Ekspordi korraldus (0)

Ann Ipsberg , ETJ13

Ekspordi korralduse kodutöö

Euroopa Liidu ühenduse siseseks tehinguks valisin vanametalli veo Eestist (Tartust) Poola (Ketysse). Ohtlikku vanametalli ja ohtlikke metallijäätmeid võivad kokku osta ja eksportida ainult need ettevõtjad, kellel on jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents ja ohtlike jäätmete väljaveoluba vastavalt jäätmeseadusele (RT I 1998, 57, 861). Seetõttu on saatja pooleks valitud vanametalli kokku ostev ja käitlev ettevõte Cronimet Eesti Metall OÜ, mis kuulub ülemaailmsesse kontserni Cronimet Group. Eestis on ettevõttel 8 esindust (Cronimet Eesti Metall ). Vanametalli puhul on tegemist ekspordiartikliga, mille osakaal koguekspordis viimastel aastatel pidevalt tõuseb. Näiteks novembris 2012 oli metalli- ja metallitoodete osatähtsus ekspordis 7% ning juunis 2013 juba 8%. Kuigi 2013 juunis kaupade summaarne eksport vähenes, siis metalli puhul näitab rahaline näitaja siiski kasvu ( Kerner 2013).
Nimetatud ettevõte ekspordib vanametalli Eestist Poola maanteetranspordiga poolhaagiste abil. See tähendab, et maksimaalne korraga veetav kogus on 24 tonni. Ühes kuus Tartu-Inowroclawi suunal veetav maht jääb olenevalt kuust 5-10 tonni vahele. Ettevõtte kogumaht on aga suurem, kuna veod toimuvad ka teistest Eestis asuvatest kogumisplatsidelt ja ka teistesse Poola linnadesse nagu Lubin, Inwroclaw ja Nowa Sol. Prognoositavaks kogumahuks Eesti-Poola suunal võib kuus olla kuni 35 tonni erinevat vanametalli. Lisaks toimub maanteetranspordi abil vedu ka Saksmaale Hamburgi ja Münhenisse. Ettevõte kasutab teste sihtkohtade jaoks ka meretransporti, mille puhul on veetavad kogused juba oluliselt suuremad. Nende suur klient , kelleni kaupa veeteede kauda transporditakse, asub Türgis. Laeva laadimine toimub Paldiski sadamas.
Ekportriigiks on valitud Poola põhjusel, et Poolas on mitmeid vanametalli ümbertöötlemistehaseid ning Poolas valmistatakse ümbertöödeldud metallist palju tarbeesemeid, mida siis omakorda eksporditakse. Statistika näitab, et vanametall on Eesti neljas ekspordiartikkel, moodustades ekspordist 1,8%. Kogu eksport Eestist Poola moodustab 1,3% Eesti ekspordist. See näitaja paigutab Poola 19. kohale (Learn more about trade in Estonia). Samuti on Poola Eestlastele lähedalasuv riik, tänu millele eestlased omavad Poola kohta ka rohkelt teadmisi, ning suhtlemine nendega on võrdlemisi lihtne. Cronimet Eesti Metall omab Poolas pikaajalist sidet sealse suure ettevõttega, kes tegeleb metalli ümbertöötlemisega, ning tänu sellele on neil olemas pidev partner , tänu kellele on kindlustatud ekspordimaht.
Valitud tehinguga seonduvad piirangud on peamiselt seotud sellega, et tegemist on kaubaga, mille eksportimiseks ja käitlemiseks on vaja eriluba. Lisaks võib ekspordi maht sõltuda vanametalli hinna kõikumisest ning müügiläbirääkimistest. Veel võivad eksporti ja transpordi aega ja mahtu mõjutada riiklikud pühad ja sõidukeelud Poolas. Muud piirangud nagu transpordi leidmine ja muu taoline, on mõjutatavad, leides alternatiivseid vedajaid või pakkudes ajutiselt veidi kõrgemat hinda.
Tehingu läbiviimiseks on eksportival ettevõttel esmalt vaja partnerettevõttega pidada läbirääkimisi selle osas, millist kaupa nad on teatud ajahetkel valmis sisse ostma ning milliseks kujuneb selle materjali sisseostu hind. Kui selles osas jõutakse üksmeelele, tuleb kokku leppida kas täpne või orienteeruv transpordi aeg ning koostada mõlema asja osas leping või akt. Olenevalt sellest, millised on partnersuhted. Pärast kokkuleppe saavutamist, tuleb leida transpordifirma, kes on valmis kauba kohale viima. Antud näite puhul on kasutatud maanteetransporti. Juhul, kui tegemist on pideva vedajaga, on transpordi kokku leppimine lihtne, kuna koorem on tuttav ning hind paigas. Kui kasutatakse aga esmaskordset vedajat, on protsess pikem, mille käigus jõutakse offerdist aktsepini või vastuoferdini. Kokkuleppe saavutamise korral koostab tellija veotellimuse, mille alusel vedu toimuma hakkab. Kuna selle näite puhul on tegemist ettevõttega, kellel on kindel partner ning kellel on paigas mahud, on mõistlik ka kasutada kindlat vedajat, kes on võimeline mahte täitma ning suudab alati pakkuda transporti vastavalt vajadusele.
