Alkoholi mõju inimese organismile (0)

KOOL
Alkoholi mõju inimese organismile
NIMI
KLASS
Tallinn 2008
Sissejuhatus
Alkohol mõjutab mitte üksnes korduval, vaid ka ühekordsel tarvitamisel inimese organismi kogu elutegevust. Liialdamata võibväita, et lakohol ei jäta puutumata ühtki elundit, põhjustab vähemaid või ulatuslikumaid, lühema või pikema kestusega hälbeid kogu organismi talituses. Alkoholi vahetu või kaudne mõju hõlmab mao, soolestiku, seedenäärmed, maksa, südame ja veresoonkonna, neerud , kopsud , sisenõristusnäämed ning suguelundid. Esmane ning eriti sügav toime on alkoholil aga kesknärvisüsteemisse. Alkoholi tarvitamise peamiseks motiiviks ongi ju inimese ükskõik millistest ajenditest sugenenud soov muuta kesknärvisüsteemi talitust . Kesknärvisüsteemi tugevuse muutused aga avalduvad inimese psüühika ja käitumise selliste hälvetena, mis võivad kaasa tuua raskeid sotsiaalseid, meditsiinilisi, eetilisi ja juriidilisi tegureid. Vaevalt,et ükskiinimenejooma hakates soovib end viia konfliktidesse ümbrusega, kuid selline võimalus on veidigi elus kogenule hästi teada.
Peaajul (anatoomiliselt täpsemini: suuraju koorel) on inimorganismis eriline roll. Meie kehas on mitmeid elundeid, mille normaalse tegevuseta ei ole elu võimalik. Elu tähtsamad organid on süda, kopsud, maks, neerud, sisenõristusnäärmed. Ka peaaju kuulub sellesse loetellu, sest tema teatud piirkondade kahjustused toovad kaasa elu lakkamise. Kuid peaaju on midagi hoopis enamat kui üks inimese eksisteerimiseks tarvilikest elundeist. Vaid korrapäraselt arenenud ning häireteta töötav peaaju tagab inimesele ainuomased võimed, kujundab inimese psüühikat: tegelikkuse abstraktse tunnetamimse, sõnalise mõtlemise ja suhtlemise teiste inimestega, intellekti. Ainult tänu peaajule on inimene täisväärtuslik sotsiaalne olend . Peaaju pidev arenemine ja täienemine on olnud ja on alus inimkonna arengule, on loonud kultuuri ja tsivilisatsiooni, teaduse ja kõik kaunid kunstid . Peaaju on mitte üksnes elu- vaid ka inimesetähtis elund.
Just oma toime tõttu peaajusse on tänapäeva maailmas alkohol kujunenud ülimalt tõsiseks sotsiaalseks probleemiks ja alkoholi pruukimise iga üksikjuhtki võib põhjustada tõsiseid häireid paljude inimeste heaolus.
Üksnes joobe väga kitsas piirkonnas, alkoholi väga tagasihoidlike annuste manustamisel on võimalik saavutada rahustav või tujutõstev efekt, ilma et sellega kaasneks märgatavaid negatiivseid hälbeid. Kui aga see kitsas ning labiilne riba ületatakse, lisanduvad üha tõsisemad negatiivsed toimed, mis peagi omandavad ülekaalu.
Alkoholi akuutne toime
Alkoholi ainevahetus organismis
Alkohol (etüülalkohol, etanool, spiritus vini) ükskõik millise alkohoolse joogi kujulorganismi viiduna teeb läbi kindla ainevahetusliku muundumise, avaldades selle käigus organismile mitmekülgset mõju.
Alkoholi paikne toime on vähese tähtsusega. Alkohol, eriti kange joogi kujul jooduna, ärritab suu ja keele limaskestasid. Sellest võivad reflektoorselt sugeneda individuaalselt erineva intensiivsusega vegetatiivsed nihked : hingamine süveneb, südametegevus kiireneb ja seedenäärmete sekretsioon elavneb.
Põhilist toimet avaldab alkohol organismile seedekulglast verre imendunult e. resorbeerunult. Vees väga hästi lahustuva ainena imendub alkohol maost ja peensoolest kiiresti.
