Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhtmed ja kaablid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                  ELEKTRIPAIGALDISED  
 
3.1  Juhtmed  ja  kaablid  
Sissejuhatus 
  • Ehitistes  kasutatakse   elektrienergia   edastamiseks 
peaasjalikult   juhtmeid   ja  kaableid.  Mõnel  juhul  saab 
käsutada ka muid juhte, nt. lattliine.  
  • Et  tagada  vajalikku  töökindlust,  on  elamutes  käsutuse! 
peaaegu 
eranditult 
vaskjuhtmed 
ja 
–kaablid
Alumiiniumjuhtmed,  mida  meil  mitukümmend  aastat  vase 
defitsiitsuse tõttu eelistatult käsutati, on väikestel ristlõigetel 
(alla 16 mm2) liiga ebatöökindlad, mistõttu elektripaigaldiste 
kohta  Eestis  kehtivad   standardid   nende  kasutamist  ei 
luba

Tekst põhineb  raamatul  “ Elamute  elektripaigaldised” 

 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA  loengud  
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
  •  Juhtmes  või kaablis võib olla üks või mitu isolatsooniga 
(enamasti polümeermaterjaliga) kaetud massiivset või kiulist 
elektrijuhti,  mida  nimetatakse  sooneks.  Kohtkindlas 
juhistikus on  soonte  juhtiv metallosa enamasti  massiivne  või 
jämedakiuline,  teisaldatavates  juhtmetes  ja  kaablites 
(paindjuhtmetes ja -kaablites) on sooned peenekiulised.  
  • Kaabli erinevus juhtmest seisneb selles, et kaabli sooned 
on  ümbritsetud  neid  välismõjude  eest  kaitsva  hermeetilise 
kestaga (mantliga)
.  
  • Ühesooneline juhe võib olla ka ilma isoleerkatteta ( paljas ), 
Nende põhiliseks kasutusalaks on elektrivõrkude õhuliinid.  

Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
• 
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 

 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
Töökindluse  ja  elektriohutuse  huvides  hakatud  järjest 
sagedamini asendama õhukaablitega
  • Juhtmete  ja  kaablite  eri  soonte  isolatsioon  on  vastavalt 
soonte otstarbele eri värvi.  
  • CENELEC  kehtestas  harmoneerimisdokumendi  uue 
väljaande HD 308 S2:2001, mis määratleb nii paindkaablite 
kui ka kohtkindlate kaablite soonte värvid.  
  •  Neutraaljuhi  (N) värvina tuli kasutusele sinine, faasisoonte 
märgistamiseks  kehtestati  pruun,  must  ja  hall,   kusjuures  
pruun  on  esimese  faasisoone  värv.  Üleminek  uuele 
värvisüsteernile lõppes 1.  aprillil  2006. 
 

Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
Tähtis on alati silmas pidada järgmisi reegleid: 
 
1kolla -rohelist soont tohib kasutada üksnes kaitse- (PE-) või 
PEN- juhina
 
2) sinist soont kasutatakse eelkõige neutraaljuhina (N)
võib  aga  mõnikord   erandina   käsutada  ka  teistel  eesmärkidel, 
nt. lülitijuhtmetes; 
 
3)  pruuni,  musta  ja  halli  soont  kasutatakse  faasijuhtidena 
(alalisvoolujuhistikes  pooluse -juhtidena). 
  • Kuue või enama soonega juhtmetes ja kaablites võidakse 
tähistuse  asemel  kasutada  pealetrükitud  numbritega 
musti   sooni
,  kuid  kaitsejuht  (kui  see  on  olemas)  on  alati 
kolla-roheline
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 

 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
 
Paigaldus-
kaabel   
PPJ 

 
 
Eestis levinumate kaablite soonte tunnusvärvid 

Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
 
 
Tabel. Isoleerjuhtmete tähistussüsteem 
 
 

 
 
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 

 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
Tabel. Kaablite tähistussüsteem 
 
 
 

 

Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
Juhtmete ja kaablite kasutamine 
 
PVC-isolatsiooniga  juhtmed  PL  /  ML  /   H07V -U  ja  PK  /  MK  / 
H07V-R  on  vasksoontega  ja  neid  toodetakse  kõigis  vajalikes 
värvides ristlõikega 1,5 kuni 120 mm2. 
 
