Incoterms (0)

Anastasia Sarkisova, Maria Dolgyi, Getter Annette Oja, Keidi Põder, Valeria Sazonova,
Elizaveta   Ermolina Incoterms   –   tarneklauslid Incoterms (tarneklausid)-rahvusvahelised reeglid, mis määravad ostja ja müüja kohustusi ja
õigusi.   Incoterms seletab ära kõik ülesanded, ohud ja kulud, mis on seotud kaupade saatmisega
müüjalt   ostjale. Tarneklauslid   on   kohustuslikud   igal   kaubaarvel   ja   vähendavad   kulukate   valearusaamade
võimalust, sest neid tuntakse ja tunnustatakse üle terve maailma.
Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt müügilepingu poolte
kohustusi kauba tarnimisel. Ent oluline on meeles pidada, et paljas Incoterms’i tarneklausli
kasutamine ei anna veel täiuslikku müügilepingut.
Müügilepingus on  pooltel  põhikohustused:  müüja  kohustus tarnida  lepingujärgne  kaup  ja
ostja kohustus tasuda kauba eest.
Incoterms’i   tarneklauslitega   reglementeeritakse   kus,   kuidas   ja   millal   peab   müüja   oma
tarnekohustuse täitma; kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski
üleminek   müüjalt   ostjale,   kus   ja   millal   toimub   kaubaga   seonduvate   kulutuste   üleminek
müüjalt ostjale ehk teiste sõnadega, milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind;
millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel, kes sõlmib ja
kelle kulul sõlmitakse veoleping, kes sõlmib ning kelle kulul ja kelle kasuks sõlmitakse kauba
kindlustusleping; kes maksab kauba inspekteerimise ja kontrolloperatsioonide kulud; kuidas
peab kaup olema pakitud ja markeeritud, millised on poolte muud kohustused teineteisele
tolli- ja turvaklaarimisel abi osutamisel ja kes kannab vastavad kulutused.
Incoterms 2010 ei käsitle (reguleeri): kauba hinna kujundamist; omandiõiguse üleminekut;
valuuta-   ja   finantstingimusi,   arvelduste   korda;   lepingu   rikkumist,   sanktsioone   ja   poolte
vastutust   oma   kohustuste   mittetäitmise   eest;   pretensioonide   esitamise   korda;   vaidluste
lahendamist ja kohtualluvust; rakenduvat õigust jm.
D-rühm 1.    Erinevus teistest tüüpidest  Peamine   erinevus   teistest   tüüpidest   on   see,   et   D-rühmas   müüja   kannab   kõik
transpordikulud   ja   kõik   riskid   kuni   kauba   üleandmiseni   ostja   poolt   nimetatud
sihtkohas müüja poolt valitud vedajaga, samal ajal E-rühmas müüja ei vastuta kauba
laadimise eest sõidukile, F-rühmas peamine vedu ei ole makstud müüja poolt ja ta on
kohustatud kauba paigutama vedaja käsutusse, C-rühmas peamine vedu on makstud
müüja poolt ning ta on kohustatud kaubaveo lepingut sõlmima, aga ei vastuta riskide
eest. Üldiselt D-rühmas on müüjal rohkem riske kui ostjal erinevalt teistest tüüpidest;  Järgmine erinevus on see, et D-rühmal on kõik tarneviisid, aga F- kui ka C- rühmal on
ainult mere- ja siseveetee tarne; 2.    Iseloomustus  DAT (Delivered At Terminal, named terminal at portor place of destination) – müüja
maksab transpordi eest terminalini, v.a impordi tollivormistusega seotud kulud, ning
võtab endale kõik riskid kuni punktini, kus kaup terminali laetakse. Kaubad loetakse
kohaletoimetatuks, kui need on kokkulepitud aadressil maha laadimiseks valmis.


