teisele, kelle kasutada olevad kaubavood samast regioonist on tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline “keegi teine” samal alal tegutsev ning samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kauba toomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis kahjulikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab; seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis ning piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ning auto leidmine on väga töömahukas toiming, arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1700 rahvusvaheliste autovedude litsentsi omavat firmat (ERAA, november 2012). Siinkohal ilmnebki ekspediitorfirma eelis: transporditellijal on palju lihtsam helistada ekspediitorfirma ekspediitorile ning tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab head ülevaadet autodest, mis
kasutada olevad kaubavood samast regioonist oleksid tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline "keegi teine" samal alal tegutsev ja samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kaubatoomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis ohtlikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab, seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis ja piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ja auto leidmine on väga töömahukas arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1 400 firmat kellel on ERAA1 2007 litsentsi. Siinkohas ilmnebki ekspediitorfirma eelis: transporditellijal on palju lihtsam helistada ekspediitorfirma ekspediitorile ja tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab head ülevaadet autodest, kes on Sinu poolt soovitud ajal antud regioonis ja kellel
Lepingu sõlmimise lihtsus Ofert pakkumine lepingu sõlmimiseks tehtud kindlale adressaadile olema piisavalt selge (minimaalselt kaup ja selle hind või nende määramise viis) olema oferendile siduv Aktsept adressaadi nõusolev vastus Leping on sõlmitud hetkel, kui aktsept jõuab oferendi kätte. Ekspordilepingu sõlmimine 1.Müüja reklaam potentsiaalsetele ostjatele 2.Ostja päring algab läbirääkimise 3. Müüja konkreetne müügipakkumine Pro Forma arve kujul 4. Läbirääkimised aktsept ja lepingu sõlmimine või kontraofert 5. Uued läbirääkimised uus pakkumine või tellimuse kinnitus Lepingu sõlmimine Lepingu sisuline keerukus avaldub Tegelikult on väliskaubandustehing mitme erineva lepingu konglomeraat Väliskaubandustehing on kõrgendatud riski kogum Dokumendirohkus on eripära Lepingute konglomeraat Väliskaubandustehing on lepingute sümfoonia,
Anastasia Sarkisova, Maria Dolgyi, Getter Annette Oja, Keidi Põder, Valeria Sazonova, Elizaveta Ermolina Incoterms – tarneklauslid Incoterms (tarneklausid)-rahvusvahelised reeglid, mis määravad ostja ja müüja kohustusi ja õigusi. Incoterms seletab ära kõik ülesanded, ohud ja kulud, mis on seotud kaupade saatmisega müüjalt ostjale. Tarneklauslid on kohustuslikud igal kaubaarvel ja vähendavad kulukate valearusaamade võimalust, sest neid tuntakse ja tunnustatakse üle terve maailma. Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt müügilepingu poolte
terviklikkuse kontrolliga. 9.05.2010 Transport ETV0120 4 2 Rahvusvahelised konventsioonid (1) · ÜRO Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsioon (CMR), sõlmitud Genfis 1956, täiendatud 1978, Eesti ühines 1993 · Käsitleb saatja, vedaja ja kaubasaaja suhteid · Kohaldatakse igasuguse autokaubaveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise ja kauba üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline · Konventsiooni ei kohaldata: vedudele, milliseid sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega surnute veol korterisisustuse ja mööbli vedudel ümberkolimisel 9.05
Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust m. üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid n. kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis 3. Transpordiharu terminid (transport : isiklik transport, avalik transport, ühistransport, kohalik (kabotaaž-) ja rahvusvaheline vedu; transpordiharu; transpordisüsteem (s.h. transpordisüsteemi ühtsus) Isiklik transport- Transport isiklikus kasutuses olevate liiklusvahenditega, mis ei ole üldsusele kasutamiseks.
