Eksootilised puuviljad (0)

EKSOOOTILISED PUUVILJAD
Avokaado
Kirjeldus
Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. Taime nimi on ameerika pirnloorber. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust . Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu.
Avokaado pärineb algselt Kesk- Ameerikast (Mehhikost), kuid teda kasvatatatakse nüüd enamikus troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Euroopasse tuuakse avokaadot peamiselt Iisraelist.
Ostmine
Praegu on avokaado müügil aastaringselt peaaegu samasuguse enesestmõistetavusega kui õunad ja pirnid.
Viljad korjatakse alati poolvalminuna. Kui ostame neid poest, on nad endiselt pooltoored, kuid valmivad toasoojuses paari päevaga. Kui koor sõrmega ettevaatlikult vajutades veidi järele annab, on vili küps. Kogu vilja pehme olek, suured pehmed laigud ning vilja raputamisel kuulduv loksumine (kokkutõmbunud kivi on viljaliha küljest lahti) kuulutavad vilja üleküpsemist ja söömiskõlbmatuks muutumist.
Säilitamine
Küpsed avokaadod säilivad külmkapi puuviljasahtlis kuni 10 päeva. Toored avokaadod valmivad kinnises paberkotis toatemperatuuril 2–3 päevaga. Protsessi kiirendab kotti pandud õun või banaan ja isegi banaanikoor, mis eraldavad küpsemist soodustavat etüleeni.
Poolitatud vilju , mille lõikepind on allapoole keeratud saab säilitada kergelt happelises vees (1 l vee kohta 4 sl sidrunimahla) kuni 5 päeva; tükeldatud viljaliha võib sellises lahuses hoida kuni 3 tundi.
Kasutamine

• Avokaadot kiidetakse, kui väga tervislikku ja dieetroogadesse sobivat eksootilist vilja. Õlirohkus (kuni 30% kaalust) teebki avokaadost rohevõi.
  
• Avokaadot võib süüa lihtsalt niisama.
  
• Lõikamine:Lõigake viljaliha pikisuunas suure noaga läbi kuni kivini, seejärel pöörake lahtilõigatud pooli teineteise suhtes, kuni nad irduvad. Pange kiviga pool lauale, lööge suure kokanoa tera kivisse (see on küllaltki pehme) ja keerake kivi noaga välja. Et nuga vabastada, lööge kivi lõikelaual pooleks. Asetage poolik avokaado peopessa kahekordselt võetud köögirätiku peale. Lõigake viljaliha terava noaga viiludeks, hoidudes läbistamast koort. Tehke järgmised lõiked eelmistega risti. Õõnestage tekkinud kuubikud suure lusikaga koore seest välja, alustades vilja laiemast otsast.
  
• Püreerimine:Väga peene sametja püree saate kartulipüreepressiga, kahvliga vajutades tuleb püree veidi teralisem.Guacamole(kuulus Mehhiko avokaadokaste) jaoks võib tükeldatud vilja ka koos teiste ainetega purustada ka masinas.
  
• Kivi väljavõtmisel tekkivat õõnsust võib täita salatitega või kasutada avokaadot ennast pidulike kokteilsalatite koosseisus .
  
• Pea meeles, et viljaliha muudab õhu käes kiirest värvi ning seepärast lõika avokaado lahti alles vahetult enne kasutamist või pigista pärast lahtilõikamist tumenemise takistamiseks veidi sidruni- , apelsini- või laimimahla poolmetele. Seetõttu on tsitruselised peaaegu iga avokaadotoidu lahutamatu osa.
  
• Avokaadot võib kombineerida nii soolaste kui magusate lisanditega, mistõttu sobib väga paljude toitude juurde.
  
• Avokaado mahedus tõttu ei sobi avokaado tugevamaitselistesse toitudesse, sest seal läheb tema eriline maitse kaduma.
  
• Kõige paremini sobib avokaado kana , kala, krevettide, fetajuustu, tomati, mee ja teiste õrnamaitseliste toiduainetega.
  
• Avokaadot võib kasutada suppides, salatites, panniroogades, võietes, kastmetes ja magustoitudes.
  

