Ann Ipsberg, ETJ13 Ekspordi korralduse kodutöö Euroopa Liidu ühenduse siseseks tehinguks valisin vanametalli veo Eestist (Tartust) Poola (Ketysse). Ohtlikku vanametalli ja ohtlikke metallijäätmeid võivad kokku osta ja eksportida ainult need ettevõtjad, kellel on jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents ja ohtlike jäätmete väljaveoluba vastavalt jäätmeseadusele (RT I 1998, 57, 861). Seetõttu on saatja pooleks valitud
Valisin selle teema, sest on soov endal sinna ülikooli minna. Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure- Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris. Vangilaagrisse sattus ta küüditamise teel. Ta oli Eesti majandustegelane, poliitik ning ehitusinsener. Ehitusinseneri diplomi sai ta 1897. aastal Riia Polütehnilisest instituudist. Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursuse esimene ruum asus AS A.M.Lutheri uue mööblivabriku keldrikorrusele. Hoone arhitekt oli N.Vassiljev. Hoone ise asub Vana-Lõuna tänav 39
· III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - Kerem, August Töö- ja Hoolekandeminister - Amberg, Kohtuminister - Gabrel, Rudolf II Riigikogu lõpetamine · Mindi laiali sest tulijad kes tahtsid saada riigikokku tahtsid saada palga peale III Riigikogu avamine · Karl Eibundi pidas pika 10 aastapäeva riigisünnipäeva kõne · Jõuti vastu võtta 300 seadust IV Riigikogu rahvushääletuste
Aktsiaselts Revalis oli riiklik kaubandusettevõte ja selle kaudu toimus kauba sisseostmine välismaalt. Nüüd peale Vabadussõda üritati riiklikust sekkumisest pääseda - parempoolsed püüdsid riigi domineerimisest pääseda, vasakpoolsed seevastu soovisid riigi osakaalu majanduses suurendada. Põllumeeste Kogu - Konstantin Päts, kes oli tol ajal riigivanemaks 2 korda, Georg Vestel - oli kogu selle aja Eesti Vabariigi rahaminister, Karl Ipsberg - mõlemas Pätsi valitsuses teedeminister ja ajutiselt täitis ka kaubandus-tööstusministrit. Kõik nad kolm lõid aktiivselt kaasa ka erakapitali arenduses, olid otseselt seotud, mida nad ise valitsusjuhtidena tegid. Likvideeriti kõik riiklikud asutused, saadeti laieli Eesti Kaubaagentuur, Likvideeriti litsentsisüsteem ja edaspidi üritati suunata riigi majandust ainult väga ettevaatlikult ja minimaalsel määral. Majanduse geograafiline orientatsioon idaturule
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
Suurim fraktsioon andis valitsusjuhi ja suuruselt teine parlamendi esimehe. Esimeheks Jaan Tõnisson kuni 1925 aastani. Selline poliitiline killustyatus tõi kaasa valitsuste loomise raskendamise. II RK esimene valitsus sai kokku 56 päeva 2 kuud kestnud valitsuskriisi tulemusena. Pätsi II valitsuse võimulolekuaeg jäi maj kriisi tõttu lühikeseks. Juhtrolli maj poliitika kujundamisel mängis rahaminister Georg Vestel ja teedeminister Karl Ipsberg. Häda oli ennekõike selles, et valitsus teadlikult distantseerus maj protsesside juhtimiselt ja andis vabad käed eraettevõtjatele. Maj vabaduse ja riigipoolse tagasitõmbumisega mindi liiale (vt eespoolt majanduskriis). Välitmaks riigi rahanduslikku kokkukutsumlist, andsis Georg Vestel Eesti Pangale loa müüüa oma kullavarud. 1923 aasta lõpuks jäi 15 000 kuldrublast järele 2,5 miljonit. Selline majpoliitiline tegevus saigi Pätsi II valitsusele saatuslikuks. Otto stradman
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
