Elektrivarustus (0)

Elektrivarustus
Elektrivõrgu põhimõisted
Põhimõisted
Olulisemad põhimõisted on fikseeritud:

• Standardites
  
• Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised)
  

Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita!
Elektriseadmed -on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks.
Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit.
Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid , mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised.
Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks
Elektrijuhid:

• Juhtmed
  
• Kaablid
  
• Latid
  
• Siinid
  

Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont
Kergesti painduvat juhti nimetatakse juhtmeks
Ekeltrijuhid jagunevad:

• Tööjuhid
  
• Kaitsejuhid
  
• Abijuhid
  

Tööjuht- osaleb elektrienergia edastamises’
Elektripaigaldis-on üksteisega elektriseadmete ja. Juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega jaigaldatud kogum
Paigaldise kooseis :

• Ehituslik osa(paigaldus-, kande- piirtarandid)
  
• Sedmete alused(vundamendid)
  
• Elektrienergia salvestuseadmed(akudpatareid, kondensaatorid )
  

Elektripaigaldised jagunevad:

• Tarbijapaigaldised
  
• Tugev- ja nõrkvoolupaigaldised
  
• Sise- ja välispaigaldised
  

Toitepunkt- koht, milles paigaldis liitub elektritoiteallikaga, elektripaigaldisel võib olla mitu toitepunkti (haiglates varugeneraatoritelt näiteks)
Liitumispunkt- elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduspunkt elektrivõrguga, sellega on määratud ka teeninduspiir
Jaotla - omaette ruumina või piiritletud pinnal paiknev elektriliste jaotus- ja lülitusseadmete kompleks koos juhistiku, lisaseadmete, ümbriste ja ehitustarinditega. Jaotlat , millesse siseneb peatoiteliin, nimetatakse peajaotlateks.
Elektriruum(kilbiruum)- ruum mis on ettenähtud eeskätt vüi ainult elektriseadmete teenindamiseks ja kuhu võivad siseneda piisavalt pädevad töötajad. Kõrvalistre inimeste juurdepääsu tõkestamiseks on elektriruumid enemasti lukustatud
Maandamine - maa juhtiv aines, mille potensiaal mistahes punktis on kokkuleppeliselt null.
Maandamine ehk maandus - seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja- elektroodide abil.
Kaitsemaandus - on vajalik elektriohutuse tagamiseks
Talitusmaandus- vajalik elektriseadme normaalseks talitamiseks
Maandur- moodustub maanduselektroodidest ja neid ühendavast maandujuhist
Maanduspaigaldis- koosneb maandurist, maandusjuhtidest ja peamaanduslatist või klemmist
Valgumisala- maandurit ümbritsem maa osa, milles maandurist maase valguv vool kutsub esile potentsiaalierinevusi maa eri punktide vahel.
Nullpotensiaalala- valgumisala ümbritse maa-ala mille potensiaal jääb nulliks
Maandustakistus- peamaanduslati ja maa vaheline taktistus
Valgumistakistud- maanduri ja nullpotensiaali vaheline katistud
PE-juht( kaitsejuht )- kasutatakse elektriohutuse tagamiseks eesmärgil ja ta ühendab elektriseadmete voolujuhtivaid pingealte kesti maanduspaigaldisel
Ühildatud kaitse-ja maandusjuht (PEN)- toimib korraga nii kaitse- kui neutraaljuhina
Vooluahel -paigaldise elektrisedametest moodustatud kogum mida toidetakse ühest ja samast punktist ja millel on ühine liigvoolu kaitse. Võib sisaldada tööjuhte, kaitsejuhte, lülitus-ja muid elemente.
Peavooluahel – vooluahel, mis sisaldab elektrienergia tootmist-, muundamist-, jaotamis- või tarbimiseadmeid
Abivooluahel- juhtimis-, blokeerimis-, signalisatsiooni, mõõte- vms lisaotstarbeline ahel
Jaotusvooluahelad ehk jaotusliin – vooluahel mis toidab jaotuskeskust või rühmakeskust
Lõppvooluahel ehk tarvitiliin – toidab vahetult tarvitit või pistikupesa
Rikkesilmus – toiteallika faasimähisest, töö- ja kaitsejuhist, maanduspaigaldisest ning vooluahela osa kuni kere - või maaühenduse kohani
Arvutuslik ehk normaaltalitusvool- vool, millele vooluahel on normaaltalitusel ette nähtud, tähis: IB
Kestvalt lubatud vool –suurim vool, millega võib juhti etteantud oludes koormata, ilma et juhti temt ületaks kestvalt lubatut, tähis IZ
Liigvool - kestvalt lubatudst oluliselt suurem vool millel võivad sõltuvalt tema kestvuselt olla või mitte olla ohtlikud tagajärjed
Liigvoolu põhjused :

