2. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse järjestikku; 3. Sekundaarmähise takistus on suur; 4. Sekundaaramähise takistus on väike; 5. Sekundaarmähises on keerde rohkem kui primaarmähises; 4. Elegaasi (SF6— шестифтористая сера) isolatsioonitakistus (vastupidavus läbilöögile) on: 1. 2-4 korda parem kui õhul; 2. 2-4 korda halvem kui õhul; 3. Samasugune kui õhul. 5.Milline vastus on õige. Elegaas on: 1. Mürgine; 2. Tuleohtlik; 3. Õhust 5 korda raskem; 4. õhust oluliselt kergem. 6. Parimad omadused on: 1. Õlilülititel; 2. Vakuumlülititel; 3. Elegaaslülititel; 4. Elegaas- ja õlilülititel. 7. Lahklülititega lubatakse väljalülitada: 1. Nimivoolu; 2. Lühisvoolu; 3. Ülekoormusvoolu; 4. Ei lubata väljaslülimist voolu all olevaid elektrivõrgu lõike. 8. Milline vastus ei ole õige. Kõrgepinge isolaatorid valmistatakse: 1. Klaasist; 2
vedeldielektrikusse sattunud või tahke dielektriku pooridesse tunginud vesi tunduvalt dielektriku omadusi. Vee molekul on väga väike , seepärast võib see kergesti tungida väikse polaarsusega materjalidesse, Niiskuskindluse parandamiseks kaetakse tahked isoleermaterjalid mittemärguvate lakkide ja glasuuridega. 2. Isoleermaterjalid ja nende kasutamine 2.1 Gaasid Isomeermaterjalidena leiavad kõige rohkem kasutust õhhhk, lämmastik ja elegaas. Tihti isoleermaterjalidena kasutatavatel gaasidel ka teisi funktsioone, näiteks jahutamine. Kõige sagedamini on gaasilisek sdielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrg- ja madalpingeseadmete voolujuhtiovate osade vahel. Sageli on õhk samal ajal ka jahutavaks keskkonnaks ja õhklõlitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks.Õhu elektriline tugevus ei ole suur, seepärast on kõrgepingeseadmetes
muude pingeseadmete osade vahel. Õhk on samal ajal ka õhklülitites ka elektrikaare kustutajaks. Kõrgepingeseadmetes on voolujuhtivate osade vahekaugus suur. Vesinik leiab kasutust väikese tiheduse ja suure soojusmahtuvuse tõttu suurte elektrimasinate jahutamisel. Inertgaase kasutatakse hõõg- ja gaaslahenduslampide täitmisel. Heeliumi kasutatakse enamasti vedelas vormis, et madalal temperatuuril ülijuhtivat keskkonda saavutada. Elegaas, mille elektriline tugevus on õhu omast 2,5 korda suurem, leiab laialdast kasutust gaasisolatsiooniga jaotlates, trafodes ja võimsuslülitites. Gaasisolatsiooniga 110kV jaotla maht on vastava õhujaotla mahust lausa 5 ... 10 korda väiksem. Elegaasi probleemiks on juba 600 kPa rõhu all veeldumine, ent seda leevendab elegaasi segamine lämmastikuga. Enimkasutatavad vedelikud on naftast valmistatud isoleerõlid, millest enimlevinud on trafoõlid
avariisid likvideerida. Elektrivõrgu tähtsaim kommutatsiooniaparaat on võimsuslüliti. Võimsuslüliti on seade, mis on võimeline sisse ja välja lülitama nii elektriahela normaal- kui ka anormaaltalitlusvoolu näiteks lühiste korral. Võimsuslüliti ülesanne on ahela lahutamisel tekkiv elektrikaar kustutada. Olenevalt sellest, millises keskkonnas elektrikaart kustutatakse, liigitatakse võimsuslüliteid järgmiselt: õlivaesed lülitid elegaas (SF6) võimsuslülitid vaakumlülitid õlirikkad lülitid suruõhkvõimsuslülitid tahkegaaslülitid. Keskpingevõrkudes kasutatakse neist kolme esimest. Võimsuslülititele seatakse olulisi nõudeid. Nad peavad olema kiired, taluma lühisvoolu termilist ja elektrodünaamilist toimet, ennekõike aga olema võimelised lahutama lühisvoolu. Rekonstrueeritavatesse või uutesse keskpingealajaamadesse seatakse üles elegaas- või vaakumlülitid