Oluline
NB! Avokaado tuum ei ole söödav.
Kuumutamine muudab avokaado kibedaks!
Viljaliha muudab õhu käes kiirest värvi (piserda sidruni- , apelsini- või laimimahla).
Dattel
Kirjeldus
Datlipalmid kasvavad subtroopilistel aladel ja kõrbetes. Pärsia lahe piirkonnast pärinev datlipalm on tänaseks levinud Põhja-Aafrikas ja Araabias, Euroopas kasvavad vaid mõned liigid. Datlid on maailma vanimad kasvatatavad viljad ning on praegugi kõrbeelanike põhitoiduks.
Kasutamine
Euroopas süüakse peamiselt kuivatatud datleid, pruukides neid maiustusena. Viimastel aegadel on müügile tulnud värsked viljad, mis on meeldivamad ja ei tundu nii magusad. Põhja-Aafrikas aga kuuluvad nii värsked kui kuivatatud datlid lisaks magusatele ka paljudesse soolastesse roogadesse.
Datlid sobivad kokku ka juustu ja pähklitega. Kuivatatud datleid võib kasutada ka müslisse segamiseks või salatitele pealepuistamiseks.
Säilitamine
Vilju säilitatakse naturaalselt 0...+2 kraadi juures (1 kuni 2 kuud) või külmutatult –18 kraadi.
Durian
Kirjeldus
Durian on ümmarguse või ovaalse kujuga ning kaetud teravate okastega . Värvilt on see pruunikasroheline, küpsedes muutub veidi kollasemaks. Vili koosneb mitmest sektorist ja võib olla üsna suur ja raske, kuni 9 kg. Viljaliha on helekollane, pehme. Maitse on eriline, meenutades maasikat ja vanilli .
Durian pärineb Malaisiast. Ta on tõeline delikatess maades, kus seda kasvatatakse.
Kasutamine
Kõige parem on duriani süüa värskelt. Serveeri näiteks värkete maasikatega, mis veelgi rõhutab maitset . Võib segada piimakokteilidesse või kasutada vürtsikates lihatoitudes.
Oluline
NB! Suuri pruunikaskollaseid seemneid tuleb enne söömist töödelda.
Durianil on kanalisatsioonihais!
Füüsal
Kirjeldus
Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Söödavate marjadega füüsaleid on maailmas päris mitu liiki, mõnda neist nagu maasikafüüsal (vili kaalub kuni 10 g ning meenutab lõhnalt ja maitselt metsmaasikat) ja mehhiko füüsal (vili kaalub 30-80 g, meenutab tomatit), saaks meilgi katmikalal kasvatada. Poodides müüdav peruu füüsal, mis kõikjal subtroopikas ja troopikas on tuntud marjakultuur, on eekõige hea veinimari. Füüsalil on ümmargused kollakasoranžid paberõhukeste tupplehtedega viljad. Viljaliha on pehme ja mahlane ning meenutab veidi küpset karusmarja.
Kasutamine

• Pese vilju kuuma veega, et paremini eemalduks liimjas aine, millega viljad on kaetud.
  
• Füüsalil süüakse kogu vilja koos koore ja väikeste seemnetega.
  
• Peruu füüsal sobib pestult ja poolitatult puuviljasalatitesse ning boolidesse.
  
• Füüsalit, kui võimalik siis koos dekoratiivsete tupplehtedega kasutatakse meil siiski peamiselt kaunistamiseks , ehtides küpsetisi, jooke ja juustu sisaldavaid suupistevaagnaid.
  
• Teine viis neid süüa on tõmmata tupplehed tagasi ja kasta vilju varrest kinni hoides sulatatud šokolaadi.
  
• Füüsalit kasutatakse mujal maailmas ka keedise ja sukaadi valmistamisel.
  
• Kuivatatud viljadest tehakse kompotti.
  
• Füüsal sobib hästi salatiks, püree valmistamiseks ning konserveerimiseks analoogselt rohelise tomatiga.
  