• Elektritarvitite liigakoormus
  
• Elektriahelate rikked
  

Ülekoormusvool- liigkoormusest tingitud liigvool
Lühisvool – väga väiksese takistusega elektriline ühjendus eri potensiaalide vahel
Nimipinge – pinge, mille seade on ette nähtud täätama ja mis väljaendatakse tavaliselt efektiivväärtusega
Pingestatud osa –normaaltalitusel vooluahelasse kuuluv juht
Pingealdis juhtiv osa – puutevõimalik osa, mis ei ole pingestatud, kuid võib saada selleks isaolatsioonirikke korral
Kõrvaline juhtiv osa- elektripaigaldisse mittekuuluv osa, mis võib elektrilist , enamasti maa potensiaali edasi kanda (ehitiste matallrindid, juhtivad torustikud , põrandad, seinad)
Isolatsioonirike – isolatsiooni rikkeline seisund. Ei pea tähendama soovimatut juhtivat ühendust
Rikkevool – isolatsioonirikkel tekkiv, kuid ei pruugi põhjustada seadmete olulist talitushäireid, kuid vüivad esile kutsuda elektrilöögi ja/või tulekahju
Madalpingeliinid
Madalpinge määramine-vahelduvpinge(AV) 50- 1000V , alalispingel (DC) 120-1500V
Elektrijuhid-

• Juhtmed: paljas -, isoleerjuhtmed
  
• Kaablid: maa-, õhu-, vee-, paigalduskaablid(kasutatakse sees ruumides)
  
• Latid: paljas-, isoleerlatid(kest ümber)
  
• Muud: näiteks muundur
  

Elektrienergia muundur- jaotusalajaamast liitumiskilbini: õhuliini või maakaabelliiniga
Õhuliinid- võrreldes kaabelliinidega:

• Odavamad
  
• Kiiremini paigaldatavad
  
• Kiiremini remonditavad
  

Kaabellliinid- võrreldes õhuliinidega:

• Töökindlamad
  
• Ei häiri elukeskkonda
  

Madalpingeline jaotusvõrk- lähtekohaks on jaotusalajaama madalpingepool kust toimub:

• Elektri jaotamine fiibrite vahel
  
• Kaitsmine rikete vastu(sulavkaitsmed, kaitseautomaadid)
  

Madalpinge õhuliinid- tänapäeval peaasjalikult isoleerjuhtmed, eelised paljasjuhtmete ees:

• Töökindlamad
  
• Liinide gabariidid on väiksemad
  
• Esteetilisem väljanägemine
  

Rippkerdkaabel- isoleerjuhtmete kolm faasi keerutatakse ümber kandetrossi, milles kandetross toimib PEN- juhina (AMKA) (paljas kandetross)
EX ALUS- isoleeritud juhtmetega võrdselt kandvate soontega rippkaabel
Kaablite isolatsioon - kasutatakse enamasti polüeteenisolatsioon(PE,PEX,PEH,XLPE)
Isolatsioonile esitatavad nõuded-

• Elektriliselt isoleeritud
  
• Takistama niiskuse levikut nii piki- kui põikisuunas
  

Ristlõike tähistamine-

AMKA, EX ALUS

Numbrikonbinatsioon, kus:

