Ekspordi korraldus (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

docx

LOGISTIKU ABC

sisseveol märget, et antud kaubad vastavad EL normidele. 12.2. Dokumendid, mis on vajalikud kaupade ekspordil Kauba Euroopa Liidust väljasaatmisel kasutatakse kas:  transiitdeklaratsiooni (T1),  TIR-Carnet’d või  liigub kaup koos eksportdeklaratsiooniga EL välispiirini. Viimasel juhul on oluline fikseerida kauba piiriületus (Euroopa Liidu tolliasutuses tehakse märge tollideklaratsioonile), mis tõestab kauba saatja ekspordi toimumist maksuametile. Muud saatedokumendid on ekspordil sarnased impordidokumentidega (kaubaarve, CMR jne). LISAD Lisa 1 Lisa 2. Maanteetranspordi teeninduspiirkonnad LÄÄNE-EUROOPA Saksamaa, Belgia, Luxemburg, Holland KESK- JA IDA-EUROOPA Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka, Türgi, Austria LÕUNA-EUROOPA Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia SKANDINAAVIA Soome, Norra, Rootsi MUU MAAILM Venemaa, Ukraina, Valgevene Lisa 3

Kiuteadus

20

docx

LOGISTIKU ABC

sisseveol märget, et antud kaubad vastavad EL normidele. DOKUMENDID, MIS ON VAJALIKUD KAUPADE EKSPORDIL Kauba Euroopa Liidust väljasaatmisel kasutatakse kas:  transiitdeklaratsiooni (T1),  TIR-Carnet’d või  liigub kaup koos eksportdeklaratsiooniga EL välispiirini. Viimasel juhul on oluline fikseerida kauba piiriületus (Euroopa Liidu tolliasutuses tehakse märge tollideklaratsioonile), mis tõestab kauba saatja ekspordi toimumist maksuametile. Muud saatedokumendid on ekspordil sarnased impordidokumentidega (kaubaarve, CMR jne).

Logistika

17

doc

Logistiline kaubavedu

Franko laeva kõrval laeva laadimiskohta kokkulepitud ajal ja kaup ekspordiks deklareerida. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on tarnitud laeva kõrvale kaile või praamile nimetatud laadimissadamas ja ekspordi tollivormistus on tehtud. Kasutatakse meretranspordi puhul. FOB Free on Board Müüja täidab oma tarnekohustuse, kui laadib Franko laeva pardal kaubaostja poolt näidatud laevale kokkulepitud ajal ning deklareerib kauba ekspordiks. Tõendiks tarne kohta peab müüja toimetama ostjale dokumendi,

Informaatika

398

ppt

ELEA Organisatsioon

transaction in goods kaasnev dokumendivahetus ­ transaction in documents Kohtupraktikas mõlemad võrdse tähtsusega Väljakujunenud dokumendisüsteemid, näiteks CIFleping CIF(Cost, Insurance and Freight) CIF ­ Cost, Insurance, Freight Laadimissadam sihtpunktis määratud, kasutatakse meretranspordi puhul, müüja kohustused lõpevad, kui kaup on sihtsadamas laevatekilt maha laaditud, müüja kohustuste hulka kuuluvad kauba ekspordi tollivormistus, transport kuni sihtsadamani ja kindlustuslepingu sõlmimine ostja kasuks. Kaubadokumendid CIFlepingu puhul Professionaal on... väliskaubandusekspert, kes omab selget ettekujutust väliskaubandustehingus valitsevatest seostest suudab koostada ja "läbi rääkida" maksimaalselt maandatud riskidega eksport(import)lepingu. Müügileping on kehtiv hetkest, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kaubas ja selle hinnas