                                            
 
 
    
  
 
 
 
 
Juhe PL / ML / H07V-U (ülal) ja PK/MK/H07V-R(all) 
 
 
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 

 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
  • PVC-kaitsekestaga juhe PPJ / MMJ on kaetud mehaaniliste 
vigastuste  eest  kaitsva  kestaga,  mida  nimetatakse 
mantliks  (sellest  ka  nimetus  manteljuhe).  Nüüdisaegsetes 
majasisestes  paigaldistes  on  see  juhe  tänu  oma 
töökindlusele  ja  universaalsusele  väga  levinud.  Kaitsekest 
on valge. 
•  
 
 
 
 
Juhe PPJ/MMJ 
10
Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
• Alumiiniumsoontega,  võrkpolüeteenisolatsiooniga  ja  PVC-
mantliga  Jõukaabel  AXPK  /  AXMK  on  ette  nähtud 
kohtkindlaks paigaldamiseks nii sise- ja välis-paigaldistes 
kui ka pinnases.  
 
 
 
Jõukaabel AXPK/AXMK 
  • Tänu  tugevale  mantlile  (must  ultraviolettkiirgusele 
vastupidav  PVC-segu)  sobib  see  kaabel  paigaldamiseks 
rasketes   ümbruse-oludes
.  Kaablit  toodetakse  ristlõikega 
alates 16 mm2. 
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 
11
 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
• Alumiiniumsoontega,  PVC-isolatsiooniga  ja  PVC-mantliga 
jõukaabel 
AMCMK  
on 
ette 
nähtud 
kohtkindlaks 
paigaldamiseks nii sise-ja välispaigaldistes kui ka pinnases. 
Tänu 
tugevale 
mantlile 
(must 
ultraviolettkiirgusele 
vastupidav  PVC-segu)  sobib  see  kaabel  paigaldamiseks 
rasketes 
ümbruseoludes. 
Kaabli 
tulekindlus 
vastab 
standardile  IEC  60332-3.  Kaablit  toodetakse  ristlõikega 
alates 16 mm2. 
 
 
 
Jõukaabel AMCMK 
 
12
Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
Juhtmete ja kaablite paigaldamine 
  • Juhtmete ja kaablite ehitus (nt. PPJ-juhtme kaitsekest) ja 
paigaldusviis  peavad  tagama  nende  kaitse  mehaaniliste 
kahjustuste  eest.
  Eriti  murdeohtlikes  ja  muudes  taolistes 
kohtades  (laeläbiviikudes  jms.)  tuleb  kasutada  lisakaitset 
nt, pealetõmmatud plastiktorude abil. 
 
  • Seintele  või  seinte  sisse  paigaldatud  juhtmed  ja  kaablid 
peavad  kulgema  kas  püst-  või  rõhtsuunas.  Paigaldise 
nähtavad  välisosad  (lülitid,  pistikupesad,  harukarbid  jms.) 
peavad seega  laskma  juhtmete või kaablite kulgu ligikaudu 
ära arvata.  

 
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 
13
 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
• Joonisel 
on 
näidatud 
juhistiku  
paigaldamise 
eelispiirkonnad 
ning 
pistikupesade 
ja 
lülitite 
eeliskõrgused   seintel ,  mida  ei  kasutata  tõepindadena, 
seega eeskätt eluruumides.  
 
 
 
• Eriti  hoolikalt  tuleb  valida  elektripliidi  ühenduskarbi 
asukoht,  sest  eeliskõrgusel  30  cm  ei  pruugi  selleks  pliidi 
taga  piisavalt  ruumi  olla.  Sobivamaks  võib  osutuda 
eelispaigalduspiirkonna  alumine  piir  (ligikaudu  15  cm 
põrandast).  
 
14
Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
 
 
Juhistiku  paigalduspiirkonnad  ning  lülitite  ja  pistikupesade 
paigalduskohad  ruumides,  mille  seintel  ei  ole  tööpindu 
(mõõtmed sentimeetrites)  
1 ja 2 – rõhtpaigalduspiirkonnad, 3 - püstpaigalduspiirkonnad 

Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 
15
 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
 
 
Juhistiku paigalduspiirkonnad ning lülitite ja pistikupesade 
paigalduskohad ruumides, mille seintel on tööpindu (mõõtmed 
sentimeetrites): 
1 – juhistike paigalduspiirkonnad, 2- pistikupesade, valgustite 
paigalduspiirkond 
16
Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
• Eristatakse  kohtkindlat  juhistikku,  mis  lõpeb   pistikupesa
ühenduskarbi  või  lülitiga,  ja  teisaldatavaid  juhte,  millega 
ühendatakse teisaldatavaid tarviteid või selliseid seadmeid, 
mida   paigaldamisel   või  puhastamisel  liigutatakse  (nt. 
salvestusküttekehi) 
 
• Teisaldatavad  juhtmed  ja  kaablid  peavad  vastama  neile 
mõjuvatele mehaanilistele toimetele.  
 
