Referaat "Puuviljad" (0)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Kokk
Lenne Lõiv
Puuviljad
referaat
Juhendaja : Elle Möller
Pärnu 2009
Sisukord:
1) Papaia
2) Tähtvili
3) Lichi
Sissejuhatus
Teen referaadi erinevatest puuviljadest . Puuviljad, mida kirjeldan on: papaia , tähtvili ja lichi.
Papaia
Millist puuvilja kutsutakse inglite viljaks? Selleks on papaia, mis oma toimega võib kaitsta isegi vähkkasvaja eest.
Papaia on melonitaoline puuvili , mille viljaliha on kollakas- oranž ning koore värvus võib olla nii roheline ja oranž kui ka roosa . Papaia täpne päritolumaa on teadmata, kuid usutakse, et tema levik sai alguse Mehhiko lõunapoolsetelt aladelt , üldisemalt Kesk- Ameerikast . Tänapäeval kasvatatakse papaiat teisteski troopilise kliimaga riikides nagu India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Sri Lanka . Praegu on kõige suuremaks papaiade importijaks Brasiilia. Papaiast tehakse komme , moosi , mahla jm, teda kasutatakse isegi energiajookides.
Kuidas valida?
Papaiasid on eri suuruse ja kujuga, kuid ostes kehtivad kõigile ühed reeglid. Eelistada tuleks vilju , mis muutuvad rohelisest kollaseks, sest see näitab, et vili on peaaegu küpsenud. Võib ka juhtuda, et müügil on suuremas osas rohelised viljad , kuid sellest ei tasuks ennast heidutada lasta. Nimelt küpsevad veidi rohekad papaiad toatemperatuuril, eriti siis, kui panna need paberkotti ja lasta veidike seista. Vajutades näpuga koore peale, peaks pealispind natuke alla vajuma. Papaia on üle küpsenud, kui koor on liiga pehme või viljast eraldub lääget hõngu. Kindlasti ei tohi osta vilju, mis on saanud vigastusi või nähtavalt krimpsu tõmbunud.
Kuidas süüa ja säilitada?
Kui papaia on koju toodud, aga seda ei taheta kohe süüa, võib vilja panna kilekotti ja hoida külmkapis. Küpsenud viljad võivad säilida isegi nädala, kuid soovitatav oleks süüa nad ära ühe-kahe päeva jooksul. Enne söömist tuleb papaia puhtaks pesta, pikkupidi pooleks lõigata ja eemaldada supilusikaga seemned. Viimased on küll söödavad, kuid enamasti inimesed neid ei taha. Pärast seemnete eemaldamist saab viljaliha lusikaga sööma hakata. Võib ka eemaldada koore ja lõigata viljast koonusekujulised viilud. Papaiast saab teha ka püreed, panna seda salati sisse vm.
Papaia ei sisalda kolesterooli ega muid kahjulikke aineid. Keskmine portsjon katab täiskasvanu päevase C-vitamiini vajaduse 150%. Peale selle sisaldab papaia suurel hulgal A-, B- ja G-vitamiini ning parajal määral rauda ja kaltsiumi.
Nigeeria ülikooli teadlased on avastanud, et papaiadel on antibiootiline mõju. Viljad sisaldavad ka papaiini, mis aitab inimese organismil taastuda spordivigastustest ja teistest sarnastest traumadest. Teadlased väidavad, et papaiad pakuvad osalist kaitset ka vähi eest.
Papaiad sisaldavad aineid, mis võivad tekitada ebameeldivusi lateksi suhtes allergilistel inimestel. Teadlased avastasid selle tõsiasja pärast seda, kui osal papaiasid söönud inimestel avaldusid allergilised reaktsioonid.
Asjatundjad on soovitanud allergikutel vilju kuumutada, et ensüüme kahjutuks teha. Saatuse iroonia peitub selles, et samas aitavad papaias leiduvad ained mitmete teiste allergiate vastu. Selletõttu kasutatakse teda ka allergikutele mõeldud ravimite väljatöötamisel.
Tähtvili e. Karamboola
See dekoratiivne tähtpuuvili on arvatavasti pärit Malaisiast ja Tänaseks kasvatatakse teda troopilistes maades. Tähtpuuvili kasvab puu otsas, mis on 10-12 meetrit kõrged. Iga puu annab kindla detsimeetri suurusega vilja. Tähtpuuvilja tunneb kergesti ära tema ebatavalise viienurgalise kuju poolest. Ta näeb välja nagu kollane täht ja sellepärast kutsutakse teda tähtpuuviljaks.
Liha on mahlakas ja meenutab kurki ning maitseb ka sama värskelt aga palju hapukamalt.
Koor on sile ja seda saab süüa. Valmimata vili on heleroheline ja valmis vili kollane. Aga sa ei pea ootama et vili valmiks. Valmimata vili maitseb täpselt samamoodi kui valmisvili. Tähtpuuvilja C- vitamiin aitab külmetuse vastu. Kasutada saab kaunistuseks salatitele, kokteilidele-jookidele ja mitmesugustele teistele külmadele toitudele, kuid mitte kuumadele toitudele.
Lichi
Selle kareda koorega mahlaka puuvilja koduks on subtroopiline Lõuna-Hiina. Kõrged ja kaunid litšimetsad on aastatuhandete jooksul vaimustanud Hiina poeete, kes pole väsinud kiitmast varjuliste salude ilu ja viljade hõrku maitset . Praegu kasvatatakse litšipuid peale Hiina mujalgi Kagu-Aasias, aga ka Havail, Floridas, Californias, Austraalias, Indias, Madagaskaril, isegi Euroopa kasvuhoonetes, kuhu nad jõudsid juba 19. sajandi alguses. Litši sugulastest tunneme kõige paremini ehk magnooliat, mis hoolsa aedniku käe all isegi Eestis suudab kasvada.
Suured igihaljad litšipuud kasvavad kümne kuni kahekümne meetri kõrguseks. Varakevadel kattuvad need lõhnavate rohekasvalgete õiekobaratega, suvel säravad lehtede vahel vaarikpunased viljakobarad. Kagu-Aasias valmivad viljad aprillist juunini , lõunapoolkeral novembrist jaanuarini.
Litšipuu viljad pole kuigi suured, piraka kirsi või väiksema ploomi suurused, aga neid on ühel puul palju. Täies kasvujõus litšipuu võib mõnedel andmetel anda kuni 500 kilo saaki. Aastatuhandete jooksul on litšipuust aretatud sadu erinevaid sorte : "Rippuv roheline", "Kaneelilõhnaline", "Lõhnaküllus", "Ninasarviku sarv ", "Keisri armukese naer", "Hiina rohukõrs" - nimed kui hiina poeesia.
Roosakas - või pruunikaspunane kõva koor pole hoopiski nii kõva ja kare, kui pealt paistab, küünega saab koore kergesti katki. Pealegi on litši välimus petlik , kõva ja kareda koore all on peidus lopsakasvalge viljaliha, mille tekstuur meenutab ehk kõige enam viinamarja. Aromaatse ja mahlaka vilja maitse on eriline, magushapukas ja roosilõhnaline. Kui niisama söömisest isu täis saab (mida siin põhjamaal on raske uskuda ), võib litšist puuviljakompotti teha, eriti hästi sobib ta koos meloniga. Litšiviilud sobivad värskendama rohelist salatit , poolitatud vilju võib täita jäätise või vahukoorega, litšipüreega saab maitsestada kreeme, vahukoort. Kui siis ikka veel vaheldust vaja on, võib hiinlaste eeskujul litšiga sealihavokki teha: sealiha tükkideks, lisaks natuke sibulat, porgandit , ingverit, soja ja hulganisti puhastatud litšivilju. Litšivilju kasutatakse ka kuivatatult, hiinlased panevad neid suhkru asemel tee sisse, kuivatatud viljad on eriti magusad.
Litšil arvatakse olevat tohutult raviomadusi - nii juured, lehed kui ka viljad leiavad kasutamist. Abi saadakse palaviku, seedehäirete, valude ja paljude muude hädade korral. Litši pole hiinlaste jaoks mitte niisama lihtne vili, mis mõeldud ainult ärasöömiseks, litši on tervisetooja ja armastuse vili. Ammustel aegadel oli mõni sort nii haruldane ja kõrgelt hinnatud, et kenasse karpi pakitud üksiku litšivilja kinkimine oli eriline austusavaldus, mida osutati ainult kõrgematele keisrikoja ametnikele või kõige auväärsematele külalistele.
Kasutatud allikad:
1) http://www.tarbija24.ee/101007/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/288329.php
2) http://www.toidutare.ee/termin.php?id=321
3) http://et.wikipedia.org/wiki/Litš i