul esitatud faktilist teadmist, näiteks seda, et maakera on ümmargune, või
sünduste järgnevust tajuda ja ajas rännata - Hipokampuse ja frontaalkoore kahjustuse korral kaob sageli eneseteadlikus, tekivad raskused igapäevaste käitumuslikku eneseregulatsiooni nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega - Tulving pakub välja, et ’ajas rändamine’ on mälu võime mis eristab inimesi teistest loomadest ning sõltub küpsusastmest ehk väikelastel ja beebidel puudub. Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad - Ventraalne prefrontaalne koor - Mediaalne temporaalsagar - Uncinate fasciculus – juhtetee mis ühendab temporaalsagarat ja ventraalset prefrontaalset koort Juhtum KC - Tõsine traumaatiline ajukahjustus (liiklusõnnetus) – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkaart - Enamik kognitiivseid võimeid oli heal tasemel – oskas lugeda, kirjutada, orelit mängida.
hoidmine analüüsimiseks säilitamine maht 12- 16 ühikut 7 ± 2 ühikut tõenäoliselt piiramatu kestvus 250 millisekundit 20-30 sekundit aastakümneid Tabel 1. (Kiis 2013 ) Teiseks võimalikuks liigituseks tuleks osata vahet teha protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu vahel. ( Tulving 2002 : 36 ) Protseduuriline mälu nõuab kestvat harjutamist. See puudutab rohkem tegu, kui mõtet. Kestva harjutamise tulemusuna saate vastava teo ( nt. pluusi nööpide kinni panek, kirjutamine jne. )korda saata automaatselt , ilma tähelepanule keskendumata. Sellest lähtudes sisaldab see mälusüsteem informatsiooni protseduuride kohta, mida inimesel tuleb oma elus teha. ( Tulving 2002 : 36 )
hammaskäärust. Mõlemad koosnevad erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud Ammoni sarves (jagatud 4 gruppi). - Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele. - Juhteteed – perforantne, fimbria fornix - Kui kahjustatud siis enamastihäiritud retrograadne amneesia, kestus olenevalt ammoni sarve püramiidrakkude tasandiyest. Kui ainult hipokampus kahjustatud siis täielikult antero- ja retrograadne amneesia. - Oluline episoodilise mälu puhul, semantilise mälu eest vastutavad ümbritsevad piirkonnad. Rinaalkoor – jaguneb peririnaalkorteksiks ja enotrinaalkorteksiks. Kahjustuse korral on kahjustatud ka juhteteed hipokampusesse. Raske eristada kas kahjustus hõlmab hipokampust või juhteteid. - Objektide äratundmine (faktiline või semantiline teadmine) on seotud rinaalkorteksi struktuuridega. Kuidas väljendub ajupoolkerade asümmeetria mälu funktsiooni puhul (temporaalsagara lateralisatsioon, frontaalsagara HERA)
kuritarvitada ja ometi ei kujune tal märgatavaid vaimsed või kehalisi kahjustusi. Samas kui nõrgema konstitutsiooniga või haigusest nõrgestatud organismiga isikul süvenevad juba lühemaajalisest lakoholi liigtarbimisest tuntavad psüühikamuutused ja/või rasked somaatilised kahjustused. Alkoholi süstemaatiline kasutamine põhjustab juba õige varakult, muidugi individuaalse erinevusega, põhiliste psüühiliste funktsioonide häireid. Episoodilise ja harjumusliku liigtarvitamise etapil on need häired ajutise iseloomuga, algavad joomaperioodi käigus, järkjärgult süvenevad, alkoholiliigtarvitamise lõpetamise järel aga mõne aja pärast taanduvad. Ka alkoholismi algstaadiumis on esiplaanil funktsionaalsed, taanduva iseloomuga häired. Alkoholi kroonilise mürgituse raskemate vormide korral psüühikahäired intensiivistuvad, süvenevad ja omandavad püsiva iseloomu.