• Vannitubade  ja  duširuumide  kohta  kehtivad  rangemad 
reeglid,  mis  sätestavad  juhtmete  ja  kaablite  paigutuse  ning 
paigaldusviisi.  Näitena  on  joonisel  esitatud   vannitoa  
jaotamine ohtlikkustsoonideks.  
 
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 
17
 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
 
 
Vannitoa elektriohutsoonid (mõõtmed sentimeetrites) 
18
Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
•  Tsoonides  O,  1  ja  2  ei  tohi  paikneda  seadmeühendus-
karpe,  pistikupesi  ega  lüliteid.   Erandiks   on   tsoonide   1  ja  2 
kaitseväikepingelülitid  ja  tsooni  2  kaitseeraldus- trafoga  
varustatud pistikupesad pardlite toiteks. 
 
• Tsooni  3  ja  sellest  väljapoole  võib  paigaldada  pistikupesi, 
mille  kaitseks  käsutatakse  kas  kaitseeraldust,  kaitseväike-
pinget  või  rikkevoolukaitset.  Elektriseadmete  nõutavad 
kaitseastmed vannitubades on esitatud tabelis. 
 
 

 
 
 
 

Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 
19
 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
Elektriseadmete nõutavad kaitseastmed vannitubades 
 
Tsoon 
Nõutav 
kaitseaste 


IPX7 
1 ja 2 
IPX4  
1  ja  2,  veejugade   IPX5  
kasutamisel 

IPX1  
3, 
veejugade  IPX5 
kasutamisel 
 
 
20
Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
 
Tüüppaigaldusviisid 
  • Voolu toimel juhid kuumenevad. Juhi ükski soon ega juht 
tervikuna  ei tohi aga kuumeneda sel määral, et see oleks 
ohtlik juhi isolatsioonile, liidetele, klemmidele ja ümbrusele.  
 
• Liigkuumenemist 
saab 
vältida 
õigesti 
valitud 
liigkoormuskaitse abil. Selle valikul tuleb arvestada ka juhi 
ümbruse temperatuuri.  
 
• Kestvalt  lubatav  koormusvool  määratakse  IEC 
standardeis  tüüp-paigaldusviiside  järgi,  mille põhimõtted on 
skemaatiliselt kujutatud joonistel  
 
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 
21
 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  •  Näiteid kaablite ja juhtmete tüüppaigaldusviisidest 
22
Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
 
• Tihti  paigaldatakse  kaablid  kaablirennile  (-riiulile)  ,  mis 
võivad  olla  kas  augustatud  (perforeeritud)  või  avadeta 
(lausad);  esimesel  juhtumil  on  kaablite  jahutustingimused 
paremad. 
  • Renn loetakse aga augustatuks alles siis, kui selle avad 
moodustavad  vähemalt  30  %   riiuli   kogu-pindalast.  Kui 
avade   suhteline  kogupindala  on  väiksem,  loetakse  renn 
lausaks.  
  • Redelpaigaldusel on õhu  konvektsioon  kaablite ümbruses 
tunduvalt  vabam  kui  riiulpaigaldusel,  sest  redeli  metallosad 
varjavad kaableid mitte enam kui 10 % ulatuses.  
 
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 
23
 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
•  Konsool -,  konks-,  distantspell-  jms.  paigaldusel  võib  kaabli 
lugeda paiknevaks vabas õhus
 
 
 
      
 
 
 
 
 
 
 
Kaablirenn 
 
 
 
 
 
 
 
Kaabliredel 
 
 
 
 
24
Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
• Juhtide  ristlõige  tuleb  valida   selliselt ,  et  juhi  kestvalt 
lubatav vool oleks suurem kui  vooluahela  arvutuslik vool või 
äärmisel juhul arvutusliku vooluga võrdne.  
 