ülesandeid. Kontaks seadmetes sädemete summutamis ülesandeil Kõik elektrilised matejralid peavad olema vastavuses füüsikalis-keemiliste omaduste nõuetega. 1.Kuumuskindlus 2. Viskoosus 3. Happe arv 4. märgavus 5. niiskus sisaldus ehk niiskus konfitsent Gaasilised dielektrikud Gaasiliste dielektrikute hulka kuuluvad nii gaasid kui ka gaasi segud, tundtud segudest- õhk. Levinumad gaasid on lämmastik, vesinik, nioon, argoon jne. Tehniliselt enamkasutatud gaas on Elegaas SF6- väävel heksafloriid, kõige paremate omadustega gaas, keemiliselt püsiv kuni 800C. Vesinik- soojuskindlus ulatub orienteeruvalt 400C-ni, kuid omab segunedes õhu või hapnikuga plahvatuse ohu, tekib paukgaas, selline olukord võib tekkida lülititest tekkiva sädemete korral, seetõttu vesinikku kasutatakse hermeetilises süsteemis. Vesinik omab suure soojusmahtuvuse ja hea soojusjuhtivuse. Gaasilisi nii ka vedeldielektrikuid kasutatakse jahutusvahendina elektrilistes
Vahealajaam- ette nähtud elektri jaotamiseks keskpingel, võimalikult ka transformeerimiseks Alajaamade ehitus- sõltub: nende suurusest ja ülesannetest võrgus Toitealajaamade ehitus- · Peamiselt suured õhkisolatsiooniga ja keeruka konfiguratsiooniga välisalajaamad · Linnades ehitatakse ka sisealajaamadena Sisealajaamad- · Õhkisolatsiooniga · Gaasisolatsiooniga(gas insulated switchgear GIS) Isolatsioonikeskonnaks on elegaas(SF6) · Võtavad vähem ruumi · Tunduvalt kallimad kui välisalajaamad Jaotusalajaamade liigitus- · Kinnised kioskalajaamad · Kinnised komplektalajaamad · Lahtist tüüpi mastalajaamad Kioskalajaam- on tellistest või muudt materjalist statsionaarsed ehitised. Tänapäeval ei ehitata. Komplektalajaam- · Levinuim alajaamatüüp · Kergesti teisaldatav Mastalajaam-levinumad maapiirkondades: · Peab olema tugevatatud isolatsiooniga · Hermeetiline
laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis. Polariseerumise tulemusena tekivad isoleermaterjali vastaspindadel erinimelised laengud 29. Nimetage gaasid, milliseid kasutatakse dielektrikuna, nende omadused, mis määravad gaasilise materjali kasutamisalad? Õhk hea isolaator; Vesinik - hea soojusjuht ja kasutatakse elektrimasinate jahutamiseks hermeetilistes süsteemides; Lämmastik ja kõik inert gaasid; Elegaas S F6 (väävelheksafloriid) suur eritakistus ja suur keemilise koostise püsivus kuni 800oC ; Süsihappegaas. Gaaside olekut mõjutab temperatuur, rõhk ja elektriväli. Kõik nad mõjutavad gaaside koostise püsivust ja ioonisatsiooni protsessi. Seda protsessi kasutame valgustides. Gaasi omadusi mõjutavad: lagundav temperatuur, päikese UV kiired, Radioaktiivne kiirgus. Põhiline mis määrab gaaside kasutamist dielektrikuna on nende elektrilised
kvarts ja keraamilised materjalid Piesoelektriline efekt on ka ränikristallidel, mida kasutatakse ka tehnikas, näit. kvartsgeneraatorid. Piesoelektriline tantsupõrand 4.4 Gaasilised dielektrikud Dielektrikute hulka kuuluvad kõik gaasid ja nende segud, nagu õhk (N-78%; O2-21%; 0,03%; H2-0,01%; Ar-0,9%) koos veeauruga. Isoleermaterjalidena leiavad kõige sagedamini kasutamist õhk, elegaas, lämmastik ja vesinik . Sageli on isoleermaterjalina kasutavatel gaasidel ka teisi funktsioone, nagu seadme või süsteemi jahutamine ja elektrikaare summutamine. Kõige sagedamini on gaasiliseks dielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks tavaliste õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrge- ja madalpingeseadmete voolujuhtivate osade vahel. Õhk on samal ajal ka jahutavaks ja õhklülitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks
vedeliku aurude ja õhu segu süttib tulega kokku- 3.2.2. Isoleermaterjalid ja nende kasutusala puutumisel. Näiteks trafoõli leektäpp ei tohi olla alla 135 °C. Gaasid Külmakindlus võimaldab hinnata dielektrikute vastupidavust madalatele temperatuuridele. Paljud Isoleermaterjalidena leiavad kõige sageda- materjalid kaotavad madalatel temperatuuridel elast- mini kasutamist õhk, lämmastik ja elegaas (tabel suse ja pragunevad painutamisel. Viimast nähtust 3.2). Tihti on isoleermaterjalina kasutavatel gaasidel kasutatakse sageli materjalide külmakindluse mää- ka teisi funktsioone, nagu näiteks jahutamine, ramisel. elektrikaare kustutamine. Kõige sagedamini on Niiskuskindluse all mõistetakse dielektriku gaasiliseks dielektrikuks õhk. Õhk on isoleermater-
annaabi.ee 
