Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu voolutugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Jõutrafod Autotrafod ehk latterid ehk säästetrafod – ühemähiseline trafo – võimaldab sujuvalt pinget reguleerida. Eraldustrafod Impulsstrafod Keevitustrafod Kõrgsagedustrafod Mõõtetrafod Pingetrafod Sulatusahjude trafod Sobitustrafo Teimtrafod Voolutrafod Autotrafo sisend- ja väljund voolud I1 ja I2 on mähise ühises osas 1-2 vastassuunalised. Kuna mähise traadi ristlõiget läbib ainult voolude vahe võib selle trafo mähise traadi läbimõõtu vähendada ja täiendavalt lisaks teisest mähisest vabanemisele vaske kokku hoida. Autotrafo puuduseks on asjaolu, et primaar- ja sekundaarmähis on omavahel vahetult seotud. Eeliseks võimalus sujuvalt muuta väljundpinget.
kiiremini. 11. Voolukaitse(hetkkaitse selektiivsus) Selektiivsus tagatakse, valides sättevool tingimusel, et kaitse ei tohi rakenduda kui lühispunkt asub järgmises kaitstavas stsoonis. Seega sättevool on suurem kui F2 punktis esinev suurim lühisvool. Rakenduspiirkond valitakse graafiliselt või analüütiliselt, lähtudes lühiskoha kaugusest. 12. Nulljärgnevuspinge ja –voolu mõõtmine õhu-,kaabelliinidel Nulljärgnevusvoolu määramiseks ühendatakse voolutrafod rööpselt ja mõõdetakse kolme faasi summaarset voolu, mis võrdub kolmekordse nulljärgnevusvooluga. Nulljärgnevuspinge mõõtmiseks ühendatakse pingetrafode prim. mähised tähte ja sek. mähised avatud kolmnurka. Kõikide faaside mõõtetrafod peavad olema identsed. Kaabelliinidel mõõdetakse 0järg. voole kõigil faasidel ühe trafoga. Kaablitel on neid võimalik mõõta tunduvalt täpsemalt
A R , seda väiksemaks jääb ampermeetrist põhjustatud viga. Ampermeetri piirkonna laiendamiseks kasutatakse · sunti alalisvoolu korral; · voolutrafot vahelduvvoolu korral. Kui alalisvoolu mõõtmisel vool ületab ampermeetri nimivoolu ( n I > I ), siis kasutatakse sunti, mis ühendatakse ampermeetriga rööbiti. Vahelduvvoolu mõõtmisel laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda voolutrafo abil, millel on ferromagnetiline südamik ja kaks mähist. Voolutrafod võivad olla · laboratoorsed; · tööstuslikud. Voolutrafo primaarmähis keerdude arvuga w1 ühendatakse mõõdetavasse ahelasse, sekundaarmähisega, millel on w2 keerdu, ühendatakse aga ampermeeter, mille nimipiirkond võrdub voolutrafo sekundaarvooluga (tavaliselt 5 A). voolutrafo ülekandetegur. 27. Takistuse mõõtmine. Takistust võib kaudselt määrata ampermeetri ja voltmeetri abil. Takistus voltmeetri ja ampermeetri näitude kaudu:
Elektrimõõtmised keskpingevõrkudes lähtuvad mõõteanduritest, milleks on voolu- ja pingetrafod. Mõningatesse nüüdisaegsetesse võimsus- ja koormuslülititesse on sisse ehitatud ka valgusmõõteandurid. Voolu- ja pingeandurite ülesanne on vähendada voolu ja pinge väärtusi mõõteandmeid kasutavate seadmete tarvis ning eraldada primaarahel sekundaarahelast. Mõõteanduritest saadud väärtusi kasutatakse releekaitse-, mõõte- ja juhtimisseadmete tarvis. Levinumad mõõteandurid on voolutrafod. Voolutrafosid jaotatakse mõõte- ja kaitsevoolutrafodeks. Mõõtevoolutrafode ülesanne on toetada täpseid mõõtmisi ning need töötavad kitsas voolude vahemikus. Mõõtevoolutrafode tähtsaim näitaja on täpsusklass. Kaitsevoolutrafod edastavad andmeid kaitseseadmetele. Seda tüüpi voolutrafo töötab laias voolude diapasoonis ning täpsusklassil pole nii suurt tähtsust. Voolutrafo nimisekundaarvooluks on IEC- standardi kohaselt 1 A või 5 A
Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatud tugevaid termilisi ja elektrodünaamilisi mõjusid ilma jääkdeformatsioonideta; elektriaparaatide kontaktid peavad suutma kommuteerida nii nimivoolu kui liigvoolusid; elektriaparaadid peavad olema töökindlad;
M = 2Fb/2, milles b on raami laius Magnetelektriliste mehhanismide tundlikkus on suur (vool 0,01 A osuti täishälve korral) Magnetelektriliste mehhanismide omatarve on väike ( W) Magnetelektrilise mehhanismid on küllalt täpsed mõõteriistad (täpsusklass 0,2; 0,1 ja ka 0,05) 22.Elektrimõõtmised. Voolu ja pinge mõõtmine. Ampermeetrid, sundid, voolutrafod. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et pingelang = I ja võimsuskadu = temas oleks väikesed. Mõõteulatuse laiendamiseks rööpühendatakse ampermeetriga sunt, mis juhib osa mõõdetavad voolu riistast mööda. ,ning sundi takistus Ampermeetrite mõõteulatust laiendatakse vahelduvvooluahelates spetsiaalsete voolutrafodega.
pind kaetud oksiidi, emaili, laki või mõne keemilise See kasvu kiirus ongi materjali magnetiline läbi- töötlemise tulemusel tekitatud isoleeriva (näit. tavus. Magnetväljatugevuse suurendamisel vähe- fosfaadi) kihiga. Seadmetes, kus on vaja suurema neb pidevalt uute pöörduvate domeenide hulk, sest magnetilise läbitavusega, väiksemate kadudega jne. suurem osa neist on juba välise välja sihis pöördu- materjale (voolutrafod, väiketrafod, helisagedus- nud. Magneetimiskõvera punktis A on pöördunud trafod, impulssseadmed, magnetvõimendid jne.) juba kõik võimalikud domeenid. Sellist olukorda kasutatakse südamiku materjalina laialdaselt nikli ja nimetatakse materjali magnetiliseks küllastuseks. raua sulameid permalloisid (Ni 70...80% ja Fe Vaakumis on sõltuvus B=f(H) sirge, tõusuga 30...20%). -7 -6
annaabi.ee 