Alkoholi sissevõtmise järel imendub alkohol maost ja peensoolest verre, veres tõuseb alkoholi kontsentratsioon kiiresti, saavutades (tühja mao puhul) oma maksimumi 30-60 min. Jooksul, olenevalt individuaalsetest erinevustest. Kui makku viiakse korraga õige suur hulk alkoholi, käivitub organismi kaitsereaktsioon : maos suureneb limaeritus, mis pidurdab alkooli imendumist. Ühtaegu sulgub maovärat ja alkohol ei pääse edasi peensoolde . Tagajärjeks on alkoholi püsimine maos pikema aja jooksul. Magu täitub rohke lima ja alkoholiga, see kutsub esile iivelduse ja oksendamise, millega organism vabaneb alkoholist. Kui inimene hakkab alkoholi süstemaatilislet tarvitama , siis aegamööda see kaitsereaktsioon nõrgeneb ja lõpuks kaob – see on alkoholismi üks tunnuseid.
Verest läheb alkohol organismi kõikidesse elunditesse j a kudedesse, jaotudes vastavalt elundite vee- ja rasvasisaldusele. Alkoholi imendumine kudedesse (difundeerumine) kestab niikaua , kuni alkohol on veres. Alkoholi ühekodsel sissevõtmise on esialgu veres alkoholi konsentratsioon kõrgem kui kuidedes, kuid 45-90 min. Pärast see tasakaalustub (difusiooni tasakaal).
Kohe, kui alkohol satub organismi, algab ka tema lammutamine ja organismist eemaldamine ( eliminatsioon ). Lammutamisele läheb 90% alkoholist, 10% eemaldatakse muutumatul kujul, peamiselt kopsude ja neerude kaudu. Alkoholi põhiline lammutamine toimub tema dehüdrogeenimise (oksüdeerimise) tel, peamiselt maksas. Selles protsessis osaleb mitu fermenti. Esiteks muudetakse etüülalkohol ferment alkoholdehüdrogenaasi toimel atsetaldehüüdiks. Viimane pole sugugi neutraalne aine, vaid avaldab organismi omakorda mitmesugust toimet. Mõnikord võivad atseetaldehüüdist tingitud reaktsioonid joove sümptomaatikat tunduvalt raskendada. Edasi lagundatakse atsetaldehüüd vastava fermendi toimel äädikhappeks, millest lõpuks saadakse süsihappegaas ja vesi, misorganismist eemaldatakse.
Alkoholi dehüdrogeenimise kiirus on erine, naistel on see harilikult veidi aeglasem kui meestel.
Keskmiselt dehüdrogeenitakse ühe tunni jooksul 7-10g absoluutset alkoholi, mis vastab ligikaudu 20-30ml-le 40%-lisele viinale. Alkoholi lammutamise käigus vabaneb rohkesti energiat: 1g etanooli annab 7,1 kcal energiat. See on üks põhjus, miks alkoholi krooniliselt tarvitaval isikul väheneb vajadus toidu järele (alkoholanoreksia).
Elunditesse difundeerub alkohol verest kiiresti, sest elundite alkoholisisaldus on proportsionaalne nende verevarustuse ja veesisaldusega. Alkohol läbib vabalt roganismi rakkude membraane ja füsioloogilisi barjääre. Oluline on, et ta tungib kergesti läbi hematoentsefaalbarjääri, mis muidu takistab kahjulike ainete pääsemist verest närvikoesse. Alkohol läbib vabalt ka platsentabarjääri, mis peab kaitsma emaihus arenevat loodet. Naise rinnanäärmest tungib alkohol ka emapiima.
Ajukoes jaotub alkohol mõningate erinevustega üksikutes struktuurides. Kõige kõrgem alkoholi kotsentratsioon on leitud peaaju suurte poolkerade koores (Hallaines), ajukeses, võrkjas moodustises ja limbilises süsteemis.
Membraanidest läbi tungides avaldab alkohol neile mõju, muutes nad mitmesuguseid aineid rohkem läbilaskvaks. Alkoholi toimel nõrgeneb membraanide ja barjääride kaitsevõime. Vere ja aju vahelise hematoentsefaalse barjääri läbilaskvus suureneb plii, vismuti, naatriumi, mõnede albumiinide jt. Ainete suhtes, väheneb aga fosfori suhtes. Selle tagajärjel sugeneb häireid närvikoe ainevahetuses.
ALKOHOLI TOIME NÄRVIKOES
Närvisüsteemi difundeerunud alkohol avaldab närvirakkude ainevahetusele ning funktsioneerimisele mitmesugust ning ulatuslikku toimet. Ta mõjub pärssivalt närvirakkudele, eriti tema jätkete membraani väga olulisele süsteemile, nn. Naatriumpumbale, mille ülesandeks on elektrilise erutusimpulsi liikumise tagamine närvirakus. Järelikult nõrgendab alkohol närviimplusi kulgemist närvirakkudes.
Alkohol pärisib ka närvirakkude energeetilist ainevahetust, langetades vastavate fermentide aktiivsust ning põhjustades energia vabastamise langust makroergilistes fosforühendites (ATP-st). Alaneb ka glükoosi oksüdeerimis võime. See avaldub muuseas ajukoe hapnikukasutuse alanemises, mis on eriti tunduv suuraju koores, ajukeses ja nägemiskühmualuses struktuuris.
Kõige aktiivsemalt toimib alkohol närvirakkude sünapsite tegevusse. Alkohol pärisb kõiki põhilisi mediatoorseid (rakkudevahelistes sünapsites närviimpulsse edasiandvaid keemilisi aineid). Pärsitakse atsetüülkoliini, serotoniini, noradrenaliini, dofamiini jmt mediaatorite aktiivusut, mille funktsiooniks on erutusprotsessi edastamine.
Alkoholi pärssiv toime haarab ka nn. Postsünapitilisi struktuure, st. sünapsipilule järgneva närviraku kiu lõpmeid. Keemiliste ainete, mis tagavad läbi sünapsi saabunud närviimpulsi muundumise taas elektriliseks implusiks, intensiivsus langeb. Häiritakse ka postsünaptiliste retseptorite tegevustja närvierutuse modulatsioonimehhanisme.
Kõikide kirjeldatud muutuste tagajärjeks on alkoholi toime koguefekt kesknärvisüsteemi talituse pärssimise kujul. Seda asjaolu tuleb rõhutada: alkohol mõkjub kesknärvisüsteemi terviiklikule, koordineeritud tegevusele ainult ja üksnes pärssivalt. See efekt ilmeneb alates alkoholi väikestest annustest ja süveneb ning laiub proportsionaalselt alkoholi kontsentratsiooni tõusuga veres ja ajukoes.
ALKOHOLI TOIME INIMESE PEAAJU FUNKTSIOONIDES
Alkoholi toimet inimese peaajutalitusse, sh. Eriti ajukoore funktsioonides on uuritud üksikasjalikult ja palju. Kasutatud on mitmeid erinevaid metoodikaid, rakendatud on väga täpseid mõõtmisi, mistõttu saadud andmed on usaldatavad.
Alkohol häirib juba üsna väikestes annusteski meeleelundite tegevust, signaalide töötlemist peaajus, otsustamis- ning reageerimisvõimet ja isiksuse omadusi. Alkoholi maksimaalne kontsntratsioon (0.9-1.0 promilli ) põhjustab inimese käitumises õige kerge joobe sümptomite ilmenmise. Suhteliselt väike hulk alkoholi põhjustab märgatavaid muutusi kortikaalsetes ja vegetatiivsetes funktsioonides.
Üksikute funktsioonide osasväärivad märkimist järgmised: juba väikese alkoholiannuse toimel mäluindeks väheneb, järelikult nõrgendab alkohol õppimisvõimet, kusjuures see efekt ilmneb ühekordse alkoholi sissevõtmise järel 2-3 tunni jooksul.
Sõnaliste assotsiatsioonide kulgemise kiirus, mõõdetuna assotsiatsioonikatses, alkoholi väikese annuse sissevõtmisel küll minimaalselt kiireneb, kuid seejuures ilmneb assotsiatsioonide kvaliteedi märgatavalanemine, tunduvalt suureneb primitiivsete assotsiatsioonide arv. Ka see muutus kestab 2-3 tundi. Seega ilmneb alkoholi toimel küll kõne elavnemine, kuid mõtlemine muutub primitiivsemaks.
Arvutustesti abil jälgitav võime arvutustehete sooritamiseks muutub alkoholi mõjul samalaadselt kui sõnaliste assotsiatsioonide kulg: tehete sooritamine küll õige veidi kiireneb, kuid tehetesse ilmub rohkesti vigu. Tähendab, kvantideedi mõningane tõus toimub kvaliteedi arvelt. Pikemate arvutusülesannete korral ilmneb, et alkoholi toimel väsib vaatlusalune kiiremini kui tavaliselt, järelikult on ajukoore töövõime vähenenud.
Lihtsate motoorsete reaktsioonide uurimisel selgus, et juba väikese annuse alkoholi toimel aeglustub reageerimine signaalidele. Kõrvalised ärritused, samuti kui pidurdussignaalid, avaldavad märgatavat järelpidurdavat toimet, neil puhkudel pikenevad reaktsiooniajad veelgi. Ilmenb liigutusi juhtivate ajukoore osade suurenenud kalduvus välispidisele pidurdumisele. Seega aeglustub alkoholi kasutanud inimesel motoorne reageerimine ümbruse vahelduvatele ärritajatele, muutudes ühteaegu ebatäpseks.
Kokkuvõtvalt tähendab see, et alkohol avaldab difuusset pidurdavat mõju ajukoore funktsioonidele. Joobeseisundis olija ei tunne ise oma võimete alanemist, vaid vastupidi. Alkohol nõrgendab ka tähelepanu-, analüüsi- ja võrdlusvõimet. Alkoholsüvendab meeleolu mõningast kõrgenemist, enesetunde tõus ja enesekriitika alanemine põhjustavadki oma eksimuste ja vigade tähelepanemata jätmist ning oma võimete ülehindamist.
ALKOHOLI KROONILINE TOIME KESKNÄRVISÜSTEMIS
Alkoholi krooniline pruukimine toob enesega varem või hiljem kaasa ulatuslikke muutusi kogu organismis, eeskätt närvisüsteemis. Esialgu on need muutused funktsionaalsed , st. häiritud on elundite talitus, mürgituse edenedes sugeneb aina rohkem orgaanilisi kahjustusi, mis osutuvad pöördumatuteks.
Muutuste kujunemine alkoholi kroonilisel kasutamisel sõltub ühelt poolt selle intensiivsusest (sagedusest ja hulgast), teisalt jooja individuaalsetest iseärasustest. Mõni tugeva kostitutsiooniga isik võib alkoholi süstemaatiliselt kuritarvitada ja ometi ei kujune tal märgatavaid vaimsed või kehalisi kahjustusi. Samas kui nõrgema konstitutsiooniga või haigusest nõrgestatud organismiga isikul süvenevad juba lühemaajalisest lakoholi liigtarbimisest tuntavad psüühikamuutused ja/või rasked somaatilised kahjustused.
Alkoholi süstemaatiline kasutamine põhjustab juba õige varakult, muidugi individuaalse erinevusega, põhiliste psüühiliste funktsioonide häireid. Episoodilise ja harjumusliku liigtarvitamise etapil on need häired ajutise iseloomuga, algavad joomaperioodi käigus, järk-järgult süvenevad, alkoholiliigtarvitamise lõpetamise järel aga mõne aja pärast taanduvad. Ka alkoholismi algstaadiumis on esiplaanil funktsionaalsed, taanduva iseloomuga häired. Alkoholi kroonilise mürgituse raskemate vormide korral psüühikahäired intensiivistuvad, süvenevad ja omandavad püsiva iseloomu. Mitmed häired muutuvad pöördumatuks, mis annab tunnistust orgaanilise kahjustuse arenemisest peaajus.
Alkoholi krooniliselt kasutaval inimesel nõrgeneb tunduvalt ajukoore võime luu uusi seoseid, fikseerida mällu tähelepanekuid ja muljeid , seega õppimisvõime järk-järgult halveneb. See ilmneb nii igapäevases elus kui ka õppimiskatse tulemuste võrdlemisel alkoholi juhupruukijatega. Ühtlasi täheldatakse mälu ebatäpsust: õpitav materjal omandatakse umbmääraselt, ligikaudselt.
Elementaarse motoorse refleksi uurimisel selgub, et häiritud on ka liigutused, eriti nende kordinatsioon . Reaktsiooniaeg nii valgus- kui ka helisignaalidele on pikenenud, seejuures ebaühtlane ja kõrvaliste ärritajate poolt kergesti mõjutatav. Ilmneb suurenenud kalduvus reaktsioonide välispidisele pidurdusele, mis annab tunnistust ajukoore erutusprotsessi nõrgenemisest.
