Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Märt Avandi (0)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Märt Avandi #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keldrikakand Õppematerjali autor
Märt Avandi elust ja karjäärist. Elu näitlejana ja tuntud eestlasena.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
ppt

Märt Avandi

2010: film "Punane elavhõbe" - Sander Tunnustused 2005 Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat (särava episoodilise rolli eest etenduses"Pidusöök", Rakvere teater) 2007 Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaat koos Piret Laurimaaga ­ "võluvaimad armastajad" ("Karge meri", Endla teater) 2009 Draamateatri kolleegipreemia 2009 laureaat Suur Ants (meespeaosa preemia, Asalfi rolli eest lavastuses "Because ehk Mängud tagahoovis") Eraelu Märt Avandi abiellus 11. augustil 2007. aastal Rapla kirikus Tõnis Mägi ja Laine mägi tütre Liis-Katrin Mägiga. Neil on kaks poega- Albert, kes pulmade ajal oli aasta ja kolm kuud vana, ja Herman. Videod Märt Avandi

Kirjandus
thumbnail
36
pptx

Märt Avandi powerpoint

Märt Avandi Märt Avandi 26. 02. 1981 • 2004–2006 Rakvere teatris • 2006–2008 Endla teatris • 2009–2014 Draamateatris • 1999 - Rapla ühisgümnaasium • 2004 - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool Liis-Katrin Avandi Poeg Herman Rollid Eesti Draamateatris • 2002: "Suur kosjasõit" – Lõoke • 2002: "Liilia" – Liilia • 2004: "Asjade seis" • 2008: "Pikk päevatee kaob öösse" – Edmund Tyrone • 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" – Asaf Saharov • 2009: "Sinul on meretäis hirmu" – Rivo • 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" – Ivanov, Siegfried • 2011: "Võlanõudjad" – Lancelot Gobbo • 2011: "Saatuse heidikute kuu" – Jim Tyrone

Kirjandus
thumbnail
18
docx

Elmo Nüganen

(Välisministeeriumi pressitalitus, 15.08.2003) 3. ,,Meeletu" Elmo Nüganeni film ,, Meeletu" on Eesti Televisiooni ja Taska Filmi mängufilm. See valmis Jaan Tätte samanimelise näidendi ainetel Eesti Filmi Sihtasutuse, Eesti kultuurkapitali ja eratoetajate koostöös. Film esilinastus 2006. aasta 6. oktoobril. Filmivõtted toimusid 2006. aasta juunis-juulis. ,,Meeletu" kestab 90 minutit. (http://et.wikipedia.org/wiki/Meeletu_(film)) 3.1 Osades Peaosas Rain Simmul Märt Avandi Taavi Eelmaa Kristel Elling Kalju Komissarov Mari-Liis Lill Mait Malmsten Rein Oja Kalju Orro Anne Reemann Indrek Taalmaa Peeter Tammearu Aivar Toomingas Helene Vannari (http://www.imdb.com/title/tt0832309/fullcredits#cast) ,,Meeletu" on südamlik komöödia inimesest, kes teeb elus kannapöörde, et mõtestada oma elu, ja leiab lahenduse siitsamast, enda kõrvalt. 40-aastane ettevõtja Toomas (Rain Simmul) otsustab teha elus aastase pausi - jätta abikaasa

Näitlemine
thumbnail
25
doc

Eesti heliloojad

Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro.................................................................................

Muusika
thumbnail
42
docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvataja, õpetaja ja tuleviku v

Eesti kultuuriajalugu
thumbnail
16
odt

Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu

Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur..........................................................................................12 Teater.........................

Eesti kultuuriajalugu
thumbnail
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria ­ - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat"

Eesti teatri ajalugu
thumbnail
46
docx

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus

TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progüm

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun