valmistamisel, millest toodetakse teflonkatteid ja plastmaterjale. Eteen leiab rakendust veel taimede kasvuhormoonina, kuna ta kiirendab aed- ja puuviljade valmimist. Tavaliselt imporditakse meile viimaseid tooretena, kuid just eteeni ja lämmastiku segus valmivad imporditud aiasaadused müügikõlblikuks. Banaanide kiiremaks valmimiseks on neid soovitav hoida koos apelsinidega, kuna viimastest eralduv eteen kiirendab banaanide küpsemist. Polüeteen (polüetüleen) · Üldkasutatav kristalliinse struktuuriga polümeer. Kõige massilisemalt toodetav laiatarbe plast. · Polüeteen on sitke, hästi vormitav, väga veniv plast. Hinnatavad omadused on keemiline inertsus, madal hind, läbipaistvus, madal veeimavus, suurepärane elektriisolatsioon, omadused sünteesil kergesti varieeritavad, kahanemine tahkumisel kuni 5%. · Lahustub süsivesinikes (tolueen) Polüeteen markeeritakse tiheduse järgi
Polüeteen 2012 Polüeteen Polüeteen ehk polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer. Teda toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. Pildil on Polüeteenist kilekott Kirjeldus Seda saadakse eteeni (C2H4 ehk CH2=CH2) molekulide polümerisatsioonil. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad polümeerid: CH2CH2CH2CH2 mille tähistamiseks on kõige mugavam kasutada valemit (CH2)n. Polüeteeni on klassifitseeritud mitmetesse erinevatesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi. Kasutamine ehituses Vee ja kanalisatsioonitorustikke valmistatakse tihti polüeteenist. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCeteen http://www.krahpipes.ee/uploads/Kataloogid/krahtehnilinejuhendest.pdf VIDEO: http://www.youtube.com/watch?v=zbmLMm2Mpa8
Polüetüleen on etüleeni termoplastpolümeer. Maailma levinuim plastmass kujutab endast valget vahtjat massi, mis on keemiliselt vastupidav, külmakindel, isoleeriv ja amortiseeriv, pehmeneb soojendamisel (temperatuuril 80—120°С), tahkub jahutamisel ning on minimaalse adhesiooniga. Polüetüleeni saadakse etüleeni polümeriseerumisel (Remichem, n.d.). Polüeteeni kaubanduslik kasutatavus on piiratud, kuna tema sulamistemperatuur on madal võrreldes teiste termoplastidega. Polüeteen ei ime vett üldse, gaas ja veeaurude läbilaskvus on madalam kui teistel plastidel. Päikesevalguse käes muutub polüetüleen rabedaks. Seda kasutatakse peamiselt pakendites (kilekotid, kilekiled, geomembraanid, konteinerid koos pudelitega jne) (Wikipedia, Polyethylene, n.d.). Polüeteen on klassifitseeritud mitmesugustesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi (Vikipeedia, Polüeteen, n.d.). Eristatakse: HDPE (high density polyethylene)-kõrgtihe polüetüleen
8) Kaitsejuhi olemasolu 9) Ristlõige *Milliseid tähiseid kasutatakse ning mida nad tähendavad. 1) Harmoneerimistunnus: H harmoniseeritud tähis A mitmel maal tunnustatud tähis 2) Nimipinge: 00 100/100 V 01 >100/100 V, kuid <300/300 V 03 300/300 V 05 300/500 V 07 450/750 V 1 0,6/1 KV 3) Soonte isolatsioon: B sünteetiline kautsuk E polüeteen J klaaskiudpunutis N kloropreenkautsuk R looduslik või sünteetiline kautsuk ( 60 ºC) S silikoonkautsuk T tekstiilpunutis V harilik polüvinüülkloriid V2 polüvinüülkloriidisegu ( 90 ºC) X võrkstruktuuriga polüeteen 4) Väliskest: Samad tähised, mis soonte isolatsioonil.
MATERJALID LAEVAEHITUSES Materjalid mille kohta uurisin · Rauasulamid 1. Teras 2. Roostevabad terased · Alumiinium 1. Al-Mg sulmid 2. Al-Mg-Si sulmid 3. Duraluminium (Al-Mn-Cu) · Vask 1. Tinapronks 2. Alumiiniumpronks · Komposiitmaterjlid ja plastid 1. Klaasfiiber 2. Polüeteen 3. Süsinikkiud Mida otsisin · Tõmbetugevus · Voolepiiri · Kõvadust · Korrosioonikindlust · Sulami keemilisi elemente Referaadi kasutatud allikad Priit Kulu, Metalliõpetus Priit Kulu, Materjalitehnika Annika Koitmäe slaidid Lisaks veel palju interneti lehekülgi. Korrosioon Korrosioon on materjali häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Korrosiooni vastu kaitstakse värvimise, pinna katmine tsingiga ja
nimest lisades eesliite polü. Polümerisatsiooni e. polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere, kusjuures igale monomeer molekulile vastab üks elementaarlüli polümeeri molekulis. Polümeeride saamine 1) Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Niimoodi polümeeruvad alkeenid; selliste reaktsioonide tulemusena tekivad: polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid jne. Cl n C H = C H -C l (-C H -C H -)n 2 2 2) Polükondensatsioon kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seega ei ole tema elementaarlüli identne lähteaine molekuliga. Tuntuimad on: polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid.
