GENITAALHERPES (0)

GENITAALHERPES
Genitaalherpese põhjustajaks on herpesviiruse perekonna kaks liiget:

• HSV-1 ( Herpes Simplex Virus tüüp 1) – huultel, limaskestadel, silmadel ja genitaalidel (levib sülje kaudu);
  
• HSV-2 (Herpes Simplex Virus tüüp 2) – genitaalidel, vastsündinutel ja suu piirkonnas (levib genitaaleritiste kaudu).
  

http://www.femini.ee
Genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel- Kontakt võib olla genitaalgenitaalne, orogenitaalne, genitoanaalne või oroanaalne. HSV ülekanne võib tekkida kontakti korral katkiste vesiikulitega.
Nakatumine HSV-ga toimub siis, kui viiruse osakesed sisenevad nahka või limaskesta läbi mikroskoopiliste traumaatiliste avade või lõhede. Peiteperiood on umbes 1 nädal, puhangute korral liigub viirus nahale ja limaskestadele. Puhangute teket soodustavad traumad, kirurgilised manipulatsioonid, kaasnevad haigused, menstruatsioon , emotsionaalne stress ja UV-kiirgus.
Enamiku genitaalherpese juhtudest on põhjustanud Herpes Simplex Virus tüüp 2 (HSV-2). Uuringud näitavad, et umbes 80 % nendest inimestest, kelle veres HSV-2 on positiivne, pole sellest ise vähemalgi määral teadlikud, sest genitaalherpes pole neil elu jooksul kordagi avaldunud. HSV ülekanne võib tekkida kontakti korral isikutelt, kellel pole kliinilisi haigustunnuseid- st. Ülekanne toimub enamasti asümptomaatilistelt partneritelt, sest aktiivsete herpeskollete olemasolul on seksuaalsus väiksem. Retsidiivid võivad olla nii sümptomaatilised kui ka asümptomaatilised. Sageli jääb retsidiivi põhjus teadmata.
Kui aga haigus on kord juba avaldunud, kipub ta mõninga aja jooksul korduma. Genitaalherpes pole eluohtlik ja õige ravi korral paraneb üsna kiiresti.
GENITAALHERPESE KULG
Kolm erinevat võimalust haiguse arengust, kui on toimunud nakatumine:

• Primaarne haigushoog- genitaalherpes avaldub ühekordselt esmase haigushoona.
  

• Võivad esineda üldnähud ( palavik , halb enesetunne, lihaste valulikkus), mis kestavad umbes nädala;
  
• Lööbeelementideks on punetavad laigud suguelunditel või erineva suuruse ja kujuga valulikud vesivillikesed, mis paigutuvad gruppidena erütematoossel foonil ja mida tekib pidevalt juurde;
  
• Haiguskolde piirkonnas on tihti turse ja vesiikulid muutuvad sageli pustuliteks, lähevad katki, tekivad erosioonid ja haavandid ;
  
• koedefektist eritub viirust 10–12 päeva, uusi villikesi võib juurde tekkida 10 päeva;
  
• esmane herpese episood kestab umbes 20 päeva.
  

• Retsidiveeruv kulg- genitaalherpes hakkab erineva ajavahemiku järel korduma.
  

• Peale esmasnakkust lokaliseerub HSV ilma haigussümptomiteta mitteaktiivselt närviganglionides;
  
• Puhang võib väljenduda mitmeti – täielikult asümptomaatilisest viiruse levimisest ja nõrkadest episoodidest kuni tugevalt väljendunud haiguspildini;
  
• Kõrvalnähtudeks võivad olla kihelus- või sügelustunne, mis tekib haiguskoldes mõni tund kuni üks päev enne villikeste teket. Kaasneda võib ka valu. Meestel võib väljenduda lõhedena eesnahal, punaste laikudena glans penis ’el;
  
• Viiruse eritumine kestab umbes 4 päeva.
  
• Puhang kestab keskmiselt 10 päeva.
  

• Asümptomaatiline kulg- Esineb viis korda sagedamini kui primaarne ja retsideeruv võimalus kokku. Haigus ei pruugi inimese elu jooksul kordagi avalduda, kuigi viirus on organismis olemas. Viirus eritub aktiivselt närviganglionidest, millega ei kaasne aga kliinilise leiu esinemist . Patsient on nakkusohtlik ise seda teadmata!
  