 DAP(Delivered At Place, named place of destination) – müüja maksab transpordi eest
nimetatud kohani, v.a impordi tollivormistusega seotud kulud, ning võtab endale kõik
riskid kuni punktini, kus kaubad on ostjapoolseks maha laadimiseks valmis.  DDP(Delivered Duty Paid, named place of destination) – müüja vastutab kaupade veo
eest nimetatud kohta ostja riigis ja tasub kõik kauba sihtkohta toimetamisega seotud
kulud,   sh   riigilõivud   ja   impordimaksud.   Ostja   vastutab   mahalaadimise   eest.   See
tingimus seab maksimaalse vastutuse müüjale ja minimaalse vastutuse ostjale. 3. Klauslite kasutamine  Klausleid  DAT ja  DAP kasutatakse  sellel   juhul,  kui   kaup  või  last   on  tarnitud  ja makstud müüja nimetatud sihtkohani, aga ostja tasub tollimaksu.  DDP kasutatakse juhul, kui kaup või lasti on tarnitud sihtkohani ning müüja tasub
kaubaveo eest koos kõikide tollimaksudega. 4. Tüüpprooblemid, näited rakendustest  Enne tarnimist võtab tarnija endale kogu vastutuse. Ta peab tootma kaupa, sõlmima lepingu
ja   hankima   kõik   ekspordiks   vajalikud   dokumendid.   See   hõlmab   ka   pakendamist   ja
eksportimist.
Lisaks sellele maksab tarnija ka impordi tollideklaratsioonide eest. Tema töö intensiivistub
transpordikuludega, mis hõlmab ka lõplikku tarnimist näiteks mingisse linna.
Sellisel juhul on müüja aga see, kes on vastutav selle eest, mis on seotud tarnega. Seetõttu
võivad tekkida vead, eriti kui ta ei tea, kuidas impordiriigid täidavad ostja riigis.
Kui ta ei suuda kaupa tolli eest õigeaegselt kustutada, võib saadetise edasi lükata. Sellepärast
peaks ta rohkem maksma ja mõtlema muudele veotehnikatele, mis ei ole positsioon, mida
tarnija soovib sisse tuua. Seega on parem, kui ostja korraldab kõike importimiseks oma riigis. 5.   Üldised   vead,   mis   hõlmavad   incoterme   ja   nende   kasutamist   Segadus omandiõiguse ja riskiga. Incoterms ei reguleeri kauba edasiandmist müüjalt ostjale.
Nad   viitavad   ainult   riskile,   mis   on   tarneaegade   ajal   standardne.   Lisaks   on   üheks   nende
peamiseks   eesmärgiks   jaotada   tarnekulud   vastavalt.   Neid   kohaldatakse   rangelt   kaupade
suhtes, mis liiguvad punktist A punkti B. DDP kasutamine ilma impordieeskirju teadmata. On väike võimalus, et müüjad teavad kõiki
importi formaalsusi ostja riigis. Seetõttu tekivad DDP valimisel vead. Mõnikord on süsteem
liiga   keeruline,   et   mõista,   mida   nad   peavad   maksma,   või   millist   dokumentatsiooni   nad
vajavad.
Vead tekivad ka siis, kui ostja võtab peaaegu kogu vastutuse. See ebatäpsus võib mõnikord
tunduda ka kohalikest tarnetest, sest müüjal ei ole vajalikke tõendeid ekspordi kohta.
Vale   inkotermi   kasutamine.  Näiteks   mere-   või   veeteede   kasutamine   konteinerite   kauba
tarnimiseks. See kujutab endast ohtu müüjale, sest tema vastutus lõpeb alles siis, kui tooted
jõuavad laevale. Seega, kui vahepeal läheb midagi valesti, on ta see, kes peab maksma kahju
eest.


