TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING
Sergei Kulakov
LOGISTILINE KAUBAVEDUREFERAAT
Õppeaines:
Informaatika Transporditeaduskond
Õpprühm: TLI-11
Kontrollis : R.Ruus
Tallinn 2008
SISUKORD
Kasutatavate lühendite
loetelu : 3
1 Ekspediitorfirmad 4
1.1 Mis on ekspediitorfirma? 4
1.2 Mis eelise annab ekspediitorfirma kasutamine kliendile? 4
1.3 Informatsioon 5
1.4
Kombineeritud transport 5
2 Vedajad 5
2.1 Mis ülesanne on vedajatel? 5
2.2 Miks vedajad ise ekspedeerimisega ei tegele? 6
2.3 Kes on vedajate kliendid? 6
2.4 Raskeveokitele nõutavad
sertifikaadid 6
2.5
Sadulveok koos poolhaagisega 7
3
Tarneklauslid (
Incoterms ) 8
3.1 . Incoterms 2000 tarneklauslid 8
3.2 Lühidalt võiks siis öelda, et Incoterms 2000 on: 12
3.3 Kindlasti ei tohiks: 12
3.4
Kindlustused ja garantiid 12
3.5 Ülevaade kaubaga kaasnevatest dokumentidest 12
3.6 Veoselepingud 13
3.7
Toll ja tollivormistus 14
3.8
Dokumendid , mis on vajalikud kaupade impordil 14
3.9 Dokumendid, mis on vajalikud kaupade ekspordil 14
Kasutatud kirjanduse loetelu: 16
Lisa 1 17
Kasutatavate
lühendite loetelu:
ADR - "Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957.
a Euroopa kokkulepe" (European Agreement concerning the
international carriage of
dangerous goods by
road )
ATP - (Agreement of Transportation Perishable) - Kiirestiriknevate
toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate
eriveovahendite kokkulepe
CEMT - Euroopa Transpordiministrite
Konverents ERAA - Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
EEA (EFFA) - Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon
AL - Autoettevõtete Liit
TIR - TIR konventsioonile vastavalt väljatöötatud süsteem
tolliprotseduuride kiirendamiseks
IRU - Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit
ARK – Autoregistrikeskus. Aadress Tallinn Mäepealse 19
Ekspediitorfirmad
Mis on ekspediitorfirma?
Ekspediitorfirma on transporti korraldav ettevõte, kus reeglina
töötab hulgaliselt vedudega tegelevaid inimesi. Ekspediitoreid, kusjuures firmal endal ei pruugi olla ühtegi veovahendit.
Ekspediitorid suhtlevad klientidega, pakkudes neile sobivaimat
transpordilahendust kauba kohale toimetamiseks. Ekspediitorfirma
edukus sõltub väga paljuski alltöövõtjatest ja nendega sõlmitud
kokkulepetest. Kaupade liikumist ainult paberil nähes võib
ekspediitorfirma liigutada aastas tuhandeid tonne kaupu. Tänapäeva
ekspediitoril on reeglina ladustamise (terminaali) võimalus kas
endal või koostööpartneri näol olemas. Loomulikult eeldab kliendi
hea teenindamine ka vajadusel tolliformaalsuste kaasamist
ekspediitori poolt pakutavasse teeninduspaketti [6].
Mis eelise annab ekspediitorfirma kasutamine kliendile?
Firma logistiku ülesanne on organiseerida kauba õigeaegne ning kadudeta
kohale toimetamine. Kõige lihtsam viis endale pandud ülesannet
teostada oleks muidugi delegeerida see kellelegi teisele, kelle
kasutada olevad kaubavood samast regioonist oleksid tunduvalt
suuremad. Ilmselt oleks selline "keegi teine" samal alal
tegutsev ja samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega
kaubatoomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö
lõpptulemusena hoopis ohtlikumaks osutuda kui algul pealtnäha
paistab, seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma,
kellel on olemas auto antud regioonis ja piisavalt kaubaruumi
haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ja auto leidmine on väga
töömahukas arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1 400 firmat kellel on ERAA1
2007 litsentsi. Siinkohas ilmnebki ekspediitorfirma eelis:
transporditellijal on palju lihtsam helistada ekspediitorfirma
ekspediitorile ja tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab
head ülevaadet autodest, kes on Sinu poolt soovitud ajal antud
regioonis ja kellel on võimalus kaup ära tuua, Sulle sobival ajal
ja Sulle sobivasse kohta [6].