Maanteetransport on siinkohal kasulik valik ka seepärast, et vahemaad ei ole väga pikad ning transpordikulud ei ole väga kõrged. Kuna maanteetranspordis on üleüldine konkurents väga suur, siis mõjub see soodsalt ka transpordihinnale. Kuna kaup on vaja viia ühelt kogumisplatsilt teisele, on maanteeetranspordi eeliseks siinkohal ka paindlikkus ja ligipääsetavus. Samuti on tegemist üsna väärtusliku kaubaga ja maanteetransport pakub kiiret kohaletoimetamise võimalust, mis on sellisel juhul väga oluline. Peamiseks miinuseks maanteetranspordi puhul selles tehingus võib lugeda piiratud kogust, mida saab korraga kohale toimetada.
Peamisteks partneriteks koduturul on teised vanametalliga tegelevad ettevõtted nii Eestis kui mujal, aga ka suured tehased, kellel tekib aeg-ajalt metallijääke ning kus aeg-ajalt utiliseeritakse vanu metallist tööstuslike masinaid või lammutatakse hooneid või terveid komplekse, kust eraldub metallimaterjali. Kuna Cronimet ostab suure osa oma materjalist sisse ning peab tihti selle kätte saamiseks ka ise lammutustel või lahtivõtmistel osalema, siis on nad soetanud endale ka seadmed , mille abil seda teha. Tänu sellele lammutusettevõtteid nad oma partnerite sekka ei vaja.
Nii materjali kokkuostu kui ka ekspordi puhul on suureks mõjuriks valitsev hind turul. Kui hinnad tõusevad, on ettevõtetel väga keeruline konkureerida suurtes tehingutes, et pakkuda selle eest parimat hinda. Samas ekspordi puhul võib müük peatuda juhul, kui vanametalli hinnad turul liialt langevad. Kui transpordihinnad püsivad endisel tasemel, siis on müüjal veelgi kahjulikum oma kaupa madalama hinnaga müüa ning vahel on kasulikum oodata ja ladustada kaupa seni, kuni hinnad turul taas tõusevad.
Antud veo puhul kasutatakse tarneklauslit FCA ehk Free Carrier, mille puhul kõik kaubaga seonduvad kulud lähevad müüjalt ostjale üle müüja asukohas või nimetatud kohas. Kõik ekspordi-tolliformaalsused täidab ning sellega kaasnevad kulutused ja riski kannab müüja, ülejäänud tolliformaalsused aga ostja (Tammemägi 2010: 20).
Transpordikorraldus lepitakse Cronimeti ja trasnpordifirma vahel kokku offerdi ja aktsepti käigus ning täpsustatakse ja kinnitatakse kirjalikult veolepingus. Laadimisele saabub veok poolhaagisega, mille numbrimärgid on eelnevalt tellijale edastatud ning selle alusel koormatakse veok kaubaga. Enne ja pärast kauba laadimist kaalutakse veok ning selle kohta väljastatakse tellija poolt allkirjastatud kaalulehed, mis seda kinnitavad. Tellija koostab CMR-i ja annexi. Annex määrab ära kauba koodid ja muud detailid, mis omavad olulist informatsiooi eelkõige müüjale ja ostjale. CMRile on märgitud saatja, saaja ning ka vedaja andmed, kauba nimetus, kogus ja vajadusel koodid, tarnetingimus , laadimise kuupäev, plommi number ja info lisatud dokumentide kohta. Samuti antakse kaasa eelpool nimetatud kaalulehed. Dokumentide vastuvõtmisel peab autojuht veenduma informatsiooni õigsuses ning kinnitama seda oma allkirjaga. Pärast koorma kinnitamist ning tendi sulgemist ja plommimist, saadetakse koorem sihtkoha poole teele. Vedaja on eelnevalt tellijale kinnitanud, millisel kuupäeval toimub koorma üleandmine ning sellest teavitatakse ka Poola osapoolt. Kuna tegemist on Euroopa sisese veoga, siis ei toimu tolliprotseduure ning ei teki piiriületusega seotud ajakulu .
Kuna tegemist on võrdlemisi kalli kaubaga (olenevalt metallist võib hind kõikuda 100-4000 euro vahel tonn), siis on kõigile osapooltele oluline, et kaup oleks kindlustatud. Kuna kaup toimetatakse transpordifirma poolt sisuliselt uksest ukseni, siis on väga oluline osa vedaja vastutuskindlustusel, mis varguse ja õnnetusjuhtumi korral katab kahjustatud, hävinenud või varastatud kauba maksumuse, kuid mitte rohkem kui 8,33 SDR kg kohta, mis on 21.05.2014 seisuga veidi enam kui 0,88 eurot (International Monetray Fund). Vedajale lisab kindlust ka saatja poolt lisatud plomm, mis sihtkohas maha võetakse ning kindlustab, et koormaruumi ei ole vahepeal avatud.