• esimene nr- faasijuhi ristlõige
  
• teine nr- Pen-juhi ristlõige
  

AMKA, EX ALUS ristlõiked-
mm2
1*16+25
3*16+25
3*25+35
3*35+50
4*16+25
3*50+70
3*70+95
3*120+95
Eelisristlõiked-
AMKA
Sisestusel
3*16+25
Sisestusel, elamu
3*25+35
haruliinile
3*35+50
3*50+70
pealiinid
3*70+95
pealiinida sulas
3*120+95
EX ALUS
2*25
4*25
4*50
4*95
Madalpinge mastide materjal- tõnapäeval immutatud männipuitpost
Madalpingemastide liigitus-nurga-, ankru-, lõpu-, hargnemismast
Kandemast- kasutatakse sirgetel lõikudel
Nurgamast- kasutatakse liini käänukohtadel
Ankrumast- ülesandeks on:

• juhtmete kinnitamine pikkade sirgete liinilõikude osades
  
• juhtme ristlõige muutumisel
  
• lülitusaparatuuri paigtamisel mastile
  
• ristumisel magistraalkommunikatsionnidega
  

lõpumast-

• õhuliini viimane mast üleminekul kaabelliinile
  
• õhuliini alguses koos samale mastile kinnitatud pealiiniga
  

Trass – liini kulgu tähistatav joon, mille valikul lähtutakse nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest
Kaitsevöönd - ala, millel tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadustest tulenevalt kitsendatakse kinnistu valdaja tegevust (alla 1kV liini kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge)
Liinikoridor- miiodest rajatistest ja looduslikest takistustest vaba ruum, millega normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajatistest
Kaabelliinid- kasutatakse:

• tihedasti asutataud innarajoonides
  
• muudes kohtades kus ei ole võimalik õhuliine rajada
  

Kaablite isolatsioon- Al ja Cu-soonelised kaablid on kaetud:

• PVC( ekstrudeeritud polüvinüülkloriidiga)
  
• PE,PEX,PEH, XLPE(polüetiiniga)
  

AMCMK-
Kaablite ristlõigete skaala- mm2
4*16
4*25
4*35
4*50
4*70
4*95
4*120
4*150
4*185
4*240
1*300
1*500
1*800
 
Kaablite eelisristlõiked- mm2
4*16
4*25
4*35
4*70
4*120
4*240
Kaablikaevis –

• Vajalike mõõtmetega kraav
  
• Kaitseks kaabli alla liivapadi
  
• Kaabli peale kaitse ja kivivaba kiht
  
• Liivakihi peale hoiatuslint
  
• Täitepinnas
  

Kaablikraavi valmistamine- freesides või kaevates
(sügavus 0,7m kraavi sygavus, kaabel 60-65 cm peale liivapadja sisse, ja hoiatuslint 30 cm kaabli peale )
Kaabli sissekünd –

• Paigaldatakse spetsmasinatega
  
• Pinnas kivivaba
  
• trass ei tohi ristuda tehnorajatistega
  
• kasutada tootja poolt etten2htud kaablit’
  

Kaabli läbisurumine – ristumine :

• raudteega
  
• tiheda liiklusega teedega
  
• looduslikud olud
  

Kaabli avapaigaldis- kaabel kinnitatakse seinale või mis tahes kandekonstruktsioonile
Kaablid veekogudes – sobivad erikonstruktsiooniga kaablid
Elektrikilbid – erineva otstarbega elektrienergia jaotamise sedade
Kaablijaotus ehk transiitkilp – paigaldatakse:

• väljaspoole kinnistu territooriumi
  
• territooriumi iirile
  

ettenähtud:

• madalpingeliinide sisse. Ja väljalülitamiseks
  
• tarbija toiteliini kaitse
  

Liitumispunkt-

• tarbija ühendamine elektrivõrguga
  
• asukoht mööratakse tarbija ja võrguettevõtte vahelise lepinguga
  

Liitumiskilbi asukoht-

• õhuliini mastil
  
• kaablivõrgu korral tänaval( eramu )
  
• suurtel kajadel keldris või välisseina ääres
  

Peakaitse liitumispunktis-

• C- tunnusjoonega automaatkaitse
  
• Aeglase toimega gG- tüüpi sulavkaitse
  
• Peakaitsme suurus on määratud lepinguga
  

Kilbisisene juhtmestik – peakaitsme nimivooluga:

• Kuni 16A- 6mm2
  
• Kuni 63A- 16mm2
  
• Kuni 100A- 25mm2
  

Juhtmete materjalik on vask
Mõõtekilp-

• Sisend transiitkilbist või liinist
  
• 1 pealüliti
  
• Arvesti
  
• Väljund tarbija elektriseadmetesse
  

Mõõtekilp kuulub võrguettevõtjale ja on lukustatud
Mõõtekilp välistingimustes –

• Valmistatud ilmastikukindlast materjalist
  
• Omama soovitavalt UV- kindlat värvikatet
  
• Olema ventileeritav
  
• Võimaldama kondentsevee äravoolu
  
• Kaitseaste vähemalt IP34D
  

Mõõtekilp sisetingimustes - IP20
Jaotuskilp- territooriumi ehituse keskne jaotus ja lülituseadmete kompleks koos juurdekuuluvate kaitse-, juhtimis- ja muude seadmetega, ümbriste ja tarinditega
Kaitseautomaatide lülitus on 2 funktsiooni:

• Elektromehaaniline -lühis(kiire)
  
• Termoelement-liigkoormus(aeglane)
  

B-karakteristik (3-4) In –lülib välja kindlalt(küttekehad, ja valgustid )
C-karakteristik (5-10)In – lülib välja kindlalt (kerglülitusega mootorid)
Oomiseadus vahelduvvoolul
I=
C-konfitsent 0,95
U-liinipinge (V)
Liinipnige – faaside vahel (400V)
Faasipinge - faasi ja N vahel (230V)
Einervus
Z= näivtakistus (Ω) kogu ahela
I= vool (A)
Tavaliselt kasutatakse gG tüüpi sulavkaitsmeid- etten2htud liinide kaitseks
gG-tüüpi sulari: rakendumise aeg:

• Statsionaarne - 5s
  
• Liikuv(mittestatsionnarne)- 0,4s
  

Ülesanded:
Peakaitsmed on gG-tüüpi 32A, ühefaasiline lühis liitumispunktis on 320A, kaabel liitumispunktist rühmakilpi on 5G6 (5 soont ja 6 mm2 soon), pikkusega 40 m(0.04km). Rühmakilbist läbi kaitsme C-13 A, läheb juhe pistikupessa, pikkusega 25m(1,5mm2).
Z==
ZLK==0,685Ω
Z1== 0,292 Ω
3,66: näivtakistus tabelist(4*6)
0,04: juhtme pikkus km
2: liin koosneb 2 juhtmest(edasi ja tagasi)
ZRK=ZLK+Z1=0,997Ω
ILK== 224,85A
gG 32A 5s(kuna meil ryhmakilp on statsionaarselt paigas), rakendub 150A juures
kaitse rakendub!(224,85 A on ja kaitse vajab rakendumiseks 150A)
Z2=14,62*0,025*2=0,731Ω
Kogutakistus : Zpesa
Zpesa=ZRK+Z2=1,708
Ipesa==128,45A
Et C12A rakenduks on vaja 130A ehk kaitse ei rakendu
Jaotusvõrke liigutatakse tarbija iseloomu järgi- linnavõrk , maavõrk
Tööstusvõrku kasutataks- suuremate ettevõtete sisejaotusvõrguna
Keskpinged - 6,10,20, 35 kV

• Linnas- 6/0,4kV ja 10/0,4kV
  
• Maa-15/0,4kV ja 20/0,4kV
  
• Suured keskpinged- 35/0,4kV
  

Linnavõrku iseloomustab- konfiguratsiooni keerukus , tarbijate rohkus ning kaabelllinid
Maarvõrkudele on omane- hajutatus, väike tarbijate hulk, pikad õhuliinid
Elektrivarustuskindlustuse järgi jagatakse tarbijaid -

• I rühm- Toide 2 sõltumatust allikast vajadusel lisatoidet kolmandast allikast(haiglad, keeruka tehnoloogiaga ettevõtted)
  
• II rühm- kasutatakse kas ühte eritingimuse ehitatud või kahte sõltumatud toiteallikat, ümberlülitamise teeb valvepersonal või operatiivprigaadid(tööstusettevõtted, )
  