..260 kraadi. Ühend ei põle, on erakordselt sitke, kulumiskindel). · Polüpropeen - kasutatakse voolikute, paelade, karpide ning seadmedetailide valmistamisel. (Tugev ning kõrge pehmenemistemperatuuriga). · Polüstürool e. polüstüreen - klaasitaoline, kõva ja rabe ning lahustub orgaanilistes ainetes. Kasutusalad: valatud tarbeesemed (kammid, karbid, mänguasjad), soojusisolatsioonimaterjalid (vahtpolümeer). · Polüeteen (madaltihe) - läbipaistev või tuhm, veega ei märgu, pehme, painduv, vastupidav hapetele ning alustele. Sellest valmistatakse isolatsioonimaterjale, plastkotte ning kilesid. 3) Polümeeride jaotus omaduste järgi, mõlemast näide. Liitumispolümeer - polümeer, mis on saadud liitumispolümerisatsiooni teel. (Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid). Kondensatsioonipolümeer - polümeer, mis on saadud polükondensatsiooni teel. (adiphape, nailon-6,6, lavsaan, polülaktiid).
4.Oligomeer vahel ka prepolümeer (kreeka keelest oligos-vähe) koosneb mõnedest korduvatest ühikutest (meeridest ) ja tekib polümerisatsioonireaktsiooni vaheastmena. 5. Polümerisatsiooniaste elementaarlülide arv polümeeri ahelas 6. Liitumispolümeer polümeerid mis moodustuvad monomeeride liitumise teel. Nt alkeenid polümeeruvad kaksiksidemete arvel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. (polüeteen) nCH2=CH2 (-CH2-CH2-)n (polüpropeen) nCH2=CH-CH3 (-CH2-CH-)n | CH3 7. Kondensatsioonipolümeer polümeer, mis tekib polükondensatsiooni teel. Kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil. Tunnused 1) igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul
IV kodutöö. Tarbeplastid 1. Polüeteen ehk polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer, mida toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. Suur osa sellest on seotud erinevate pakendite tootmisega (näiteks kilekotid). Seda saadakse eteeni (C2H4 ehk CH2=CH2) molekulide polümerisatsioonil. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad polümeerid: -CH2-CH2-CH2-CH2- mille tähistamiseks on kõige mugavam kasutada valemit (CH2)n. Polüeteeni on klassifitseeritud mitmetesse erinevatesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi. 2. Polüvinüülkloriid (sageli lühendatultPVC) on laialdaselt kasutatav termoplastiline polümeer. See on keemiatööstustele üks kõige kasumlikum toode.Toodetust kasutatakse maailmas üle 50% ehitustel.Ehitusmaterjalina on PVC odav, vastupidav ning lihtne kasutada.Viimaste aastatega on PVC hakanud ...
Meenutab siidi. Hoolduselt meenutab viskoosi. ATSETAAT Tselluloosi- või puuvilla jääkidest valmistatud peen ja pehme kiud. Siidiselt mati läikega Ei talu pleegitusained ja lahusteid Elektriseerub TRATSETAAT Omadustelt sarnaneb atsetaadile, kuid meenutab väljanägemiselt sünteetikat. Pesemisel ja triikimisel talub kõrgeid temperatuure. Talub keetmist. SÜNTEETILISED KIUDAINED POLÜMIID (nailon, kapron) POLÜSTER POLÜAKRÜÜL (modakrüül) KLOORKIUD POLÜOLEFIINID (polüeteen, polüpropeen, elastodieen) POLÜURETAANKIUD (elastaan, lycra) Sünteetilised kuid on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel. Keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena saadakse polüamiid, polüakrüül, polüatsetaan ja teised sünteetilised kiud. Sünteetilised kiud on vastupidavad ja kerged. Kerge hooldada ja pesta. Elektriseeruvad. Ei talu kõrgeid temperatuure, kuumutamisel hakkavad kiud sulama. POLÜMIID (nailon) on vastupidav ja veniv materjal. Pleegitusained ja
Paber ja papp on tselluloosi, mida saadakse puidust, baasil valmistatud materjalid. Elektrotehnikas kasutatakse peamiselt kondensaatori- ja kaablipaberit. Kaablipaber on paksem. Kuna kuiv paber on poorsuse tõttu halbade omadustega, immutatakse paberit vaakumis vedeldielektrikuga. Immutatuna kasutatakse kondensaatoripaberit paberõliisolatsiooniga kõrgepinge kondensaatorite valmistamiseks. Viimasel ajal asendab paberit sünteetiline kile ja kaablipaberit asendab polüeteen. Kummi lähteaineks on kautsuk. Vulkaniseerimise tagajärjel muutub kautsuki struktuur ja omadused paranevad. Vulkaniseerimisel lisatud vähese (1 ... 3%) väävli puhul saadakse elastne kumm, ent rohke (30 ... 35%) väävli lisamisel saadakse eboniit ehk kõvakumm. Tänapäeval kasutatakse üha rohkem eri koostisega sünteetilisi kautsukke. Koostisest sõltuvalt saadakse erinevate omadustega kumme: õlikindlad, ilmastikukindlad, kuumakindlad jne.
vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks. Täiteaineteks võivad olla peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid jms. Stabilisaatorite ülesanded plastmassides: Stabilisaatoreid lisatakse plastmassi valgus-ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest. Plastifikaatorite ülesanded plastmassides: plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabelust, muutes kile painduvamaks ja volditavaks. 5. Eteen madaltihe polüeteen (LDPE): LPDE on hea läbipaistvuse ja pakendamisomadustega. LPDE-materjal on läikega ja sobib hästi fototrükiga kottide ja kilede jaoks. Seda kasutatakse tavaliselt tugevdatud auksangaga kottide, pehme aassangaga kottide ja stantsitud auksangaga kottide puhul. kasutusvaldkond: kiled, plastikkotid, läbipaistev plast jne. Eteen kõrgtihe polüeteen (HDPE): on venimisel tugevam kui LDPE, kuid rebeneb kergemini. See materjal sobib suurepäraselt särksangaga ja auksangaga kottide jaoks.
2. Liitumisreakts. -side katkeb ja liitumise tulemusena tekkib vastav küllast. ühend. a) Liitumine H2-ga CH2=CH2 - CH3-CH3 b) liitumine HG-dega CH2=CH2 + Br2 - CH2Br-CH2Br (1,2 di-bromoetaan) c) H HG-dega CH2=CH2 + HCl - CH2Cl -CH3 d) H2O-ga (OH rühm) CH2=CH2 + H2O - CH3 -CH2(OH) 3. Polümeriseerub(ühe sama või erinevate ainete palju X liitumine, mille tulemusena tek-pmeer) ! n- näitab lülide arvu polümeeri ahelas CH2=CH2(eteen ) - (-CH2-CH2-) n (saadus, polüeteen) HG-ga CH3CH=CH2 + HCl - CH3CHCLCH3 H läeb sinna kus rohkem ees on! *Nimetused C-aat. arvu järgi, sellele lisatakse lõpp -een (1 kaksikside) Külgah ja asendusrühmad nime ette koos järjekorra nr. Alkadieenid- küll. CH'd, mol 2-kaksiksidet, teised üksik. Alküünid - küll. CH'd, mol 1-kolmikside, teised üksik. (1 sigma ja 2 sidet) CnH2n-2 Omadused: NB! Liitumine, side katkeb 2. järgus, kuna molekulis 2 sidet. a)H2-ga b)HG-dega *Nim-c-aat
Lubatud temperatuurid Suurim lubatud temperatuur - kestval koormusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 C - lühise korral (kuni 5 s) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135 C Madalaim lubatud paigaldustemperatuur . . . . . . . . 20 C Ehitus Juhe . . . . . . . . . . . . . . . . 16 mm2 ümar ja ühetraadiline alumiiniumjuhe, 25 120mm2 ümar, keerutatud ja tihendatud alumiiniumjuhe Isolatsioon . . . . . . . . . . . UV (1)ja ilmastikukindel must polüeteen Kandetross . . . . . . . . . . ümar, keerutatud ja tihendatud alumiiniumsulamist juhe Keerutus . . . . . . . . . . . . isoleeritud sooned on keerutatud ümber kandetrosssi Lisajuhe . . . . . . . . . . . . . ilma markeerimisharjaseta Tähistus Tootja, toomisaasta. Juhtmete eristamine 2, 3 või 4 pikisuunalist harja vastaval isoleeritud faasisoonel. EX Alumiiniumjuhtmetega PE isolatsiooniga 1 kV rippkeerdkaabel EX Kasutusala Mastidele riputatav õhukaabel. Standardid: HD 626-3I
milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi Polükondensatsioon on polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks – COOH, –OH, –NH2). 2. Iseloomusta järgmisi polümeere (saamine, omadused, kasutusalad) Polüeteen- saadakse eteeni (C2H4 ehk CH2=CH2) molekulide polümerisatsioonil. Suur osa sellest on seotud erinevate pakendite tootmisega (näiteks kilekotid). Polüpropeen- on sarnane polüeteenile, kuid on tugevam ja kõrgema pehmenemistemperatuuriga, tehakse voolikuid, palu ja kõikvõimalike seadmetedetaile. Polüvinüülkloriid- See on keemiatööstustele üks kõige kasumlikum toode.[viide?] Toodetust kasutatakse maailmas üle 50% ehitustel
· Atsetüleen CH(kolmikside)CH · Fenool C6H5-OH · Aniliin C6H5-NH2 · Formaldehüüd ehk formaliin HCHO · Atsetoon CH3COCH3 · Sipelghape HCOOH · Äädikhape CH3COOH · Stearhape · Palmithape · Olehape · Seep rasvhapete Na või K sool · Rasv glütserool + 3 rasvhapet = ester · Polüeteen ehk polüetüleen (-CH2-CH2-)n · Glükoos C6H12O6 · Tärklis 3(C6H10O5)n · Tselluloos 3(C6H10O5)n 4. Oska koostada struktuurivalemi graafilist kujutist ja vastupidi (harj. 3 ja 4 lk 83) 5. Orgaaniliste ainete liigitus ja nomenklatuur (nimede andmine ja valemite koostamine) (harj. 1 10 lk 93 96) 6. Oska koostada etteantud molekulivalemi järgi isomeere ja isomeere ära tunda. (harj. 1 8 lk 98) 7
5. Põhiorgaanilise tööstuse toorained ja nende kasutamine Täida tabel Lähteained Millest Mida toodetakse? Mida valmistatakse saadakse? saadud ainest? Metaan naftagaas, Metanool, ammoniaak, Lahusti, kütus, maagaas metanaal pleksiklaas, desinfitseeriv vahend Eteen nafta Polüeteen, etüleenoksiid, Antifriiside krakkgaasid, etüülbenseen koostisosa, etaan, etüün äkrüülkiud või kopolümeerid, lahusti, toidutööstuses konservant ja
säilitamisega. Kiud on üsna vastupidavad ja ei kortsu. Neil on ka suur mõõtmete stabiilsus ja kõrge elastne kuju taastamis võime, mis annab neile võime hoida oma kuju. polüpropeen(PP), Polüpropüleen on natuke Polüpropeen ok üks polüeteenist tooteid pestakse kõvem ja jäigem kui olulisemaid polümeere, peenpesu toiminguga, ei polüeteen(PE) polüetüleen ning tema mida kasutatakse tsentrifuugita. Kemopuhastuse kasutustemperatuur on lausmaterjalides, millest lahuseid ei talu, magala kõrgem, umbes 100 C. PP on 50% ulatuses kuumuskindluse tõttu ei vastupidav õlile ja tehakse mähkmeid ja triigita. Polüpropeen on veidi rasvale