Kuna saatja kasutab vaid üht vedajat ja veoliiki, ei ole vajadust logistikateenuse järele. Samuti puudub vajadus laoteenusteks, kuna kaup laaditakse otse müüja kogumisplatsilt ning toimetatakse ostja kogumisplatsile. See on saatja jaoks kulude kokkuhoid ning tasuda tuleb vaid transpordi eest. Kaup kogumisplatsil on varasemalt sisse ostetud ning müügiks mineva kauba eest saadakse raha vastavalt kokkuleppele nädala jooksul peale transpordi teostamist. Leping kõnealuse pideva vedajaga näeb ette, et Cronimet peab transpordi eest tasuma 14 päeva jooksul alates pealelaadimise kuupäevast. See tähendab, et kuna tegemist on väikese ajakuluga reisiga, siis müüja saab kauba ostja käest varem raha kätte ning saab seejärel juba saadud rahast tasuda ka vedajale. Kauba üleandmist ja vastu võtmist kinnitavate templite ja allkirjadega dokumendid esitab Cronimetile transpordifirma koos veoarvega. Tänu pikaajalisele koostööle on Cronimetil õnnestunud maksetähtaeg viia nii lühikese aja peale. Tavapärased maksetähtajad rahvusvahelisest ekspordis algavad 30 päevast ja võivad küündida 90ni või vahel isegi enamani. See võib tähendada seda, et tihtipeale tuleb vedajale juba varem ära tasuda. Samuti on Cronimetil sõlmitud oma Poola kliendiga selline leping, mille kohaselt toimub kauba eest tasumine eurodes ning tänu sellele kaovad ära vahetuskursiga seotud riskid . Kuig Poola zlotti kurss on võrdlemisi stabiilne ning muutused on mõnesendilised, on see märkimisväärne summa kauba juures, mis maksab 100 000 eurot.
Kuna tegemist on pikaajaliste partneritega, siis siinkohal probleemi ei ole, aga muudes olukordades oodatakse ostja poolt tihtipeale kauba eest ettemaksu. See võib tähendada transpordiaja pikenemist (müüja ei luba enne kaupa maha laadida või ei laadi seda peale, kui raha kauba eest ei ole laekunud). Veel võib teineteise tundmatus või usaldamatus probleemiks kujuneda. Seda juhul kui tehakse koostööd uue ettevõttega või kui on varasemalt olnud mõni halb kogemus sama kliendiga. Probleemide tekkimisel võib tulemuseks olla pikaajalised läbirääkimised ja keeruliste kokkulepete sõlmimine või hoopis koostööst loobumine. Selliste asjade vältimiseks tasub teha eeltööd ning uurida sihtriigi stabiilsust ja kliendi krediidiväärilisust. Sellest hoolimata võib öelda, et tänu Euroopa Liidule on ühendusse kuuluvate riikide vaheline vedu muutunud oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks. Ära on jäänud ajakulu piiripunktides ning rohke paberimajandus. See on lihtsustaud nii eksportivate ettevõtete kui ka transporti pakkuvate firmade tööd ning on muutnud transpordi kiiremaks ja konkurensivõimelisemaks.
Euroopa Liidu väliseks tehinguks valisin põllumajandusseadmete transpordi Eestist Venemaale. Eesti-Vene kaubavahetusele on andnud hoogu Venemaa poolt EL-Vene PCA ( Partnerlus - ja koostööleping) laiendamine uutele liikmesriikidele 2004. a., seoses millega lõpetas Venemaa Eesti kaupadele topelttollide rakendamise . EL liikmesriigina lahendatakse paljusid kerkivaid kaubandusküsimusi Venemaaga läbi Euroopa Komisjoni. ELi ja Venemaa vaheline partnerlus- ja koostööleping allkirjastati 1994. aastal. Leping jõustus 1. detsembrist 1997. Enda olemuselt kujutab PCA raamlepingut, olles aluseks ELi ja Venemaa vahelisele poliitilisele dialoogile ning kaubandus-, majandus-, justiits- ja kultuurialasele koostööle. Oluline element lepingutes, nagu ka ELi suhetes kolmandate riikidega laiemalt, on inimõiguste kaitse (Euroopa Liit ja...). Kaubavahetus Venemaaga on majanduskriisi järgselt kasvanud keskmisest kiiremini ning 2012. aasta seisuga tõusis Venemaa nii ekspordi kui kaubavahetuse kogukäibe osas Eestile suuruselt kolmandaks kaubanduspartneriks. Venemaa osatähtsus Eesti üldises kaubavahetuses oli 2012 aastal 9,3% ning ekspordis 