Alkohol ja rasedus
Kas alkoholi tarbimine on sündimata lapsele ohtlik?
On kindlaks tehtud, et isegi ühekordne suurem annus alkoholi võib kahjustada sugurakke ning neis kätketud pärilikkuseainet. Eriti tundlikud on meessugurakud. Joobeseisundis viljastatud munarakust arenev loode võib seetõttu juba algusest peale olla kahjustatud ning lootest areneb laps, kelle elu on rikutud vaimse või kehalise defektiga.
Teine kahjustusevõimalus on setud asjaoluga, et alkohol tungib väga kergesti läbi loodet kaitsva platsentabarjääri.Seepärast on naise iga alkoholisõõm raseduse ajal ühteaaegu tema ku enda kuki ka areneva loote mürgitamine.
Mõnuained – kas legaalsed või illegaalsed – on potensiaalselt ohtlikud ja võivad loodet kahjustada. Alkoholi tarbimine on üks murettekitav valdkond ja paljud spetsialistid väidavad, et parim on raseduse ajal alkoholi tarbimist vältida. Juhul, kui siiski juuaka, püüda piirata alkoholi kogust maksimaalselt ühe kuni kahe alkohoolse joogini nädalas. Paljud teaduslikud andmed näitavad, et igapäevane alkoholi tarbimine või tõsised joomingud võivad põhjustada raskeid koplikatsioone. Mõõdukat joomist – üks või kaks klaasi päevas aeg-ajalt toimuvaid suuremaid joomisi on seostatud raseduse katkemise suurenenud ohuga, koplikatsioonidega sünnitusel ja lapse väikese sünnikaaluga. Rasedad naised, kes tarbivad rohkel alkoholi, juues viis või rohkem alkohoolset jooki päevas, seavad oma beebid alkoholsündroomi (FAS) tekkimise ohtu. See on mõiste, mille alla kuuluvad mitmed kaasasündinud hälbed, sealhulgas südamerikked, õpiraskused või näo ja jäsemete arenguhäired ning samuti kasvuprobleemide või surma oht. Suuremad alkoholikogused raseduse jooksul võivad kaasa tuua tõsiseid probleeme – enneaegsus, ebaküspsus, vaimne alaareng, arengudefektid. Rasedusele ohutut alkoholikogust ei oska ilmselt keegi täpselt nimetada.
Kuigi selle kohta, nagu kahjustaks alkohoolsete jookide mõõdukas tarbimine last, on vähe tõendeid, väidavad mõned eksperdid , et kõige ohutum oleks vältida alkoholi kogu raseduse ajal täielikult. Osad arstid nõustuvad sellega, et tark on vältida alkoholi esimsel trimestril, kui moodustuvad beebi tähtsamad organid, kuid väidavad, et pärast seda pole piiratud hulgal alkoholil kahjulik mõju. Alkohol pääseb loote vereringesse üsna samas koguses nagu ema omassegi, iga suutäis saab jagatud lapsega. Joodud alkoholi lagundamine võtab aga loote organismil kaks korda kauem aega. Kui ema tunneb ennast lihtsalt lõbusalt, on laps juba üsna purjus ! Üks alkoholi sort pole teistest parem, sest üks väike pudel õlut, klaas veini või viinapits sisaldavad kõik umbes sama annuse alkoholi.
Sisukord
Sissejuhatus....................................................................................................................... 2
Alkoholi akuutne toime: Alkoholi ainevahetus organismis.......................................................... 2
Alkoholi toime närvikoes.................................................................................................. .... 3
Alkoholi toime inimese peaaju funktsioonides.......................................................................... 4
Alkoholi krooniline toime kesknärvisüsteemis.......................................................................... 4
Alkohol ja rasedus............................................................................................................... 5
Sisukord; kasutatud kirjandus............................................................................................... 6
Kasutatud kirjandus:

Dr. Anne Deans „Rasedus“ 2003. lk 75; 111-112

Kristiina Uriko, Ervin Saik, Pille Saik, Ülle Lembert „Rasedus, sünnitus, vastsündinu“ lk 57

„Bebiaasta teaberaamat 2008“ lk 32

J. Saarma „Aju ja alkohol“ Tallinn „Valgus“ 1987. lk 4-6; 15; 17; 19-22 ;51-52
6