• III rühm- kuuluvad kõik ülejäänud mida toidetakse ühest toiteallikast
  

Elektrivõrgu ühendusskeem e. Konfiguratsioon on määratud harude ja sõlmedevaheliste ühendustega selle tunnuse järgi jaotatakse võrke-

• Radiaalvõrkudeks- ainult otsekulgev, kui peale trahvot liin katkeb pole kuskil voolu edasi
  
• Ringvõrudeks- üks katkestus ei vii küike rivist välja, saab ümberlülitada
  
• Silmusvõrkudeks- on võimalik mitmelt poolt toita kui rike on
  
• 
  

skeem
eelised
Puudused
radiaal
skeemi lihtsus ja selgus, lihtne releekaitse
madal elektrivarustuskindlus
 
ringvõrk
kõrgem elektrivarustuskindlus, parem pingepüsivus, väiksem võrgukaad
keerukam releekaitse ja käit
silmusvõrk
veelgi kõrgem elektrivarustuskindlus, parem pingepüsivus, väiksem võrgukaad
 Keerukas ja kallis releekaitse
Võrguskeemi asutus sõltuvalt pingest- silmusvõrgud sisaldavad mitut suletut kontuuri ja on kasutusel suurt talituskindlust nõudvates süsteemi-ja ülekandevõrkudes, alates 110kV
Võrgu reserveerimine - suletuna ehitatud skeemides on kasutusel reservlülitusatutomaadid, millega on võimalik piirkonna elektrienergiaga varustamine peale võrguaraviid
Kaugjuhitavus- efektiivsed on kaugjuhitavad alajaamad ja lülituspunktid, mis võimaldavad kiiresti teha tarvilikke ümberlülitusi tarbijate elektrienergiaga varustamise taastamisel
Reserveerimata võrgu- radiaalvõrgud, esinevad peamiselt madala varustuskindlusega leppivate tarbijate elektrienergia varustamisel. Lihtsalt avatuna talitlevad suletud võrgud( kahepoolne toide ja ringliinid) leiavad kasutamist nii maal kui linnas
Keskpingefiiber- keskpingel lähtuvad toitealajaamdest, mille primaarpinge on enamasti 110kV, ning sekundaarpinge 6-36kV
Trafod alajaamas- tavaliselt 2 või enam tarfot. Trafod ise 2-või 3-mähiselised
Kahe trafo ja nelja latisüsteemiga-
Trafod
Trafode arv sõltub

• Piirkonnast , kus alajaam asub
  
• Töökindluse nõuded
  

Hajuasustusega piirkond

• Tarbimine väike
  
• Kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta
  
• Sageli üks trafo
  

Linnades ja kõrge elektrivarustuskindlusega kohtades

• Alajaamades on tavaliselt kaks või enam trafot
  

Trafode nimivõimsused
50,100,160,250,400,630,800,1000,1600,2500 kVa
Pinge reguleerimine

• Trafod on enamasti viieastmelised reguleerimisdiapasooniga ± 2·2.5%
  
• Kasutatakse ka kolmeastmelisi reguleerimisdiapasooniga ± 5%
  

Pinge reguleerimise võimalused

• Toitealajaamade trafod on koormuse all reguleeritavad
  
• Jaotustrafode pinget saab muuta ainult väljalülitatud olukorras
  

Trafode nimi- ja nimitalitluspinged
6-6.3±2·2.5%/o.410kV
10-10.5 ±2·2.5%/0.410kV
15-15.75 ±2·2.5%/0.410kV
20-21.00 ±2·2.5%/0.410kV
Trafod kahe ülempingemähisega

• Paigaldatakse trafosid nimitalitluspingega 6.3 ja 10.5 kV
  
• Eesmärgiks on kiirendada elektrivõrgu rekonstrueerimist tulevikus, kui toimub üleminek 6kV > 10kV
  