12,1%. Aastal 2012 moodustasid masinad ja seadmed 39% kõigist Eestist Venemaale eksporditavatest kaupadest. (Eesti ja Venemaa 2013). Masinad ja seadmed on ka Eesti üleüldine suurim ekspordiartikkel, moodustades aastal 2012 koguekspordist 30% ning summaarselt 314,8 mln eur (Kerner 2012). Venemaa koguimpordist moodustavad erinevate funtsioonidega masinad 0,88%, mis on rahaliselt aga märkimisväärsed 2,7 miljardit (Learn more about trade in Russia). Samas peab siinkohal välja tooma , et aastal 2013 põllumajandusmasinte eksport Venemaale vähenes, kuna Venemaa on oma tootjate kaitsmiseks hakanud nende kaupade importi piirama ning samuti lõpetati riikliku masinaostu toetuste jagamine, mis tõi kaasa palju vargusi ( Vare 2013)
Ka selle näite puhul on transpordiliigiks valitud maanteetransport poolhaagisega veokiga ning täpsemaks marsruudiks Tallinn - St. Peterburg . Valitud transpordi põhjuseks selle veo puhul on lühike vahemaa ja eeliseks kiirus, paindlikkus ja soodne hind. Samuti on see mõistlik, kuna kaubaruum on masinakomplekti või selle osade transpordiks sobiva suurusega, mis tagab kaubaruumi maksimaalse kasutuse. Näite kirjelduse lihtsustamiseks on eksportivaks ettevõtteks valitud Agriland OÜ. Ettevõte tegeleb nii uue kui kasutatud põllutehnika müügiga ning omalt poolt erinevate teenuste pakkumisega, mida on võimalik nende seadmetega teostada. Ettevõttel on Eestis kaks esindust ning aastal 2012 olid nad Äripäeva tabeli järgi Tartumaa edukate ettevõtete edetabelis oma 17 miljonilise käibega kümnendal kohal (Rozental 2012).
Äris Venemaaga on väga olulised dokumentatsioon , allkirjad ja pitsat . Kogu tehingu puhul nõutakse äärmist täpsust ning vigade ilmnemisel osatakse edukalt küsida lisaraha. Samuti võib partnerite ja klientide leidmine Venemaal olla pikem ja keerulisem protsess kui Euroopa puhul. Kuigi keelebarjääri ei teki, siis arusaamad ärist võivad olla väga erinevad. Kui aga leitakse usaldusväärne partner, toimib edukalt nn käsi-peseb-kätt süsteem. Vaatamata usaldusele, mis aja jooksul tekib, nõutakse Vene klientide käest müügitehingute puhul väga tihti kauba eest ettemaksu ning vastupidise jõupositsiooni korral nõuab Vene klient väga pikka maksetähtaega.
Tehing algab ostjapoolse tellimuse esitamisest müüjale. Pannakse paika tellimuse maht, täitmise kuupäev ning kohaletoimetamise aeg ning kauba müügihind. Sellega koos pannakse paika ka makse- ja tarnetingimused. Kasutada võiks FCA või EXW tingimusi, mis on vastuvõetavad ka Venemaa kliendi poolt. Hea oleks kasutada just teist, kuna EXW puhul peab ostja täitma kõik ekspordi-tolliformaalsused, s.t. muretsema kauba ekspordilitsentsi ja muud ametlikud load, sooritama kõik tolliklaarimised ja kandma kõik sellega seonduvad kulud, kaaasa arvatud ekspordimaks ja tollilõiv ning riskid. Lisaks peab ostja hoolitsema ka kauba pealelaadimise eest ja kandma sellega seotud kulud ning riskid (Tammemägi 2010:22). Selline asjade käik on müüja poolele väga sobiv, kuna paberimajandus Vene piiril võib kujuneda väga keeruliseks.
Kui kokkulepe on saavutatud, asub Agriland tellimust täitma ning otsib endale kauba valmimise ajaks ka vedaja, kes on võimeline tellitud kauba kohale toimetama . Taaskord lepitakse offerdi ja aktsepti teel kokku transpordis ja kõigis sellega kaasnevates protseduurides. Varasemalt tähendas see TIR-tollivormistust kuid praeguseks , kui Eesti ja Venemaa vahel enam TIR ei kehti, tähendab see lisagarantii vormistamist, mida on võimalik teha kõigis piiripunktides vastavates asutustes. Veolepingus lepitakse ka kokku, kas vormistuse hind sisaldub transpordihinnas või listakse see veohinnale juurde. Lisagarantii hind sõltub kauba väärtusest ning võib olla üsna kõrge. Klient peab vormistama või laskma vormistada ekportdeklaratsiooni kaupade ekspordiks ning vajadusel koostama toodetele spetsifikatsioonid ja sertifikaadid . Need on olulised juhul, kui tegemist on kaubaga, mis nõuab sertifitseerimist või kui masinad ja seadmed saadetakse Venemaale eraldi osadena. Seda