Teiste sõnadega, tuleb täita tingimus 
 
IB  IZ 
 
milles  IB  on  ahela  arvutuslik  vool,  Iz  aga  juhi  lubatav  vool  (nt. 
tabelist,  standardeis  esitatud  täpsematest tabelitest või  juhtide 
tootja  andmetest),  korrutatuna  ümbritseva  õhu  või  pinnase 
temperatuuri  ja  juhtide  paigaldusviisi  eripärasusi  arvestavate 
parandusteguritega. 
 
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 
25
 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
Juhtide kestvalt lubatavad  voolud  tüüppaigaldusviiside korral 
Tüüp 
Juhtide arv ja juhi isolatsooni materjal  
paigaldus viis (PVC -polüvinüülkloriid, XPE - võrkstruktuurigapolüeteen)  
A1  
 
3 PVC 2 PVC  
3XPE   2 XPE   
 
 
 
 
 
A2  
3 PVC 2 PVC  
3 XPE  2XPE    
 
 
 
 
 
 
81  
 
 
 
3 PVC 2 PVC  
3XPE    
2 XPE   
 
 
B2  
 
 
3 PVC 1 PVC  
3 XPE  2XPE    
 
 
 
 
C  
 
 
 
 
3 PVC  
2 PVC 3 XPE   
2XPE  
 
E  
 
 
 
 
 
3 PVC  
2 PVC 3 XPE   
2 XPE  
F  
 
 
 
 
 
 
3 PVC  
2 PVC 3XPE  
2XPE 
Ristlõige 
Kestvalt lubatavvool 
 mm  
/, (Cu -vaskjuhtidele, Al -alumiiniumjuhtidele) A 
Cu       1,5  
13  
13.5   14.5   15,5   17  
18,5   19,5   22  
23  
24  
26  
 
2.5  
17.5   18  
19.5   21  
23  
25  
27  
30  
31  
33  
36  
 
4  
23  
24  
26  
28  
31  
34  
36  
40  
42  
45  
49  
 
6  
29  
31  
34  
36  
40  
43  
46  
51  
54  
58  
63  
 
10  
39  
42  
46  
50  
54  
60  
63  
70  
75  
30  
36  
 
18  
52  
56  
61  
63  
73  
80  
85  
94  
100  
107   115  
 
25  
68  
73  
80  
89  
95  
101  
1 10   119  
127  
135   149  
161  
35  
 
 
 
110  
117  
126  
137  
147  
153  
169   135  
200  
50  
 
 
 
134  
141  
153  
167  
179  
192  
107   '225   242  
70  
 
 
 
171  
179  
106  
213  
229  
246  
268   289  
310  
95  
 
 
 
207  
218  
238  
258  
278  
298  
328   352  
377  
120  
 
 
 
239  
249  
276  
299  
322  
346  
382   410  
437  
150  
 
 
 
 
2SS   318  
344  
371  
395  
441   473  
504  
1S5  
 
 
 
 
324  
362  
392  
424  
450  
506   542  
575  
240  
 
 
 
 
380  
424  
461  
500  
533  
599   641  
679  
Al       16  
41  
43  
48  
53  
58  
61  
66  
73  
77  
84  
91  
 
25  
53  
57  
63  
70  
73  
78  
83  
90  
97  
101   108  
121  
35  
 
 
 
86  
60  
96  
103  
112  
120  
126   135  
150  
Jö  
 
 
 
104  
110  
117  
125  
135  
148  
154   164  
184  
70  
 
 
 
133  
140  
150  
160  
174  
187  
193   211  
237  
95  
 
 
 
181  
170  
183  
195  
211  
227  
241   257  
289  
26
Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
120  
 
 
 
185  
197  
212  
226  
245  
263  
200   300  
337  
150  
 
 
 
 
226  
246  
261  
283  
304  
324   346  
339  
185  
 
 
 
 
253  
280  
298  
323  
347  
371   397  
447  
240  
 
 
 
 
300  
330  
352  
332  
409  
439   470  
530  
 
 
Juhistike liigvoolukaitse 
  • Juhistikku kuuluvaid liine kaitstakse võimalike liigkoormus- 
ja 
lühisvoolude 
toime 
eest 
sulavkaitsmetega 
või 
kaitselülititega,  mis  peavad  ohtliku  voolu  tekkimisel  selle 
niivõrd kiiresti katkestama ning liini välja lülitama, et juhtide 
riknemine  liigkuumenemise tagajärjel oleks välistatud.  
 
