10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cathyuza
Õppematerjali autor
Psüühilised protsessid ja aju · Hakati kaardistama aju Aju asümmeetria Vasak Parem Paikneb aja taju Ruumi taju- kujundi ja vormi mälu Sõna mälu , kõne ja kiri (verbaalne asi) Nägude ära tundmine ja kujundline mõtlemine Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska sassi (vasaku ajupoolkera häire) Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine Loovus kirjanduses ja sõnalistes asjades Kujutava kunsti loovus (käsitöö, maal
Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida
Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. Superego – areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid
Ei aita seletada inimese loomust. Maslowi püramiid – võib keerata ka vastupidiseks – kõrgem vajadus ei eelda madalama rahulamist. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA Suund: inimesed mõistavad maailma läbi tunnetusprotsesside. Inimeste individuaalsus – vastu võetud infot mõistetakse erinevalt. Infot võetakse vastu valikuliselt ja tõlgentatakse vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise/kogemuste teel. Uuriti: inimese tajuprotsesse: aistinguid, taju, tähelepanu, kujutlust, mõtlemist, mälu jne. kuidas jõutakse otsuste ja valikuteni, läbi milliste protsesside. Kuidas kasutatakse informatsiooni otsuste tegemisel, kuidas reageeritakse muutuvale maailmale. info tunnetamine, säilitamine, töötlemine. Kujunemine: uusimaid suundi psühholoogias. Teatud määral reaktsioon bihevionismile, mis eitas teadvuse ja mõtlemise osa inimese käitumises. Hoogustus peale II MS, kui võeti kasutule palju tehnikad ja masinaid
mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?)
See läks aga vastuollu tahtliku mõtete suunamisega. Seletamiseks võttis kasutusele mõiste reflektsioon: inimene saab oma mõtteid jälgida ja suunata, aga ei oska seda endale seletada. George Berkley oli kõrge Inglise vaimulik, kes samuti tegeles psühholoogiaga ning oli assotsiatiivsete mõtete pooldaja. Uuris põhiliselt nägemistaju. Avastas, et inimese silmas pööratakse tekkinud kujutis ümber. Selles ei ole probleemi. Kõik taju kontrollimise võimalused on teiste tajude kaudu, järelikult on maailm tajude kompleks, mille tõeline olemasolu vajab veel tõestamist. 4. Psühholoogia kujunemine teaduseks (I. Kant, W.Hamilton, E.Weber, G. T. Fechner, F. Galton, W. M. Wundt, W. James). Psühholoogia iseseisva teadusena kujunes välja suhteliselt hilja, alles 19. sajandi teisel poolel. Seda arengut võib vaadelda kui Kanti süngete ennustuste ümberlükkamist. 18. sajandil Immanuel Kant ei
kaotada. Emotsionaalselt sõltuvad inimesed. 6. Pragmas- Partnerit otsitakse tema sissetuleku ja positsiooni järgi, ratsionaalne kaalutlemine partneri valimisel. Robert Sternbergi 3 komponenti: kohustus, lähedus, kirg Zick Rubini 3 komponenti: lähedus, seotus, hoolitsus Helen Fisheri 3 armastuse faasi: iha, kiindumus ja seotus. 17. Tunnetusprotsessid Taju- Aistingust erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult . . Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. · Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. · Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed
meeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju Tähelepanu Mälu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia : Sensoorsed Pertseptiivsed Mnestilised Intellektuaalsed Meeleline tunnetus aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega isegi mitte kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus Ärritatavus evolutsiooniliselt on tekkinud aisting sellest Ärritaja iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Seda mõjujat nim ärritajaks Ärritus mõjuprotsessi nim ärrituseks. Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaator selle vahendusel tekib aisting. Selle moodustavad tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis ; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja erutust töötlevad peaaju osad. Aistingud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid