перенапряжения; 1 4. Milline on õige vastus: Eestis elektrivõrkudes kasutatav kõrgeim vahelduvvoolu pinge on: Какой ответ правильный. Самое высокое напряжение в Эстонских электросетях переменного тока: 1. 500 kV; 2. 110 kV; 3. 330 kV; 4. 35 kV: 5. Milline on õige vastus. Pingetrafo primaarnimipinge on 10. 000 v, sekundaarnimipinge on 100 V voolutrafo primaarnimivool on 1000 A, sekundaarnimvool on 1 A. Elektrienergia arvesti näit tuleb läbi korrutada teguriga: Какой ответ верный. Трансформатора напряжения примарное минимальное напряжение 10 000 В, секундарное минимальное напряжение 1000А, секундарный минимальный ток 1 А. 1
U mp Cv = kU , (1.7) nv kus Ump on voltmeetri mõõtepiirkond (eeltakistita lülitamisel); nv – osuti täishälbele vastav skaalajaotiste arv; kU – mõõtepiirkonna laiendustegur. Kõrgepingelises (harvem ka madalpingelises) vahelduvvooluringis laiendatakse mõõtepiirkonna pingetrafo abil (joon. 1.6). Joonis 1.6. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine pingetrafoga Mõõdetav pinge avaldub U1 = U 2 kU , (1.8) kus U2 on voltmeetri näit V; kU – pingetrafo ülekandearv. U 1n kU = , (1.9)
pinge on: 1. 500 kV; 2. 110 kV; 3. 330 kV; 4. 35 kV: 11.Milline on õige vastus. Reaktoreid kasutatakse: 1. Pinge vähedamiseks. 2. Nimivoolude vähendamiseks; 3. Lühispingete vähendamiseks; 4. Lühisvoolude vähendamiseks. 12.Millised on õiged vastused. Pingepiirikud ühendatakse kaitstatava elektriseadmega: 1. Paralleelselt; 2. Järjestikku; 3. Kolmnurkühendusse; 4. Tähtühendusse; 13.Milline on õige vastus. Pingetrafo sekundaarne nimipinge on tavaliselt: 1. 5 V; 2. 220 V; 3. 380 V; 4. 100 V. 14.Milline on õige vastus. Pingetrafo: 1. Ühendatakse elektriahelasse järjestikku: 2. Sekundaarmähises on tavaliselt rohkem keerde kuiprimaarmähises; 3. Primaarmähise takistus on väga väikei; 4. Ühendatakse elektriahelasse paralleelselt mõõdetava takistusega. 15 Millist elektrikaare kustutusmeetodit ei kasutata keskpinge võimsuslülitites: 1
kui voltmeetriga on ühendatud eeltakisti takistusega 10 000. Antud: Rv=5 000 n=30 jaotist C=5V/jaot Re=10 000 Leida: CRe - ? U-? Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine vahelduvvoolul Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks vahelduvvoolu ahelas kasutatakse pingetrafot. Pingetrafo sarnaneb oma ehituselt tavalisele jõutrafole kuid omab väiksemaid gabariite. See koosneb kahest mähisest ja südamiktüüpi magnetahelast. Joonisel on kujutatud kahte pingetrafot. Esimene neist on
Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine eeltakisti abil. Eeltakisti - takisti, mille abil laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakisti on suure takistusega manganiintraadist keritud pool, mille abil laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakisti võib olla monteeritud voltmeetri sisse ning sellisel juhul on voltmeetril mõõtepiirkondade ümberlüliti. Kui eeltakisti on voltmeetrist eraldi, tuleb ta ühendada voltmeetriga jadamisi. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine pingetrafo abil. Pingetrafo - vahelduvvooluahelais voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatav mõõtetransformaator. Vahelduvpinge mõõtmisel pingetrafo ja voltmeetriga tuleb voltmeetri näit korrutada trafo ülekandeteguriga, mis võrdub primaar- ja sekundaarmähiste nimipingete suhtega. Pinge mõõtmisel ühendatakse primaarmähis paralleelselt ahela selle osaga, mille klemmidevahelist pinget on vaja mõõta. Sekundaarmähis ühendatakse voltmeetriga. 13. Võimsuse mõõtmine.
seetõttu on nende omadused mõnevõrra teistsugused. Pingetrafode nimisekundaarpingena kasutatakse Eestis IEC-standardi kohaseid väärtusi 100 V või 200 V. Voolutrafodel on üks primaarmähis ja tavaliselt mitu eri südamikul paiknevat sekundaarmähist. Pingetrafodel on üks primaarmähis ja üks või kaks sekundaarmähist, millest üks on tavaliselt avakolmnurkmähis. Voolu- ja pingetrafode käsitlemisel tuleb silmas pidada, et voolutrafo talitlus on lähedane lühistalitlusele ja pingetrafo talitlus trafo tühijooksutalitlusele. Selletõttu peab voolutrafo sekundaarmähis olema lühistatud ja pingetrafo sekundaarmähis tühijooksul ning vältida tuleb igal juhul voolutrafo tühijooksutalitlust ja pingetrafo lühistalitlust. 14 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus
10 Esimene kuju Teine kuju Nimetus Trafo, mille ühe mähise keskpunkt on välja toodud 3 Kolmefaasiline trafo täht-kolmnurk- 3 lülituses Voolutrafo, impulsstrafo Pingetrafo Elektrimasin, üldtähis Tärni asemel liigi tähis: C - pöörlev muundur G - generaator GS - sünkroongeneraator M - mootor MG- mootorgeneraator
Kinnitusviisi järgi (horisontaalsed, vertikaalsed) Kasutusala järgi (põllumajandus, keemiatööstus, transport) 14. Trafo ehk transformaator- energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust japinget voolusagedust muutmata. Mida väiksem on pinge, seda suurem on vool. Põhilised osad: südamik mähised jahutussüsteem Jõutrafo: autotrafo, mõõtetrafo: pingetrafo, voolutrafo impulsstrafo eraldustrafo 15. Generaator- on seade või masin, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks. Mootor- on seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks 16. Kaod Vaseskadu muundub soojuseks mähise traadis Rauaskadu magnetvälja tekitamiseks Ventilatsioonikadu jahutamiseks Hõõrdekadu tekib laagrites 17
Tegelikult see päris täpselt nii pole, sest juhtme takistus on väiksema ristlõike tõttu suurem, kõrge- pingeliinides lisanduvad muud kaod, ja arvestada tuleb ka trafo(de) kasutegurit. Jõutrafo on enamasti kolmefaasiline. Võimsus peab vastama trafo sekundaarpoolele ühendatud tarvitite vajalikule võimsusele. Jõutrafod on harilikult õlijahutusega, väiksemaid, alla 15 MVA võimsusega trafosid valmistatakse ka õhkjahutusega Mõõtetrafod · Pingetrafo, mida kasutatakse kõrge pinge mõõtmiseks vahelduvvooluahelas · Voolutrafo, mida kasutatakse suure vahelduvvoolu mõõtmiseks. Eraldustrafo Toitevõrgust eraldamiseks, et tagada elektritarvitite käsitsemisohutust. Impulsstrafo Pinge- ja vooluimpulsside tekitamiseks ja muundamiseks. 128
Tegelikult see päris täpselt nii pole, sest juhtme takistus on väiksema ristlõike tõttu suurem, kõrge- pingeliinides lisanduvad muud kaod, ja arvestada tuleb ka trafo(de) kasutegurit. Jõutrafo on enamasti kolmefaasiline. Võimsus peab vastama trafo sekundaarpoolele ühendatud tarvitite vajalikule võimsusele. Jõutrafod on harilikult õlijahutusega, väiksemaid, alla 15 MVA võimsusega trafosid valmistatakse ka õhkjahutusega Mõõtetrafod · Pingetrafo, mida kasutatakse kõrge pinge mõõtmiseks vahelduvvooluahelas · Voolutrafo, mida kasutatakse suure vahelduvvoolu mõõtmiseks. Eraldustrafo Toitevõrgust eraldamiseks, et tagada elektritarvitite käsitsemisohutust. Impulsstrafo Pinge- ja vooluimpulsside tekitamiseks ja muundamiseks. 128
Seepärast on välisseadmete elektriaparaatide isolatsioon suhteliselt tugevam ja aparaatide konstruktsioon keerukam. Siseseadmete aparaate välisseadmetes kasutada ei tohi. Välisseadmete aparaate võib kasutada siseseadmetes, kui see on tehnilis majanduslikult põhjendatud. Elektriaparaatide valikul pinge järgi tuleb täita tingimus: U n U SN , kus Un aparaadi nimipinge (liinipinge), kV; USN jaotusseadme nimipinge, kV. Mõne elektriaparaadi (N: pingetrafo) valikul tuleb täita ingimus: U n = U SN Ekspluatatsioonis on lubatud aparaadi tööpinge suurendamine kuni 10...15% nimipinge suhtes. Elektriaparaatide valikul nimivoolu järgi on tingimuseks: I n I max,,töö , kus In aparaadi nimivool, A; Imax,,töö aparaadi maksimaalne töövool.
Eeltakisti on suure takistusega manganiintraadist keritud pool. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse eeltakisteid. Eeltakisti võib olla monteeritud ka voltmeetri sisse ning sel juhul on seadmel mõõtepiirkondade ümberlüliti. Kui eeltakisti on voltmeetrist eraldi, tuleb ta ühendada seadmega jadamisi. Eeltakisti korral tuleb skaalajaotise määramisel lähtuda pingest, millele on arvestatud eeltakisti. Pingetrafo (inglise keeles voltage transformer, vene keeles ) on vahelduvvoolu mõõtetrafo, millel normaaltingimustel Sekundaarpinge on proportsionaalne primaarpingega ja mähiste õigel ühendamisel nende pingete vaheline faasinurk on nullilähedane. ( , .) 25.Võimsuse mõõtmine Mõõtmine alalisvooluahelas Võimsus elektrotehnikas Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või siis
16.Valida õige vastus: a) Mida suurem on südamik, seda vähem tuleb keerde ühele voldile. b) Mida suurem on südamik, seda rohkem tuleb keerde ühele voldile 17.Kus on kasutusel jõutrafo? 18.Mis on jõutrafo eesmärgiks? Selgitada. 19.Kui palju tõstetakse Eesti suurtest elektrijaamadest väljuvate liinide pinget? 20.Joonestada kolmefaasiline transformaator, trafo ehitus tähistada mähiste algused ja lõpud. 21.Pingetrafo. Voolutrafo. 22.Eraldustrafo. 23.Millist trafot nimetatakse säästetrafoks ehk autotrafoks, teha joonis. 24.Kas autotrafo e. säästetrafo vahel on vahetu elektriline side? 25.Majapidamistransformaatorid. 26.Sobitustransformaator 27.Toitetransformaator. 28.Impulsstrafo. 29.Valida õige vastus: a) Sisselülitamisel tuleb kõigepealt elektrivõrku lülitada trafo ja alles siis ühendada trafoga elektritarbija. b) Sisselülitamisel tuleb kõigepealt ühendada trafoga elektritarbija
(Maadoituserotin) Sulavkaitse Fuse Varoke TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 6 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Voolutrafo Current transformer Virtamuuntaja Pingetrafo Voltage transformer Jännitemuuntaja Liigpingepiirik Surge arrester Ylijännitesuoja 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. Elektrijaamade sidumisel elektrivõrguga tuleb tagada jaamale võrgutoide plokkide käivitamise ajaks. Selleks võib kasutada käivitus-reservtrafosid. Elektrijaama töökindluse
Tegelikult see päris täpselt nii pole, sest juhtme takistus on väiksema ristlõike tõttu suurem, kõrge- pingeliinides lisanduvad muud kaod, ja arvestada tuleb ka trafo(de) kasutegurit. Jõutrafo on enamasti kolmefaasiline. Võimsus peab vastama trafo sekundaarpoolele ühendatud tarvitite vajalikule võimsusele. Jõutrafod on harilikult õlijahutusega, väiksemaid, alla 15 MVA võimsusega trafosid valmistatakse ka õhkjahutusega Mõõtetrafod · Pingetrafo, mida kasutatakse kõrge pinge mõõtmiseks vahelduvvooluahelas · Voolutrafo, mida kasutatakse suure vahelduvvoolu mõõtmiseks. Eraldustrafo Toitevõrgust eraldamiseks, et tagada elektritarvitite käsitsemisohutust. Impulsstrafo Pinge- ja vooluimpulsside tekitamiseks ja muundamiseks. 128 9 Voolu toime inimesele Inimese ja looma keha juhib elektrivoolu. Kui inimene puudutab elektriseadme pinge all olevat osa
annaabi.ee 