See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad teineteisele vastu töötama. Näide: Näide subotpimeerimise vältimise kohta Madalaimate transpordikulude tagaajamine ei pruugi olla kõige targem lahendus, kui selleks tuleb veoseid täiendavalt pakkida. Fragmenteeritus- Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi (sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne) kui igaüks ajab oma jonni. Näide: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt, aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi
5. Mis on tasuline autovedu 6. Oma kulul korraldatav autovedu 7. Riigisisene autovedu Tasulise autoveo tegemiseks on tarvis: · Riigisisesele autoveole: · Tegevusluba · Sõidukikaarti · Rahvusvaheline: · EMÜ tegevusluba · EMÜ tegevusloa kinnitatud ärakiri · EMÜ- euroopa majandusühendus kui vedajal ei ole võimalik täita veolepingut . -peab vedaja küsima juhiseid kaupade käsutamisõigusega isikult juhul, kui mingil põhjusel muutub veolepingu täitmine võimatuks enne kaupade jõudmist sihtpunkti. -veadaja, kes ei saa mõistliku tähtaja jooksul juhiseid kauba käsutamisõigusega isikult, peab jätkama vedu selliste tingimuste kohaselt , mis näitavad talle kõige sobivamad käsutamisõigusega isiku huvides. -vedaja, kes on sunnitud küsima juhiseid kauba saatjalt, saab esitada nimetatud isikule arve
arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi veo ja sellise veo korraldamise teenust, ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid. Kui veoteenus osutatakse täielikult välisriigis, deklareeritakse teenused 0% maksumääraga. 4. VEOKIRI Vedaja võib saatjalt nõuda veokirja väljastamist, mis sisaldab järgmisi andmeid: · veokirja väljastamise koht ja kuupäev; · saatja nimi ja aadress; · vedaja nimi ja aadress; · vedaja poolt veose vastuvõtmise koht ja kuupäev; · saaja nimi ja aadress ning kontaktaadress vedaja jaoks; · saajale veose üleandmiseks ettenähtud koht; · veose ja pakendi liigi kirjeldus, ohtliku veose puhul tähistus vastavalt selle veose suhtes kehtestatud · nõudmistele, nende nõudmiste puudumisel aga üldiselt tunnustatud tähistus; · veoseühikute arv, tähistused ja numbrid;
...............................................15 Joonis 2. 40’ Dry Cargo (40DC) konteinerid...................................................................15 Joonis 3. 20’ külmutuskonteiner.......................................................................................16 Pealt lahtised konteinerid on konteinerid, mille avatud ülaosa on katuse asemel kaetud hoopis presendiga. See võimaldab laadida ülemõõdulised veosed, nagu näiteks puit ja vanametall, konteinerisse ülevalt poolt. Pealt lahtistel konteineritel on aga sellegipoolest tavaliselt ka otsauksed, mis muudavad lastimis- ja mahalaadimistoimingud paindlikumaks. Joonis 4. Pealt avatav 20’ (open top) konteiner......................................17 Kõrged kuivlastikonteinerid on ühe jala võrra kõrgemad kui tavalised kuivlastikonteinerid. Kõrged konteinerid sobivad suurepäraselt kerge, mahuka või koguka veose transportimiseks. Joonis 6
10.16) 1. Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus - kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel ii. Rahvusvaheline rahandus - ehk kapitali vahetus riikide vahel 2. Väliskaubandus a. Mõiste on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: · import kaupade sissevedu riiki; · eksport kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: · Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju · Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu -Eriti oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg Väliskaubandust põhjustavad tegurid: · Ressursside piiratus · Toodete mitmekesisus · Hindade erinevused · Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss ja maksebilanss
c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul 2. Mõisted: vedaja, veoaeg, veering, marsruut, interval, sagedus, veeremi läbisõit Marsruut – sõiduki teekond vedude teostamisel algpunktist lõpp-punkti. Veoaeg – ajavahemik, mis kulub sõidukil marsruudi läbimiseks. Veoring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti. Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva sõiduki vahel.