org 2015). 11 7. Eksplitsiitne mälu Eksplitsiitses ehk ilmutatud mälus olevat informatsiooni on inimene ise aktiivselt meelde jätnud ning seal olevaid teadmisi on võimalik tahtlikult meenutada (eek- malu.weebly.com2015). 7.1. Episoodiline mälu Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elulooraamatuga. Kuna episoodilise mälu puhul on tegemist inimese ajalooga siis leiavad seal aset pidevad muutused. Kuna igal ajahetkel toimub inimesega mingi sündmus, fikseeritakse see tähtsuse järgi tema mälu struktuuridesse (wikipeedia.org 2015). 7.2. Semantiline mälu Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Semantilisel teabel on tõeväärtus - kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks - tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu
pikkamööda toibus, suudab mõne aja pärast meenutada oma elu sündmusi ainult kuni umbes üks aasta enne ajupõrutust, viimase aasta sündmused on mälust kustutatud, neid ta kas ei suuda üldse meenutada või suudab seda vaevaliselt ja ainult teiste abiga. (3, lk 131) Edasi- ja tagasihaarav mälulünga puhul on tegemist kombineeritud antero-retrograadne amneesiaga. (3, lk 131). 3.4.4 Retardeeritud amneesia On juhtumeid, kus vahetult mingi episoodilise psüühilise häire möödumise järel haige on võimeline reprodutseerima selle häire aegseid elamusi, kuid juba mõni tund hiljem ei suuda ta enam ühtki detaili selle episoodi kohta reprodutseerida. Selline nähtus kannab nimetust hilistuv mälulünk ehk retardeeritud amneesia. (3, lk 131) 3.4.5 Alkohoolne palimpsest Mälulünga üks eriliik on alkohoolne palimpsest ehk joobe mälulünk. Joobeseisundis
Pariis on Prantsusmaa pealinn). ·Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (Mida sõin täna hommikul?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) ·Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (oskused noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida, oskus lugeda ja kirjutada) ...... Tõendused semantilise, episoodilise ja protseduuurilise mälu erinevustest: a)amneesiahaigete uurimine, mis näidanud, et võib olla kadunud üks mälutüüp, - sagedamini klassikalise amneesia puhul pikaajaline episoodiline mälu perioodist enne mälukaotust (retrograadne amneesia) ja sagedasti häiritud ka uue semantilise informatsiooni õppimise võime, kuid protseduuriline mälu toimib hästi (K.C. näide Tulving,2002, lk 38-39) (oskab väga hästi autokumme
(töömälule) 3) Püsimälu info võib säilida aastaid/aastakümneid a) protseduurimälu (motoorsed tegevused, tihti automaatne ,,kehamälu", teadvustamatu) b) semantiline mälu (säilib omandatud abstraktne, sümboolne ja teoreetiline informatsioon; suur maht; kõigil inimestel üsna sarnane) c) episoodiline mälu (individuaalne, isikuga seotud, isiklikud eluepisoodid paigutatuna ajas ja ruumis kondlatese kohtadesse, konkreetne) Juriidilises kontekstis on kõige olulisem teada episoodilise mälu seaduspärasusi, sest enamasti peab menetleja tuginema küsitletava episoodilisele mälule. Eksplitsiitsed mälunähtused inimene teadvustab endale seda, mis ta omandab ja mälust ammutab Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja)
nagu tunnen? 3.Psühholoogiliste nähtuste ennustamine: kas laps, kes kasva üles armastavas peres, on ka ise selline tulevikus? 11. Psühholoogia areng. 12. Eesti psühholoogid. J. Tork, Tulving. Rektorid psühholoogid. Juhn Tork (1889-1980)- "Eesti Laste Intelligents" 1939 rassistlik, Ida- ja Lääne- eesltased Endel Tulving (1927)- silmapaistvam Eestis, Eesti päritolu Kanada psühholoog, avastas episoodilise mälu, nim. end eksperimentaalseks psühholoogiks Rektorid: Peeter Tulviste- uuris mõtlemise muutumist ajaloos, olnud TÜ rektor, praegune Riigikogu liige Bachmann Heidmets Hetkel kõige mõjuvõimsam Jüri Allik- uurinud kollektivismi ja individualismi, rahade jagaja 13. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Leipzigis, Wilhelm Wundt 14. Biheiviorism. Watsoni biheivioristide manifest 1913, Skinneri puur (ilves, kes naasis puuri)
Fonoloogiline ring aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks ja objektide kombineerimine sõltub visuaalruumilisest visandiplokist. Visuaalruumiline märkmik võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist Kuidas erineb vaimusilmas roteerimine tajust? Roteerimine on aeglasem protsess, on seotud parema aju poolkeraga. Taju ei vaja mälu, ent roteerimise puhul peame olema objektiga tuttavad. Taju võib olla 2D, roteerimine alati 3D. Milles seisneb episoodilise vahehoidla funktsioon? Episoodiline vahehoidla hoiab endas integreeritud infot ehk osakesi episoodidest või sündmustest multidimensionaalse koodi abil, mis koosneb visuaalsest, auditoorsest ja muud tüüpi infost. Käitub teiste töömälu komponentide vahel puhvrina ning ühendab töömälu taju pikaajalise mäluga. Kuidas toimub objekti omaduste sidumine visuaalses töömälus? 4 etappi: - Vaid värv - Vaid kuju - Kuju või värv - Värvi ja kuju ühendamine
- vasakus hemisfääris seotud semantilise mäluga - paremas hemisfääris seotud autobiograafilise mäluga - TOM Parahipokampaalkäär: Moodustab BA 27, entorhinaalalad BA 28 ja BA 34, perirhinaalala BA 35. - juhteteed hipokampusesse, vahendab mäluinfo koreerimist ja meenutamist - visuaalse kontekstiinfo töötlus - sotsiaalse kontekstiinfo töötlus oimusagara seesmiste struktuuride ja limbilise süsteemi anatoomiat ja funktsioone episoodilise ja semantilise mälu protsesse ning seoseid oimusagaratega Mälu protsessides osalevad paljud aju piirkonnad ja subkortikaalsed keskused. Uute mälestuste loomisel keskne struktuur on hipokampus, mis on seotud nii info kodeerimise kui ka meenutamisega (eelkõige personaalsed sündmused). Kahjustuse korral tugev anterograadne amneesia, vähemal määral retrograadne amneesia. Samasugune kahjustus võib tekkida ka siis, kui hipokampus on terve, kuid häiritud on info liikumine sinna
· ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks; · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. (10) 2.1.2.1 Endel Tulving (1927) Endel Tulving (vt. joonist 3) on Kanadas elav Eesti psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid. Ta on sündinud 26. mail 1927. aastal Petseris. Tulving on tuntud kui episoodilise mälu (mälu, mille abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine) avastaja ja uurija. 1944. aastal põgenes ta koos perega Saksamaale ja läks sealt 1949. aastal edasi Kanadasse. 1957. aastal kaitses ta filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast on ta töötanud Toronto ülikoolis. Ta on Tartu ülikooli audoktor. Tal on kaks tütart. (8) Joonis 3. Endel Tulving
Meelteinfo alusel motoorne, emotsionaalne, kujundiline ja sõnalisloogiline. Sisualusel protseduurmälu, semantiline mälu ja episoodiline mälu. Kes on E. Tulving? Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline). E.Tulving eestlasest mälu-uurija, sündinud 1927. Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog ja kognitiivneuroteadlane. Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus. Semantiline mälustruktuur teadmised ja faktid Episoodiline mälu kiirem unustamine Protseduurlilne seotud oskustega, kõige usaldusväärsem. Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu kestvus 4-12 sek, seesmise ülekordamisega minuteid ja tunde, maht 7+-2 ühikut. Pikaajalise mälu kestvus mõõdetav inimese elueaga ja maht praktiliselt piiramatu.
Teaduslik põhjendus: Rohkem infot vastuseks avatud küsimustele ja vähem infot sugestiivsetele ja suletud küsimustele võrreldes standardse intervjuuga. Komponendid: 1. Sissejuhatus (kes ma olen, lindistamine, tõde ja vale, kui ei saa aru, kui ei tea, oletamine) 2. Usalduse tekitamine (tundma õppimine, oma meelistegevustest rääkimine, vältida osutamist tv-le, videotele ja fantaasiale) 3. Episoodilise mälu treening (eriline sündmus, eile/täna) 4. Küsitlemise faas: üleminek küsitlemise tuuma juurde 5. Sündmuste uurimine (avatud küsimused) 6. Info meenutamine, mida laps pole maininud 7. Kui laps ei mäleta infot 8. Info teistele rääkimise kohta 9. Sulgemine 10. Neutraalne teema 26. Millised on tavaarusaamad valetamise käitumuslikest märkidest? Mida on uurimused leidnud?
ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kunagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn on Pariis ja Saaremaa "pealinn" on Kuressaare. Kui te aga mõtlete selle peale, milliseid paiku te Pariisis käies fotografeerisite või milline oli ilm, kui viimati Kuressaares ujumas käisite, siis selliste mälestuste hoidmine on juba episoodilise mälu ülesanne. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Ilmselt on semantiline mälu laiem mõiste kui episoodiline mälu mingi eluepisoodi mäletamine tähendab ju alati ka teadlikuks olemist sellest, mida mäletatakse, kuid mingi asja teadmisega ei pruugi sugugi kaasneda isiklikud mälestused, kuidas ja mispärast inimene seda teab
Üheks funktsionaalse jaotuse variandiks on piltide liigitamine realistlikeks, analoogilisteks ja loogilisteks. Muud kujutlust-toitvad strateegiad: Reklaamteate teavet on võimalik mäletamisväärsemaks muuta selle konkretiseerimise abil. Konkreetsust on nimetatud ka kujutlusväärtuseks. Sõna või lause kujutlusväärtus tähistab tõenäosust, et sõna või lause põhjustab inimeses sellise kujutluspildi, mida suudetakse täpselt kirjeldada. Inimese episoodilise mälu kaasamine reklaami mõjuprotsessi on edukam konkreetse nimetuse korral. Kui reklaamija tahab edasi anda toote omadusi, on abstraktse omadussõna asemel parem kasutada konkreetset nimisõna, mis kannab neid omadusi näidisobjektina. Kujutluste seostamine muude strateegiatega: 1) Visuaalsed analoogiad – kui inimesele esitatakse võrdlusobjektid või analoogiad, siis mõju efektiivsus tõuseb. 2) Visuaalne kompade loomine – „Fordil on parem idee!“ Pilt+lause.
Psühholoogial on keskne koht teaduste seas nii bioloogiline kui ühiskondlik olend on inimene. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Eesti psühholoogid on: E. Tulving, J. Allik, P. Tulviste, T. Bachmann, J. Tork. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Rektorid psühholoogid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Wilhelm Wundt (?????) või hoopis William James???? 11. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism.
püsimälu, s.t. kõneleja varasemad kogemused ja teadmised maailmast. Mida noorem laps või mida madalam intellekt, seda suurel roll on episoodilisel mälul. Keelemälus säilitatakse keeleüksused ja ka oskused nendega opereerida, sellest ammutatakse keelematerjal kõnelemiseks. Keeleüksused on mälus omavahel seostatud, olulisemad on semantilised seosed. Need seovad protseduurilist keelemälu semantilise(teadmised maailmast) ja episoodilise(teadmised oma minevikust) mäluga.Iga ütluse loomes ja tajumisel osaleb operatiivmälu. Kõne mõistmiseks tuleb tajutav keelend hoida mälus selle mõistmiseni. Kõneloome protsessis hoitakse mälus mõte ja ütluse plaan kuni selle realiseerimiseni. Operatiivmälu mahuks on 7 +/-mingit üksust. Mälule toetuva ütluse loome sõltub mälu süsteemsusest, täpsusest, valikulisusest, mahust, mõtestatusest. puuduliku süsteemsuse korral kannatab mõtete järjestatus,
puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Konstantin Ramul , Juhan Tork, Peeter Tulviste, Jüri Allik Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Wilhelm Wundt lõi Leipzigi ülikoolis esimese psühholoogia labori 11. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism
Hoogustus peale II MS, kui võeti kasutule palju tehnikad ja masinaid. Mõiste „kognetiivne“ pärineb Neisserilt. Esindajad: Hayes – definitsioon: protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Piaget – kognetiivse arengu teooria looja – kognitiivne areng läbib etapib ehk ajavahemikud, mille jooksul lapse käitumine ja muutmine peegeldab kindlat tüüpi mentaalset struktuuri (neli etappi). Tulving – mälu-uurija, eristas episoodilise mälu semantilisest (1972). Episoodiline mälu – ajaliselt märgitud sündmused ja nendeajalis- ruumiline suhe; semantiline mälu – vajalik keelte kasutamiseks, oragniseeritud teadmiste kogum, mida inimene omab enda sõnade, nende tähenduse ja tähtsuse kohta, valemite ja algoritmide kohta. BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Põhiidee: inimese käitumist mõjutavad organismis, eriti ajus, toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid.