Naftast saame olulisi kütuseid. Bensiin on ka hea lahusti. Polümeerid on ained, millel on väga suured molekulid, mis koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotud väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. Kõik polümeerid ei pruugi olla süsivesinikud. Polümeerid on tohutu tähtsusega: neist valmistatakse plastmasse, kummit, tekstiilkiudaineid jne. Ka tavaline kile on polümeerne aine (polüeteen, tekkinud eteenist C 2H4) AATOMITE OLEKUD MOLEKULIS SÜSINIK Süsiniku aatomi välises elektronkihis on neli elektroni ja ta võib anda seega neli kovalentset sidet. Süsiniku aatom võib molekulis esineda neljas olekus: 4 üksiksidet 2 üksiksidet ja 1 1 üksikside ja 1 2 kaksiksidet kaksikside kolmikside C
Soojuslikust seisukohast iseloomustavad dielektrikut peamiselt kuumuskondlus,külmakindlus, soojusjuhtivus. 1.2.1 Kuumuskindlus Kuumuskindluse all mõistetakse dielektriku võimet taluda kõrget temperatuuri, ilma, et tema omadused eriti halveneksid. Suurima lubatud temperatuuri järgi on dielektrikud jagatud kuumuskindlusklassidesse: KLASS Lubatud temperatuur oC Näited Y 90 Polüeteen, polüstürool,immutamata paber ja papp A 105 Immutatud paber ja papp, polüamiidkiled E 120 Tekstoliit, getinaks, eposüretaanvaigud
topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme. Elementaarlülide arvu polümeeris nimetatakse polümerisatsiooniastmeks. Polümeer võib tekkida monomeeride liitumise teel. Näiteks alkeenid polümeeruvad liitudes kaksiksidemete arvel. Sel viisil saadakse liitumispolümeerid. Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid ja teised sel viisil saadud ained ongi liitumispolümeerid. Polümerisatsioon võib toimuda ka polükondensatsiooni teel, sel juhul moodustub kondensatsioonipolümeer. Kondensatsioonireaktsioonil tekib elementaarlülide liitumisel ka vesi. Nende ainete elementaarlülide erinevus monomeeridega on see, et nendes puudub vee molekuli osa. Tuntuimad
Reaktsiooni kasutatakse küllastumata ühendite tõestamiseks. Polümeerimisel liituvad omavahel paljud (isegi tuhanded) alkeeni molekulid. Reaktsioon võib kulgeda nii radikaal-, kui ioonireaktsioonina. Radikaalpolümerisatsiooni, katalüüsivad Na ja peroksiidid, samuti metalloorgaanilised ühendid nagu trietüülalumiinium (C2H5)3Al, mille lagunemisel tekivad radikaaalid. Ioonpolümerisatsiooni katalüüsivad Al2Cl6 ; Fe2Cl6 ; TiCl4 jmt Eteen Polüeteen X CH2 == CH2 H-[-CH2-CH2-]x -H Monomeer polümeeri elementaarlüli x = keskmine polümerisatsiooniaste Polüeteen on tuntud laiatarbeplast, suhteliselt tagasihoidlike omadustega kuid odav Sideme heterolüütiline katkemine Kaksikside võib olla pisut polaarne RHC== CH2 süsinik tõmbab elektronpaari enda poole tugevamalt, kui vesinik ja seetõttu ei ole laengujaotus päris ühtlane RHC+ == C-H2
Mitme erineva monomeeri polümeerimisel saadakse kopolümeerid, mille ahelas paiknevad vaheldumisi erinevad lülid sellises arvulises vahekorras nagu neid polümerisatsiooniks võeti. Monomeer (eteen)C2H4 e. CH2=CH2 n x (CH2 = CH2) (-CH2-CH2-)n polüetüleen ( PE) Liitumispolümerisatsioon- polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Niimoodi polümeeruvad alkeenid; selliste reaktsioonide tulemusena tekivad: polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid jne. Sel teel valmib näiteks PVC (polüvinüülkloriid). See ei saa toimuda küllastunud ainetega ehk peavad olema vabad sidemed. Polükondensatsioon on polümeeride saamine monomeeridest, mis sisaldavad funktsionaalseid rühmi (-COOH, -OH, -NH2). Tuntuimad on: polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. Elementaarlüli, mis hakkab korduma, tekib funktsionaalsete rühmade omavahelisel reageerimisel
A. Millised kaks ühendit järgmisest ainete loetelust on kõige enam võimelised moodustama vesiniksidemeid? (Kirjutage nendele ainetele vastavad numbrid.) B. Miks polüeteen ei muuda broomivee värvust? a) ____________ b) ____________ 2p _________________________________________________________________________ 18
2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Joonis 5.15. Õhuliini teras-alumiiniumjuhtme ristlõige 1 – alumiiniumjuht, 2 – terassüdamik-kandetross Õhuliinide töökindluse tõstmiseks kasutatakse tänapäeval ka isoleerjuhtmeid. Juhtme materjaliks on alumiiniumisulam AlMgSi ning isolatsiooni materjaliks riststruktureeritud polüeteen XLPE. Kasutatakse ristlõiked 35, 50, 70, 95, 120 ja 150 mm2. Magistraalliinidel eelistatakse ristlõikeid 70 või 95 mm2 ning haruliinidel 35 või 50 mm2 (SAX-keskpingeõhuliin). Universaalkaablid on ette nähtud paigaldada pinnasesse, õhku ja vette (AHXAMK-WM ehk Multi-Wiski ja EXCEL). Joonisel 5.16 näeb isoleerjuhtmetega ja paljasjuhtmetega liini looduses. Joonis 5.16 Isoleerjuhtmetega ja paljasjuhtmetega keskpingeõhuliin Paljasjuhtmetega õhuliini gabariit on suurem
oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust, muutes kile painduvaks ja volditavaks. Polüalkeenid Radikaalse või ioonilise polümerisatsiooni teel valmistatakse mitmesuguseid polüalkeene ehk polüalküleene ehk polüefiine. Tehnikas kasutatakse paljusid polüalkeene, kõige enam aga asendatud polüeteene, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. Tähtsamad asendatud polüeteenid: Eteen (madal- ja kõrgtihe polüeteen), propeen (polüpropeen), vinüülkloriid (polüvinüükloriid), stüreen (polüstürool), vinüülatsetaat (polüvinüülatsetaat), akrüülnitriit (polüakrüülnitriil, orlon), tetrafluoroeteen (teflon) ja metüülmetakrülaat (polümetüülmetakrülaat, pleksiklaas). Kõige raskem on polümeerida eteeni (etüleeni). Selleks peavad olema õiged tingimused: 1000 3000 atm ning temperatuur kuni 300 oC. Neil tingimustel on eteen vedelas olekus. Niiviisi
C2H5OH + O2 CH3COOH + H2O 3. Piimhapekäärimine (lähteaineks on laktoos) valmistatakse juustu, kohupiima ja hapukoort, silo. Looduses toimuv endotermiline protsess on fotosüntees (kogu elu alus) 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Plastmassid (plastid): · Koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastasest vahenditest jne. · Termoplastsed plastmassid (lahustuvad orgaanilistes lahustes, kuumutamisel muutuvad voolavaks.) nt: polüeteen(kilekotid), polüstürool (pastapliiatsid), orgaaniline klaas. · Termoreaktiivsed plastid (ruumiline struktuur) nt: kumm. · On odavad, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. · Painduvus, elastsus ja sitkus (+) , vähene vastupidavius kõrgemale temperatuurile (-) Kiudained: · Looduslikud kiudained- tsellulooskiud (taimse päritoluga, puuvill, lina- ja kanepikiud), valkkiud (loomse päritoluga, vill, siid) veesõbralikud
Kuivus ja jahedus soodustavad laengu tekkimist. Kus on vaja võimalikult perfektset ESD kaitset, EPA (electrostatic protection area) ala, seal kasutatakse täiendavaid vahendeid laengute neutraliseerimiseks, hoiustamisel võimalik elektroonikat kaitsta antistaatiliste kottide ja pakenditega. 14) Millised tuntumad kehad-materjalid on laetud positiivselt ja millised negatiivselt positiivselt laetud: õhk, nahk, vill, siid, klaas negatiivselt laetud: polüeteen, silikoon, tefloon, polüpropeen, silikoonkumm 15) Staatilise elektri ohtlikkus Elektroonikatööstuses ESD põhjustab praaki elektroonikakomponentide veol, ladustamisel, tootmisprotsessis, seadme häälestamise ja hooldusremondi ajal Puisteainete, vilja või kütuse transpordil võib ESD põhjustada plahvatust ja tulekahju Näiteks ühel arvutifirma kliendil viis staatiline elekter rivist välja kolm laserprinterit.
Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende 5 elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme. Elementaarlülide arvu polümeeris nimetatakse polümerisatsiooniastmeks. Polümeer võib tekkida monomeeride liitumise teel. Näiteks alkeenid polümeeruvad liitudes kaksiksidemete arvel. Sel viisil saadakse liitumispolümeerid. Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid ja teised sel viisil saadud ained ongi liitumispolümeerid. Polümerisatsioon võib toimuda ka polükondensatsiooni teel, sel juhul moodustub kondensatsioonipolümeer. Kondensatsioonireaktsioonil tekib elementaarlülide liitumisel ka vesi. Nende ainete elementaarlülide erinevus monomeeridega on see, et nendes puudub vee molekuli osa. Tuntuimad kondensatsioonipolüeerid on polüestrid, polüamiidid, looduslikud polüsahhariidid ja polüpeptiidid.