 
 
 
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 
27
 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
 
 
 
Kaitselülitite üldvaade 
 
 
 
 
28
Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Erinevate  sulavkaitsmete  näiteid 
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 
29
 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
Selleks tuleb vastavalt Eestis kehtivale standardile EVS-IEC 
60364-4-43 rahuldada tingimused 
 
IB  In  IZ  ja  I2  1,45IZ 
 
milles  In  on  kaitseaparaadi  (sulavkaitsme  või  kaitse-lüliti) 
nimirakendumisvool  (reguleeritava  kaitseaparaadi  korral  - 
valitud  sättevool),  I2  aga  kaitseaparaadi  tingrakendumisvool 
(vool,  mis  tagab  aparaadi  kindla  rakendumise  etteantud  aja 
jooksul).  
 
Vool  I2  on  esitatud  sulavkaitsme  või  kaitselüliti  kohta  kehtivas 
tootestandardis või võidakse ette näha tootja poolt. 
 
 
30
Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
• Sulavkaitsmete  ja  kaitselülitite  rakendumistunnusjooned 
on rahvusvahelistes standardites normitud.  
 
 
 
• Juhistike 
kaitseks 
kasutatavate 
kiiretoimelisi 
sulavkaitsmete 
rakendumistunnusjoone 
tüübitähiseks 
nendes 
standardites 
on 
gG, 
kaitselülite 
rakendumistunnusjoone tähis on aga B.  
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 
31
 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
 
  10 000s
1000
100
trak
10
5
1
0,4
0,1
0,01

I
0,001

1,5 



5  6 

10 
15 
20  
 
 
Sulavkaitsme rakendumistunnusjoon 
 
32
Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
 
 
Kaitselülitite rakendumistunnusjooned 
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 
33
 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
EKA loengud 
 
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
• Sulavkaitsme  tähises  tähendab  g  kaitsme  sobivust  nii 
liigkoormus-  kui  ka  lühisvoolukaitseks,  G  aga  kasutatavust 
juhtide (mitte aga nt. elektrimootorite) kaitseks. 
  • Saksamaa  ja  Soome  standardeis  kasutati  varem 
sulavkaitsme  tähise  gG  asemel  tähist  gL,  kaitselüliti  tähise 
B asemel aga tähist L. 
  • Kui  juhistiku  liigvoolukaitseaparaadid  oma  tunnusjoonte 
poolest ei sobi mõnede juhistikust toidetavale seadmete (nt. 
aeglaselt  käivituvate  elektrimootorite)  kaitseks,  tuleb 
viimaseid kaitsta  omaette  kaitse-aparaatidega.  
 
 
 
34
Juhtmed ja kaablid 2010 
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut   
Raivo Teemets 
 
 
                 ELEKTRIPAIGALDISED 
 
Tabel.  
Sulavkaitsmete ja kaitselülitite valik vasksoontega 
ja  polüvinüülkloriidisoiatsiooniga  juhtmete  ja  kaablite 
liigvoolukaitseks 
 
Rist -
Kaitseaparaadi  nimirakendusvool  In  (amprites)  olenevalt 
lõige 
juhtide paigaldusviisist ja  koormatud  soonte arvust  
mm2  
A1 ja A2  
B1  
B2  
C  
E  
2  
3  
2  
3  
2  
3  
2  
3  
2  
3  
1,5  
16  
10/1 16  
16  
16  
10/1 20  
16  
20  
16  
2,5  
20  

1  
6  
25  
20  
20  

2  
0  
25  
25  
25  
25  
4  
25  
25  
25/32 25  
25  
25  
32/3 32/3 32/3 32/35 
6  
32/3 25/3 35/40 32/3 32/3 35/4 5 
3  
5/4 5 
3  
5/4 5 
5  
0  
35/40 
10  

3  
5/4 2 
3  
5/4 50  

5  
0  

5  
0  

5  
0  

6  
3  

6  
3  
63  
63  
16  

6  
3  

5  
0  
30  
63  
63  
63  
80  
80  
80  
80  
25  
 
63  
 
30  
 
80  
 
100    
100  
35  
 
80  
 
100    
100    
125    
125  
50  
 
125    
160    
 
 
 
 
 
70  
 
125    
160    
 
 
 
 
 
 
 
Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 
35
 
 
 