GENITAALHERPESE TUNNUSED
Nähud esinevad harva korraga. Tavaliselt annab genitaalherpese tekkest märku kas üksainus või siis mõni sümptom.
Genitaalherpese tekkele kaasnevad sümptomid:

• sügelus ja ärritustunne suguelundite piirkonnas
  
• palavik
  
• valud lihastes
  
• lümfisõlmede suurenemine
  

Esmase genitaalherpese puhul tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad laigud. Punetavate laikude pinnale moodustuvad mõne aja möödudes erineva suuruse ning kujuga villid . Varem tekkinud villid haavanduvad ja uusi ville võib pidevalt juurde tekkida. Haiguskolde piirkond on tavaliselt äärmiselt valulik. Naistel võivad villikestest ja haavanditest haaratud olla nii suured häbememokad, tupp kui ka emakakael .
GENITAALHERPESE RAVI
Eestis on võimalik kasutada kõige kaasaegsemaid viirusevastaseid vahendeid, mida inimkond tunneb, pole genitaalherpest võimalik lõplikult välja ravida. Kellel viirus kord juba veres on, sellel jääb see püsima elu lõpuni. Küll aga lühendavad tõhusad viirusevastased ravimid tunduvalt haigushoo pikkust ja vähendavad selle raskusastet.
Eriti oluline on esmase genitaalherpese korrektne ravi. Õigel ajal alustatud ravi genitaalherpese esmahoo korral mitte ainult ei lühenda haiguse kulgu, vaid võib järgmise haigushoo tekke määramata ajaks edasi lükata.
Korduva genitaalherpese raviks on kaks võimalust:
1. Episoodiline ravi:
Episoodilise ravi korral alustatakse viirusevastase raviga iga järjekordse haigushoo ägenemise ajal. Ravi peab algama võimalikult kiiresti, s.t. kohe, kui uus haigushoog endast märku annab. On võimalik, et õigel ajal alustatud ravi eelnähtude esinemise ajal hoiab üldse ära järgneva haigushoo tekke.
2. Supressiivne ravi:
Supressiivne ravi tähendab viirusevastase ravimi igapäevast tarvitamist pikema aja vältel (isegi kuni aasta). Supressiivne ravi on näidustatud siis, kui haigushood esinevad sageli ja on raske kuluga , kui haigushoogude esinemissagedus ja raskusaste pidevalt tõuseb.
Seega on palju võimalusi mitte ainult vähendada haigushoogude raskust ja kestust, vaid ka nende esinemist tunduvalt harvemaks muuta, võimaldades suures osas säilitada patsiendile talle harjumuspärane elukvaliteet .
HOOLDUS SUGUHAIGUSTE KORRAL

• Õpeta patsiendile, kuidas võimalikke sümptomeid (sügelus, turse, valulikkus, ebameeldiv lõhn jne) leevendada.
  
• Kui põletik on tekkinud, siis selle raviks ja leevendamiseks kasutada arsti määratud ravimeid.
  
• Vajadusel õpeta patsiendile urineerimisel valu leevendavaid võtteid.
  

• Võib esineda ka turseid, mis ei lase uriinil väljuda.
  

• Urineerides hoida suguelundid soojas vees.
  

• Suguelundeid pesta tihedamalt , kui eritub ebameeldivat lõhna ( voolust ).
  
• Selgita patsiendile naha kratsimisest tulenevat infektsiooniohtu:
  

• sügeluse korral hoiduda nahka küüntega vigastamast, lõigata küüned lühikeseks;
  
• hõõruda nahka läbi riideeseme kergelt masseerivate liigutustega .
  

• Selgita patsiendile hügieenitoimingute mõju ja vajalikkust ning nende seost nakkustekitaja hulga vähenemisega (enamik baktereid ja viiruseid sureb väljaspool peremeesorganismi kiiresti).
  

• Selgita voodi- ja ihupesu vahetamise vajalikkust (pesta 60 °C juures) nende märgumisel ja määrdumisel. Vajadusel vaheta ihu- ja voodipesu .
  
• Selgita käte ja pindade desinfitseerimise (desinfitseerimisvahendite) tähtsust haiguse leviku piiramisel.
  

• Õpeta patsiendile, kuidas nakkuse levikut vältida ja ennetada.
  
• Selgita patsiendile hügieeni tähtsust ja selle seost nakkuse leviku tõkestamisega.
  
• Selgita patsiendile potentsiaalseid haiguse levikuteid – otsene kontakt tekitajaga ( sekreet kolletest) või levik sugulisel teel.
  
• Oluline on isiklike hügieenivahendite ja tarbeesemete kasutamine.
  
• Selgita sugulise läbikäimise ja limaskestade kokkupuute (suudlemine) vältimise vajalikkust inimestega, kes võivad nakatuda.
  
• Kasuta nakkuslike patsientidega ja nende poolt saastatud esemetega kokkupuutel kaitsevahendeid (kindad, mask , kitlid, desinfitseerimisvahendid).
  
• Soovita järgida ohutust suguühtel – kindel partner , kaitsevahendid.
  

Kasutatud kirjandus

• http://www.femini.ee/artikkel/milliseid-kaebusi-pohjustab-genitaalherpes#.WPKCGNKGPDc
  
• http://www.derma.ee/articles.php?id=66
  
• http://www.ph.ee/content/editor/files/Herpes(1) .pdf
  
• https://annaabi.ee/Genitaalherpes-m6079.html
  
• https://annaabi.ee/Seksuaalsel-teel-edasikanduvad-haigused-m1125.html
  
• Naha- ja suguhaigused . Herman Vahter
  
• http://www.naistearst.ee/?pid=15&sid=157
  
• Hooldus erinevate haiguste korral ja ravimiõpetuse alused. Hooldustöötaja riikliku õppekava rakendamist toetav õppematerjal
  

5