1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem kui import, on
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
1. Nimetage iga välismajandustehingu (eksport, import, reeksport, reimport, transiit, barter) tähtsaimad tunnused ja erisused. Eksport on toodete või kaupade müümine välisriiki. Import on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Reeksport on millegi eksport, mis on juba imporditud. Tavaliselt kasutatakse reeksporti, sest imporditud asi ei olnud kasuks. Reimport on millegi import, mis oli eksporditud. Seda tehakse selleks, et kodumaa toode teha paremaks ja välismaal nt see oleks kas või kiirem või odavam kui koduriigis. Transiit on tolliprotseduur, mis võimaldab tolli järelvalve all vedada kaupa ühenduse tolliteritooriumil lähtetolliasutusest sihttolliasutusse ilma, et selle kauba pealt nõutaks impordimaksu ja muid makse
VAKa09 RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON (CMR) PREAMBULA KONVENTSIOONIOSALISED, TUNNISTADES vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi, iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust, LEPPISID KOKKU järgmises: I peatükk KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA Artikkel l 1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest
kompromissilepingu sõlmimist, mis on õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmine vaieldamatuks poolte vastastikusel järelandmisel. Pooled loobuvad oma nõuetest ja omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused (Mahl, 2003). Suur osa äritegevuses tehtavatest tehingutest seisneb kauba ostmises ja müümises. Olulisemateks riskideks seejuures on kaupa vedava veoki sattumine liiklusõnnetusse, kauba võimalik hävimine, kahjustumine või kadumine teel müüja laost ostja lattu. Kauba vedaja ja tootja/müüja vahel tehakse üldjuhul käsudndusleping. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud ( VÕS§619, pt 35 ). Samuti võidakse teenust osutada rakendades heausu meetodit, sel juhul omavahel kirjalikku lepingut ei sõlmita vaid koostöö põhineb usaldusel
kehtestatud punktidega. AETR kokkulepe (AETR agreement) Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste maanteevedude teostamisel. Konventsioon kehtestab kindla sõidu- ja puhketundide arvu autojuhile, kes liigub AETR-konventsiooniga ühinenud riiki või läbib seda. Agent (Agent) isik, kes esindab printsipaali, samas võib olla Vahendaja nii ostja kui müüja rollis. Agent tegutseb kellegi teise isiku või firma nimel ning tavaliselt on agendiga sõlmitud lepinguline kokkulepe, mis määrab agendi vastutuse ning firma/isiku esindamise ulatuse. Agentuuri kaart (Agency card) Üks krediitkaardi liikidest, mis väljastatakse autojuhtidele. Krediitkaart annab autojuhtidele võimaluse tankida autot reisil olles kütuse jaemüügipunktides AGR konventsioon (AGR convention)
liikumise üldine juhtimine ja liikumise tagamine. · Kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumiste vältel. TRANSPORT JA KLIENDITEENINDUS Transport mõjutab väga tugevasti firma klienditeeninduse taset. Tähtsamad transpordi klienditeeninduse näitajad on: · Usaldusväärsus · Veoaeg · Turu ulatus ( market coverage ) võime osutada uksest ukseni teenuseid. · Paindlikkus kaupade valik, mille transporti on vedaja võimeline teostama ja tema võime rahuldada kaubasaatja erinõudmisi. Kaupade kahjustamise ja kaotsimineku tase veoprotsessi käigus. · Vedaja suutlikkus osutada teisi teenuseid peale põhitransporditeenuse nt. Kauba peale- ja mahalaadimine, tollimine, ladustamine jne. Eri transpordiliikide klienditeeninduse näitajad on erinevad, varieerude transpordiliikide kaupa. Klienditeeninduse tase ja kvaliteet määratakse järgmiste kriteeriumitega :
· Vagunidepoo · Rongide koostamine 9. Kes esitab kliendile arve kaubaveoteenuse eest? (2) 1)Klient peab leidma endale ekspediitori Eesti Raudtee poolt antud valikutest. Ekspediitor teeb kliendile hinnapakkumise, raudteejaama kaubakontor võib teha eraldi hinnapakkumise oma riigi piires, kusjuures kohustus on valida kliendile lühim marsruut. Ekspediitori teenused valides tuleb sõlmida kaubaveo leping, kus sätestatakse teenuse eest maksmise tingumised. 2) Juhul kui klient ei kasutanud riigi piires ekspediitori teenuseid, esitab kliendile arve Eesti Raudteel toimunud veo eest kaubakontor, väljaspool riigipiiri toimunud vedude eest ekspediitor. 10. Kes peab teavitama klienti kauba saabumisest kliendile jaama? Kliendile kui saajale peab raudteejaama kaubakontor teavitama kauba või saadetise saabumisest. 11. Alates millisest kaubaveomahust kuus saab sõlmida EVR Cargoga kaubaveoalase koostöölepingu?