Granadill
Kirjeldus
Kanamunasuurune ja -kujuline granadill võib saabuda meile kas mõnevõrra kopsakamana ja välimuselt ahvatlevalt oražikaskollasena ( Malaisia variant) või siis Brasiilia variandina, mis on väiksem ja tagasihoidliku pruunikasvioletse koorega .
Oma nime, mis tõlkes tähendab „(Kristuse) kannatus ( ristil )“ on granadilli vilju kandev taim saanud õite järgi, mille kujus ja välimuses leidsid Brasiiliasse saabunud jesuiitidest misjonärid niihästi okaskrooni, ristilöömise naelad, Kristuse haavad kui ka kõik apostlid .
Granadilli peetakse maitse poolest parimaks troopilisemaks puuviljaks. Oma nime granadill ehk väike granaatõun on vili saanud sarnasuse pärast granaatõunaga. Sisaldab ju ka granadill hulgaliselt väikesi musti, söödavaid ja väga dekoratiivseid seemneid, mida kasutatakse salatite kaunistamiseks. Kollane viljaliha on magushapu ja väga aromaatne, meenutades ühekorraga maasikat, ananassi ja apelsini.
Ostmine
Sileda läikiva koorega granadill on täiesti eksimatult toores ning muutub söödavaks alles siis, kui koor muutub silmnähtavalt kortsuliseks; kättevõtmisel tundub vili raskena ning koor on väga kõva. Eriti on välimuse muutumine märgatav Brasiilia granadilli juures, Malaisia variandi koore välimus nii drastiliselt ei muutu. Toasoojuses küpseb toores vili nädala jooksul.
Säilitamine
Soovitav on lasta viljadel valmida toatemperatuuril ning seejärel säilitada neid jahedas.
Kasutamine
Sisu süüakse enamasti lusikaga otse koorest , kuid püreeritud sisu kasutatakse väga tihti magusroogade ja kastmete valmistamisel, kohupiimasegudes, pudingutes ja kreemides , tarretavates magusroogades, kokteilides ja punšides.
Guajaav
Kirjeldus
Guajaav kasvab kuni 10 m kõrgusel paljuharulisel puul, mille kodumaa on Lõuna-Ameerikas, kuid mida kasvatatakse kõikides troopilises vööndis asuvates maades.
Viljad on 4-10 cm suurused munaja või pirnja kujuga ning kaaluvad 25-50g. Väiksemaid sorte nimetatakse maasika- või kirssguajaavideks. Koore värv varieerub punase ja kollase vahel ja on kaetud kerge vahakirmega. ning viljaliha võib olla valge või lõheroosast tumeroosani ja sisaldab hulgaliselt seemneid. Viljad lõhnavad ülihästi ning neil on täidlane magus maitse (segu pirnist , küdooniast, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast).
Säilitamine
Ideaalne säilimistemperatuur on 8-10 kraadi ja selle juures säilib guajaav 3 nädalat.
Kasutamine
Guajaavi süüakse nii koorega kui ilma. Guajaavi on soovitav süüa toorena ja tal on oma koht ka puuviljatordi valmistamisel. Kasuta tükeldatuna salatites ja magustoitudes. Guajaavi võib kasutada ka soojades roogades.
Hurmaa ehk diospüür ehk kakiploom
Kirjeldus
Hurmaa on Jaapani rahvuspuuvili . Diospüüri tuntakse ka teiste, peamiselt vilja päritolule viitavate nimede all nagu jaapani kakiploom, hiina datliploom, jaapani aprikoos ja hiina küdoonia; enamik Euroopa rahvaid kasutab persimoni kohta mitmetes aasia keeltes vilja tähistavat nimetust kaki. Endise NSV Liidu aladel on persimon tuntud kui hurmaa, Iisrealis aga kui  sharon . Vilja erksa kuldkollase või punaka värvuse tõttu kutsutakse seda ka diospüüriks (kreeka keeles „jumalate tuli“).
Kõik persimoni-tüüpi viljad (botaaniliselt küll marjad ) on sileda läikiva koorega, meenutades kujult kas õuna või tomatit; läbimõõt on keskmiselt 6-8 cm, kaal võib aga olla 100-400 grammi. Viljade värvus varieerub kollasest oranžini ja sealt edasi sügavpunaseni.
Ostmine
Poolvalminult on viljaliha rohke parkaine sisalduse tõttu mõrkjas ja kõva. Kuid valminud viljad muutuvad mahlakaks ja magusaks . Poolvalmis vili küpseb toatemperatuuril mõne päevaga. Täisküpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv sisu, mis hakkab kumama läbi õhukese koore. Mõned pruunid plekid ei tee paha, sest seegi viitab täisküpsusele, kuid küpsed viljad tuleb otsekohe ära tarvitada.
Kasutamine
Vilju süüakse toorelt , kusjuures õhuke koor eemaldatakse; viljaliha võib süüa ka lusikaga otse koore seest nagu kiivit või greipi . Likööri või rummi lisamine annab viljale eriti pikantse maitse. Kasutatakse ka puuviljasalatites, suupistetes singi kaaslasena, kompottide, siirupite ja keediste valmistamisel. Lisaks võib hurmaad serveerida metsloomaliha juurde või pakkuda magustoiduna jäätise või jogurtiga.
Nupukas
Hurmaa mõningad sordid on taniinirikkad nagu toomingaviljadki ning nad on süües veidi suud kuivaks tegevad. Hoidke selliseid vilju mõni aeg (umbes 1 tund) sügavkülmas ja mõrusus kaob.
Jaka
Kirjeldus
Jaka on tõeline raskekaallane puuviljade seas. Jaka on erilehise leivapuu vili ja võib kaaluda kuni 50 kg. Enamik kaalub siiski 2-10 kg ning neid kasvatatakse Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Austraalias. Algselt pärinevad need leivapuud Malaisia ja India vihmametsadest.
Vili on ovaalne ja sel on ogaline kõva koor, mis küpsedes muutub rohelisest pruunikas. Vilja keskel on kõva südamik, mille ümber on mahlane, vahel veidi kiuline viljaliha.
Kasutamine
Jakat süüakse värskelt või valmistatakse toite nagu juurviljast. Sobib grillida lisanditega (vahtrasiirupiga, maitsestamata jogurtiga) või peekoniga. Seemned sobivad keedetult, praetult ja küpsetatult süüa nagu pähklid. Sobib ka röstida nagu kastaneid.