Logistika

4

docx

Incoterms

suhtes, mis liiguvad punktist A punkti B. DDP kasutamine ilma impordieeskirju teadmata. On väike võimalus, et müüjad teavad kõiki importi formaalsusi ostja riigis. Seetõttu tekivad DDP valimisel vead. Mõnikord on süsteem liiga keeruline, et mõista, mida nad peavad maksma, või millist dokumentatsiooni nad vajavad. Vead tekivad ka siis, kui ostja võtab peaaegu kogu vastutuse. See ebatäpsus võib mõnikord tunduda ka kohalikest tarnetest, sest müüjal ei ole vajalikke tõendeid ekspordi kohta. Vale inkotermi kasutamine. Näiteks mere- või veeteede kasutamine konteinerite kauba tarnimiseks. See kujutab endast ohtu müüjale, sest tema vastutus lõpeb alles siis, kui tooted jõuavad laevale. Seega, kui vahepeal läheb midagi valesti, on ta see, kes peab maksma kahju eest. CIF ja CIP arusaamatused. Need on ainsad kaks inkotermi, millel on eeskirjad kindlustuse kohta. Peab katma vähemalt 110% kogu saadetise väärtusest. Nende kasutamine ilma õige aadressita

Baaslogistika

62

pdf

Transport - logistika 1 töö konspekt

Transport Konspekt, loengud 8-10 9.05.2010 Transport ETV0120 1 Autoveod (järgneb) 9.05.2010 Transport ETV0120 2 1 Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU (International Road Transport Union) Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone (Eestist ERAA), kes on loodud eesmärgiga parandada ja täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate organisatsioonide huvides Tegeleb: · Riigipiiride ületamise probleemidega · Lubadereziimi liberaliseerimisega · Maksude ja lõivude vähendamisega · Klientide teenindamiskultuuri parandamisega · Autojuhtide töö- ja puhkeprobleemidega · Liiklus- ja tööohutusega · Tollikonventsiooni CARNET-TIR raamatute väljastamisega 9.05.2010 Transport ETV0120 3

Kategoriseerimata

20

doc

Transport ja ekspedeerimine I KT

TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Vajadus veoteenuse järele (globaliseerumine, rahvusvaheline kaubandus jne.) Rahvusvaheliste turgude aktiivne areng a. Sisseostude globaliseerumine b. Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele c. Kaubaturu sõltuvus transpordisüsteemi efektiivsest funktsioneerimisest d. Turu nõudmiste pidevad muutused e. Tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, samas kui tarbijad paiknevad hajutatult f. Tootmise mastaabiefekt VS Spetsialiseerumine g. Kulude ja riskide minimiseerimine 2. Transpordilogistika (ülesanded, transpordilogistikat mõjutavad tegurid) Tootega seotud faktorid a. Tihedus – toote massi ja ruumala suhe b. Lastitavus – ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, mil määral kaup täidab transpordi ruumi c. Kauba käsitluse lihtsus – sarnased kaubad või kaubad, mida

Transpordi infosüsteem

20

docx

Logistika konspekt ekasmiks

et tarneahel ei saa terves ulatuses töötada tõmbaval printsiibil, vaid peab leidma sobiva punkti varude hoidmiseks, et viia läbimisaeg vastavusse nõudlusajaga. Tarneahela üleminekupunktid- näitab, kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele konkreetsete tellimuste alusel. Edasilükkamine (postponement)- Konseptsioon, mille järgi viivitatakse tootesse raha paigutamisega kuni viimase võimaliku momendini. Varudepõhine tootmine- tarneahela korraldus, kus ostetud ja toodetud kogused lähtuvad prognoosist, mitte aga tegelikest klientidelt laekuvatest tellimustest, sisuliselt tõukav süsteem. Tellimuspõhine lõppkooste - tootmise korraldus, kus koostedetailid varutakse / toodetakse prognoosil baseeruvalt enne tegeliku tellimuste laekumist, ent lõpptoodete kooste toimub juba tellimuste alusel. Tellimuspõhinetootmine- tootmise korraldus, kus tootmise algatab vaid konkreetse tellimuse vastuvõtmine ja kinnitamine

Logistika

Kommentaarid (0)