ohtudega seonduvaid riske (toorme, vahetoodete ja lõpptoodete adekvaatne kontroll ning käitlemine). Toidukäitlejad peavad järgima kõiki seadusandlusest ja ettevõtte sisekorrast tulenevaid reegleid ja rakendama vastavaid ettevaatusabinõusid tagamaks, et nad ei põhjusta toidu saastumist. Võõrkehad, mis kõige sagedamini on põhjustanud tarbija kaebusi: 1. poldid, mutrid, traat, klambrid ja muud metallitükid - neid leitakse sageli pärast tehnohoolde- ja remonditöid; 2. papp, nöör ja polüeteen - mis sageli tekivad seoses pakkimisega; 3. närilised, näriliste karvad, putukad, suled ja väljaheited; 4. kommipaberid ja sigaretikonid; 5. töötajatega seonduv nt. kõrvarõngad, sõrmeküüned, juuksed, nööbid, pastakaotsad, määrdunud sidemed ja plaastrid; 6. klaasitükid; 7. puhastusmaterjalid; 8. pinnud; 9. koorunud värv ja rooste jne. Saastunud toormaterjale ei tohi toiduettevõtted vastu võtta, sest isegi pärast sorteerimist on nad sageli inimtoiduks kõlbmatud
Tabel 15 Alpronks C95400 keemiline koostis 17 KOMPOSIITMATERJALID JA PLASTID 1.10 Klaasfiiber Materjal mis kosneb väikestest klaasikiududest. Klaasfiibrit kasutatakse laevaehituses, sest ta on odavam, palju tugevam kui puit, sellest on lihtne paate teha, valatakse vormi. Sama kaalu kohta kui võtta teras ja klaasfiiber, siis klaasfiiber on tugevam kui teras. [26] 1.10.1 Klaasfiiber S-2 klaas Tõmbetugevus 4890 Mpa 1.11 Polüeteen Maailmas kõige enim levinud ja kasutatav polümeeride rühm maailams, mis moodustab 30% maailmas kasutatavest plastidest. Mitmekülgsed omadused ja madal hind. Polüeteene jagatakse mitmesse rühma, aga laeva või paadiehituses kasutatakse ainult suure tihedusega(HDPE) polüeteene. [17] Hea laeva või paadi ehitus materjal, sest tihedus on väiksem kui veel, ei oksüdeeru, kemikaalide kindel, tugev, lihtne parandada ja taaskasutatav. [27] Toodetakse vormi valamise teel. 1.12 Süsinikkiud
20 den. Kindlasti tulevad kõigile meelde Den-märgistused kauplustes müügilolevate õhukeste sukkade ja sukkpükste pakenditel. Nii tex kui den on jämeduse mõõtühikud, mis näitavad kaalu kindlaksmääratud pikkuse kohta. Seega kiu raskus mõjutab mingil määral kiu suuruse numbrit. Selle süsteemi järgi on ühesuguse jämedusega (ja 9000 m pikad) viskoos, polüeteen ja polüamiid erinevate den numbriliste näitajatega, kuna viskooskiud on nendest kolmest kõige raskem, siis tema den on seetõttu ka kõige suurem ja polüeteenil on den kõige väiksem, kuna ta on kolmest kõige kergem. Kiu jämeduse väljendamiseks kasutatakse veel ühte võimalust: 5. Dpf - den filamendi kohta Dpf saadakse kui lõnga suurus (jämedus) jagada filamentide arvuga, millest ta koosneb. Näiteks : 40 den lõng, mis koosneb 20-st filamendist = 2 dpf
Neutraalsed dielekt- lede eriomadused avalduvad elektri- ja magnet- rikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille väljas. positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad Elektriseadmete ühikvõimsuse ja nimipingete (näit. vesinik, inertgaasid, polüeteen). Polaarsed pidev kasv energeetikas, seadmete mõõtmete ja dielektrikud koosnevad molekulidest, mille positiivse massi vähenemine sides ja infotehnoloogias, tööta- ja negatiivse laengu keskmed ei ühti (näit. polü- mine raskendatud tingimustes (väga kõrge või väga vinüülkloriid, tekstoliit)
ja jäigad. Elastomeerid - Enamikus on tegu amorfsete plastidega, mida saab väga suures ulatuses deformeerida - väga elastsed plastid. See tuleneb nende väikesest tihedusest. Sarnaselt termosettide siseehitusega ei saa ka elastomeerid sulada ega muutuda voolavaks. Elastomeeriks on näiteks kummid. Plastide liigitus kasutusala järgi Kasutusala järgi liigitatakse plastid järgnevalt: 1) Tarbeplastid - näiteks polüeteen, polüpropeen, polüstüreen 2) Konstruktsiooniplastid - näiteks polükarbonaat, polüamiid, polüatsetaal 3) Eriotstarbelised plastid - polüfenüüleensulfiid, polüeetereeterketoon, polüimiid Põhilised plastide valmistustehnoloogiad. Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plastitüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste eelkõige valatakse, vormitakse ja töödeltakse ekstruuderiga. Termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Valamine
ainult C-C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks. Alkaanid on süsivesinikud, milles süsinikuaatomite vahel on ühekordne side. Alkaane nimetatakse süsinikuaatomite arvu järgi. CH4 - metaan C2H6 - etaan C3H8 - propaan C4H10 - butaan C5H12 - pentaan C6H14 - heksaan C7H16 - heptaan C8H18 - oktaan C9H20 - nonaan C10H22 dekaan Mis on polümeer? Alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit, nimetatakse polüetüleeniks. Polüeteen koosneb tuhandetest CH2-lülidest, mis on üksteise külge seotud täpselt samuti nagu butaanis või parafiinides. Polümeerideks nimetatakse aineid, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotud väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. Polümeeri ahelas võib olla ka lämmastiku, hapniku ja teiste elementide aatomeid. Süsivesinike saamine, omadused ja kasutamine Süsivesinikud koosnevad süsinikust ja vesinikust. Kõige