Nõustamissuhte keskne osa on suhe nõustaja ning abiotsiva inimese vahel, nõustamine on peen tegevus, mis võib kaasata teistele inimestele rageerimist mitmel erineval tasandil:kognitiivsel, emotsionaalsel, käitumuslikul ja vaimsel(McLeod, 2007;133). Nõustades peaks paika panema mõned kindlad asjad; • Aeg • Ruum • Vabadus väljendada tundeid • Vabatahtlikkus • Hoiakud nõustamise suhtes • Usaldusväärsus Episoodilise nõustamise toimumise eelduseks olev tugivõrgustikk koosneb kolmest peamisest elemendist(McLeod, 2007;138); • Juhtkond – juhtkond mõistab nõustamise olemust, kvaliteetse nõustamise pakkumiseks vajalike ressurside rolli, konfidentsiaalsuse olemust • Kolleegid – kaastöötajate heakskiit, mõistmine, kuidas nõustamine toimib ja mida sellega on 9 võimalik saavutada, võimalikud aja-ja ruuminõuded, pakutava piirandud
õppimiseks. 35. Oimusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Temporaalsagar on epilepsiate e üks tavalisemaid allikaid. Tugeva vormi puhul levib see üle aju. Leebetel juhtudel tekitab see deja vu või jamais vu (ümbrus on väga võõras) tunnet. Vahel tulevad teatud mälestused meelde või kaob mälu üldse ära. Laialdamsel levikul kutsub sensoorseid elamusi esile. Tugevamal juhul esineb ka visuaalse ja somatosensoorse ala aktiveerumist. Oimusagara kahjustused süvendavad episoodilise mälu defitsiiti eriti just selles, mis puutub toimunud sündmustesse mäletamisse isikliku elu osana. Agnoosia- tähendab võimetust teatud asjutuvastada, seostada või ka lihtsalt teadmatust ning mitmed selle vormid kaasnevad oimusagara kahjustusega, kuigi need võivad juba sündides olemas olla pärilikkuse tõttu. Prospagnoosia- ei suudeta inimesi näo järgi tuvastada. Auditaarne agnoosia- ei suudeta heli seostada, näiteks tekitajaga
Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Meelteinfo alusel jagunemine - Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 17.Kes on Endel Tulving? Tema mälustruktuuride liigid ( semantiline, protseduuriine, episoodiline). E. Tulving on Eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. On tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Esimene kes 70ndatel pakkus idee ja leidis eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu: sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei olekuidagi seotud isiklike mälestustega. Teadvustamine. Nt et Prantsusmaa pealinn on Pariis. Episoodiline mälu - kus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde
Mehhaaniline kordamine, seostamine varasema teadmistega. Laekuva kogemuse tulemusena kuj. inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus seostuvad teadmised, emotsioonid faktid. Semantilise hierarhia konsepts. võime moodustada üldistavaid kategooriaid (loom koer) aeg mis kulub kahe mõiste seostamiseks oleneb nende kaugusest tähenduslikus hierarhias (lind-pääsuke, lind-emu) Skeemid mälu kuj. skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga (järelduste tegemine, seos emotsioonidega) Mälu tõlgendav isel. varasem teadmine, kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. (käitumine kooli, poes) kui õpitav ei seostu olemasolevate skeemidega tundub see mõttetuna. Metakognitsioon Inimese mõtlemist oma tunnetusteg. üle nim. metakogn. Õppim seonduv metak. on mõte sellest mida teeme ja kuidas suuname oma õppimist. See on määratud ainealase kogemusega , mitte vanusega. Õpetamisega saab tõhustada metak. õpilastel