Trafode mähiste isolatsioonimaterjal

• Õliisolatsioon
  
• Kuivisolatsioon
  
• Valuvaikisolatsioon
  

Valuvaiktrafo eelised

• Talub võrreldes õliisolatsiooniga trafodega paremini lühiajalist ülekoormust
  
• Pikemaajalise ülekoormuse korral on vajalik lisajahutus
  

Kuivtrafo kasutus

• Õlitrafodega võrreldes 10-15% kallimad
  
• Kasutatakse tuleohtlikes kohtades
  
• Tavaoludes kasutatakse õlitrafosid
  

Trafode lülitusgrupid

• Madalpingevõrgu käidu seisukohalt on oluline trafo lülitusgrupi valik
  
• Keskpingevõrkude trafodes kasutatakse kolme erinevat lülitusgruppi
  

Keskpingevõrkude trafode lülitusgrupid

• Kuni 100kVA trafode korral - Yzn
  
• Trafod 160-2500 kVA korral - Dyn
  
• Sümmeetriliseks koormuseks – Yyn
  

Tähtede tähendus

• Tähed Y või y ja D või d ning Z või z osutavad vastavalt primaar- või sekundaarmähise (suur- või väiketäht) lülitusviisile - täht-, kolmnurk - või siksaklülitusele
  

Täht N või n

• Näitab täht- või siksaklülituses mähise neutraali maandust
  

Lülitusgrupile järgnev number

• Näitab sama faasi sekundaarpinge vektori nihkumist primaarpinge vektori suhtes kella numbrilaual, kui primaarpinge vektor on asetatud 12-le (nt Dyn11)
  

Kõrgemate harmoonikute levik
Trafo ühe mähise ühendamisel tähte ja teise kolmnurka:

• Takistatakse kõrgemate harmoonikute levikut
  
• Tagatakse, et trafo faaside koormus primaarpoolel on trafo sekundaarkoormuste ebavõrdsuste korral ühtlasem
  

Trafode paralleeltöö

• Sama pinge
  
• Sama lülitusgrupp
  
• Trafode võimsused ei tohi erineda üle kahe nimivõimsuse astme
  

Alajaam-elektrivõrku kuuluv kompleks

• Paikneb kindlal treeitooriumil
  
• Omab ülem- ja alampingejaotusseadmeid
  
• Koosseisu kuulub trafo
  

Jaotusseade ehk jaotala- hülmab lülitusseadmeid nende juurde kuuluvate juhtimis-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmetega
Alajaamade liigitus- otsatarbe järgi:

• Toite-
  
• Vahe-
  
• Jaotusalajaam
  

Toitealajaam-

• Nim. ka piirkonnaalajaam
  
• Tema kaudu varustatakse jaotusvõrku
  
• Need alajaamad seovad jaotus-ja põhivõrku
  
• Ülempinge enamasti 110kV , alampinge 6-35kV
  

Jaotusalajaam-

• Varustatud elektriga tarbijaid enamasti madalpingel 0,4kV
  
• Tööstusettevõtted toidetakse ka keskpingel
  

Vahealajaam- ette nähtud elektri jaotamiseks keskpingel, võimalikult ka transformeerimiseks
Alajaamade ehitus- sõltub: nende suurusest ja ülesannetest võrgus
Toitealajaamade ehitus-

• Peamiselt suured õhkisolatsiooniga ja keeruka konfiguratsiooniga välisalajaamad
  
• Linnades ehitatakse ka sisealajaamadena
  

Sisealajaamad-

• Õhkisolatsiooniga
  
• Gaasisolatsiooniga(gas insulated switchgear GIS)
  

Isolatsioonikeskonnaks on elegaas(SF6)

• Võtavad vähem ruumi
  
• Tunduvalt kallimad kui välisalajaamad
  

Jaotusalajaamade liigitus-

• Kinnised kioskalajaamad
  
• Kinnised komplektalajaamad
  
• Lahtist tüüpi mastalajaamad
  

Kioskalajaam- on tellistest või muudt materjalist statsionaarsed ehitised. Tänapäeval ei ehitata.
Komplektalajaam-

• Levinuim alajaamatüüp
  
• Kergesti teisaldatav
  

Mastalajaam-levinumad maapiirkondades:

• Peab olema tugevatatud isolatsiooniga
  
• Hermeetiline
  
• Spetsiaalse konstruktsiooniga
  

Mastalajaamade võimsusrida- 30;50;100;200;315 kVA
30kVA trafosid pole soovitatav kasutada.
Mõõtmised alajaamas- jaotusvürgu talitusparamaeetrites mõõdetakse :

• Pinget
  
• Voolu
  
• Aktiivvõimsust
  
• Reaktiivvõimsust
  
• Energiat
  

Elektri valiteedi mõõtmised-

• Harmoonikute tase
  
• Pinge asümeetria
  
• Pingelohk
  

Mõõtmised otstarbe järgi-

• Tehnilised mõõtmised
  
• Kommertsmõõtmised
  

Tehniline mõõtmine-

• Seadmete töö seire
  
• Jaotusvõrgu juhtimine normaalolukorras
  
• Jaotusvõrgu juhtimine avariiolukorras
  

Kommertsmõõtmine-mõõdetakse ennekõike elektrienergiat
Kontrollmõõtmised- tehakse aasta kindlatel päevadel, milleks on 2 tüüpilist suvel ja talvel:
Mõõtmisi tehakse:

• Hommikusel koormustipul
  
• Õisel miinimumil
  
• Õhtusel tipul
  

Reaktiivvõimsuse iseloomustamine -
Cosφ=
Tanφ =
Jaotusalajaamades Tanφ 0,2...0,5
Toitealajaamades 0,3piires
Reatiivvõimsuse kompenseerimine -
Peamiseks kompenseerimise seadmeteks on kondensaatorpatareid
Kondensaatorseadmete koosseis-

• Kondensaatorid
  
• Korrelatsiooni ja kaitse aparatuur
  
• Automaatreguleerimisseade
  
• Mõõteseadmed
  
• Siganalisatsioonseadmed
  

Probleemid kompenseerimisseadmetega- kadude seisukohalt on efekt suurem, kui kompenseerimisseade on paigutatud trafode madalpingepoolele. Trafo ülempinge poolel asetsevate kompenseerimisseadmete ühikmaksumus on madalam.
Kondensaatorite iseloomustamiseks- valmistatakse:

• pingele 230V-10kV
  
• võimsusele 5-300kvar
  
• faaside arvuga 1 või 3
  

kondensaatorite ühendamine- kolmefaasiline täht- ja kolmnurkühendus
kondensaatorite arv- jadamisi kondensaatorite ühendamisel saab tõsta kondensaatorpatarei lubatud pinget.
Kondensaarite rööpühenduse korral saab tõsta kondensaatorpatareid läbivat voolu ja sellega koos võimsust.
Kondensaatorite paigalduse koht eristatakse-

• individuaalset kom...????
  

Individuaalne kompenseerimine- on kui kompensseimisseadmed üles seatud reaktiivvõimsuse tarbija juurde, võimalusel tarbijate klemmidele.
Eelis: reaktiivvõimsust ei kanta tarbijani .
Puudus: suurenevad üldkulud.madal kasutustundide arv
Grupiline kompenseerimine- on kui toidetakse ühest seadmest mitut reaktiivvõimsuse tarbijat.
Kompenseerimisseade võib olla: mittereguleeritav ja astemilselt reguleeritav.
Seadme suurus valitakse ülekompenseerimise vältimiseks reaktiivvüimsusgraafiku min järgi.
Tsentraaalne kompenseerimine- on kui suhteliselt võimsa kompenseerimisseade seatakse üles mõne suure alajaama keskpingelattidele
Eelised: seade ei pea olema reguleeritav, kasutustundide arv kõrge, käidukulud madalad
Elektriline koormus
..on elektriliste seadmete poolt tarbitud energia teatud ajahetkel.
Koormuse jagunemine vahelduvvoolu- aktiiv -,reaktiiv-,näivkoormus
Koormus elektrivarustussüsteemis- ajas: püsi-ja vahelduvkoormus
Arvutuslik koormus- on elektrivarustuselemtide löbilaskevõime ja leketrienergia allika valimina maksimaalse vüi teatud ajavahemikus keskmise koormusnäitaja järgi
Elektrilise koormuse arvutamine- peame teadma seadmete tehnilisi näitajaid ja talitusviise.
Voolu liik- vahelduv-, alalis -, impulssvool
Faaside arv- ühe-, kolmefaasiline
Sagedus- töösagedus f=50 Hz, kõrgsagedus f>50Hz, madalsagedus f