Informatsioon
Kauba kiire ja õigeaegse liikumise aluseks on kindlasti
informatsioon, mis veotellija käest saadakse. Sageli mõjutab info
liikumine ka kauba liikumist. Ekspediitoril peaks olema veoprotsessi
teostamiseks kauba kohta vähemalt samapalju informatsiooni kui kauba
saatjal. Tihti unustatakse veotellimuses mõni oluline kauba või
pakendi iseloomu puudutav märge tegemata. Sellisest "väikesest
apsakast" võib aga lõppkokkuvõttes tulla sadadesse
tuhandetesse kroonidesse ulatuv nõue ja lisaks rikutud suhted[6].
Kombineeritud transport
Kauba iseloomust tulenevate riskide vältimiseks
nagu kergesti purunemine (nt. mööbel) kasutavad ekspediitorfirmad
kombineeritud transporti. Teatavasti loksub ja väriseb veoauto üsna
korralikult läbides Sinu kaubaga näiteks 3 000 kilomeetrit
Itaaliast Eestisse; viga võib saada aga transporditav kaup.
Kombineeritud transpordi vahelüliks, kasutab ekspediitorfirma
laevanduse teenuseid. Poolhaagis2
(vaata Pilt 1) saadetakse Saksamaalt otse laevaga Tallinnasse [6].
Pilt 1
Pilt
1 Poolhaagis [7]
Vedajad
Mis ülesanne on vedajatel?
Vedajad
on transpordiettevõtted, kes omavad autosid ja kes konkreetselt
kauba punktist A, punkti B toimetavad. Vedajad omavad rahvusvaheliste vedude litsentsi ning on ERAA3
liikmed, kus veofirma saab rahvusvaheliseks transpordiks vajalikud
paberid, nagu TIR4
Carnet vihikud, teeload, CEMT5 load . Tänapäeval soovivad vedajad aina rohkem saada pidevat tööd
ekspediitorfirmade lepingulises alltöövõtus, kuna kulude
minimiseerimine on saanud üldtuntult edupandiks. Kas peakski ühel
endast lugupidaval vedajal olema struktuuris oma ekspediitorosakond,
mis teenindaks ainult sedasama vedajat? [6]
Miks vedajad ise ekspedeerimisega ei tegele?
Tegelikult võiks küsimuse teistmoodi sõnastada:
miks ekspediitorid ei tegele vedamisega? Paljud tegelevadki, aga
siiski on need kaks asja väga paljuski erinevad: ekspediitori
töövahenditeks on mobiiltelefon , arvuti ja pastakas, kuid vedaja
töövahenditeks on autorongid, mis vajavad hoolet ja remonti, tuleb
tegeleda kaadriprobleemidega, muretseda veoks vajalikud paberid,
tunnistused jne [6].
Kes on vedajate kliendid?
Vedajate kliendid on peamiselt ekspediitorfirmad, kes omavad laia
kliendibaasi ja suuri läbiliikuvaid kaubavooge. Vedaja seisukohalt
on väga tähtis, et ta auto pidevalt liiguks, et auto ei peaks
ootama näiteks Saksamaal või Hollandis, millal ta autole kaup
leitakse, et auto saaks hakata kodu poole liikuma. See on ka üks
põhjus, miks vedajal on lihtsam kasutada ekspediitorfirmat, kui
hakata ise potentsiaalsetelt klientidelt kaupa peale otsima . Ühe
veoki seisupäeva hinnaks arvestatakse keskmiselt 2 000 EEK päevas;
kui auto seisab kaubata 5 päeva on kahju juba 10 000 Eesti krooni
[6].
Raskeveokitele nõutavad sertifikaadid
Raskeveokid peaksid vastama tänasel päeval kindlasti "Ohutu
veoki " normidele. Normidele vastavus annab eelise veolubade ja
mõnede Euroopa riikide läbimise kohalt.
Rahvusvahelises transpordis osalevad poolhaagised ja täishaagised
peavad samuti vastama "rohelise ja ohutu" veoki
eeskirjadele. Alles S-nõuetele vastav veok koos samadele nõuetele
vastava haagisega saab taotleda S-sertifikaati.
S-sertifikaat
väljastatakse uue tehasest tarnitud veoki puhul kas otse tehasest
või tehase esindaja poolt, mis kehtib ühe aasta. Võimalus on
sertifikaat saada ka ARK6
tehnoosakonnast, kuid sellele peab eelnema ülevaatus ARK poolt
ettenähtud ülevaatuspunktis. Edasised sertifikaadi pikendamised
toimivad ainult läbi ARK.
Kontrollimine: valmistaja tõendi olemasolu ja selle vastavust
sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile ning tootja sildile.
Auto teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse
vastavalt käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi
kontrollimiseks ettenähtud metoodikale selleks ettenähtud ARK
ülevaatuspunktides.
Rahvusvahelistel vedudel kasutatakse erinevaid veoki kombinatsioone,
millest levinumad on: Sadulveok koos poolhaagisega [6].
Sadulveok koos poolhaagisega
Sadulveok on tavaliselt sillakombinatsiooniga 4x2
ja poolhaagis 3-sillaline (vaata Pilt 2). Selline kombinatsioon on
mõeldud täismassile 40 tonni, mis kehtib enamikes Euroopa riikides.
Poolhaagistest on kasutusel alumiiniumportedega tenthaagised, " curtain slider" ilma portedeta lükandtenthaagis, isotermilised
külmutushaagised, konteinerhaagised, furgoonhaagised, kallurhaagised
ja tsisternhaagised.
Kõik need poolhaagised jagunevad omakorda
erinevateks mudeliteks, olenevalt töö iseloomule [6].
Pilt
2
Pilt 2 Sadulveok koos poolhaagisega [1]
Tarneklauslid ( Incoterms)
Järgnev teema on siia lisatud selleks, et anda kiire ülevaade tarneklauslite kohta. Vedamist kaudselt, kuid kliendi - tarnija suhet
puudutab teema kindlasti.
Incoterms, need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt
kinnitatud tarneklauslid, mis on müügitehingu osapooltele
rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega nii Eestis kui ka
Ameerikas. Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja kulud
osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Erinevaid
tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool
on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e.
müüja laost kuni ostja "ukseni". Tarneklauslite ajaloo
poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni
tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada
versiooni aastast 2000 [6].
. Incoterms 2000 tarneklauslid
Tabel 1
Tarneklauslite tabel
Rühm E
järele tuldud
EXW
Ex Works
Hangitud tehasest
Müüja seisukohalt miinimumklausel, mis paneb peaaegu kõik kohustused ostjale. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on antud ostja käsutusse müüja oma ruumides, näiteks tehases, laos, kokkulepitud päeval. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.
Rühm F
Põhivedu
tasumata
FCA
Free Carrier
Franko vedaja
Müüja täidab oma tarnekohustuse, kui toimetab kauba ostja poolt näidatud kaubavedaja valve alla. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on nimetatud kohas loovutatud esimesele kaubavedajale. Müüja maksab ekspordiformaalsused, ostja eksporditerminalimaksu. Kui müüja maksab eksporditerminalimaksu, tuleb klausel formuleerida järgmiselt: Free Carrier Loaded. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.
FAS
Free Alongside Ship
Franko laeva kõrval
Müüja kohustuseks on tarnida kaup kokkulepitud laeva laadimiskohta kokkulepitud ajal ja kaup ekspordiks deklareerida. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on tarnitud laeva kõrvale kaile või praamile nimetatud laadimissadamas ja ekspordi tollivormistus on tehtud. Kasutatakse meretranspordi puhul.
FOB
Free on Board
Franko laeva pardal
Müüja täidab oma tarnekohustuse, kui laadib kaubaostja poolt näidatud laevale kokkulepitud ajal ning deklareerib kauba ekspordiks. Tõendiks tarne kohta peab müüja toimetama ostjale dokumendi, mis on üldiselt traditsiooniline konossement. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on nimetatud laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab ekspordiformaalsused. Kasutatakse meretranspordi puhul.
Rühm C
Põhivedu
tasutud
CFR
Cost and Freight
Hind ja prahiraha makstud
Müüja deklareerib kauba ekspordiks, sõlmib veolepingu sihtsadamasse ja maksab veokulud . Risk siirdub ostjale lähtesadamas. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud ja veokulud nimetatud sihtsadamani. Kasutatakse meretranspordi puhul.
CIF
Cost, Insurance and Freight
Hind, kindlustus ja prahiraha makstud
Erineb CFR-st selle poolest, et müüja peab kindlustama tarne ostja kasuks. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud, merekindlustuse ja veokulud kauba vedamise eest sihtsadamasse. Kasutatakse meretranspordi puhul.