OH ..... ONa 8. Kontsentreeritud lämmastikhappega soojendamine on üsna karm töötlemine, mis lõpuks viib ainete täieliku oksüdeerumiseni. Siiski, puuvill kui sahhariid esialgu söestub (seejuures eraldub vesi, mida me ei tarvitse näha). Lavsaan ise muidugi ei lahustu, aga tema hüdrolüüsisaadused lahustuvad nii happe kui ka leelise lahuses. Puuvill ei reageeri leelisega (vt eelmine ülesanne). Polüeteen ja polüvinüülkloriid on hapete ja leeliste suhtes püsivad. 9. Jäta meelde, et agari tüüpi tarretid (tarrendite või tarretiste valmistamiseks kasutatavad ained) on polüsahhariidid, aga z elatiin on valguline aine, mida saadakse kollageeni (lk 104) lõhusta- misel. P.S. TRÜKIVIGA: peab olema ,,estagar" 13 13. VALGUD (LK 108109) 1. Happeline: asparagiinhape Aluselised: lüsiin, histidiin
Reaktsiooni kasutatakse küllastumata ühendite tõestamiseks. Polümeerimisel liituvad omavahel paljud (isegi tuhanded) alkeeni molekulid. Reaktsioon võib kulgeda nii radikaal-, kui ioonireaktsioonina. Radikaalpolümerisatsiooni, katalüüsivad Na ja peroksiidid, samuti metalloorgaanilised ühendid nagu trietüülalumiinium (C2H5)3Al, mille lagunemisel tekivad radikaaalid. Ioonpolümerisatsiooni katalüüsivad Al 2Cl6 ; Fe2Cl6 ; TiCl4 jmt Eteen Polüeteen X CH2 == CH2 à H-[-CH2-CH2-]x -H Monomeer polümeeri elementaarlüli x = keskmine polümerisatsiooniaste Polüeteen on tuntud laiatarbeplast, suhteliselt tagasihoidlike omadustega kuid odav Sideme heterolüütiline katkemine Kaksikside võib olla pisut polaarne RHC= CH2 süsinik tõmbab elektronpaari enda poole tugevamalt, kui vesinik ja seetõttu + -
Reaktsiooni kasutatakse küllastumata ühendite tõestamiseks. Polümeerimisel liituvad omavahel paljud (isegi tuhanded) alkeeni molekulid. Reaktsioon võib kulgeda nii radikaal-, kui ioonireaktsioonina. Radikaalpolümerisatsiooni, katalüüsivad Na ja peroksiidid, samuti metalloorgaanilised ühendid nagu trietüülalumiinium (C2H5)3Al, mille lagunemisel tekivad radikaaalid. Ioonpolümerisatsiooni katalüüsivad Al2Cl6 ; Fe2Cl6 ; TiCl4 jmt Eteen Polüeteen X CH2 == CH2 H-[-CH2-CH2-]x -H Monomeer polümeeri elementaarlüli x = keskmine polümerisatsiooniaste Polüeteen on tuntud laiatarbeplast, suhteliselt tagasihoidlike omadustega kuid odav Sideme heterolüütiline katkemine Kaksikside võib olla pisut polaarne RHC= CH2 süsinik tõmbab elektronpaari enda poole tugevamalt, kui vesinik ja seetõttu + -
õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). 120.Polümeeride liigitus: Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautsuk); modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist); sünteetilised e tehis (naftast, maagaasist, kivisöest). looduslikud ja tehispolümeerid. 121. Polümeeride ehitus: Polümeeride molekulid moodustavad keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 122. Polüeteen: läbipaistmatu või poolläbipaistev termoplastiline helehall materjal, kasutades rasvase pinnaga, mis koosneb ainult vaigust; sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130oC; heade dielektriliste omadustega; happe ja leelisekindel; laguneb kloori ja fluori mõjul; elektrilised omadused võrdsed polüstürooliga; niiskuskindel ja gaasitihe; painduv; töödeldav: survevalu, kuumpressimise ja (juhtmete isolatsioonikiht, isoleervoolikud, torud jms.); Keevitatav;
4) 1,4dikloro1,2,4trifluoro2,3dihüdroksüpentaan. 5) Butüülpropüüleeter. 6) Dietüüleeter. 7) Pentaan1,5diamiin. 8) Heksa2,4dieen. 9) Hepta2,3dieen5üün. 10) 1hüdroksübuta2,3dieen. 11) 1,5dikloro6jodo7hüdroksü5pentüüloktaan6een1,3diüün. 12) 1,3,5dietüülbenseen. 13) 2klorobutanaal. 14) pentaan2oon. 15) 3bromo4,5dihüdroksüheksaandihape. 16) Kaaliumpentanaat. 17) Etüülpentanaat. 18) Heksaanamiid. 19) Polüeteen. 3. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid 1) CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 + Cl2 43 2) CH3 -- CH2 -- Cl + CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH 3) CH3 -- CH2 -- CH2 -- Br + KOH 4) CH3 -- CH2 -- F + KCN 5) CH3 -- CH2 -- OH + Na 6) CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OLi + CH3 -- CH2 -- Br 7) CH3 -- CH2 -- CH2 -- NH2 + HCl 8) CH3 -- CH = CH -- CH3 + Br2
4) 1,4dikloro1,2,4trifluoro2,3dihüdroksüpentaan. 5) Butüülpropüüleeter. 6) Dietüüleeter. 7) Pentaan1,5diamiin. 8) Heksa2,4dieen. 9) Hepta2,3dieen5üün. 10) 1hüdroksübuta2,3dieen. 11) 1,5dikloro6jodo7hüdroksü5pentüüloktaan6een1,3diüün. 12) 1,3,5dietüülbenseen. 13) 2klorobutanaal. 14) pentaan2oon. 15) 3bromo4,5dihüdroksüheksaandihape. 16) Kaaliumpentanaat. 17) Etüülpentanaat. 18) Heksaanamiid. 19) Polüeteen. 3. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid 1) CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 + Cl2 43 2) CH3 -- CH2 -- Cl + CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH 3) CH3 -- CH2 -- CH2 -- Br + KOH 4) CH3 -- CH2 -- F + KCN 5) CH3 -- CH2 -- OH + Na 6) CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OLi + CH3 -- CH2 -- Br 7) CH3 -- CH2 -- CH2 -- NH2 + HCl 8) CH3 -- CH = CH -- CH3 + Br2
4) 1,4dikloro1,2,4trifluoro2,3dihüdroksüpentaan. 5) Butüülpropüüleeter. 6) Dietüüleeter. 7) Pentaan1,5diamiin. 8) Heksa2,4dieen. 9) Hepta2,3dieen5üün. 10) 1hüdroksübuta2,3dieen. 11) 1,5dikloro6jodo7hüdroksü5pentüüloktaan6een1,3diüün. 12) 1,3,5dietüülbenseen. 13) 2klorobutanaal. 14) pentaan2oon. 15) 3bromo4,5dihüdroksüheksaandihape. 16) Kaaliumpentanaat. 17) Etüülpentanaat. 18) Heksaanamiid. 19) Polüeteen. 3. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid 1) CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 + Cl2 43 2) CH3 -- CH2 -- Cl + CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH 3) CH3 -- CH2 -- CH2 -- Br + KOH 4) CH3 -- CH2 -- F + KCN 5) CH3 -- CH2 -- OH + Na 6) CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OLi + CH3 -- CH2 -- Br 7) CH3 -- CH2 -- CH2 -- NH2 + HCl 8) CH3 -- CH = CH -- CH3 + Br2
materjalidele kuuluvad sinna ka näiteks elektreedid ja piesoelektrikud. Dielektrikutel on väga väike elektrijuhtivus ja nad polariseeruvad elektriväljas. Dielektrikute hulka kuuluvad kõik gaasid ning osa vedelikke ja tahkeid aineid. Aine ehituse poolest jagunevad dielektrikud neutraalseteks ja polaarseteks. Neutraalsed dielektrikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad (näit. vesinik, inertgaasid, polüeteen). Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei ühti (näit. polü- vinüülkloriid, tekstoliit). Polaarse aine molekul moodustab elektrilise dipooli, s.t. süsteemi, kus kaks võrdset vastasmärgilist laengut asuvad üksteisest teatud kaugusel. Dielektrikut iseloomustavad järgmised elektrilised omadused: polarisatsioon, elektrijuhtivus, dielekt- rikuskaod ja elektriline tugevus
- plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. 138. Polümeeride vananemine. Vananemise põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida põhjustavad ja kiirendavad lisandid polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). 139. Polümeeride liigitus (looduslikud, tehis), näited. Looduslikud - koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautsuk, paber) Tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülkloriid, polüstürool). Tehispolümeere saadakse ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi - monomeeri liitumisel kahesuguse keemilise reaktsiooni polümerisatsiooni või polükondensatsiooni tulemusena 140. Polümeeride ehitus. Polümeeride molekulid moodustavad keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. Polümeerid
· modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) · Kõrged elektrilised omadused; · sünteetilised e tehis (naftast, maagaasist, kivisöest) · Happe- ja leeliskindel; Liigitus: · Vastupidav osoonile; · looduslikud- koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautsuk, paber) · Termoplastiline; · tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülkloriid, polüstürool). · Mehaaniliselt töödeldav. · Tehispolümeere saadakse ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi - · Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid). monomeeri liitumisel kahesuguse keemilise reaktsiooni polümerisatsiooni või · Detaile valmistatakse survevalamise teel
141. Polüstüreen: omadused, kasutamine. · on tahke läbipaistev materjal; Liigitus: · Kõrged elektrilised omadused; · looduslikud koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautsuk, paber) · Happe ja leeliskindel; · tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülkloriid, polüstürool). · Vastupidav osoonile; · Tehispolümeere saadakse ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi · Termoplastiline; monomeeri liitumisel kahesuguse keemilise reaktsiooni polümerisatsiooni · Mehaaniliselt töödeldav. või polükondensatsiooni tulemusena · Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid).
Meetodi valik sõltub pinnase parendamise eesmärgist; olemasoleva pinnase liigist ja omadustest; seadmete kättesaadavusest ja maksumusest. Geotekstiilid jagatakse kolme rühma: - filtratsioonikangad; - tugevduskangad; - savimatid. Filtratsioonikandgaid kasutatakse peamiselt drenaazi ümber ja keramsiitkruusa peal pinnases, käidavatel katustel jm. Tugevduskangaste materjalideks võivad olla polüester, polüeteen, polüpropeen jm. Kangad jätkatakse omavahel õmblusega. Tugevdatud aluse vajumine moodustab ca 85 % tugevdamata aluse vajumistest. Tugevduskangaid kasutatakse peamiselt - järskude nõlvade püsivuse kindlustamiseks; - pinnasest tugiseinte rajamiseks; - aluspinnaste tugevdamiseks teede ja platside rajamisel. Tugevduskangad peavad omama suurt tõmbetugevust, madalat veeimavust, head haardumist pinnasega ja nad ei tohi olla tundlikud keemilistele, bioloogilistele,
Vananemise põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida põhjustavad ja kiirendavad lisandid polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). 139. Polümeeride liigitus (looduslikud, tehis), näited. Liigitus: looduslikud ja tehispolümeerid. 1.looduslikud- koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautšuk, paber) 2. tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülkloriid, polüstürool). Tehispolümeere saadakse ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi - monomeeri liitumisel kahesuguse keemilise reaktsiooni - polümerisatsiooni või polükondensatsiooni tulemusena. Päritolu järgi: *looduslikud- kasutusala väheneb, kuna kallid (tselluloos, kautšuk)
annaabi.ee 