CIF ja CIP arusaamatused.  Need on ainsad kaks inkotermi, millel on eeskirjad kindlustuse
kohta. Peab katma vähemalt 110% kogu saadetise väärtusest.
Nende   kasutamine   ilma   õige   aadressita.   See   võib   põhjustada   vääritimõistmist   ja   rohkem
kulusid. Incotermide kasutamisel on oluline kirjutada konkreetne aadress.
Määramata, kes maksab terminali käitlustasusid.  Eriti kui tegemist on C ja D rühmadega,
võib see kaasa tuua õigeaegselt maksmata jätmise ja see võib kaasa tuua konflikti. Seetõttu
peaksid mõlemad pooled kokku leppima ja kirjeldama seda lepingus, et vältida tüsistusi. 6.DAT   näide Eksport (pealelaadimine Paide / mahalaadimine Oslo)
Eesti ettevõte korraldab kauba transpordi kauba mahalaadimis kohta. Selleks on kas ladu, kai
või muu terminal. Eesti ettevõtte müüjana kannab kogu riski ning kohustuste hulka kuulub nii
ekspordi   tollivormistus,   kauba   pealelaadimine   kui   ka   mahalaadimine   terminalis.
Tarneklausliks on DAT Oslo. Kauba transpordi terminalist kauba saaja asukohta korraldab
kauba saaja ise. Import (pealelaadimine Istanbul / mahalaadimine Pärnu) Türgi ettevõte korraldab kauba transpordi Eestisse terminalini. Kauba saatja, Türgi ettevõte,
kannab kogu riski ning kohustuste hulka kuulub ekspordi tollivormistus. Tarneklausel sõltub
sellest, kuhu tolliterminali kaup Eestis tuuakse. Kui kaup tuuakse Tallinna tolliterminali on
tarneklausliks DAT Tallinn. Kui kaup viiakse Pärnu tolliterminali, siis on tarneklausliks DAT
Pärnu. Kauba transpordi terminalist kauba saaja asukohta korraldab kauba saaja ise. 7. DAP näide
Eksport (pealelaadimine Paide / mahalaadimine Oslo)
Eesti ettevõte korraldab kauba transpordi kauba ostja poolt määratud mahalaadimiskohta.
Eesti ettevõte müüjana kannab kogu riski kuni kauba mahalaadimis kohani ning kohustuste
hulka   kuulub   nii   ekspordi   tollivormistus,   kauba   pealelaadimine   kui   ka   mahalaadimine.
Tarneklausel DAP Oslo. Import (pealelaadimine Istanbul / mahalaadimine Pärnu) Türgi ettevõte korraldab kauba transpordi Eestisse, mahalaadamiskohta Pärnu. Kauba saatja,
Türgi ettevõte, kannab kogu riski kuni kauba mahalaadimis kohani ning kohustuste hulka
kuulub ekspordi tollivormistus. Tarneklausliks kauba mahalaadimise koht ehk DAP Pärnu. 8.   DDP   näide Eksport   (pealelaadimine   Paide   /   mahalaadimine   Oslo) Eesti ettevõte korraldab kauba transpordi kauba ostja poolt määratud mahalaadimise kohta.
Eesti ettevõte müüjana kannab kogu riski kuni kauba mahalaadimis kohani ning kohustuste
hulka kuulub nii ekspordi tollivormistus, kauba peale laadimine kui ka mahalaadimine. Eesti


ettevõtte kohustuste hulka kuulub ka impordi tollivormistus Norras (sh riigilõiv, litsentsid).
Tarneklausliks on DAP Oslo. Import (pealelaadimine Istanbul / mahalaadimine Pärnu) Türgi   ettevõte   korraldab   kauba   transpordi   Eestisse   mahalaadamis   kohani   Pärnus.   Kauba
saatja, Türgi ettevõte, kannab kogu riski kuni kauba mahalaadimise kohani ning kohustuste
hulka kuulub ekspordi tollivormistus. Türgi ettevõte kohustuste hulka kuulub ka impordi
vormistus Eestis (sh riigilõiv, litsentsid). Tarneklausliks kauba mahalaadimise koht ehk DAP
Pärnu. Allikad:
http://www.alpieesti.ee/wp-content/uploads/Incoterms-est.pdf
https://www.rmp.ee/raamatupidamine/terminid/tarneklauslid-2018-01-01
https://www.universalcargo.com/incoterms-definitions-part-3-dat-dap-ddp/
https://fbabee.com/incoterms/  http://www.etslogistika.ee/uudised/tarneklauslid-incoterms-puust-ja-punaseks/    https://altranslations.com/blog/common-errors-incoterms 
https://www.tnt.com/express/et_ee/site/how-to/understand-incoterms.html 
Raamat:
Ain Tiisler. Logistika ja tarneahela juhtimine. 2011.lk. 263-268.  

Document Outline

• Import (pealelaadimine Istanbul / mahalaadimine Pärnu)
• Import (pealelaadimine Istanbul / mahalaadimine Pärnu)
• Import (pealelaadimine Istanbul / mahalaadimine Pärnu)