CPT
Carriage Paid To
Vedu makstud kuni
Müüjal tuleb sõlmida veoleping sihtkohta, aga risk läheb ostjale, kui müüja annab kauba üle vedajale . Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on loovutatud kaubavedaja valdusse. Müüja maksab kulud ja veo kuni nimetatud sihtkohani. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.
CIP
Carriage and Insurance Paid To
Vedu ja kindlustus makstud kuni
Müüja peab kindlustama kauba ostja arvel klauslis mainitud sihtkohani. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on loovutatud kaubavedaja valdusse. Müüja maksab kulud, veokindlustuse ja veo sihtkohani. Kasutakse kõikide transpordiliikide puhul.
Rühm D
Kohale toodud
DAF
Delivered at Frontier
Tarnitud piiril
Müüja toimetab kauba ekspordiks deklareerituna kokkulepitud kohta piiril ja annab ostjale dokumendid, millega ta võib kauba vastu võtta. Pärast seda vastutab ostja kulude, riskide ja kohustuste eest. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on nimetatud üleandmiskohas piiril, enne järgmise riigi tollipiiri, antud ostja käsutusse. Müüja maksab ekspordiformaalsused. Kasutatakse peamiselt auto- ja raudteetranspordi puhul.
DES
Delivered Ex Ship
Tarnitud laeval
Müüja annab kaubad ostja käsutusse laeval mahalaadimissadamas. Müüja vastutab sellele eelnevate riskide ja kulude eest. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on laeval määratud sihtsadamas antud ilma tollimata ostja käsutusse. Kasutatakse meretranspordi puhul.
DEQ
Delivered Ex Quay
Tarnitud kaile
Müüja annab kauba ostja käsutusse mahalaadimissadama kail , vastutades kõikide sellele eelnevate kulude ja riskide eest. Impordi tolliformaalsused kuuluvad ostja kompetentsi. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on antud ostja käsutusse nimetatud sihtsadama kail. Ostja vastutab impordi eeldatavate tollide ja maksude ning muude ametlike maksude eest. Kasutatakse meretranspordi puhul.
DDU
Delivered Duty Unpaid
Tarnitud toll tasumata
Müüja kohustuseks on tarnida kaup klauslis mainitud sihtkohta. Müüja vastutab kõikide kulude ja riskide eest ,välja arvatud impordideklaratsioon, toll ja tollimiskulud. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on tollimata antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas ekspordiriigis. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.
DDP
Delivered Duty Paid
Tarnitud toll tasutud
Müüja vastutab kõikide kulude ja riskide eest, kuni on kauba nimetatud sihtkohani ostjale tarninud. Müüja vastutab ka impordiformaalsuste, tollide ja maksude eest. Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on tollituna antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas impordiriigis. Müüja vastutab impordi eeldatavate tollimaksude ja muude ametlike maksude eest. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul.
Tabeli koostamisel on abiks olnud järgmised
allikad [2,3]
Lühidalt võiks siis öelda, et Incoterms 2000 on:
- 13 üheselt mõistetavat rahvusvahelise kaubanduse tarneklauslit
- tõlgitud peamistesse maailma keeltesse, mis on kasutusel rahvusvahelises kaubanduses
- laialdaselt kasutusel üle maailma, eriti Euroopas
- neutraalsed, st. kuna ICC ei ole äriühing pole ICC vastutav ka tarneklauslite kasutamisest tingitud tagasilöökide eest
- katab kogu teekonna ja on detailselt lahtimõtestatud ja kirjeldatud
- paindlikud st. müüja ja ostja otsustavad ja lepivad kokku millist neist antud olukorras kasutada
- kohaldatav ÜRO "Lepingu Seadusega" rahvusvahelisest kaubandusest, sünkroonis Viini Konventsiooniga
- Väljendatud kolme ladina trükitähega [6].
Kindlasti ei tohiks:
- võtta tarneklauslit kui seadust, sest ICC on erasektori organisatsioon ja ei oma seadusandlikku võimet, alati tuleb tarneklausel lepingus välja kirjutada
- kasutada tarneklauslit üksinda vaid tuleb seostada konkreetse geograafilise kohaga
- läbi mõtlemata ja detailidesse laskumata kasutada tarneklauslit tehingutes kuna osad klauslid määravad ära ka kauba eest tasumise viisi
- tarneklauslit tehingu sõlmimisel üle tähtsustada kuna mõnes osas on nad siiski ebamäärased
- Selle teema lõpetuseks peab mainima, et rahvusvaheliste kaubandustehingute lihtsustamisel on tarneklauslil kindlasti oma suur osa, kuid "kümme korda mõõda ja üks kord lõika" kehtib ka siin [6].