 
 
3.1 Juhtmed ja kaablid  
Vasakule Paremale
Juhtmed ja kaablid #1 Juhtmed ja kaablid #2 Juhtmed ja kaablid #3 Juhtmed ja kaablid #4 Juhtmed ja kaablid #5 Juhtmed ja kaablid #6 Juhtmed ja kaablid #7 Juhtmed ja kaablid #8 Juhtmed ja kaablid #9 Juhtmed ja kaablid #10 Juhtmed ja kaablid #11 Juhtmed ja kaablid #12 Juhtmed ja kaablid #13 Juhtmed ja kaablid #14 Juhtmed ja kaablid #15 Juhtmed ja kaablid #16 Juhtmed ja kaablid #17 Juhtmed ja kaablid #18 Juhtmed ja kaablid #19 Juhtmed ja kaablid #20 Juhtmed ja kaablid #21 Juhtmed ja kaablid #22 Juhtmed ja kaablid #23 Juhtmed ja kaablid #24 Juhtmed ja kaablid #25 Juhtmed ja kaablid #26 Juhtmed ja kaablid #27 Juhtmed ja kaablid #28 Juhtmed ja kaablid #29 Juhtmed ja kaablid #30 Juhtmed ja kaablid #31 Juhtmed ja kaablid #32 Juhtmed ja kaablid #33 Juhtmed ja kaablid #34 Juhtmed ja kaablid #35
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
3.1 slaidid

Sarnased õppematerjalid

Elektriskeemide tingmärgid
20
pdf

Elektriskeemide tingmärgid.

– Negatiivne polaarsus N Neutraal M Keskjuht Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 3(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel 1.4.2. Juhtmed, kaablid, liinid Tabel 1.4.4. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus Tingmärk Kirjeldus Tingmärk Kirjeldus Liini üldtähis 3 Soonte või ühesooneliste juhtmete Maanduse üldtähis arvu (nt. 3) võib näidata

Kategoriseerimata
Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut
42
pdf

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega. Õhuliinid peavad suutma vastu pidada mehaanilistele koormustele, keemilistele mõjuritele ja temperatuuri muutustele. Keskpingeõhuliinid koosnevad juhtmetest, mastidest, isolaatoritest, traaversitest, tõmmitsatest ja tugedest ning kinnitusdetailidest.

Elektrijaamad
Elektrivarustus
14
docx

Elektrivarustus

edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juhti nimetatakse juhtmeks Ekeltrijuhid jagunevad: · Tööjuhid · Kaitsejuhid · Abijuhid Tööjuht- osaleb elektrienergia edastamises' Elektripaigaldis-on üksteisega elektriseadmete ja. Juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega jaigaldatud kogum Paigaldise kooseis: · Ehituslik osa(paigaldus-, kande- piirtarandid) · Sedmete alused(vundamendid)

Elektrimasinad
Elektriaparaadid ja paigaldised
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) ­ paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu ­ paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) ­ (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) ­ isik , kelle erialaõpe, -oskused ja ­kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) ­ isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või

Elektriaparaadid
Elektrirajatiste projekteerimine III
132
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine III

ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 7 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1.4 ÕHULIINI KUJUNDUS Projekteerimise algetapil tuleb lahendada liini üldkujunduse küsimused: • Liini trassi valik • Juhtmete ja piksekaitsetrosside materjal ja konstruktsioon Juhtmetena üldjuhul − ümartraadist alumiinium- ja alumiiniumsulamist juhtmed − või ümartraadist komposiitjuhtmed − terasalumiinium- või terasaldreijuhtmed − polüetüleenisolatsiooniga alumiiniumsoontega isoleerjuhtmed (SAX) ja rippkaablid (AMKA), alumiinium- (Multi-Wiski™) või vasksoontega isekandvad kaablid Juhtme konstruktsioon ja määrde omadused sätestatakse projekti eri- nõuetega (või lepitakse kokku ostja ja tarnija vahel).

Elektrivõrgud
Elektrirajatiste projekteerimine I - II
148
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ...................................

Elektrivõrgud
Elektriaparaadid
140
pptx

Elektriaparaadid

Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid ­ koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid ­ sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid ­ reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid ­ kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid ­ releed ja andurid; reguleerimisaparaadid ­ pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid ­ pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatud tugevaid termilisi ja e

Energia ja keskkond
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun