Tarvijate elektrivarustuse konspekt (1)

Kutsekool - Energeetika - Tarbijate elektrivarustus

5 VÄGA HEA

Elektritarvitite elektrivarustuse katekooriad
I katekooria nende paigaldiste või tarbijate hulka kuuluvad metallurgia -, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid , kinod, klubid, haiglate operatsiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefonijaamad, veevarustuse - ja kanalisatsiooniseadmed jne. Tarbijaid tuleb toita kahest sõltumatust toiteallikast (ühe toiteallika pinge kadumisel säilib teise toiteallika pinge), toitekatkestust võib lubada ainult automaatse reservtoite sisselülitamise ajaks.
I katekooria erirühma sinna kuuluvad eriti tähtsad riigiasutused ning sõjalised ja tsiviilkaitse objektid. Nende toiteks tuleb ette näha lisatoidet kolmandast sõltumatust toiteallikast.
II katekooria Sellesse katekooriasse kuuluvad masinaehituse ja kergtööstuse ettevõtted, õppe- ning lasteasutused jne. II katekooria tarbijaid ja paigaldisi on soovitav varustada kahest sõltumatust toiteallikast. Toitekatkestust võib lubada ajaks, mille jooksul valvepersonal reservtoite sisse lülitab (tavaliselt mõni kuni mõnikümmend minutit). Tsentralisseritud reservi korral võib II katekooria tarbijaid ja paigaldisi toita ühe trafo abil.
III katekooria Mittevastustusrikkad tarbijad ja paigaldised nt mitteseeriaviisilise tootmise ja abitsehhide elektritarvitid , väiksemad asulad, eramurajoonid jne. Võib toita ühest toiteallikast tingimusel et katkestus ei kestaks üle ühe öö-päeva.

Tsehhivõrgud pingega kuni 1000 V (ehitus, skeemid )
Radiaal skeem
1 – õhuliin
2 – pingemadaldus jõutrafo
3 – madalpinge jaotla
4 – sisseviigu kaitselülilti
5 – toiteliinide (radiaal liinide) kaitselülitid, mis kaitsevad liini lühiste ja ülekoormuste eest.
6 - valgustuskilp
7 - jõukilp
8 – suure võimsusega elektritarviti
Antud skeem on mõeldud I ja II katekooria tarbijate ja paigaldiste toiteks. Samuti on oluline elektritarvitite paigutus tsehhi põrandapinnal. Tavaliselt kasutatakse seda skeemi siis, kui tsehhis on üles seatud suht võimsad elektritarvitid või kui vähemvõimsad tarvitid on paigutatud ebasümeetriliselt gruppide kaupa. Radiaalliin on liin , kus ei ole haruühendusi liini ulatuses ja kõik tarbijad paiknevad liini lõpus. Radiaal liiniks sobivad igasuguse ehitusega liinid ( kaabel -, juhtme-, ja lattliinid ) Radiaalskeemid tagavad elektrivarustuse suure töökindluse ja nende käit on hõlbus, kuid nende kasutamine võib suurendada toiteliinide toiteliinide kogupikkust ja kaitseaparaatide hulka.
Magistralskeem
1 - õhuliin
2 - jõutrafo
3 – madalpinge jaotla
4 – sisseviigu kaitselüliti
5 – toiteliini (magistraalliini) kaitselüliti
6 - Valgustuskilp
7 - jõukilp
8 – väikese võ´imsusega elektritarviti kuni 3 kW
Magistralliin on liin, mille ulatuses on haruühendusi tarbijate toiteks, tarbijad paiknevad nii liini lõpus kui ka haruühenduste juures. Magistralliinid on kas lattliinid või kaabelliinid.
Magistralskeemi kasutamisel võib ühe liiniga toita mitut jõu- või valgustuskilpi, sellega väheneb materjali kulu.
Antud skeemi kasutatakse siis kui väiksese võimsusega elektritarvitid paiknevad tootmis ruumi põranda pinnal enamvähem ühtlaselt.
Arvestades magistral -, ja radiaalskeemi iseärasusi, nende eeliseid ja puuduseid siis kasutatakse tavaliselt segalülitusskeeme.
Trafo- magistraal skeem
1 – kompleksalajaam
2 – sisseviigu kaitselüliti
3 – magistraalliin
4 – jaoutusliin
Antud skeemi kasutatakse kui seadmed paiknevad piki tsehhi sümmeetriliste ridadena ja tehnoloogilise protsessi muutumise tõttu tuleb neid tihti ümber paigutada. Magistraalliin kujutab endast lattliini ja on ühendatud vahetult trafoga (ilma madalpinge jaotlata).

Juhtmete ja kaablite ristlõike valik soojenemise järgi normeeritud tingimuste korral
Juhtmete ja kaablite ristlõike valik paigaldamisel ruumis normeeritud tingimused on järgmised:

Ümbritseva keskkonna temperatuur on +25°C;

Vooluahelate arv on võrdne ühega.
Juhtmete ja kaablite ristlõike valik paigaldamisel pinnases normeeritud tingimused on järgmised:

Pinnase temperatuur on +15°C;

Vooluahelate arv on võrdne ühega.
Üks vooluahel koosneb kolmest isoleerjuhtmest või kolmest ühesoonelisest kaablist või ühest mitmesoonelisest kaablist, milles on kolm koormatud soont.

Juhtmete kaablite valik mitte normeeritud tingimustel
Juhtmete ja kaablite mitte normeeritud tingimustel tuleb kasutada parandustegureid
Ruumis paigaldatutud kaablitel:
1) Keskkonna temperatuuri arvestav parandustegur parandustegur K1;
2) vooluahelate arvu arvestav parandustegur K2
Pinnasesse paigaldatud kaablite;
1) Pinnase temperatuuri arvestav parandustegur K3
2) Vooluahelate arvu ja nende vahelist kaugust arvestav parandustegur K4

Vooluahela koormatud juhtide arv. Voolu kõrgemate harmooniliste toime

Kui mitmefaasilise ahela koormuse saab lugeda sümeetriliseks, võib ahelasse kuuluva neutraaljuhi jätta arvestamata, sest vool on selles null.

Kui mitmesoonelise kaabli neutraalsoont läbib faaside ebasümeetrilisest koormusest, siis on kaabel otsdarbekas valida enim koormatud faasi järgi.
Kui neutraalsoone koormus ei kaasne faasisoonte koormuse vastava vähenemisega, tuleb neutraalsoont lubatava koormuse valikul arvestada. Selline neutraalsoone koormusolukord võib olla tingitud nt faasisoonte kõrgematest harmoonilistest.

Neutraaljuhi vool võib olla tingitud faasivoolude kõrgematest harmoonilistest, mille summa ei ole null:nende hulgas tähtsaim on kolmas harmooniline. Neutraaljuhtiläbiv kolmandast harmoonilisest tingitud vool võib mõnikord olla suurem kui faasijuhipõhisageduslik vool ja neutraaljuhi koormus mõjutab sel juhul oluliselt ahela juhtide kestvalt lubatava voolu. Kui kõrgete harmooniliste suhteline sisaldus on suurem kui 10% ei tohi neutraalsoone ristlõige olla väiksem kui faasisoone oma.

Juhtide ristlõige
Kohtkinlad isoleerjuhid ( juhtmed kaablid) jõu ja valgustusahelas minimaalselt lubatud ristlõked Cu 1,5 ja Al 16 mm2
Paljasjuhid (latid) jõuahelas minimaalselt lubatud ristlõiked Cu 10 ja Al 16 mm2

Koormusgraafikud ja neid iseloomustavad tegurid
Koormusgraafikud jagatakse ööpäevaseks ja aastaseks, nin ööpäevane omakorda talviseks (183 päeva) ja suviseks (182 päeva). Talvine ööpäevane koormus on tavaliselt 10-15% suurem kui suvine .
Ööpäevase koormusgraafiku alusel saab arvutada ööpäevast keskmist koormust(Pk=Sööp/24) ja koormusgraafiku täitetegurit, mis on väiksem või võrdne ühega (Kt.t=Pk/Pmax).
Aastase koormusgraafiku alusel saab arvutada maksimaalkoormuse kasutusaega (Tmax=Saasta/Pmax)

Kuni 1000V pingega võrkude kaitse sulavkaitsmetega

Kuni 1000V pingega võrkude kaitse kaitselülititega

Selektiivsuse kontroll mitmeastmelises võrgus
Mitmeastmelistes võrkudes kontrollitakse kaitseaparaatide selektiivsust igas kahes naaberastmes. Kaitse on selektiivne, kui kaitseaparaatide tunnusjooned ei lõiku ega kattu. (kui mõemas astmes on sama tüüpi sulvakaitsmed, siis sularite rakendustunnusjooned ei lõiku; kõrgemas astmes kasutatakse kaitselülitit ja madalamas sulvakaitsmeid, siis selektiivsuse täitmisega ei teki probleeme; kõrgemas astmes sulavkaitse , madalamas kaitselüliti siis tunnusjooned lõikuvad ja tekib selektiivsuse täitmisega probleeme lühisvoolude juures, mis ületavad kriitilist I´; Mõlemas astmes on kaitselülitid, rakendustunnusjoonte lõikumine ja kattumine on tõenäoline, ning selektiivsuse tingimus ei ole täidetud lühisvoolude osas, mis ületavad kriitilist I´, kindluse mõttes võib kõrgemas astmes kasutada selektiivset kaitselülitit.

Juhtmete ja kaablite aktiiv - ja induktiivtakistus

Juhtmete ja kaablite ristlõike määramine lubatud pingekao alusel

Võimsusteguri parandamise vajadus

Kompenseerimisseadmete paigaldus (induviduaal-, grupiline ning tsentraliseeritud kompenseerimisviis)
Induviduaalkompenseerimise puhul paikneb kompenseerimis seade tarbija vahetus läheduses või selle klemmidel.
Grupilise kompenseerimise puhul paigutatakse kompenseerimisseade võrgu sõlmedesse (nt. Grupikilpidesse).
Tsentraliseeritud kompenseerimisue puhul paigutatakse kompenseerimisseade alajaama madalpige lattidele.

Võimsusteguri parandamine kompenseerimisseadme abil

Võimsusteguri parandamine seadmete ratsionaalse kasutamisega

Välise elektrivarustuse skeemid ( toide enda elektrijaamast või energiasüsteemist pingetel 6...20 kV ja 35...220 kV)
Toide enda elektrijaamast
- elektrijaama sünkroongeneraatorid
T1, T2 – pingekõrgendus trafod
JS – jaotus seade
1 – tarbijad, mis paiknevad elektrijaama vahetus läheduses
Toide energia süsteemist
energia süsteem (elektri jaam)
lahklüliti
Skeeme kasutatakse siis, kui tarbijad paiknevad energiasüsteemist 5-10 km kaugusel

skeemi kasutatakse III elektrivarustuse katekooria tarbijate ja paigaldiste toiteks

skeemi kasutatakse II ja III elektrivarustuse katekooriate tarbijate ja paigaldiste toiteks, kõiki ümberlülitamisi teostab valvepersonal

skeemi kasutame I ja II elektrivarustuse katekooria tarbijate ja paigaldiste toiteks, kõik ümberlülitamised toimuvad automaatselt.
Lühisti elektri aparaat , mis on mõeldud kunstliku lühise tekitamiseks ja rikkis oleva jõutrafo väljalülitamiseks. Sisse lülitub automaatselt, väljalülitamine toimub aga käsitsi
Kiirlahklüliti
T1; T2 – peaalajaamad trafod, mis on koormatud 50-55%
Skeemi kasutatakse siis, kui tarbijad paiknevad energia süsteemist kaugemal kui 10 km
Skeem on suhteliselt odav, kuna kasutatakse väga odavaid elektriaparaate (lühistid, kiirlahklülitid)
Ei ole eriti töökindel odavate elektriaparaatide tõttu.

Sisemise elektrivarustuse skeemid (radiaal- ja magistraalskeemid)
Sisemine elektrivarustus on peaalajaamast kuni madalpinge tarbijani .
eelised: suure töökindlusega; võimaldab toita erineva elektrivarustuse katekooria tarbijaid ja paigaldisi; võimaldab toita tarbijaid ja paigaldisi pingega 6-10 kV ja 0,4 kV
puudused: suur lülitite arv; suur juhtmematerjali kulu.
1 – lahklülitid
2 – kõrgepinge sulavkaitsmed
3 – koormuslüliti
4 – lüliti (nt. õhklüliti, elegaaslülite jt)
T1=T2=T3 ≥ 1000 kVA
Skeem on soovitav kasutada III ja II elektrivarustuse katekooria tarbijate ja paigaldiste toiteks.
Eelised:
suhteliselt odav; juhtmematerjali väike kulu; väike elektriaparaatide hulk
Puudused:
ei ole töökindel elektrivarustuse seisukohalt

Trafode valik
Trafode arv sõltub tarbijate ja paigaldiste elektrivarustuse katekooriatest (I eri – 3 trafot; I – 2 trafot; II – 1 või 2 trafot; III – 1 trafo.
Trafode võimsuse valikul tuleb lähtuda seisukohalt, et erinevate standartsete võimsusega trafode arv oleks minimaalne. See kergendab rikkis trafode väljavahetamist ning nõuab väiksemat laoreservi. Soovitav on kasutada ühesuguse võimsusega trafosid.

Tööstusettevõtte trafoaajaamad
1 – avatud trafoalajaam, kus kasutatakse õhkjahutusega trafosid
2 – suletud trafoalajaam, kus kasut õlijahutusega trafosid
3 – sisseehitatud trafoalajaam 1 ühine sein ettevõtte tsehhiga, alajaama pääseb läbi tsehhi
4 – juurdeehitatud trafoalajaam, alajaamal 1 ühine sein ettevõtte tsehhiga. Väljapääs otse välja
5 – eraldiseisev trafoalajaam

Lühiste tekkimise põhjused ja tagajärjed
Lühiste tekkimise peamisteks põhjusteks on isolatsiooni rikked . Viimased võivad olla tingitud: isolatsiooni mehaanilistest vigastustest, ülepingete mõjust isolatsioonile, keemiliste ainete ja temperatuuri mõjust isolatsioonile ning isolatsiooni loomulikust vananemisest. Lühised võivad olla tingitud ka käidu personali ebaõigest tegevusest.
Lühise tekkimisel vooluringi takistus tunduvalt väheneb, mis tingib voolu järsu suurenemise. Samuti tekib süsteemi teatud osades, eriti aga lühisekoha läheduses pinge märgatav alanemine. Lühisest põhjustatud pinge alanemise tõttu tekib osal elektritarviteil elektrienergia katkestus ja osa elektritarviteid saab madalama kvaliteediga elektrienergiat.
Lühise mõjud ja tagajärjed sõltuvad lühisekoha kaugusest toiteallikast. Mida lähemal on lühisekoht toiteallikatele, seda suuremateks osutuvad lühisvoolud ja nende mõjud ning seda rohkem elektritarviteid võib välja langeda normaaltöö režiimist. Lühise tagajärgi saab vähendada, kui kasutada kiiresti reageerivaid kaitseseadmeid.

Lühiste liigid
a – kolmefaasiline lühis; b – kahefaasiline lühis; c – ühefaasiline lühis; d – topelühendus maaga
Kõige rohkem esineb ühefaasilisi lühised, kuid kõige ohtlikumad on kolmefaasilised lühised ja seepärast lühisvoolude arvutustes leitakse alati kolmefaasilisele lühisele vastav vool.

Lühisprotsessi iseloomustus
Lühise tekkimisel vooluringi parameetrid (r ja L) muutuvad. Lühisvooluringis toimuva protsessi iseloom sõltub reast teguritest: generaatori tüübist ja automaatse pingeregulaatori olemasolust; generaatoris indutseeritud pinge hetkväärtusest lühise tekkemomendil; lühisvooluringi resulteerivast induktiiv - ja aktiivtakistusest ehk lühispunkti kaugusest toiteallika suhtes. Lühisprotsessis esinevat lühisvoolu vaadeldakse koosnevana perioodilisest ja aperioodilisest voolukomponendist.
Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub lühisvooluringi ajakonstandist T = L / r. Mida suurem on lühisvooluringi induktiivsus L ja väiksem aktiivtakistus r, seda aeglasemalt aperioodiline vool sumbub.

Lühisvoolude elektrodünaamiline ja elektrotermiline mõju
Lühisvoolude elektrodünaamiline mõju on suurim kolmefaasilisel lühisel, elektrotermiline mõju aga kolme- või kahefaasilisel lühisel. Suurevõimsuseliste elektrisüsteemide korral sumbub lühisvool lühiseprotsessis vähe ja seetõttu osutub elektrotermiline mõju samuti kõige suuremaks kolmefaasilisel lühisel. Seetõttu lähtutakse voolujuhtivate osade, elektriaparaatide jne. valikul põhiliselt sümmeetrilisest kolmefaasilisest lühisest.

Elektriaparaatide ja voolujuhtivate osade valik

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 86 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

86 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristjantxx Õppematerjali autor

tarbijate elektrivarustuse mõningate peatükkide kohta konspekteeriv materjal.

elektritarvitite elektrivarustuse katekooriad tsehhivõrgud pingega kuni 1000 v juhtmete ja kaablite ristlõike valik soojenemise järgi normeeritud tingimuste korral juhtmete kaablite valik mitte normeeritud tingimustel vooluahela koormatud juhtide arv voolu kõrgemate harmooniliste toime juhtide ristlõige koormusgraafikud ja neid iseloomustavad tegurid kompenseerimisseadmete paigaldus välise elektrivarustuse skeemid sisemise elektrivarustuse skeemid trafode valik tööstusettevõtte trafoaajaamad lühiste tekkimise põhjused ja tagajärjed lühiste liigid lühisprotsessi iseloomustus lühisvoolude elektrodünaamiline ja elektrotermiline mõju

Sarnased õppematerjalid

doc

Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker

Tarbijate elektrivarustus 1. Elektritarbijate ja paigaldiste kategooriad elektrivarustuse töökindluse järgi: 1. kategooria tarbijad ja -paigaldised, mille elektrivarustuse katkemine võib põhjustada ohu inimeludele, seadmete kahjustusi, massilist toodangupraaki ja pikaajalisi häireid keerukas tehnoloogilises protsessis. Selliste tarbijate või paigaldiste hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operasiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefoonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. 1

Tarbijate elektrivarustus

docx

Elektrivarustus

Mittelineaarsus- rikub pinge ja voolu siinuselisust, kutsudes esile kõrgemaid harmoonilisi. Tekitajateks pooljuhtmuundurid, lahenduslambid, elektrikaarahjud, keevitusseadmed Talitlusviisid-püsi-, lühiajaline-, vaheajaline- ja muud talitlusviisid Elektritarvitid liikuvuse järgi- · statsionaarsed, mida toidetakse statsionaarsest ellektrivõrgust · Mittestatsionaarsed, mille toiteks kasutatakse painduvbaid toiteelemente(kaablid) võid muid lahendusi(troll, tramm) Nõuded elektrivarustuse kindlusele- määratakse toite katkestumise ajaga Koormusgraafik- aja jooksul muutuv tarbijakoormus. Pikkuse järgi: Vahetuse,ööpäevased, aastased graafikud Koormusgraafikute liigitus- mõõdetava suuruse järgi: aktiiv-,reaktiiv-,näivvõimsuste graafik, koormusvoolugraafikud Graafikute mõõteperiood- mõõdetavad suurused näidatakse graafikus 15-60min keskmisena, siis graafikud on astmelised Kronoliigiline graafik- graafik on esitatud tegeliku jooksva aja järgi mõõdetuna

Elektrimasinad

rtf

Elektrivarustus

1. SISSEJUHATUS.................................................................................................4 1.1. Phimisteid........................................................................................................................................4 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid 5 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste.........................................................................

Elektriahelad ja elektroonika alused

pdf

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid

Elektrijaamad

doc

Alajaamad II osa

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo

Elektrijaamad

doc

Alajaamade konspekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaa

Elektrotehnika

pdf

Toiteallikas

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus,

Elektrotehnika

148

pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

kolmeks etapiks: Elektrivõrgu arengu planeerimine (perspektiivplaneerimine) – määratakse peamised investeeringud ja arengusuunad ning võrgu põ- hikonfiguratsioon pikas perspektiivis Elektrivõrgu projekteerimine – otsustatakse konkreetsed investee- ringud lähitulevikus (3...5 a) Võrgu objektide (liinide, alajaamade) projekteerimine – koosta- takse vaadeldava objekti ehituslik projekt Kõigil etappidel tuleb arvestada nõudeid elektrivarustuse kvaliteedile (s.t töökindlusele ja elektrienergia kvaliteedile), ohutusele, loodushoiule ja mugavusele, tagades seejuures vähimad kulud vaadeldava objekti kogu eluea jooksul. Selle saavutamiseks tuleb silmas pidada kõiki kulukom- ponente – mitte ainult investeeringuid ja investeerimisaegu, vaid ka jooksvaid kulusid, nagu võrgukaod ja käidu- ning hooldekulud. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi

Elektrivõrgud

Rohkem sarnaseid