Kindlustused ja garantiid
Kõik transpordifirmad võtavad kliendi kaupa vedades vastutuse kaup
tervelt ja kadudeta saatjalt saajale toimetada. Siinjuures on väga
tähtis teada, et nii vedaja kui ekspedeerija vastutus on piiratud.
Maanteevedudel on CMR Konventsiooni järgselt vedaja vastustuse
ülempiir 8,33 SDR ühe kilo kauba brutokaalu kohta. SDR on
rahvusvahelise valuutafondi arveldusühik ja tema kurss on ära
toodud koos teiste valuutakurssidega vastavalt Eesti Panga
päevaseisule. Hetkel on 1 SDR ca 17,2 EEK (24.09.2007).
Kergete
ja kalliste kaupade korral oleks mõistlik sõlmida
kaubakindlustusleping, mis kataks kogu kauba väärtuse [6].
Ülevaade kaubaga kaasnevatest dokumentidest
Kaubavahetusel vajalikud erinevad dokumendid on järgmised:
- kauba saatja poolt väljastatavad paberid
- lähteriigi eksportdokumendid
- importdeklaratsioon
- CMR - rahvusvaheline saateleht maanteevedudel ( international waybill)
Kuivõrd Eesti Vabariik liitus mais 2004 Euroopa Liiduga, kadusid EL
piiridelt ka tollikontrollid ning vajadus vormistada EL siseselt nii eksport - kui importdeklaratsioone. Euroopa Liidu sisese transpordi
puhul nüüd piisab , kui kaubaga on kaasas:
CMR – rahvusvaheline saateleht maanteevedudel.
Pakkeleht ja kaubaarve (ei ole kohustuslikud, kuna võib saata ka
elektrooniliselt)
Teatud kaubagrupid (nt alkohol , ohtlikud veosed ) nõuavad lisaks
eridokumente.
Euroopa riigid, kuhu endiselt on vaja vormistada eksport- ja
importdeklaratsioone, on näiteks Norra, Šveits, Liechtenstein ja Andorra . Lisaks deklaratsiooni vormistamisele on vaja ka TIR-plommiga
haagist muuhulgas kaubavahetusel Venemaa, Albaania, Bosnia ja
Hertsegoviina, Horvaatia , Makedoonia, Serbia ja Montenegroga.
Kauba saatja poolt väljastatavate paberite hulka kuulub
kindlasti arve, mis on vaja tolliväärtuse määramiseks ja teised
kauba kvaliteeti tõendavad dokumendid või eriload. Lähteriigi
eksportdokumendiks on tolli eksport- deklaratsioon , mille väljastab
kauba saatja, juhul kui pole transpordifirmaga teisiti kokkulepitud.
NB! Kauba saatja poolt vormistatud kauba eksportdeklaratsiooni kolmas
leht tuleb kauba saatjale tagastada, selle alusel saab ta tõendada,
et kaup on riigist väljunud ja ei pea tasuma käibemaksu.
Import-deklaratsioon - täpsema kirjelduse tollideklaratsioonidest ja
tollivormistusest leiate eraldi Tolli ja tollivormistuse osast.
CMR
- on rahvusvaheline kauba saateleht, mille täidab veofirma kohapeal,
millest üks koopia läheb kauba saatjale, teine kauba saajale ja
kolmas eksemplar jääb vedajale tõestuseks sooritatud veost , jõuab
Teieni arvega veoteenuste eest.
CMR blanketi näidet vaata Lisas
1.[4,5]
Veoselepingud
Veoselepingud võib jagada kaheks: pikaajalised ja ühekordsed
veoselepingud. Pikaajalised veoselepingud on tunduvalt mahukamad kui
ühekordselepingud. Pikaajalised lepingud sõlmitakse peamiselt
aastaks, mis panevad paika mõlema poole õigused ja kohustused antud
õigussuhtes. Ühekordne veoseleping on enamalt lihtne e-mail või
faks, mis sisaldab peale- ja mahalaadimisaadressi, kontaktisikuid ja
telefoninumbreid, kaubakogust, pealelaadimiskuupäeva, soovitavat
(nõutavat) mahalaadimiskuupäeva ja kokkulepitud veohinda.
Toll ja tollivormistus
Nagu juba eelpool mainitud, on Euroopa Liidu liikmesriikidega
kaubavahetus suhteliselt lihtne ning kaubaga kaasnevate dokumentide
hulk oluliselt väiksem kui kaubavahetusel mitte-EL riikidega.
Viimasel juhul tuleb aga valmis olla mõningaseks paberitööks.
Alljärgnevalt on toodud väike ülevaade vajalikest dokumentidest
kauba impordil ja ekspordil. Et Sind mitte ära hirmutada kogu selle
paberimajanduse hulgaga , olgu eelnevalt öeldud, et meie
asjatundlikud tollimaaklerid saavad Sind dokumentide
organiseerimisega lahkesti aidata[6].
Dokumendid, mis on vajalikud kaupade impordil
Tollimata kaubad EL-välistest riikidest jõuavad Eestisse kas:
- läbi teiste EL-riikide, läbi tollilao- või terminali transiitdeklaratsiooniga (T1)
- või otse kolmandatest riikidest TIR-Carnetiga ;
- võimalik on ka kauba liikumine sisemaatolliasutusse piirilt sisenemisdeklaratsiooniga (SD).
Seejärel vormistatakse importdeklaratsioon, kuid kaupa ei tohi
siiski enne kasutada, kui on vormistatud lõppdeklaratsioon (IM4) ja
makstud tollimaksud (käibemaks, tollimaks ja võimalikud muud maksud (nt. aktsiis, põllumajandusmaks, dumpingumaks)).
Lisaks eelpoolnimetatud tollidokumentidele on tõrgeteta
tollivormistuseks vajalikud veel:
- kaubaarve
- CMR - rahvusvaheline saateleht maanteevedudel ( international waybill)
- Pakkeleht
- Päritolu tõendav (sageli ka maksusoodustust võimaldav) päritoludokument (EUR1, Form A, päritolu üldsertifikaat)
- Teatud tarnetingimuste (nt FCA, FOB, EXW) puhul ka arve tarnekulude kohta
- Mõningate kaupade korral (nt toiduained) nõutakse piiril fütosanitaarsertifikaati või Euroopa Liidu sisseveol märget, et antud kaubad vastavad EL normidele[6].
Dokumendid, mis on vajalikud kaupade ekspordil
Kauba Euroopa Liidust väljasaatmisel kasutatakse kas:
- transiitdeklaratsiooni (T1),
- TIR-Carnet'd liigub kaup koos eksportdeklaratsiooniga EL välispiirini.
Viimasel juhul on oluline fikseerida kauba piiriületus (Euroopa
Liidu tolliasutuses tehakse märge tollideklaratsioonile), mis
tõestab kauba saatja ekspordi toimumist maksuametile.
Muud saatedokumendid on ekspordil sarnased impordidokumentidega
(kaubaarve, CMR jne)[6].
Kasutatud kirjanduse loetelu:
http://www.hankstruckpictures.com/pix/trucks/misc_nevada/vegas_flying_j_paschall_truck_lines_frtlnr.jpg Link (12.11.08a)
www.iccwbo.org/incoterms/ Link (12.11.08a)
EEA, ERAA. Ekspedeerija käsiraamat, Tallinn 2000
www.cmr.ee Link (12.11.08a)
http://www.arcotrans.eu Link (12.11.08a)
ABC logistics www. http://www.atv.ee Link (12.11.08a)
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/e/e2/Cool-MAXX.jpg Link (12.11.08)
Lisa 1
CMR saateleht
1 ERAA - rahvusvaheliste autovedude litsentsi omavat firmat.
2 Poolhaagis- on haagis , mis on ette nähtud haakimiseks sadulvedukiga või eelikuga ja mis kannab sadulvedukile või eelikule üle olulist vertikaalkoormust. Ehk lihtsamalt öeldes, see on haagis, mis toetub osaliselt vedukile
3 ERAA- Eesti Autovedajate Assotsiatsioon
4 TIR- (Transports Internationaux Routiers) kasutavatel veoautodel ja poolhaagistel. Väike sinine tahvel tähendab veokijuhile, vedajale ja tarnijale kiiret ja tõhusat rahvusvahelist kaubavedu.
5 CEMT- Euroopa Transpordiministrite Konverents
6 ARK- Auto Registri keskus
Kõik kommentaarid