Kauba- vajab Kindlustuse kindlustus täitmine. Mõistete, kindlustusega kindlustamist? reklaamkiri (paaristöö). Kiri kindlustus- lausete seotud sõnavara. (info otsimine Kaubakindlus- seltsile. moodustamine. Sõnadele tekstist). tusekspert ja tähenduste Kahjunõuded klient otsimine tekstist. (info (rollimäng). liigitamine). Kahjunõuded (arutelu). 219 1. TEEMA. KAUBA TRANSPORTIMINE Teema lõpuks teate iga veondusviisi eeliseid ja puudusi; oskate valida kauba transportimise viisidest parima ja põhjendada oma valikut eesti keeles.
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest
kuupmeetrites või laadimismeetrites on teisendatud arvestuslikeks kilodeks. Arvestuslik kaal on õiglase veotasu arvutamise aluseks ja võimaldab võtta arvesse kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud erisusi. Arvestusliku kaalu kasutamisel on veotasu arvutamise aluseks veotariif, mis antakse üldjuhul veetud tonnkilomeetri kohta. CMR- rahvusvaheline maanteekonventsioon, peamiseks ülesandeks on määratleda kaubasaatja ja vedaja kohustusi ja vastutust. Reklameerimine- kahjustunud kauba asendamine. 3 TÄISKOORMAGA ON TEGEMIST KUI: 1) kui osakoorma kaal läheneb veoühiku kandejõule. 2) veose ruumala täidab praktiliselt kogu lastiruumi ning pole võimalik laadida veoühikusse teisi saadetisi. OSAKOORMATE VAHEL peame arvesse võtma veel ka täiteastme mõistet, mis
Uutesse ELi liikmesmaadesse läheb peaaegu viiendik Eesti ekspordist, kuid suurem osa kaupadest müüakse siiski lähinaabrite Läti ja Leedu turule. Eesti ekspordist läheb Lätti umbes 8,5% ja Leetu ligi 5%. Läti ja Leedu saavad Eestist toidukaupu (valmistoidukaubad, joogid), erinevaid keemiatööstustooteid (sj ravimeid, värve, plastitooteid), metalle ja metallitooteid, masinaid ja seadmeid ning elektrit. Oluliseks ekspordiartikliks oli ja on ka imporditud autode eksport, mis moodustas üle 10% Eesti ekspordist neisse riikidesse. Euroopa Liitu astumine põhjustas kolme Balti riigi omavahelise kaubavahetuse väga kiire kasvu. Üheks põhjuseks on üle-baltikumiliste logistika- ja kaubakeskuste kiire kasv, mis varustavad kõiki kolme riiki (vahel ka Soomet ja Venemaa lähialasid). Olenevalt firmadest paiknevad sellised keskused kas Eestis, Lätis või Leedus. Üldiselt võib öelda, et kaubad, mis viiakse ELi riikidesse on samavõrd mitmekesised, kui
15. Veokorraldaja võimalused kulude vähendamiseks. - Lülita logistika organisatsiooni tervikstrateegiasse - Kasuta informatsiooni jõudu - Tähtsusta inimressursse -Arenda partnerlussuhteid -Mõõda ja jälgi logistilist tegevust -Hoia finatsküljel silmapeal -Väldi vigu ja püüa neid parandada. 16. Osapoolte kohutused ja vastused kauba üleandmisel veoks 17. Mida tuleb kontrollida kauba vastuvõtmisel ja kuidas fikseerida kõrvalekalded - Vedaja peab kontrollima kauba välist seisundit: kas pakend on olemas ja piisav antud liiki kauaba pakendamisel: kas markeering on olemas ja piisav: kas kaup on kahjustatud jne. - Märkustele tuleb võtta ka vastava kliendi või terminalitöötaja allkiri. - Märkimata puudused mis ei ole märgitud, vastutab vedaja selle ees ainuõigselt. 18. Veoturg- Veoste valdajate ja vedajate, veopakkumiste ning veoste pakkumiste turg.
teenuse liigist ja väärtustest, mitte maksumaksja isikust (Sealsamas : 14). 5) Käibemaks on perioodiline maks. Käibemaks on kehtestatu perioodilise maksuna. Käibedeklaratsioone tuleb registreeritud käibemaksukohustuslasel esitada maksu- ja tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Pärast Eesti liitumist ELga 01.05.2004 tuleb lisaks kvartaalselt esitada kauba ühendusesisese käibe aruanne ning juhul kui ettevõtte eksport või import ületas eelmise või käesoleva aruandeperioodil miljoni krooni, tuleb statistikaametile iga kuu esitada statistilise iseloomuga Intrastati aruandeid (Sealsamas : 14). 11 6) Sihtkohamaa põhimõte. Käibemaksu üheks kavandavaks ideeks on maksukoormuse suunamine riiki, kus toimub kauba või teenuse lõpptarbimine. Sihtkohamaa põhimõte näitab ilmekalt, et käibemaksuga koormatakse tarbimist, mitte kauba või teenuse tootmist
2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6) Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis.
klaastaaras) koormavad sõiduki enne, kui mahutavus on ära kasutatud. Nt, asendades klaaspudelid plastpudelitega, saab oluliselt suurendada pudelite arvu koormas. Ruumala ja kaalu minimeerimine on eriline väljakutse posti tellimisel ja e -äri operatsioonidel. Peamised transpordi ja laomajandusega seotud logistilised kulud kahanevad, kui toote tihedussuhted kasvavad. Mida kompaktsemalt on toode pakitud, seda odavam on seda transportida, eriti siis, kui sõiduk saab täis enne kandejõu ammendumist. Ka kaupmehed eelistavad vähem laoruumi vajavat, kompaktselt pakitud kaupa. Tõhusa ladustamise puhul laovarudega seotud kulud reeglina vähenevad: ruumi vajadus tootele väheneb, tulu ruumi kasutusel m2 kasvab. Nt. plastist tooteid saab kujundada nii, et virnastamisel laos võtavad nad vähem riiuli- või põrandapinda. Nt. kavandab wal- Mart oma tooted nii, et nad mahuksid kindlamõõdulistesse ( 14 14 tolli) riiulitesse. Loomulikult ei saa
ettevõtjaid tegutsema oma riigi piires ning jätab tarbija ilma valikuvabadusest ja konkureerivatest pakkumistest. Tarbijalepingu standardtingimuste kehtestamine vähendab kaubandusettevõtjate jaoks oluliselt eri nõuete täitmisest tingitud kulusid. Direktiivi ettepanekuga täiustatakse tarbijakaitset olulistes valdkondades, kus viimastel aastatel on laekunud arvukalt kaebusi. Õigusnorme kohandatakse selliste uute tehnoloogiate ja müügimeetoditega nagu m-äri ja ebay laadi e-oksjonid. Direktiivi ettepanek hõlmab järgmisi valdkondi: lepingueelne teave; kohaletoimetamist ja tarbijale üle kanduvat riski käsitlevad eeskirjad; järelemõtlemisaeg (kauglepingu n interneti ja mobiiltelefoni teel toimuv müük, kataloogimüük ja agressiivne müük); parandus, asendamine ja garantii; ebaõiglased lepingutingimused; e-oksjonid; agressiivne müük. III Kauba ja teenuse turustuse nõuded Nõuded kauba ja teenuse pakkumisel tarbijale
merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud iseärasusi. Kergete, mahuliste kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks mahukaal, raskete kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks reaalne brutokaal. o Lennu- ja merevedude tootmisprotsessid Lennuveo eksport: - kliendi nõustamine, kuidas pakkida - küsida saatjalt erinevaid dokumente (kauba arve, pakkeleht, päritolusertifikaat jne) - saadetise vormistamine programmis - broneeringu tegemine - aja koordineerimine ja transpordi korraldamine (kauba üleskorjed) - terminalis kauba kontrollimine (kogus, mõõt, kaal)
tegevus, vaid firma strateegia, mis orienteerib kõiki ülejäänud logistilisi tegevusi arvestama tarbija nõudmiste ja soovidega Seega võib klienditeenindust mõista kui logistilise süsteemi väljundit. Kõige sagedamini mõõdetakse seda kauba kättesaadavusena laost või tellimusetäitmise kiiruse ja usaldusväärsusega. Mõiste sisu sõltub täielikult konkreetsest keskkonnast (firmast), kus seda kasutatakse. Peab tagama, et klient saab õige kauba õiges seisukorras õiges kohas õigel ajal ja õige hinnaga 2. Tellimuste töötlemine. Tellimuste täitmist on nimetatud ka logistika nurgakiviks. Põhimõtteliselt on klientide tellimuste täitmine iga äriettevõtte ja tarneahela tegevuse esmaseks eesmärgiks. Tellimuste töötlemise alla kuuluvad süsteemid, mis organisatsioonil on klientide tellimuste vastuvõtmiseks, nende staatuse kontrolliks koos kaasneva kliendikommunikatsiooniga ning
● Kindlustusdokument ● Lasti Manifest – kauba ja reisijate leht, kust selgub kogus, kvaliteet, vastuvõtja, saatja ja võimalike suurühikute numbrid ● Tüürimehekviitung (MATE’S RECEIPT) – laeva juhtkonna (kapteni või tüürimehe) poolt väljastatud dokument, mis kinnitab saadetise võtmist laeva pardale. Dokumendil märgitakse kauba nimetus, kohtade arv, markeering, sihtkoht jms. Tüürimehekviitung on kaubasaatjale ajutiseks tõenduseks, et vedaja on kauba veoks vastu võtnud, kuni konossemendi väljastamiseni vedaja poolt. Lisas on tüürimehekviitungi näide (Joonis 5). ● Kvaliteedisertifikaat (qualiti sertificate) Koostatakse ostu-müügilepingus kokkulepitu kontrollimiseks: baseerub ostja nõuetel ja sihtriigi reeglistikul; tavapäraselt kirjeldatakse vastavust sihtriigis kehtivatele standarditele; vorm lepitakse kokku ostu-müügilepingus.
Ühe tollivõlaga seoses võib olla ka mitu võlgnikku, sellisel juhul maksavad nad solidaarselt. 12. Tollikäitlus on kõiksugused tolliprotseduurid seoses tolliterritooriumile saabunud kaubaga. Tolliprotseduurideks on kauba suunamine tolliprotseduurile, kauba paigutamine vabalattu, kauba reeksport ühenduse tolliterritooriumilt, kauba hävitamine ja kauba loovutamine riigile. 13. Tolliprotseduurid on vabasse ringlusse lubamine, eksport, tolliladustamine, seestöötlemine, töötlemine tollikontrolli all, välistöötlemine, ajutine import, transiit 14. Tollideklaratsioon on toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile. tuleb vormistada ja tollile esitada juhul, kui imporditakse kaupa Eestisse ühendusevälisest riigist üle kehtestatud piirmäära. Piirmääraks on impordil 21,98 eurot