Esimeste klasside õpilased õpivad tegutsedes. Tavaelus jäävad neile hästi meelde näiteks sündmuste ja tegevuste järgnevused, st nad grupeerivad ajalise järgnevuse ning ruumilise seostatuse alusel. Lastele võiks otseselt õpetada tegevuste kasutamist õppimisel (nt kordamise seostamist liigutustega). 5. Seostamine isiklike elusündmustega. Näiteks, teadlikult võib jätta meelde, mis ruumis ja tingimustes õpiti. See on võimalus luua seoseid episoodilise mäluga ja muuta õpitav mõtestatumaks. Lastele jäävad meelde sündmused ja tegevused nende endi elust. Aga võiks ka otseselt õpetada situatsioonide meeldejätmist ja seostamist õppimisega. 6. Seostamine emotsioonidega. Võib püüda meelde jätta meeleolu, milles õpiti. See võimaldab anda õpitavale isiklikku tähendust. 7. Visuaalsete elementide kasutamine. Sõnade õppimisel saab neid ,,visualiseerida", jättes meelde ka vastavaid kujundeid
Lühimälu- kestus, maht Pikaajaline- kestus, maht Meelteinfo alusel ehk milliste meelte kaudu jõuab info mällu: Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Maitsmismälu Liigutusmälu 15. Kes on E. Tulving? Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Endel Tulving- Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Vajalik ka keele kasutamiseks. Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine, käe suudlemine jne.
manuaalne ’jälgimine’; peegeljoonistamine ja peegelkirja lugemine; mosaiigi koostamine; piljardi- ja golfimäng) Mis neis ülesannetes ühist on? - Ülesande täitmine on kerge (Moscovitch) kui ülesande eesmärk on üheselt selga, põhimõtteliselt on vastureaktsioon (motoorne) patsiendil olemas; ülesande lahendamine ei nõua pikaaegset mälust info kasutamist Deklaratiivne mälu: episoodilise ja semantilise mälu lahknevus - Amneesiauuringud tõendavad et üks süsteem võib olla oluliselt häiritud, teine oluliselt mitte - Kaksikdissotsiatsioon on parim tõend süsteemide lahususest: retrograadne amneesia vs semantiline dementsus Amneesikute võimetus omandada uut episoodilist infot võib vaadata ka kui konteksti puudumist mälus: samataoline asjaolu on ka nn infoallika-amneesia
võrdlemiseks, sest protseduur võtab vanuritel kauem aega, seega ei mõjuta intelligentsus, vaid füüsilised võimed ka vanaduses säilib võime õppida, kuigi väheneb voolav intelligentsus kristalliseerunud intelligentsus püsib stabiilsena või isegi tõuseb lühimälu puhul kergete ülesannetega saadakse lihtsalt hakkama, aga keeruliste ülesannete täitmine langeb tõsiselt episoodilise mälu puhul muutub raskeks mitte-eristavate sündmuste meenutamine, konkreetseid sündmusi kerge meenutada protseduurilises mälus teada, kuidas mingeid asju teha, kuid raske leida uusi lahendusi semantilises mälus sõnavara säilib, kuid verbaalne voolavus, faktide meenutamine halveneb prospektiivses mälus säilib teadmine sündmustest, kuid raskem meeles püsida, millal midagi tegema pidi
(Milline oli ilm kui te eelmisel aastal Pariisis käisite?) 2) Semantiline mälu. Üldised faktilised teadmised maailma kohta, ei ole seotud isiklike mälestustega. (Prantsusmaa pealinn on Pariis.) 3) Protseduuriline mälu. Oskused harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Materjal on salvestunud konkreetse harjutamise käigus. (Noa ja kahvliga söömine.) 15. Mis on episoodilise mälu kõige iseloomulikumateks tunnusteks? Meelespeetaval säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. Need on detailsed ja esinevad sündmuste kronoloogilise järgnevusena. 16. Kuidas seletatakse tänapäeval unustamist (eriti, kui hiljem selgub, et mõnes teises olus suudetakse vajalikku informatsiooni meenutada)? 1) Interferents ehk vastastikune häirumine.
annaabi.ee 
