HSV ülekanne võib tekkida kontakti korral katkiste vesiikulitega. Nakatumine HSV-ga toimub siis, kui viiruse osakesed sisenevad nahka või limaskesta läbi mikroskoopiliste traumaatiliste avade või lõhede. Peiteperiood on umbes 1 nädal, puhangute korral liigub viirus nahale ja limaskestadele. Puhangute teket soodustavad traumad, kirurgilised manipulatsioonid, kaasnevad haigused, menstruatsioon, emotsionaalne stress ja UV-kiirgus. Enamiku genitaalherpese juhtudest on põhjustanud Herpes Simplex Virus tüüp 2 (HSV-2). Uuringud näitavad, et umbes 80 % nendest inimestest, kelle veres HSV-2 on positiivne, pole sellest ise vähemalgi määral teadlikud, sest genitaalherpes pole neil elu jooksul kordagi avaldunud. HSV ülekanne võib tekkida kontakti korral isikutelt, kellel pole kliinilisi haigustunnuseid- st. Ülekanne toimub enamasti asümptomaatilistelt partneritelt, sest aktiivsete herpeskollete olemasolul on seksuaalsus väiksem
Tartu Tervishoiu Kõrgkool bioanalüütiku õppekava Leena Laur LIHTHERPES JA GENITAALHERPES Referaat Juhendaja: Taimi Taimsalu õppejõud-assistent Tallinn 2011 1 TEKITAJA Herpese viiruse tekitajaks on Herpes Simplex DNA-viirus. Herpesviirust on kahte liiki. · Herpes Simplex Virus 1 ehk Herpes Labialis nakatumisnähud ilmnevad enamalt jaolt vöökohast ülespoole ja on nn "külmavillide" põhjustajaks. · Herpes Simplex Virus 2 nakatab vöökohast allpoole, tuntakse genitaalherpes nime all. Genitaalide herpest kirjeldati juba 18 sajandil. Foto Wikipediast Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks kogu maailmas ja nakatumiste arv üha kasvab. TEKKEPÕHJUSED
Herpes simplex ehk herpesviirus Allikmaterjal: www.derma.ee www.herpes.ee www.ohatis.ee Ohatise ehk herpese liigid ü HSV-1 ehk Herpes Simplex on tavaline huuleherpes. ü HSV-2 ehk Genital Herpes ehk genitaalherpes ü VZV ehk Varicella Zoster Viirus ehk vöötohatis Huule herpesinfektsiooni tekkimine Ø Inimeselt inimesele, tavaliselt lapseeas enne viiendat eluaastat Ø Otsese kontaktikaudu läbi vigastatud naha või limaskesta Ø Viirus jääb organismi püsima kogu eluks Ø Viiruse osakesed säilivad mitteaktiivsetes närviganglionites Ø Langenud immuunsuse korral ka eluohtlik Sümptomid Ø
mis mõne aja pärast haavanduvad ja põhjustavad tugevat valu, paranevad aga aeglaselt. Haigus avaldub tavaliselt stressi vm. tegurite toimel üha uuesti ja uuesti, kuigi kergemal kujul kui esimene kord. Viirus siseneb suguelundite limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade ( mikroskoopiline trauma on tavaline suguühtel) , kus paljuneb ja levib ümbritsetevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Eristatakse Herpes Simplex 1 (HSV-1) ja Herpes Simplex 2 (HSV-2) viiruse tüüpi. HSV-1 esineb sagedamini suu ja huule limaskestadel, mida tuntakse rahvakeeli ka kui ohatist, HSV-2 paikneb enamasti suguelundite piirkonnas. Kaasaaja seksuaalsete tavade eripära tõttu esineb üha sagedamini HSV 1 ka suguelunditel. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel
narkomaanide hulgas ning vahel isegi läbi otsese kontakti kehavedelikega. Viimast juhul, kui hädavajalikest hügieeniinõuetest on loobutud. Nii-nimetatud kolmanda-maailma maades on hepatiit B laialt levinud just tavainimeste hulgas. Euroopas on enamus nakatunud kas narkomaanid vi meditsiinitöötajad. Praegusel hetkel on hepatiit B ainus STD, mille vastu on suudetud luua vaktsiin. Genitaalherpes See herpese vorm on väga laialt levinud ning on sarnane herpes labialisega (palavikuline vesivill huultel). Kolm kuni seitse päeva pärast nakatumist, ilmuvad genitaalide piirkonda väikesed, tugevalt sügelevad vi valulised vesivillid, mis sisaldavad nakkuslikku viirust. Lisaks vib tekkida lümfislmede paistetus ning palavik. Viirust on vimalik tuvastada otse villist eralduva vedeliku kaudu vi kaudselt, vereprooviga. Hoolimata ravimist, mis viirust tapab (Aciclovir), on haigus suuteline närvirakkudes ellu jääma ning vib aastaid hiljem uuesti tekkida
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha-
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1.................................................................................................................
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine,
Kõik kommentaarid