põhjusel, et sellest olenevad tollimaksude suurused. Laadimisel vormistatakse CMR ning antakse juhile kaasa kõik eelpool nimetatud dokumendid. Kõik dokumendid peavad sisaldama ühesugust informatsiooni, sest vastasel juhul võidakse kaup piirilt tagasi saata. Sel juhul tuleb dokumentatsioon uuesti vormistada, millega kaasneb aja- ja rahakulu. Piiriületuseks on lisaks vaja ka Venemaa teeluba, mida väljastab eestis ERAA (Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon ). Teeluba väljatatakse selle ettevõtte nimele , kelle nimele väljastatud sõidukikaardiga (ehk ühenduse kinnitatud ärakirjaga) veok sõidab. Selle saamine eeldab tegevusloa olemasolu, mille saamine on pikem protsess, kuid mis peab olemas olema igal tasulist veosevedu korraldaval ettevõttel.
Tasulise veoseveo korraldamiseks peavad vedajal olema ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba) ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi ärakiri). Ärakiri on dokument, mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada ärakirjale kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol. Ärakirja nõue kehtib autole või autorongile, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Vedaja peab vastama  finantssuutlikkuse nõudele., s.t.  tema käsutuses peab olema igal aastal omakapitali ühe kasutatava sõiduki kohta vähemalt 9000 euro ulatuses ning 5000 eurot iga järgmise kasutatava sõiduki kohta. Kui äriregistri teabesüsteemis avaldatud majandusaasta aruanne ei ole kehtiv või omakapital ei ole piisav, siis  esitatakse vajaliku omakapitali olemas-olu tõendav bilanss koos juhatuse liikme ja raamatupidaja  kinnitusega kinnitusvorm, mis on kättesaadav ERAA kodulehe kaudu (Ühenduse tegevusloa...).
Varasemalt nimetatud lisagarantii saab vormistada piiril teiste dokumentide alusel: CMR, kaubaarve , sõiduki ja juhi dokumendid ning venekeelne volitus juhi nimele, mis vastavaid protseduure teha lubab. Pärast laadimist käru plommitakse ning kaup läheb teele. Kuna teatud päevadel võivad piirijärjekorrad Eesti-Vene piiril venida väga pikaks, loodi augustis 2011 elektrooniline süsteem eestipiir.ee, mis lubab sõidukil broneerida endale järjekorra vastavas piiripunktis. See säästab autojuhte mitmetunnistest või –päevastest seismistest piiripunktides. Vastavalt broneeringu ajale kutsutakse auto piirile, kus kontrollitakse dokumendid ning vajadusel ka röntgeni abil kaubaruumi sisu. Mitmed protseduurid korduvad nii Eesti kui Vene poolel. Pärast piiri ületust on võimalik sõita lahtitollimisele, mis on üldjuhul üsna lähedal mahalaadimise kohale või ületuseks kasutatud piiripunktile. Sõites Peterburgi, toimub lahtitollimine üldjuhul sealsamas kuid ka Moskvasse sõites võib lahtitollimine toimuda Peterburis, kui klient on nii korraldanud. Kauba lahtitollimisel kontollitakse taaskord kaup ja dokumentide vastavus sellele. Kui kõik on korras, pannakse CMRi peale sellekohane tempel ning sõiduk liigub mahalaadimisele. Mahalaadimisel kirjutatakse samuti dokumentidele allkirjad ning lisatakse templid. Koopia koos originaalallkirjade ja templitega jääb ühes eksemplaris ka vedajale, kes siis selle hiljem koos veoarvega ka kliendile peab esitama. Koopia CMRst tuleb kinnitada ka Venemaa teeloa külge ning tagastada seejärel ERAA-le.
Olenevalt suhetest ja sellest, kas müüja omab kliendi riigis ka esindajat, korraldatakse erinevalt makseid. Tihtipeale, kui tegemist on ühekordse või esmase tehinguga või kui klient on varasemalt andnud põhjust mitte usaldamises, kasutatakse Venemaa klientide puhul ettemaksu. See tähendab, et tellimus võib olla kinnitataud ja ka juba valmis tehtud, kuid laadimine toimub alles siis, kui ostja poolt on raha müüjale laekunud. Samuti on selliste kliendisuhete puhul õigustatud akreditiivi kasutamine, mis muudab tehingu mõlemale poolele turvaliseks. Tihti on kasu ka sellest kui omatakse välisriigis esindajat, kelle ülesanne on teise poolega luua usalduslik ja pikaajaline suhe. Tänu sellele võib kaduda vajadus ettemaksu järele.

Kasutatud allikad:

Cronimet Eesti metall. [ http://www.em.ee/ ]. 20.05.2014.

Eesti ja Venemaa. Kahepoolsed suhted. Välisministeerium. [ http://www.vm.ee/?q=node/173#majandus ]. 22.05.2014.

Euroopa Liit ja Venemaa allkirjastasid PCA laiendamis sätestava protokolli. Välisministeeriumi pressitalitus. [ http://www.vm.ee/?q=node/6750 ]. 25.05.2014.

Kerner, R. Juulis eksporditi enim Venemaale. [ http://www.stat.ee/57599 ]. 22.05.2014.

Kerner, R. Juunis kaupade eksport vähenes. [ http://www.stat.ee/65109 ]. 20.05.2014

Kerner, R. Novembris ületas kaupade eksport importi. [ http://www.stat.ee/65141 ]. 20.05.2014.

Learn More About Trade in Estonia. Observatory of Economic Complexity . [ http://atlas.media.mit.edu/profile/country/est/ ]. 21.05.2014.

Learn More About Trade in Russia. Observatory of Economic Complexity. [ http://atlas.media.mit.edu/profile/country/rus/ ]. 22.05.2014.

Rozental, V. Vaata Tartumaa edukamaid ettevõtteid. [ http://www.aripaev.ee/?PublicationId=71ac36cf-41cf-479d-a084-561ef312adf7 ]. 22.05.2014.

SDRs per Currency unit and Currency units er SDR last five days . International Monetary Fund. [ http://www.imf.org/external/np/fin/data/rms_five.aspx ]. 21.05.2014.

Tammemägi, T. Tarneklauslid . Incoterms. Kasutajajuhes. [ http://www.emiewt.ee/UserFiles/File/Incoterms2010EAS.pdf ]. 22.05.2014.

Vanametalli ja metalljäätmete kaubanduslikuks vahendamiseks riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise korra kinnitamine. Vabariigi Valitsus. [ https://www.riigiteataja.ee/akt/76110 ]. 03.05.2014.

Vare, R. Venemaa protekstionismi WTO-liikmelisus ei taltsuta. [ http://www.aripaev.ee/default.aspx?publicationid=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&paperarticleid=504d9e5a-f7e4-492c-bc7c-032844969b3d ]. 22.05.2014.

Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjade taotlemine . ERAA. [ http://www.eraa.ee/?op=body&id=1067 ]. 25.05.2014.